Kreeka vaasimaal (0)

Kreeka vaasimaal
Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Hästi tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalingud- vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Kreeka vaasivormid olid amfora , kolmesangaline hüdria, krateer , voluutkrateer, kann , küüliks, kantharos, leküütos. Nendest on tuntumad kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini hoidmiseks ja lai krateer milles segati vett ja veini.Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.sajandist e.Kr. On leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat.See oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni. Mis jagasid anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki , rombe, aga ka meandreid.
8 saj lõpus eKr. Hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamiseks teemaks nii nagu hiljem reljeefikunstiski oli kreeklaste(või Olümposejumalate) võitlus koletistega. Kükloobid , kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, ähvardavaid barbaarseid jõude, kellele kreeklased vastandasid oma tsivilisatsiooni.
Arhailise aja anumatel on elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kuid on siiski ilmekad . Mütoloogilistes jutustustes avaldub kreeklaste elav fantaasia otsiv vaim ja oskus paljudest väikestest figuuridest kompositsioone luua. Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.
Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist.
6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil.
Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt.
6.saj lõpul eKr. Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju.Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks.
Sajandi keskel töötas ateenlane Polygnotos oma linnas ja mitmel pool mujal Kreekas. Arvatakse, et tema mõjul hakkasid vaasimaalijad kujutama inimesi nurga all nähtuna see tähendab poolpöördes. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks, lisandus valge värviga maalimine. Lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati rohkem kujutama igapäevaseid olustikustseene. Mütoloogiast olid kõige populaarsemad lood veinijumal Dionysosest ja tema saatjatest-saatüritest ja menaadidest. Neid kujutati muidugi peamiselt veininõudel. Ornamentikas olid populaarsed geomeetriline meander ja taimedest üldistatud palmett . Maalkunst muutus nähtavasti üha looduslähedasemaks ja see meeldis kreeklastele.