Sisukord Poliitiline süsteem ................................................................................................................................. 4 President............................................................................................................................................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................
Sisukord Riigi kontuur 3 Üldandmed 4 Arengutase 5 Rahvastik 6-8 Linnad 9 Kasutatud allikad 10 2 Riigi kontuur Peast riigi kontuuri joonistamine: Me eksisime igasuguste väikeste saarte ja poolsaarte joonistamisega, mis kuuluvad Kreekale. 3 Üldandmed Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere, Vahemere ja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on Kreekal Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajavööndis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub samuti igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Geograafilised koordinaadid: 38° N, 24° E Pindala: 131 940 km² Rahvaarv: 10 775 557 (2014) Riigikeel: kreeka keel Pealinn: Ateena Pealinna rahvaarv: 664 046 (2011) Pealinna koordinaadid: 37° 59′ N, 23° 44′ E Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK 4 Arengutase
Geograafiline asend Kreeka asub Lõuna-Euroopas, Vahemere kaldal, Balkani poolsaare lõunaosas ning Egeuse, Joonia ja Vahemere saartel.Temast loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria, kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Kreeka pindala on 131 957 km². Kreeka rannajoone on pikkus on 14 880 km. Suurimad saared on Kreeta,Euboia, Rhodos,Lesbos,Chios ja Kefallenia, moodustades 19% riigi pindalast. Riigi pealinn on Ateena. 5 Pilt 1.Kreeka asukoha kaart Ajalugu Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud,
· Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis lükkas vase ja pronksi järk-järgult kõrvale. · Kreeka kolonisatsioon. 8. saj alguses sai alguse Kreeklaste kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Tuhanded Kreeklased lahkusid oma kodumaalt ja rajasid asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Põhja-Aafrikasse ning peaaegu kogu musta mere rannikule. Huvi teiste maade järele põhjustas riigis ka vajaduse väheleiduva metalli-raua järele. Väljarännet süvendas ka põlluharimiseks sobiva maa nappus. Kolonisatsioon edendas kaubavahetust, mis tekitas vajaduse luua kindel väärtusmõõt. Nii hakkasidki kreeklased lüüdlaste eeskujul müntima hõberahasid.
AJALOO KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükenee periood (2000-1100 a. eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. Tekkis Kreeka tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk (1100-800 a. eKr) Kreeka oli peaaegu tsivilisatsioonieelne piirkond - rahvaarv vähenes, suhted teiste piirkondadega nõrgenesid, kiri ununes ja enamik losse oli hävitatud. Osa kreeklasi rändasid üle Egeuse mere
Ks põhjus oli kindlasti metalli (raua) vajadus, mida kodumaal polnud. Kuid massilise rände tõi esile põlluharimiseks sobiva maa nappus. Peagi said kolooniatest rahvarohked ja jõukad linnad. Kolonisatsioon omakorda elavdas kaubavahetust nii välismaaga kui ka kolooniate endi vahel. Tekkis vajadus ja loodi kindel väärtusmõõt: münditi hõberaha (7.saj lõpp eKr). Nii kolooniates kui ka Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid. Tähtsamad: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakuusa. Sageli oldi omavahel vaenualal ja sisemiselt ebastabiilsed. Esines aristokraatide ja lihtrahva konflikte ning vägivaldseid võimuhaaramisi. Kuid kreeklasi (helleneid) liitis ühine keel, usund ja kombed. Kõik mittehellenid olid barbarid (need kes räägivad arusaamatut keelt). Ühtsust rõhutas ka ülekreekalised religioossed keskused (olulised: Delfi, Olümpia). Pärimuse järgi 776 a eKr hakati Olümpias üle nelja aasta korraldama suuri usu- ja
KREEKA referaat 2014 Geograafiline asend Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid 170 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri ning seetõttu pole Kreeka kaldad igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigataks Pindose mäe seljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel.
