Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maali- ja tarbekunst (0)

VANA-KREEKA JA VANA- ROOMA MAALI- JA TARBEKUNST
Vana-Kreeka ja Vana- Rooma maali- ja tarbekunstil oli palju ühiseid jooni, seega võib neid käsitleda ühe teema all. Erinevusi aga leidub.
Kreekas oli maalikunst väga tähtsal kohal. Eriti peeti lugu tahvelmaalist, kuna nemad selle ise ka leiutasid (5.-6. saj. e.Kr.). Võeti kasutusele valguse ja varju modelleerimise, katsetati ka perspektiivi.
Enkaustika - tehnika, kus temperavärvid kaeti kuuma vahaga.
Apollodorus Athenast – suurim maalikunsti uuendaja ja edasiviija (5. saj. e.Kr.). Ühtegi tema teost pole säilinud.
Apelles - tõi maalkikunsti naisakti (“Veenuse (Aphrodite) sünd”, talle poseeris lõbunaine (hefäär) Phryne). Töötas ka Aleksander Suure õukonnas.
Roomas peeti maalikunsti pigem väärtusetuks. Arvati isegi, et meestel ei ole sünnis sellega tegeleda (määrib käsi) Pigem tegelesid sellega naised, orjad , kreeka päritoluga mehed.
Siiski on mõningaid tahvelmaale leitud, näieks Rooma võimu all olevast Egiptusest, muumiaportreed Farjumi oaasist on ainsad säilinud tahvelmaalid.
Filippos II hauakambris Makedoonias leidub seinamaale.
79. a. p.Kr. Vesuuvi vulkaanipurkes hävinud Pompeji linna hiilgeaeg jääb 1. saj. e.Kr – 1. saj. p.Kr. See oli koos sarnase väikelinna Herculaneumiga Rooma ülikute “suvilalinn”. Linnades oli palju villasid, kust võib leida meisterlikult tehtud seinamaalinguid .
Pompeji kuulsaim teos on põrandamosaiik Fauni villas , mis kujutab Aleksander Suure lahingut Pärsia kuninga vastu (Issose lahing).
Eelkõige leidus villades maastikumaale. Neid paigutati isegi akende asemele, et luua illusiooni. Siiski oli nende perspektiiv ebaõnnestunud.
Teine tuntum liik oli mütoloogiline teos- kujutati jumalaid, kangelasi .
Jumalate heaks koondati sekte, kus korraldati salajasi müsteeriumeid. Tuntuimad on võib-olla jumalannade Demeteri ja Persephone müsteeriumid, mis olid rahumeelsed. Kõlvatuteks võis pidada veini- ja lõbujumal Dionysuse müsteeriumeid, kuss võis esineda enesepiinamist, alkoholi, seksuaalorgiaid ning parafiiliat (suguühe kitsedega).
Leidus ka olustikumaale ning natüürmorte.
Kuna maalikunsti on antiikajast siiski üpriski vähe säilinud, loetakse selle alla ka vaasimaalid.
Vaasid oli antiikmaailmas mitmete otstarvetega, lisaks lihtsalt lillede hoidmisele hoiustati seal veel näiteks puuvilju, veini jms. Vaase oli mitmeid erinevaid tüüpe ( amfora , krateer jms)
Geomeetriline stiil – 8. - 7. saj. e.Kr. kaeti vaasid peamiselt geomeetriliste kujunditega.
Mustafiguuriline vaasimaal – Figuurid tehti värviga, taustks oli savi toon ( Francois ' vaas, seal kujutati “ Iliase ” sündmusi)
Punasefiguuriline vaasimaal – taust värviga, figuurid savivärvi.“Demokraatlikum”, lihtrahva seas kõige levinum. Erandjuhtudel kasutati vaasimaalimisel ka valget lakki.
Tamagra kujud – väikesed inim- või loomakujukesed.
Kõrgel tasemel oli ka ehtekunst- tehti vääriskividest ehteid ( gemmid (karmeed), mõningate kivide sisse tehti reljeef (intaljo))