Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vanakreeka kunst (3)

3 KEHV
Punktid
Vanakreeka kultuur
Kreeka asub Balkani poolsaarel, Egeuse mere saartel.Praeguste kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt.13-12 sajand eKr tulid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse dooria hõimud ning Egeuse mere saartele ja Väike- Aasia rannikule joonia hõimud.
Tähtsamad maakonnad – Lakoonia (keskus Sparta ) ja Atika (keskus Ateena )
Akropol – ülalinn, mis asus künkal
Agoraa – turuplats, keskväljak käsitöölistele ja kaupmeestele
Polis – linnriik
Kitoon – kreeklaste mähitav rõivas
Jumalate erinevus inimestest:
  • Igavene noorus
  • Surematus
  • Võim inimsaatuse üle

TAEVAS ( Uranos ) + MAA ( Gaia ) Titaanid Jumalad ( Zeus , Hera jne)
Jumalaid oli kokku 12:

Vana-Kreeka ajaloo põhiperioodid
III-II at. eKr
KREETA -MÜKEENE PERIOOD
11-8 saj. eKR
HOMEROSE PERIOOD
  • Võetakse kasutusele raud
  • Võetakse kasutusele tähestik
  • Kujunevad välja Kreeka tähtsamad hõimud
8-5 saj. eKr
ARHAILINE PERIOOD
  • Tekib orjanduslik kord
  • Tekivad linnriigid
  • Algab kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel
  • Kujuneb Olümpose jumalate süsteem
  • Kujunevad välja Olümpia mängud, pidustused.
5-4 saj. eKr
KLASSIKALINE PERIOOD
  • Õitsenguaeg
  • Ateena ja Sparta esiletõus
  • Omavahelised kodusõjad
4-Kristuse sünd
HELLENISTLIK PERIOOD

Arhitektuur
Tähitsaim ala oli templiehitus:
  • Eemal tavarahvast
  • Ehitatud künkale, jumalatele lähemale
  • Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale
  • Eeskujuks megaron , ristkülikukujulise põhiplaaniga
  • Esialgu ehitatud puust, hiljem kivist või marmorist
  • Majaosade kinnitamisel kasutati metallklambreid ja tappimist
  • Algselt väga värvilised
  • Kasutati optilisi parandusi vaadatavuse huvides

