Kumb on andnud maailmale rohkem, kas Kreeka või Rooma (0)

KUMB ON ANDNUD MAAILMALE ROHKEM, KAS KREEKA VÕI ROOMA ?
Nii Kreeka kui Rooma on minu arust andnud maailmale väga palju. Neilt on pärit saavutused kultuuris, arhidektuuris, poliitikas jne. Et öelda kumb on siis andnud maailmale rohkem läheb raskeks, sest neil on suhteliselt võrdselt palju uuendusi ja omapärasusi igas eluvallas. Tänapäeval kasutatakse palju tolle ammuse aja teadmisi spordi-, õigusteaduse-, riigikorra-, religioonivaldkonnas ja teisteski valdkondades. Selle arutluse käigus üritangi välja selgitada kummast on meile siis rohkem kasu olnud.
Üks suuri erinevusi nende kahe vana riigi vahel oli nende keel. Kui kreeka keelt tõesti ei kasutata ülemaailma suhtluskeelena, siis on kreeka alfabeet kasutusel matemaatikas, kus enamus tähistusi on pärit kreeka tähestikust. Samas kasutatakse ladina kirja variante tänapäeval sadade erinevate keelte ülesmärkimiseks ning nüüd on ta saanud maailma kõige levinumaks kirjasüsteemiks. Ka eesti keele ülesmärkimiseks kasutatakse ladina kirja varianti . Ülikooli mõningates teaduskondades on vaja õppida siiski ka algset ladina keelt.
Üks suur eelis on Kreekal minu arvates Olümpiamängude korraldamine. Roomal pole selles suhtes midagi vastu panna. On ju Olümpiamängud üks suurimaid võistlusi maailmas, kuhu võistlema pääseda on iga sportlase eluunistus. Just nii suur tähtsus on sellel mitu tuhat aastat vanal traditsioonil veel tänapäevalgi. Juba siis oli olümpiavõitja tiitel väga ihaldatud ja on seda ka veel nüüd. Lisaks aule ja kuulsusele, kaasneb võiduga ju ka materiaalne kasub, mis on olnud läbi olümpiamängude ajaloo päris korralik.
Samas oli Rooma aluspanija õigusteadusele. Tänapäeval kasutusel olevad seadused on enamjaolt tuletatud rooma õigustest. See eest on Kreeka ajalukku läinud demokraatia sünnimaana. Nii demokraatia kui ka rooma õigus on enamustes tänapäeva riikides kasutusel, seal hulgas ka Eestis. Ilma nendeta oleks elu vist hoopis teistmoodi. Küllap valitseks diktatuur ja kõrgemal seisvate inimeste ülemvõim alamate kihtide üle, ilma, et nood midagi selle ülekohtu vastu teha saaksid.
Märgata võib mõlema kunagise riigi puhul ka sõjaväelisi uuendusi. Nii Kreeka kui ka Rooma leiutasid ja võtsid kasutusele uusi armee lahingu formatsioone ja sõjapidamis tehnikat. Kreeka poolt on kindlasti kuulsaim sõjaalane uuendus nende lahingurivi – faalanks . Rooma sõjaväest on meile tuntud rohkem mõisteid, nagu leegion või maniipul. Üleüldse olid roomlased sõjaväeliselt kõrgemal tasemel kui Kreeka ja seda mitmel põhjusel. Esiteks olid nad väga vallutuste janulised, mistõttu uuendasid ja parandasid nad pidevalt oma piiramistehnikat ja üleüldist sõjapidamis taktikat. Teisalt oli neil vaja ka juba vallutatuid ja riigile juurde liidetud alasid kaitsta ülestõusude või välississetungijate vastu. Tänu kõigele sellele oligi roomlastel vaja koguaeg oma sõjatehnikat uuendada.
Suuremaid erinevusi võib täheldada ka nende arhidektuuris. Mõlematel pooltel on paar siiani hästi tuntud arhidektuurilist mälestist, Kreekalt klassikaline kreeka tempel ning Rooma poolt ilmselt Colosseum. Aga Colosseumi puhul võime märgata uusi ehitusstiile tol ajal, mis olid aga võimalikud ainult tänu ehitustehnilistele uuendustele, nagu lubjamördi ja põletatud telliste laiaulatuslik kasutuselevõtt. Sellised materjalid võimaldasid rakendada võlvimistehnikat. Tänu sellele tulid uued konstruktsioonid , mida varem polnud nähtud, millest tähtsamad olid võlvid, kaared ja kuplid .
Juba arutlust kirjutama hakates olin ma kergelt Kreeka poolt ja arutluse käigus minu arvamus ainult kinnistus . Minu jaoks oli üheks põhja panevaks faktiks Kreeka eelistamisel olümpiamängude korraldamise traditsioon, minu jaoks pole Roomal sinna midagi võrdväärset kõrvale panna. Samas ei taha ma nüüd öelda, et Rooma oleks minu jaoks eikeegi , ta on meile ikkagi suhteliselt palju andud, lihtsalt Kreeka meeldib mulle rohkem.