Tööhõivepoliitika roll riigi edukuse tagajana Tööhõivepoliitika on loodud eesmärgiga tagada riigi stabiilsus ja toimimine, mille kehv olek on tingitud just tööpuudusest. Hõivepoliitika aitab ennetada või leevendada osaliselt tööpuudust, mis on parim abi riigipoolt. Kas hõivepoliitika toimib ja kas Eesti riik annab oma parima panuse tööpuuduse vähendamiseks? Nagu öeldud, üritab hõivepoliitika ennetada tööpuudust. Selleks püüab riik luua uusi töökohti või õppimisvõimalusi, mis ennetaks kindlasti tööpuudust. Aga selleks on vaja asi toimima panna, mis oleneb suuresti rahast. Tööpuuduse ajal on uute töökohtade loomist raske teostada, sest raha ju napib. Siin kohal võiks minuarvates riik abi otsida välismaalt või siis siseriigis kärpida just rikkamate inimeste palku, tuues palgad riigiisadelt natukenegi madalamale võrreldes meie omadega, mis aitaks kindlasti
poliitikate taotlustest.Otsene maks-maks,mida tasutakse üksik- või juriidiliseisiku poolt otse riigile või kohalikule omavalitsusele.(maamaks,ettevõtte tulumaks,sotsiaalmaks).Kaudne maks-mõjutab sissetulekut kaudselt,sellega maksustatakse tarbimist.(käibemaks,aktsiisid,tollimaks). Rahvastiku vananemisega kaasnevaid probleeme saab leevendada:1)pensioniea tõstmisega- maksukoormus väheneb.2)soodustada sisserännet.Täistööhõive-olukord,kus kõik, kes tahavad töötada seda ka saavad.Hõivepoliitika-tööpuuduse vähenemine ja tööhõive suurendamine,töötusest põhjustatud sotsiaalsete ja majanduslike pingete tekkimise vältimiseks.Aktiivse hõivepoliitika kaks meetodi:1)uute töökohtade loomine ja täiendõppe korraldamine 2)ümberõppevõimaluste pakkumine. Passiivse hõivepoliitika kaks meetodi:1) töötuabiraha 1-1,5a 2)töötuskindlustus.EL-i hõivepoliitika 4 sammast: 1) Uus ettevõtluskultuur-eesmärk:soodustada ettevõttlikkust,toetada inimeste püüdlusi ettevõtete rajamisel
saaks, kui need inimesed töötaksid.Saamata jääb tulu- ja sotsiaalmaks, kuna töötud neid makse ei maksa ning tänu palga puudumisele väheneb tarbimine ja käibemaks ning aktsiis jääb saamata. b)leibkonnale Töötus muudab tööta inimese harjumusi ning kaotab oma senised oskused ja teadmised ning raskem tööd leida. See mõjuba ka psüühikale ning peres on pingelised suhted. Suureneb kuritegevus. 16. Mis on hõivepoliitika? Kuidas see jaguneb? Riigi sekkumine majandusse tööpuuduse vähendamiseks, andes abi töötutele hakkama saamiseks ning et riigis oleks kõik tasakaalus. · Aktiivne hõivepoliitika - riik püüab ennetada töötuse tekkimist luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega · Passiivne hõivepoliitika - riik tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega makstes töötuabiraha. 17. Nimeta Euroopa Liidu hõivepoliitika 4 sammast
töölepingut üles öelda ja lõpetada seaduse poolt lubatud piirides 7. Mis on netopalk? Mis on brutopalk? Netopalk-töötasu, millelt kõik seadusega ettenähtud, maksud on maha arvatud, st summa, mille töötaja kätte saab. Brutopalk-väljateenitud palk, millest maksud ei ole veel maha arvatud. 8. Missugused maksud lähevad maha bruto palgast? Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, kogumispension, tulumaks. 9. Kuidas reguleerib riik palku? Maksude mahavõtmisega. 10. Millega tegeleb hõivepoliitika? Hõivepoliitika on valitsuse püüe vähendada tööpuudust ja suurendada tööhõivega inimeste töövõimalust ja tahet. 11. Kuidas abistatakse töötuid? Antakse töötuabiraha ja kutsutakse osalema tasuta koolitustel. 12. Mis on otsene maks? Mis on kaudne maks? Nimetage. Otsene maks on käest kätte maks, kaudne on maksu vahendamine kellegi vahendusel. Näit: Suurfirmadel on kaudne maks alam töötajatele, raha antakse kõigepealt osakonna
tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju. Tööpuudusega kaasnev sotsiaalne kahju on arvamatu. Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab ka maksutulu, mida ta saaks, kui need inimesed töötaksid. Ühelt poolt jääb saamata ka tulu ja sotsiaalmaks. Teisalt väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika poliitika, mis püüab tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Hõivepoliitika jaguneb: Passiivne tööturupoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele. Aktiivne tööpoliitika riik püüab tööpuudust ennetada, kasutades mitmeid võimalusi, nagu uute töökohtade loomine ja ümberõppevõimaluse pakkumine. Töötu abiraha rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse.
on raske uuesti tööd leida. Tekivad probleemid: võivad laguneda perekonnad ja suureneda kodutute hulk. Suureneb kuritegevus. Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötuabiraha ja riik kaotab maksutulu, mida ta saaks kui inimesed teeksid tööd. Leevendamine: töötutele makstakse töötuabiraha. Korraldatakse mitmeid koolitusi, ümberõppeid ja ettevõtlustoetusi. 3) EL hõivepoliitika. Hõivepoliitika 4 sammast: · Uus ettevõtluskultuur · Töölerakendamise uus kultuur · Uuendustega kohandumise uus kultuur. · Võrdsete võimaluste uus kultuur. Soodustada ettevõtlikkust ja toetada inimeste püüdlusi oma ettevõtete rajamisel. Ümberõppe juurutamine, tööpuuduse ennetamine. Noortele paremate võimaluste pakkumine , sooline võrdõiguslikkus. 4) Sotsiaalpoliitika : Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus
Inflatsioon Kuidas riik võiks sekkuda majandusse? 1. riik võib suurendada kulutusi, et tootjad saaksid rohkem toodangut müüa, palgata uusi töölisi. 2. suurendada raha pakkumist, mille tulemusena raha hulk majanduses kasvab ning intressid langevad. Samuti vähendada investeeringute ja uute töökohtade loomisele seatud piiranguid. Raha hulga suurendamine võib viia inflatsioonini. Tööturg ja hõivepoliitika Statistikas arvestatakse tööealise rahvastiku hulka kõik 1574 aastased inimesed. Tööealine rahvastik jaguneb kaheks: · majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama, siia kuuluvad töölised ja töötud. · Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või pole
jaguneb hõivatuteks ja töötuteks majanduslikult aktiivne rahvastik töötajad ja töötud majanduslikult mitteaktiivne rahvastik koduperenaised, mittetöötavad õppurid, invaliidid, lapsehoolduspuhkusel viibijad heitunu- pikaajaline töötu, kes on loobunud töö otsimisest täistööhõive- olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad struktuurne tööpuudus- olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele passiivne hõivepoliitika- tegeletakse töötuks jäänud inimeste olukorra parandamisega (nt. töötu abiraha, töövahendus, täiendkoolitused aktiivne hõivepoliitika- töötuse ennetamine, (ümber-ja täiendõppe finantseerimine, uute töökohtade tekke soodustamine) sotsiaalkindlustus- on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem sotsiaalne kaitse sissetulekute katkemise või vähenemise või kulutuste suurenemise korral. pensionisambad teine, ehk kohustuslik kogumispension 4% sotsiaalmaksust lisab riik, 2%
