Vana-Kreeka (Kreeta, Kreeka, Mükeene) (0)

Vana-Kreeka
Kreeta :
U. 2000 aastat ekr. Jõudsid Kreeta saarel teadmata etnilise päritoluga rahvad tivilisatsiooni tasemele . (sama rahvas on ka kreeka põlisasukad). Tsivilisatsiooni tekke ajal valitses Kreeta saarel kuningas nimega Minos. Seetõttu nimetatakse Kreeta saarel tekkinud kultuuri tihti ka Minoliliseks (e. Minose) kultuuriks (2000- 1400 a ekr). Kreetal oli kasutusel lineaarkiri A. Seda ei osata tänapäeval lugeda. Kreeta tsivilisatsiooni kujundasid eelkõige kindlustamata lossid, mille eesotsas seisid preesterkuningad. Lossid olid ka peamised usukeskused ja poliitilise võimu keskus. Kõige tuntum loss Kreetal on Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Laoruumid ja käsitöökojad olid nn. majanduskeskused. Savitahvleid kasutati majapidamisdokumentidena. Kreeta kultuuris puudusid relvad, kindlustused jm. sõjakad jooned.
Kreeta kunstis kajastus rahu, ning kujutati peamiselt härja kui tähtsaima kultuselooma kujutamine. Kunstis oli domineeriv naiste kujutamine (inimestest).
Kreeka:
U. 2000 aastat tagasi tungisid põhjast sisse tänapäeva Kreeklaste esivanemad . Kreeklased kasutasid tõenäoliselt lahinguis hobukaarikuid, mis tagas neile üleoleku Egeuse mere piirkonnas. U. 15.saj. tungis osa kreeklasi Kreetale ja vallutas Knossose, ning hakkas valitsema kogu Kreeta saart. Uued valitsejad võtsid üle saare rahvaste kombed ja eluviisi, niiet Kreeta kultuur ei hävinenud. Kreetalaste kirja kohandati kreeka keelele, see sai nimeks lineaarkiri B. Seda osatakse lugeda. Kultuuri edasikandjateks said nüüd kreeklased ja Kreeta senine tähtsus kadus ajapikku. Ka Kreekal said majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, mille eesotsas seisis kaks kõrget võimukandjat - valitseja ja sõjapealik. Neist tuntuim on Mükeene. Losside ümber suuremaid linnu ei olnud, ja lossid olid kindlustatud massiivsetest kiviplokkidest (nn. Klükoopiliste) müüriga. U. 1200 a ekr. tabas kreekat vapustus - Iisraellased vallutasid Kaanani ja palestiina . See oli tõenäoliselt põhjustatud ulatuslikust rahvasterändamisest. Vaatamata sellele säilis veel Kreeka tsivilisatsioon , kuid kukkus lõplikult kokku uue sissetungi järel 1100 a ekr.
Kunstis esines sõjatemaatikat. Sõda oli Mükeene kultuuris esmajärgulise tähtsusega.
Kreeta - Mükeene (Kreeka) usund :
Kuna Kreeklased võtsid palju Kreetalastelt üle, vaadeldakse Kreeka ja Kreeta usulist kultuuri ühtse tervikuna . Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. (mis oli kooskõlas naise üldise tähtsusega sealses ühiskonnas). Jumalannadele ohverdati loomi, korraldati rongkäike ja peeti pidustusi. Mükeene perioodist (mükeene tähtsuse kõrgajast) pärinevatel lineaarkirja B-ga kirjutatud savitahvlitel on kirjas ka mõned jumalate nimed.
Jumalad: Zeus , Hera , Poseidon, Athena , Dionysos jt.
Kreeta - Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsioon algust.