Templi välisvaate põhiosad:
1. Kandvad osad (alus, sambad)
2.Kantavad osad (talastik, katus)
Naos – Templi sisemuses asuv kivist seintega ruum, kus asus jumala kuju.
Kreeka ehitismälestised ajaperioodide kaupa
ARHAILINE
KLASSIKALINE
HELLENISTLIK
Apolloni tempel
Hera tempel
Artemise tempel
Poseidoni tempel
Zeusi tempel
Parthenoni tempel
Propüleed
Pinakoteeg
Erechtioni tempel
Nike tempel
Olümpioni tempel
Halikarnassose mausoleum
Epitaurose teater
Pharose tuletorn
Rhodose koloss
Arhitektuuri kolm stiili
DOORIA
JOONIA
KORINTOSE
Vanim, kujunes mandri kreekas, kõige lihtsam,rangem.Raskepä-
rane..Sammastel puudub baas.
Friis =metoobid+triglüüfid
Nt.Poseidoni, Hera, Zeusi ja Apolloni templid.Parthenon ehk Ateena tempel.
Hilisem stiil (6 saj. eKr), kujunes V- Aasia rannikul. Sambad peenemad ja ele-
gantsemad, mitmeosaline baas,friis üleni reljeefidega, oina sarve kujuline voluut.
Artemise, Nike tempel
Erineb jooniast vaid samba
kapiteeli poolest, mida katavad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged.Õitseaeg Rooma riigi ajal.Nt. Olümpieioni tempel
Vanakreeka skulptuur
Originaaltöid on säilinud väga vähe, infot saame Rooma koopiate kaudu.Põhiidee – ideaalse inimese kujutamine.Lemmikmaterjal marmor.Krüsoelefanitiintehnika – segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevadiluust plaatidega, riietus ja relvad olid kuldplekist ja silmad värvilistest kividest.Skulptuur jagunes kaheks – reljeefid ja vabafiguurid.
Kreeka skulptuurid ajaperioodide kaupa
ARHAILINE
KLASSIKALINE
HELLENISTLIK
Kouros – vabalt seisev alasti meesfiguur. Kore – riietatud naisfiguur .Kehavormid on üldistatud, anatoomia järgimi-
ne oli kohmakas .Meesideaal – alasti atleet , naise ilu seostus riietuse ja soenguga.Kujud olid eestpoolt vaatamiseks.Nt.
noormehe marmorkujuke, seisva naise kujuke, vasika- kandja.
Kaob tardunud poos, hakatak-
se kujutama keerukamaid lii-gutusi.Kujud olid ilmekas igast küljest.Näod tõsised ja rahulikud.Kontrapost – vaba seisak .Tõepärane anatoomia.
Nt. Polykleitose Odakandja ,
Myroni Kettaheitja , Poseidoni pronkskuju, Lysippose Kaapija.Kodualtar – ludavisitroon.
Rõhutama hakatakse dramaatilisust.Kujud muutuvad ülisuureks, teatraal-sus.Kujud on liikumises, tähelepanu kangelastel.Riie-tuse õrnus.Nt.Milose Venus, Praxitelesi Hermes Dionysos -lapsega.
Vana-Kreeka maalikunst
Maalikunst oli kõrgel järjel, kuid meieni pole säilinud. Enkaustika tehnika – vahaga tehtud maal.Maali kohta saame infot vaasimaalide kaudu.
Keraamika
Tunti mitut tüüpi vaase:
  • Amporaa – kõige levinum vaasivorm
  • Krateer – segamisnõu
  • Hüdria – veenõu
  • Küüliks – joomisnõu
  • Leküüt – lõhnaainete säilitamiseks, matusetalitusteks kasutatud nõu

Vanakreeka kunst #1 Vanakreeka kunst #2 Vanakreeka kunst #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 120 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bjustlikeme Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Egeus - hellenistlik
6
doc

Egeus - hellenistlik

ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju väikseid eriilmelisi ruume, mis paiknesid korrapäratult ümber keskõu, seinad olid mitmekordsed ja kivist, laed puust, palju sambaid. Sambad olid allapoole peenenevad, värviti punase,

Kunstiajalugu
Kreeka & Rooma kunst
6
odt

Kreeka & Rooma kunst

KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) ­ koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) ­ värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid ­ hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) ­ elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ­ ere värvirõõm ja dekoratiivsus ­ looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile ­ Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole

Kunstiajalugu
Egeuse-Vanakreeka-Etruskide-Rooma kunst
14
docx

Egeuse, Vanakreeka, Etruskide, Rooma kunst

Kaidi Kiidemaa 10E Vasta küsimustele Egeuse ehk kreeta-mükeene kunst. 1. Kus asusid Egeuse kunstikultuuri piirkond ja tähtsamad kunstikeskused? Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes III at välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm Kreeta saare ja Mandri- Kreeka vahel. 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi m i n o i l i s e k s. 3. Eel-kreeka , h e l l a a d i l i n e kultuur Peloponnesose poolsaarel 2. Kirjelda Knossose paleed. Kuidas siin põimusid

Kunstiajalugu
Vana-Kreeka kultuur-skulptuur-maalikunst
11
docx

Vana-Kreeka kultuur, skulptuur, maalikunst

Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon

Ajalugu
Vanaajakunst
70
docx

Vanaajakunst

Egeuse kunst: ARHITEKTUUR:  Kreeta saare kunst.  Kolm ajajärku:  varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal.  keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja  hilisminoiline (1400 - 1100 eKr)  Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid  U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse)  vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal

Vanaaeg
Kunstiajaloo 10 klassi konspekt
22
docx

Kunstiajaloo 10.klassi konspekt.