Selles referaadis räägin ma Kreekast Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Riik: Kreeka Vabariik (kreeka k.: Elliniki Dimokratia) Pindala: 131 940 km² (130 800 km² maismaa ja 1140 km² meri) Rahvaarv: 10 722 816 (2008) Rahvastiku tihedus: 81 inimest/ km²
2. Kirjelda minoilist kultuuri Kreeta saarel. ( Kiri, usk, tegevusalad, ehitised ) 3. Kirjelda Mükeene kultuuri. ( Kiri, usk, arhitektuur, tegevusalad ) 4. Mis iseloomustab tumedat ajajärku Kreeka ajaloos ? 5. Mis tingis tsivilisatsiooni uue tõusu Kreekas nn arhailisel ajajärgul ? 6. Kirjelda Kreeka-Pärsia sõdu 7. Tooge välja klassikalise ajajärgu iseloomulikud jooned Kreekas ( Sparta- Ateena vastuolu, Periklese reformid, konfliktid ) 8. Mis tingis Makedoonia esiletõusu ja Kreeka linnriikide vallutamise tema poolt ? 9. Kirjelda klassikalist Kreeka polist . ( näide ) 10. Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur klassikalised ajajärgul? 11. Millised vastuolud ja pinged olid Kreeka ühiskonnas ? 12. Milline riik oli Sparta ? ( Ühiskond, territoorium, juhtimine , majandus ) 13. Mille poolest erines Ateena Spartast ? 14. Kas Kreeka oli orjanduslik ühiskond ? Vastused: 1
ülemvõimule. 2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr ▪ Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste esivanemad, kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest kultuurist maha, kuid tänu sõjavankrite kasutamisele saavutasid sõjalise üleoleku Egeuse mere piirkonnas. Umbes 1500 eKr vallutasid kreeklased (ahhailased) nõrgenenud Kreeta saare. Kreeklased võtsid allutatutelt üle minoilise kultuuri saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt. ▪ Kultuuri kandjad, tänapäeva kreeklaste eelkäijad (ahhailased) ▪ Mükeenelased sõjakamad. ▪ Kindlustatud lossid (Kuulsaim Peloponnesose ps Mükeene loss), n-ö kükloopilised müürid, väravad Mükeene Lõvivärav. ▪ Lineaarkiri B- osatakse tänapäeval lugeda, majapidamisdokumendid
2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk) Kreeka langenud tsivilisatsioonieelsele 1100-800 a eKr tasemele. Rändamine Väike-Aasia läänerannikule. Relvade valmistamine rauast.
vähe kihistunud, ühesõnaga toimus taandareng. *osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks *raua kasutuselevõtt. Algas Kreekas rauaaeg-raud tõrjus pronksi ja vase järk-järgult kõrvale. *suht vaene ja mahajäänud maa *välissuhted märgatavalt vähenenud. Klassikaline ajajärk(500-338eKr) *Kreeka tsivil.hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta-range sõjaline sisekorraldus *Ateena oli demokr.riik mille sise- ja välispoliitikat kujundas Perikles *Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus ja kultuurikeskus *Ateena ja Sparta pingelised suhted puhkes Peloponnesose sõda mis lõppes Ateena kaotusega-Ateena piirati sisse ,kaitsemüürid lõhuti ,mereliit saadeti laiali, Ateenast sai Sparta sõltlane. *Sparta ülemvõimu ajajärk *Teebalased Sparta armee Leuktra lahingus-S