majanduspol- kõrgetööhõive ehk võitlus tööpuudusega, kõrge ja püsiv majan. kasv, õiglane sissetulekute jaotus. rahapoliitika- rahaväärtuse säilitamine, riigi maj. kasvu soodustamine fiskaalpoliitika- eelarve pol.- maksu pol, kulutus pol, tasakaalu pol, laenu pol. riigi sekkumine maj.- maksu soodustused, suurenda riigi kulutusi, soodustades hoiustamist, piirata tarbimist, mõjutades pensionitega. 12. Tööturg ja hõivepoliitika (seletused, ülesanded, näited). tööturg- süsteem kus ühed pakuad töökohti ja teised otsivad töökohti. hõivepoliitika- poliiitika mis tegeleb tööturu probleemidega 1. passiivne tööturupol- makstakse toetusim abirahasid, töötuskindlustus maks- 2,8 % + 1,4 % riik 2. aktiivne tööturupol- töökohtade loomine, koolitused. 13. Tööealise rahvastiku jagunemine. eestsi 15-74, EL 15-64 majanduslikult aktiivne - töötajad, töötud
võimelised (koduperenaised, tugengid ja õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl, haiguse või puude tõttu alaliselt töövõimetud inimesed) Tööpuudust põhjustab täistööhõive, s.o olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad. Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega. Kui töötaja kvalifikatsioon ei vasta töökoha nõudmistele, siis võib leiduda küll vabu töökohti, kuid tööotsija ei saa neid vastu võtta. Hõivepoliitika- töötusest põhjustatud maj. ja sots. pingete tekkimise vältimine vähendades tööpuudust ja suurendades tööhõivet Passiivne tööturupoliitika- riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, levinuim meede on töötu abiraha Töötu abiraha- rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. Tavaliselt ei maksta seda rohkem kui aasta-poolteist. Aktiivne tööpoliitika- sel puhul üritab riik tööpuudust ennetada, luues uusi töökohti või
Pikaajalise töötuse korral võib inimene kaotada oskused ja teadmised ning tal on üha raskem uuesti tööd leida. Perekonnad võivad laguneda ja suureneb kodutute hulk. Kaob haigekassa ja pensionikindlustus seisab. Riigi tasandil: maksud jäävad tulemata; kasvavad riigi kulutused- töötutele tuleb maksta töötu abiraha. Väheneb ka tarbimine ning riigil jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika -valitsuse poliitika, mille kaudu püütakse vältida töötusest põhjustatud majanduslike ja sotsiaalsete pingete tekkimist; vähendada tööpuudust ja tööhõivet suurendada. Mida teha töötusega? Passiivne meetod: anda töötu abiraha Aktiivne: koolitused, ümberõpped, ettevõtlustoetused. Uute töökohtade loomine. Euroopa Liidu hõivepoliitika neli sammast: uus ettevõtluskultuur- eesmärk soodustada ettevõtlikkust ning toetada inimeste püüdlusi oma ettevõtte rajamisel
3)töötajad e hõivatud-palgatöölised, ettvõtjad, vabakutselised kes saavad oma töö eest tasu. 4)töötud-ei leia tööd ,aga tahavad ja on võimelised. 5)heitunud-loobunud töö otsimisest 6)töötus e tööpuudus- töötute osatähtsus tööjõus täistööhõive-kõik kes tahavd töötada seda ka saavad. Struktuurne tööpuudus-tööd otsivate inimeste oskused ei vasta töökoha nõuetele. tööpuudus- sotsiaalne kahju, kuritegevus, riigi kulutused(abirahad) ,hõivepoliitika-valitsuse püüe tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Passiivne tööturupoliitika- abirahade jagamine, tööpuuduse tagajägede leevendamine. Töötu abiraha, aktiivne tööpoliitika-püütakse ennetada tööpuudust- uued töökohad, ümberõpe.