Inimese tekkimine: ahvist, Jumala looming, eksperiment (TULNUKAD ON SIRTSUTANUD ????) 5-7 milj. Homo Sapiens =100 000 aastat tagasi Kunst tekkis u. 30-40 000 aastat tagasi, mil toimusid inimkonnas suured muudatused:  Tekkisid sugukonnad (nii lähemad kui kaugemad sugulased elavad ning töötavad koos = ühistöö sugulaste vahel)  Tekkisid rassid: must, kollane (indiaanlane), valge  Tekkisid religioonid 1. religioon =Loodususk (alimism)  Tekkis kunst Inimesel oli arenenud abstraktne mõtlemine (mõisteline n: lein=kurbus) Inimkonna ajalugu: Muinasaeg (lõp: 13. Sajand, mil kujunesid tsivilisatsioonid ehk riigid: Egiptus, Babüloonia, Hiina, India) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg VAATA VIHIKUST!!!!!!!! EGIPTUSE KUNST Egpitus on üks vanimatest tsivilisatsioonidest. Egiptlased arvestasid oma aega iga kord uuest vaaraost peale. Vana Riigi periood=3-6 dünastia (valitsev perekond) u. 2650-2130 eKr

Kunstiajalugu
Vana-kreeka kokkuvõte
3
docx

Vana-kreeka kokkuvõte

mõned orjakaupmehed võtsid enda juurde ka hüljatud lapsed, et neid hiljem orjadeks müüa. Majateenijaid koheldi leebelt, kuid hõbedakaevandustes ja kivimurdudes töötasid orjad äärmiselt rasketes tingimustes. Tänu orjadele jäi vabadele inimestele rohkem aega tegeleda vaimse kultuuriga. Sageli palkas isa orja, kes saadaks tema poega kooliteel ja jälgiks, et poiss oleks koolis tähelepanelik. Sellist orja kutsuti pedagoogiks. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. Kreeka kunst arenes välja umbes aastaks 600-480 e.m.a. , milles eristatakse kolme perioodi. 1) ARHAILINE e vana aeg - 600-480 e.m.a. 2) KLASSIKALINE e õitseaeg - 480- 323 e.m.a. 3) hiline e HELLENISTLIK aeg - 323 e.m.a.-30 e. m.a. KREEKA KUNST Geomeetriline stiil Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid

Ajalugu
Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
22
doc

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

qualis rex, talis rex milline on valitseja, selline on rahvas ubi beni, ibi patria kus on kodumaa, seal on hea § 12. Sissejuhatus kunsti. Kunsti tekkimine. Kunsti tekkimine. Hästi suured muudatused toimusid inimkonna ajaloos u 30 000a tagasi. Esiteks, hakati elama sugukondades. Inimest hakati eristama rasside järgi. Hakkasid eristuma keeled. Tekkis religioon, nt animism. See on loodusnähtuste hingestamine. Tekkis kunst. See näitab, et inimestel oli abstraktne mõtlemine (mõisteline). Selle vastand on pragmaatiline või praktiline mõtlemine. Kunsti tekkimiseks on erinevaid teooriaid, millest levinumad on: suhtlusvahend, info vahendaja ja religioossete tunnete/vaadete väljendamine ilu, kaunistamine pärast eneseväljendus, vajadus end kunstiliselt väljendada Kultuur on inimtegevuse eri valdkonnad. Nt teadus, muusika, kunst, haridus jne. Inimtegevuse vaimsed tegevused.

Kunstiajalugu




Kommentaarid (3)

kertupiiga profiilipilt
kertupiiga: aitas kõvasti presentatsiooni koostamisel :) tänud
20:28 24-11-2009
cathriin profiilipilt
cathriin: Hea õppimiseks :)
01:01 16-01-2009
ownzor profiilipilt
ownzor: päris norm
20:25 09-02-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun