lennata. Päike aga sulatas tiivad ja Ikaros uppus. Trooja hobune Troojalased arvasid, et nende õuele toodud hiiglaslik puust hobune oli jumalate märk nende võidust Trooja sõjas. Ennustaja nägi ette, et midagi on valesti ja see hobune kuulutab kurja, aga teda ei usutud. Järgmisel hommikul hüppasid hobusest välja kreeklased, kes tegid Trooja maatasa ning võitsid sõja. Sisyphose töö Sisyphos ehitas kindluse, kuid seal ei olnud allikat. Kuuldes, et Asopos ja Zeus tülli läinud on ja Asopos Zeusi taga otsib, läks Sisyphos Asopose juurde. Sisyphose oli kuskilt teada saanud, kus Zeus end peitnud on ning küsis selle teadmise avalikustamise eest Asoposele vastuteenet veeallikat enda kindlusse. Selle Sisyphos ka sai ning Asopos sai teada ka selle, kus on Zeus. Zeus aga tappis Asopose ja saatis Surma Sisyphosele järgi. Sisyphose tegi kavalalt, ta sidus Surma köitega kinni, kui ta kindlusesse saabus. Pikka aega ei surnud mitte keegi kogu ilmas
Päike aga sulatas tiivad ja Ikaros uppus. Trooja hobune Troojalased arvasid, et nende õuele toodud hiiglaslik puust hobune oli jumalate märk nende võidust Trooja sõjas. Ennustaja nägi ette, et midagi on valesti ja see hobune kuulutab kurja, aga teda ei usutud. Järgmisel hommikul hüppasid hobusest välja kreeklased, kes tegid Trooja maatasa ning võitsid sõja. Sisyphose töö Sisyphos ehitas kindluse, kuid seal ei olnud allikat. Kuuldes, et Asopos ja Zeus tülli läinud on ja Asopos Zeusi taga otsib, läks Sisyphos Asopose juurde. Sisyphose oli kuskilt teada saanud, kus Zeus end peitnud on ning küsis selle teadmise avalikustamise eest Asoposele vastuteenet veeallikat enda kindlusse. Selle Sisyphos ka sai ning Asopos sai teada ka selle, kus on Zeus. Zeus aga tappis Asopose ja saatis Surma Sisyphosele järgi. Sisyphose tegi kavalalt, ta sidus Surma köitega kinni, kui ta kindlusesse saabus. Pikka aega ei surnud mitte keegi kogu ilmas. Kõik
Andromeda kuingatütar, kelle Perseus kosis. Antaios Aafrikas elav hiiglane, kellega Herakles võitles. Tema ema oli Gaia (maa). Antigone Antinoos Penelope kosilane, kosilaste eestvedaja Aphrodite iludus- ja armastusjumalanna, Zeusi tütar Apollon valguse, ettekuulutamise ja luulekunsti jumal, muusade juht Ares sõjajumal argonaudid kreeklastest sõudjad Ariadne kuningatütar, kes aitasTheseusesel tappa Minotaurost Artemis jahijumalanna Asopos jõejumal Atalanta vapper naiskütt Atlas hiiglane Aafrikas, Perseus muutis ta Atlase mäestikuks Atropos saatusejumalanna, kes lõikas elulõnga Augeias kuningas, kelle tallid Herakles puhastas Baukis vaene vanaeit, kes kostitas Zeusi Bellerophon Sisyphose pojapoeg, Pegasose valdaja Chalkiope kuningas Aietese naine Charon paadimees allilmas, kes vedas surnuid üle Styxi jõe Charybdis Poseidoni tütar, veekeeris Chimaira koletis, kelle Bellerophon tappis
9. Kui kuningas nägi musta purje sööstis ta kõrgelt rannikult merre ja suri. (Meri, milles kuningas suri, sai nimeks Aigeuse, Egeuse meri) 10. Theseus astus tühjaks jäänud troonile, valitses nii mõõga kui ka mõistusega, rahvas oli rahul. Sisyphos 1. Vanasti kartsid kõik inimesed jumalaid ja surma, kuid mitte kuningas Sisyphos. 2. Ta rajas rikka Korintose linna ja ehitas Korintose kindluse, kuid kindluses polnud vett. 3. Jõejumal Asopos läks tülli jumalate valitseja Zeusiga, Zeus peitsi end ära. Sisyphos teadis, kus Zeus on ja lubas saladuse ka Asoposele rääkida, kui viimane ta kindlusesse vee toob. 4. Asopos läks Zeusi ahistama, kuid sai kõrvetada ja sumatas jõkke (mis kannab sellest saadik vooluga kaasa ka söetükikesi) 5. Zeus saatis S.-ile järgi surma, kuid S. püüdis surma kinni ja pani tuppa luku taha. Mitte keegi ei surnud enam. 6
Tema vanaisa oli kreeklaste esiisa Hellen ning tema isa oli Aiolos. Sisyphosel oli poeg kuningas Glaukos , kes valitses samuti Ephyra linna ja kellel samuti õnnestus enesele taevaliste viha tõmmata. Sisyphos ise oli kunagi reetnud Zeusi saladuse ja pidi selle eest ränka karistust kandma. Kord juhtus ta nägema tavalistest surelikest taevahiiglastest kaugelt suuremat ja hiilgavamat kotkast, kes laskus lähedasele saarele, neid küünte vahel. Zeusi kahtlustav jõejumal Asopos tuli Sisyphosele kurtma, et tema tütar Aigina oli ära röövitud, ning palus, et Sisyphos aitaks tal kadunud last otsida. Sisyphos rääkis Asoposele, mida oli näinud, tõmmates enesele Zeusi halastamatu viha. Hadeses pidi Sisyphos igavesti lükkama ülesmäge kivimürakat, mis aga kogu aeg jälle tagasi veeres. Teise müüdi kohaselt oli Sisyphos suurpettur, kes aheldas surma ega naasnud enam
villaku endale saada. Iason sai tänu kuningatütre Medeia abile ülesandega kergelt hakkama. Tagasi kodulinna jõudes aitas Medeia kavalusega saada lahti eelmisest kuningast, Peliasest, kes hüppas ise kuuma katlasse. Iason sai kuningriigi kuningas, otsis endale uue mõrsja ja unustas Medeia. Sisyphos: Ta oli kuningas, kes ei kartnud ei jumalaid ega surma. Tal oli uhke kindlus, kuid kahjuks polnud seal lähedal vett ja teenijad pidid seda kaugelt käsitsi tooma. Kui Zeus ja jõejumal Asopos läksid riidu kasutas kuningas seda ära. Ta palus jõejumalalt vett ja vastutasuks reetis Zeusi peidukoha. Zeus nuhtles selle eest Asopost ja hiljem pööras oma viha Sisyphosi poole. Zeus saatis talle külla surma, kuid kaval kuningas püüdis allilma viija kinni ja pani lukutaha. Sellest hetkest ei heitnud keegi maailmas hinge. Varsti päästis Ares surma välja ja too vedas kuninga allilma. Mees suutis veel kavalusega maapeale tagasi saada, kuid
annaabi.ee 