EL majanduspoliitika aluseks on ühtsete reeglite järgi toimiv siseturg. Alguse sai 1958.a. Euroopa Majandusühendusega, kui liikmesriikide vahel kaotati tollimaks. Siseturg toimub nelja vabaduse põhimõttel: kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine liikmesriikide vahel. EL nimetatakse kolme sambaliseks. I moodustavad kõik EL ühendused ja asutused II koostöö ühise välis ja julgeolekupoliitika vallas III koostöö justiits ja siseküsimustes (kuritegevus, immigratsioon) Hõivepoliitika Eesti kulutused tööpoliitikale on väga madalad, 0,2% SKPst. näiteks Hollandis ja Soomes on keskmine 3% SKPst. Meil kulutatakse peamiselt tagajärgede leevendamisele. LääneEuroopas on põhirõhk aktiivsetel meetmetel ehk ümberõppe korraldamisel. Hõivepoliitika neli sammast: I uus ettevõtlus kultuur oma ettevõte rajamise soodustamine II tööle rakendamise uus kultuur probleemiks on noorte tööpuudus ja struktuurne tööpuudus
tõstmine Avaliku poliitika valdkonnad Reeglina inimeste argielu puudutavad poliitikad; seega julgeoleku ja välispoliitikat ei hõlma Erinevate valdkondade poliitikate arv on sõltuv riikliku sekkumise ulatusest Laias laastus majandus ja sotsiaalvaldkond Majandusvaldkond maksu ja eelarvepoliitika, majandus, hõive, energia ja eluasemepoliitika Sotsiaalvaldkond haridus, hoolekande, pensioni, tervishoiu, perepoliitika Paljud valdkonnad ka läbivad nt hõivepoliitika nii majandus kui ka sotsiaalvaldkonnas Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist nt pere ja hõivepoliitika; haridus ja hõivepoliitika jne Avaliku poliitika eesmärkide keerukus Vastuolulisus nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv Avalik sektor ei saa oma olemuselt olla lõpuni efektiivne turutõrgete likvideerimine ja/või maandamine; avalikkuse poolehoiuga arvestamine
makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest. 5. Kuidas jaguneb tööealine rahvastik? 1) Isikud, kes soovivad töötada ehk majanduslikult aktiivne rahvastik 2) Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised ehk mitteaktiivne rahvastik. 6. Mis võib põhjustada tööpuudust? miinimumpalk keinsistlik tööpuudus tehnoloogiast tingitud tööpuudus efektiivse palga teooria 7. Mis on hõivepoliitika? Kui tulemuslik see Eesti riigis on? tööpuuduse vähenemine ja tööhõive suurendamine, töötusest põhjustatud sotsiaalsete ja majanduslike pingete tekkimise vältimiseks. 8. Mis on sotsiaalpoliitika eesmärgiks? Kuidas see riigi poolt saavutatakse? tagada inimestele sotsiaalne turvalisus kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu vähendada klassivastuolusid tagada õiglus ja võrdväärsus 9. Kirjeldage Eesti Vabariigis kehtivat pensionisüsteemi