Kronoloogiline ülevaade. Kreeta-mükeene periood u. 2000-2200 a ekr. 2000 a ekr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Alguse sai omanäoline ja kõretasemeline minoiline tsivilatsioon, mille tähtsaimaks keskuseks kujunes Knossos. 1600 aastat ekr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Siinseks tähtsaimaks keskuseks tõusis Mükeene. U 1500 a ekr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.1200 a ekr paljud Kreeka lossid purustati, järgnes tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr. Lossid olid purustatud,kiri ununenud ja elanikkonna arvukus vähenenud.osa kreeklasi rändas Väike- aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asulaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine per. U 800-500 a ekr. Kreekas kasvas elanikonna arvukus
· Kultuuri häving oli põhjalik · Purustatud losse ei ehitatud enam ülesse · Kiri ununes · Rahvaarv kahanes · Pm. Langes kreeka tsivilisatsioon algtasemele · Positiivsed muudatused: osad kreeklased rändasid üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, seeläbi muutus see Kreeklaste põhiasulaks, ja egeuse meri sai sisemereks. · Raua kasutuselevõtt ei omanud algselt suurt rolli kuid se kujunes siiski lõpuks tähtsaks asjaks. Tõrjus välja pronksi ja vase. Kokkuvõtteks: - kreeka oli üsna vaene maa ja ka maha jäätud - ka välissuhted olid märgatavalt vähenenud Alfabeedi loomine
Ottomani impeeriumist lahkulöömisega 1829. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa survel sai Kreeka 1830 iseseisvaks. II Maailmasõjas vallutati Kreeka kõigepealt Itaalia poolt (1940) ja pärast okupeeriti Saksamaa poolt (1941-44). Kreeka ühines NATO-ga 1952. Sõjaväeline diktatuur, mis 1967 peatas palju poliitilisi vabadusi ja sundis kuninga maalt põgenema, kestis seitse aastat. Monarhia kaotati 8. detsembri 1974. aasta referendumi tulemusel, mille järgselt kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. 1981 ühines Kreeka EL-ga. 3 2. Geograafiline asend ja selle mõju majandusele Kreeka asub Lõuna-Euroopas Vahemere kaldal. Loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria. Kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Kreeka pindala on 129 000 km2 ja pealinnaks on Ateena. 4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, mis seab asustusele ja majandusele piirangud. Riigi teljeks on
Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas B Kreetalased kasutasid kirja: nii juba III aastatuhande lõpul kujunema hakanud hieroglüüfkirja kui ka hilisemat piltmärkidega täiendatud silpkirja nn lineaarkiri A. Keel mida kõneldi on meile tundmatu ja tekstid, mille hääldus lineaarkirja A puhul küll enamvähem aimatav, seetõttu arusaamatud. Selge on ainult, et tegu polnud kreeka keelega, mis näitab, et toonased kreetalased polnud kreeklased. /.../ Samas on selge, et savitahvlid lineaarkirjatekstidega kujutasid endast arvedokumente, mis näitab losse bürokraatlike majapidamiskeskustena. /.../ Pole kahtlust, et kreetalased suhtlesid idamaadega, kust hangiti luksusesemeid, aga tõenäoliselt ka metalli. Kreetal arvestatavad metallileiukohad puudusid, vaske võis saada Kreekast ja Egeuse saartelt, kuid pronksi jaoks tarvilikku tina tuli hankida tõenäoliselt Aasiast ja kulda Egiptusest.
