Vanakreeka maalikunst (0)

Vanakreeka maalikunst.
Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Kirjalikest allikatest teame paljude maalikunstnike nimesid ja teoste kirjeldusi. Paraku ei ole meieni jõudnud peaaegu üdse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina-või tahvelmaale. Mõni hellenistlikul ajal või roomas loodud koopia annab siiski aimu kreeka maalikunsti ilmest.
Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid – vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega, vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Nendest on tuntumad kolme käepidamega veenõu HÜDRIA, kahe sangaga AMFORA , veini hoidmiseks ja lai KRATEER , milles segati vett ja veini. Er nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi kasutati mälestusmärgina haudadel.
Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8. sajandst e.Kr on leitud geomeetriliste onamentidega keraamikat. See oli aeg, mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki , rombe aga ka MEANDREID.
8.sajandi lõpus e.Kr hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutusi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamiseks teemaks, nii nagu hiljem reljeefkunstiski, oli kreeklaste (või Olümpose jumalate) võitlus koletistega. Kükloobid, kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, ähvardavaid barbaarseid jõude, kellelt kreeklased vastandasid oma tsivilistatsiooni.
Sõna „keraamika“ pärineb ateena pottseppade linnajao Keramekose nimest. See asus Diplyoni värava taga. Läheduses asus kalmistu , kust on leitud suuri, kuni 2m kõrguseid hauaanumaid, mida hakati hüüdma düpolonvaasideks.
6.sajandi algses e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Mustafiguurilisel vaasil on kujutused endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluloselt suuremad. Geomteeriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiratlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt.
6.sajandi lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutiste tausta , figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks.
Kirjalike allikate põhjal on teada, et 5.sajandi alguses e.Kr hakkasid seina-ja tahvelmaailjad oluliselt paremini ja veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni. Sajandi keskel töötas ateenlane Polygnotos oma linnas ja mitmel pool mujal Kreekas. Arvatakse, et tema mõjul hakkasid vaasimaalijad kujutama inimesi nurga all nähtuna, s.t poolpöördes. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks, lisandus valge värviga maalimine. Lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati rohkem kujutama igapäevaseid olustikustseene. Mütoloogiast olid kõige populaarsemad lood veinijumal Dionysosest ja tema saatjatest- saatüritest ja menaadidest. Neid kujutati muidugi peamisel veininõudel. Ornamentikas olid populaarsed geomeetriline meander ja taimedest üldistatud palmett .
Maalikunst muutus nähtavasti üha looduslähedasemaks. Rooma ajaloolane Plinius kirjutab, et 4.saj alguses eKr korraldati kahe maalikunstniku, Zeuxise ja Parrhasiose vahel võistlus, et selgitada välja, kes suudab illusionistlikumalt maalida. Zeuxise maalitud viinamarju olevat linnud lennanud nokkima. Vastuseks olevat Parrhasios maalinud aga eesriide, mida inimesed olevat tahtnud kõrvale lükata lootuses, et eesriide taga on pilt.
4.sajandi II poole kuulsaim kunstnik oli APELLES . Tema tähtsamaiks tööks peeti merevahust sündiva Aphrodite kujutist. Hiljem töötas ta Aleksandr Suure õukonnas ja maalis ka valitseja portreid. Ühtki Apellese teost pole tänapäevani säilinud, kuid üht tema kaasaegse kuntsniku PHILOXENOSE teost tunneme Vesuuvi tuhka mattunud Pom...ejist leitud mosaiikkoopia järgi. See kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus võtmas Pärsia kuningat Da...eiost. See ei ole enam mütoloogia, vaid reaalse ajaloosündmuse kujutis. Hoopis teises tehnikas loodud koopia ei luba ..ipselt hinnata maalitehnikat, kuid on näha, et kreeka maalikunstnikud tahtsid ja suutsid kujutada inimeste a loomade kehi igast vaatenurgast. Nad oskasid arvestada pildi sisse suudnuvate vormide illuoorset lühenemist ja kehade ma..ulisuse näitamist varjudega, kuid nad ei kasutan tsentraalperspektiivi.