kinnisvaralt või intressidelt Aktsiisimaks- nt tubakaaktsiis või alkoholiaktsiis 13. Majanduspoliitika rakendamine- riigi sekkumine majandusse: Kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt, on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega Kui majandus on n-ö ülekuumenenud. Liiane nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. (majanduspoliitika piirab tarbimist) 14. Hõivepoliitika: Püütakse töötusest põhjustatud majanduslike ja sotsiaalsete pingete tekkimist vältida ning tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Passiivne tööturupoliitika- riik suunab abi töötuks jäänud inimestele Aktiivne tööpoliitika- riik püüab tööpuudust ennetada, näiteks uute töökohtade loomise või ümberõppevõimaluste pakkumisega. 15. Sotsiaalpoliitika: Heaoluriigi tähtsamad valdkonnad Eesmärgiks tagada inimeste sotsiaalne
HEITUNUD) Tööpuuduse põhjused: · Vähene kvalifikatsioon ja haridustase Struktuurne tööpuudus- tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandja poolt pakutud töökoha nõudmistele Mõju riigile ja leibkonnale · Töötute poolt tootmata jäänud toodang · Sotsiaalne kahju · Riigi kulutuste kasv töötutele ( jäävad saamata maksud tulu ja sotsiaalmaks ja väheneb ka tarbimine) Hõivepoliitika · Passiivne- riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega( juba töötuks jäänud inimestega nt töötu abiraha, töötuskindlustus) · Aktiivne tööpuuduse ennetamine ( töökohtade loomine ja ümberõppe võimaldamine)
otsivad tööd tudeng, puudega 18. Struktuurne tööpuudus Tegelikult on tööjõupuudus, ehk tööd otsivate in oskused ei vasta tööandjate nõudmistele 19. Mis põhjustab tööpuudust? 1)täistööhõive 2) tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus 3) madal haridustase 20. Tööpuuduse mõju riigile ja leibkondadele KIRJELDA 1)maj kahju 2)sots kahju 3)kuritegevuse areng 4)kulutuste kasv 21. Mis on hõivepoliitika? Valitsuse püüe vähendada tööpuudust ja suurendata tööhõivet ( nt töötu abiraha) 22. NIMETA RIIGIEELARVE SUURIMAD TULUD JA KULUD Kulud: sotsiaalkulud, tervishoiukulud, haridus- ning teaduskulud ja sisekorra- ja õiguskulud, keskkonnakaitse, julgeolek, riigikaitse, vaba aeg, kultuur ja religioon Tulud: Otsesed tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks,töötuskindlustusmaks, raskeveomaks
aastast. rakendavad ühist valuuta- ja rahvusvahelist maksepoliitikat ning abistama üksteist maksebilansi puudujäägi katmisel (kuni 1970 USA dollar (põhines kulla hinnal) · Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) Maailmapank. Asutati pärast IIMS, liikemeteks ainult IMF-i kuuluvad riigid. IBRD ülesandeks liikmesmaade majandusarengu toetamine mitmesuguste rahvusvaheliste investeerimisprogrammide kaudu. Hõivepoliitika · Täistööhõive (madal tööpuudus) on iga valitsuse prioriteet. Valitsuse sellesuunalist poliitikat nim hõivepoliitikaks. Vastavalt rakendatud meetmetele jaguneb see passiivseks ja aktiivseks · Passiivne tööturupoliitika on suunatud juba töötuks jäänud inimestele. Levinuim meede on töötu abiraha (praegu 1000 EEK), mida makstakse 1-1,5 aastat. · Aktiivse tööturupoliitika abil püütakse tööpuudust ennetada ergutades ettevõtlust
1 Tartu Raatuse Gümnaasium Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis Referaat Koostaja: Merilyn Martis Juhendaja: Lea Hanni 11.B klass Tartu 2009 2 TÖÖHÕIVEPOLIITIKA ELLUVIIMISE KONVENTSIOON 15.juulil 1966 kutsuti kokku Tööbüroo haldusnõukogu,mis asus arutama täistööhõive
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem vali...