Kreeka Tairi Kaarna 11 B-K Sisukord Üldinfo Asend Rahvastik Majandus Maavarad ja eksport Reisimine Vaatamisväärsused Suhted Eestiga Veel huvitavat. Mida kaasa osta Kreekast Kasutatud materjal Üldinfo Asukoht: Balkani poolsaar Pealinn: Ateena, ligikaudu 5 miljonit elanikku Rahvaarv: ligikaudu 12 miljonit inimest Pindala: 131 944 km 2 Riigikord: Kreeka on parlamentaarne vabariik, riigipea president Rannajoone pikkus: 17 500 km Suuremad saared: Kreeta, Euboia, Kerkira, Kefalonia Saari kokku: 760, millest asustatuid 350 Kõrgeim mägi: Olümpos 2917 m Viisa: Eesti passi omanikele viisavaba: punase ja halli passi omanikele viisa kohustuslik Elektrivool: 220 V Vaktsineerimised ei ole kohustuslikud. Asend
Kreeka-Pärsia sõjad (500-478): VI s teisel poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. Ateena oli tähtsaim majandus- ja
sündmused. Kreeta-Mükeene period u 2000-1100 aastat eKr: o 2000 aastat eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad o kujunes kiri o alguse sai omanäoline minoiline tsivilisatsioon,mille tähtsamaiks keskuseks kujunes Knossos o 1600 a eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri- Kreekas.Siinseks tähtsamaiks keskuseks tõusis Mükeene o u 1500 eKr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema Tume ajajärk u 1100 - 800 aastat ekr o lossid hüljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud o relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kuid see ei toonud esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist o suhted naabermaadega nõrgenenud Arhailine period u 800-500 aastat eKr · elanikkonna arvukus hakkas taas kasvama
tungisig Bakjani poolsaarele kreeklaste esivanemad, hõivamata jäi Kreeta Kreeka ajaloo perioodid : I. Kreeta-Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. · 2000 eKr. Kreeta saarel lossid ja nende ümber linnad · Kujunes minoiline kultuur, keskus Knossos · Kreeklaste mõjuvõim Egeuse merel, tihedad sidemed Egiptuse ja Ees-Aasiaga · 1600 a. eKr. arenes tsivilisatsioon ka Mandri.Kreekas, keskus Mükeene · U 1500 a. eKr. vallutasid kreeklased Kreeta saare, nende võimu all ka Egeuse meri, kindlustatud losside teke · 1200 a. eKr. kreeka lossid purustati, tsivilisatsiooni langus ( doorlased ) II. Tume ajajärk u. 1100-800 eKr. · Lossid tühjad, kiri ununes, vähenes elanike arv, rännati Egeuse läänerannikule · Relvad ja tööriistad rauast · Suhted naabritega nõrgad III. Arhailine periood u. 800-500 a. eKr. · Uus tõus 8. saj eKr
ning suvi on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi. Kreeka vabariigis on presidentaalne, pralmantaarne demokraatia. Kreeka Vabariigi president on hr. Karolos Papoulias, peaminister hr. Constantinos Karamanlis. Kreeka parlamendis on kolmsada valitud liiget, valimsed peetakse iga nelja aasta järel. Kreeka on Euroopa liidu liige aastast 1981 ning kreeklaste rahatäheks on euro. Põhjas asub Kreekal neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannik on kokku umbes 16,000km pikk, millest pool moodustavad tuhanded saared. Rannikut iseloomustavad rannad, mis on mitu kilomeetrit pikad, liivarannad, lahed, koopad, mida ümbritsevad järsud mäenõlvad, tume liiv, mis on iseloomulik vulkaanilisele pinnasele ja puhas ning läbipaistev vesi. 2006 aastal Kreekal on 404 randa ja 5 sadamat, mis asuvad allpoolt merepiiri. Enamus Kreeka rannikust on vabalt ligipääsetav, kus saab nautida erinevaid veespordialasid
See piirkond muutus nüüdsest kreeklaste püsivaks asuakaks ja Egeuse meri seeläbi sisuliselt Kreeka sisemereks. Veelgi olulisem oli aga ilmselt raua kasutuselevõtt. Tume ajajärk kestis aastatel 1100-800 eKr. Järgneval, arhailisel ajajärgul, mis kestis umbes 800-500 aastatel eKr, võeti kasutusele raua. Nii kolooniates kui ka Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid , milledest tähtsamad olid: Sparta , Korintos , Ateena Balkani saared , Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Sitsiilias. Ennast nimetasid kreeklased helleniteks , kõiki teisi aga barbariteks. Kreeklaste peajumalaks oli Zeus. Tema auks korraldati alates aastast 776 eKr iga 4 aasta tagant suuri usu- ja spordipidustusi, mida nimetatakse olümpiamängudeks. Kui tumedal ajajärgul oli kreeklased koloniseerinud Väike-Aasia lääneranniku, siis nüüd algab kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel.
14 (lk. 101-106) Tume ajajärk (u 1100-800 eKr). Sellest perioodist on vähe teada, sest kiri unustati. Osa kreeklasi läks üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule ja nii laienes Kreeka asustus. Sel perioodil võeti kasutusele raud. Ühiskond oli vähe kihistunud. Kreeka erinevad osad omavahel halvasti ühendatud. Kesk- ja Põhja-Kreekat ühendas Termopüülide kitsastee. Kesk- ja Lõuna-Kreekat omakorda aga kitsas Isthmose maakitsus. Hellenid ehk kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia läänerannikul. Kokku nimetati neid alasid Hellaseks. Tsivilisatsiooni uus tõus (8.-6. saj eKr) ehk arhailine ajajärk. Tekivad linnriigid ehk polised. Neis oli tavaliselt mõni tuhat elanikku (erandid Ateena ja Sparta). Tekkisid vastuolud aristokraatide ja lihtrahva vahel. Polised seetõttu tihti sisemiselt ebastabiilsed. Selle vältimiseks hakati seaduseid kirja panema. 8.
Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased kandsid korraga vaid 1-2 riideeset. Selleks oli alusrõivas e. kitoon, mis mässiti ümber keha, kinnitati vasaku õla pealt omapäraste õlanõeltega ja kinnitati keskelt vööga. Talvel kanti kitooni peal üleriidena suurt ristkülikukujulist kangatükki. Kreeka naistel olid juuksed alati keerukates soengutes. Sageli kandsid mehed pikki juukseid ja mõnikord ka habet. Jalas kanti kas sandaale, kingi, saapaid või käidi paljajalu. Jõukamad inimesed kandsid ka kauneid ehteid
............. 21 Früügia .............................................................................................. 21 Lüüdia ............................................................................................... 21 Meedia riik ja Pärsia imperiumi kujunemine ................................................... 22 Pärsia sõjad ..................................................................................................................... 24 Klassikalise Kreeka hiilgeaeg. Ateena demokraatia ................................................... 26 Sparta ja Ateena vastasseis. Ateena mereliit. Esimene Peloponnesose sõda ................... 26 Ateena demokraatia Periklese ajal ................................................................................... 29 Peloponnesose sõda (431 404) ja oligarhilised riigipöörded Ateenas ..................... 31 Archidamose sõda (431 421) ................................................................... 32
Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt. Kiri Lineaarkiri A ( templitega savitahvlitele kirjutatud silpkiri; pole desifreeritud ). Peamine allikamaterjal Arheoloogilised allikad ja müüdid. Kreeta kultuur oli lossidetsivilisatsioon: Lossid ( tuntuim Knossose ) olid:
kultuur.Algas pime ajastu. Seda ajastut on nimetatud pimedaks, kuna nendest aastasadadest pole suuremaid kirjalikke märke. Toidupuuduse tõttu hakati rajama kolooniaid. Siis lõppes aga ka pime ajastu, järgnes arhailine ajajärk. 776 eKr toimusid esimesed olümpiamängud, tekkisid polised - Kreeka linnriigid. Kolooniate rajamine kiirenes, tekkisid tihedamad sidemed lähisümbrusega. Hakati vermima hõbemünte. Tõusid esile kaks linnriiki, Ateena ja Sparta. Ateenas pöörati tähelepanu haridusele ning sõjaliselt oli nende trump merevägi. Sparta oli seevastu militaristlikult väga tugev. Seal kasvatati ideaalseid sõdureid, ebanormaalsed lapsed visati juba pärast sündi kaljult alla. Poisslapsed olid riigi omand, ainsana kreeka polistest pidas Sparta alalist sõjaväge. Nende sõjaline tugevus peitus maaväes. Aastal 500 eKr kehtestas viimane Ateena türann Kleisthenes esimese demokraatia maailmas. Kogu arhailist
esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas. Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Üle 50 % Kreeka tööstusest paikneb Suur-Ateena piirkonnas. Peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus. Tuntuimad tänapäeva kreeklased on rezissöör Kostas Gavras, Nobeli preemia laureaat Odysseus Elitis ning helilooja Mikis Theodorakis. Kreeka köök põhineb kitse- ja lambalihal. Populaarsed on samuti kalatoidud. Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse. 2. Kreeka lipp ja vapp 2.1. Kreeka lipp Kreeka lipul on 9 horisontaalset triipu, mis vahelduvad omavahel sinise ja valgega. Üla- ja
seadusi. Jätkus kreeklaste väljarändamine Vahemere ja Mustamere piirkonda, sest põllumaad oli vähe ning oli vajadus metallijärele. Hakati müntima raha. Kreeklaste ühtsust rõhutasid usukeskused, milledest tähtsaimad olid Delfi ja peajumal Zeusi kultusekoht Olümpia. 776ndast e.Kr. hakati korraldama iga 4 aasta tagant usu- ja spordipidustusi. Klassikaline ajajärk (5-4 saj. e.Kr.) Pärast võitu Pärsia üle oli Kreeka hiilgeaeg. Esile kerkisid demokraatlik Ateena ja range sõjalise korraldusega Sparta. Ateena ja Sparta vaheline vaen viis Peloponnesose sõjani. Sparta ehitas Pärsia abil laevastikku ja Ateena pidi alla andma. Kokkuleppel spartalastega alistas Pärsia Väike- Aasias asunud Kreeka linnad. Teised Kreeka linnriigid Teeba juhtimisel võitsid Spartat. Makedoonia tõus ja klassikalise ajaloo lõpp Pidevates sõdades ei saavutanud ükski riik ülekaalu. Makedoonlased olid kreeklaste sugulasrahvas. 4ndal saj. e.Kr
Vana-Kreeka 1.Kreeta-Mükeene kultuuri iseloomustus Sai alguse u 2000 eKr Kreeta saarel, kust levis ka Mandri-Kreekasse. Kreeklased allutasid Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema. 1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati doorlaste poolt ja algas tsivilisatsiooni kiire allakäik. Saavutused Umbes 800 eKr kujundasid kreeklased foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt üles märkida. Ühiskonnakorraldus Alates VIII sajandist eKr kujunesid Kreekas ja Kreeka kolooniates linnriigid e. Polised, mis hõlmasid ka linnaümbruse maad ja mille elanikkonna moodustas üks kogukond. Võim kuulus kodanikele. Kodanikud moodustasid ka polise sõjaväe. Kujunes orjanduslik ühiskond, kus elanikud jagunesid kahte õiguslikult eristuvasse klassi-vabadeks ja
at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu seda nimetatakse tumedaks ajajärguks. Kuid selle perioodil algas rauaaeg törjuti pronks ja vask.
Egeuse meri Kreeka sisemeri. Raua kasutuselevõtt. ARHAILINE AJAJÄRK (Tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline kreeka tsivilisatsioon) 800 500 eKr Paikne eluviis. Tegeleti karjakasvatuse (lambad, kitsed) ja põlluharimisega (teravili, viinamarjad, oliivid) ning käsitööga. Kreeka tähestik(alfabeet) kirja tekkimine pani aluse tsivilisatsiooni tekkele! Kujunesid linnad, millest arenesid linnriigid (tähtsamad olid Sparta, Korintos, Ateena Balkaani ps; Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias).linnriigid omavahel vaenujalal. Linnriikides võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Varanduslik kihistumine. Esile kerkis aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht, suurmaaomanik. Sümpoosioinid ehk aristokraatide sõpruskonna koosjoomingud. Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus
· Omanäoline ja kõrgtasemeline minoiline tsivilatsioon linaarkiri! · Lossid hüljatud, kiri ununenud, rahvas rändab Väike-Aasia rannikule peaaegu tsivilisatsioonieelne aeg. · Tähtsamaks keskuseks - Knossos, kreeklased domineerisid Egeuse merel. · Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast ei toonud kaasa ühiskonna · 1600 aastat eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas. arengut. · Sealseks tähtsamaks keskuseks kujunes Mükeene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