investeeringud inimkapitali, A modern form of welfare that believes in empowerment, not dependency. Kohustused õiguste eest (Welfare to Work), Ettevõtlikkus (“managerial strategies to social problems”, J.Newman 2005; nt töötu hakkab ettevõtjaks) Briti uued leiborid (1997- 2010): Lähteprintsiip neoliberaalne konvergents- säilitada konservatiivide- aegset madalat kulutuste taset, kuid samas vähendada ebavõrdsust ja heaolusõltuvust tuua riik “tagasi” Hõivepoliitika New Deal: Aktiveerimispoliitika - tööotsijate, riigi ja tööandjate koostöö, tööturukoolitus, ettevõtjate subsideerimine töötute noorte hõivamisel, noorte kohustus koolituses osaleda, Joint-up governance (Jobcentre Plus) Avalike teenuste kvaliteedi tõstmine (Best Value): Performance indicators (KOV; koolid, haiglad), Kodanikud pole kliendid vaid teadlikud tarbijad Saksa sotsiaaldemokraadid 1998- 2005: “Agenda 2010”- Saksa heaoluriigi kärpeplaan, Majandus, Sotsiaalturvalisus
ettevõtte juhtimisse (nn koosotsustamine) suurendab sotsiaalset sidusust. Kolmas tee ehk modernne sotsiaaldemokraatia on poliitiline ideoloogia ja praktika, mida sotsiaaldemokraatlikud parteid hakkasid kasutama 20. sajandi lõpus ja 21. sajandil. Populaarsemad ideed: võrdsed võimalused; ettevõtlikkus; õigused koos vastutusega; rõhk töötamisel, tööl kui eetilisel kohustusel. Esikohal on hõivepoliitika. Teisi aktuaalseid teemasid on kolm: tööhõive maksimeerimine, avalike kulude kokkuhoid, suund heaoluriigi sotsiaalsetele investeeringutele (pere- ja tööelu ühitamine, koolitus). 3. Erakondade poliitika ja poliitilised pakkumised a) Eesti Reformierakonna programmiline eesmärk on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine turul toimuvasse. Programm lähtub üldisest ja igaühe vabadusest ning püüdleb arengule,
töökogemuse ja ettevõttesisese koolituse kaudu o pikaajalised töötud (eriti üle 45-aastased ning madala haridustaseme või aegunud kvalifikatsiooniga inimesed) o puudega ja pikaajaliste terviseprobleemidega inimesed, kellest on tööga hõivatud 22% võrreldes 61%-ga muust tööealisest elanikkonnast; o mitte-eestlased, kel puudub eesti keele oskus ja kellest paljud elavad kõrge tööpuudusega piirkondades; Hõivepoliitika (tööpoliitika) Eestis ja Euroopa Liidus vt õpik lk. 160 (Vt. Sotsiaalministeerium hõivepoliitika 2005.a. jõustus uus tööturuteenuste ja toetuste seadus; 2009 liidetakse Tööhõiveamet Töötukassaga üheks ametiks) Tööpuuduse leevendamiseks peab valitsus sekkuma majandusse, et vältida tööpuuduse tekkimise põhjusi ja andma abi tööta jäänutele. 21
(kuni apr 2009 Tööturuamet) · Töötuskindlustus o maksu suurus hetkel 2,8 ja 1,4 % o väljamakse sõltuvalt staazist 180-360 päeva ja 40-50% palgast ja varasemast palgast seda makstakse kuni üks aasta, pärast seda töötukindlustus · Töötutoetus 29 o u 63 eurot e 1000 krooni kuus (2,11 eurot e 32,9 krooni päev) kuni 9 kuud Hõivepoliitika · Passiivne o Töövahendus riik püüab viia info vabadest töökohtadest töötudeni o Tööturukoolitus ümberõpped jms o Tööpraktika lühiajaline, koolituse jaoks o avalik töö ehk hädaabitöö o tööharjutus töötegemise imiteerimine, · Aktiivne o uute töökohtade loomine o panustamine haridusse Sotsiaalpoliitika · Sotsiaalkindlustus o Makstakse ainult sissemaksnule
omandada ainult töökogemuse ja ettevõttesisese koolituse kaudu · pikaajalised töötud (eriti üle 45-aastased ning madala haridustaseme või aegunud kvalifikatsiooniga inimesed) · puudega ja pikaajaliste terviseprobleemidega inimesed, kellest on tööga hõivatud 22% võrreldes 61%-ga muust tööealisest elanikkonnast; · mitte-eestlased, kel puudub eesti keele oskus ja kellest paljud elavad kõrge tööpuudusega piirkondades; Hõivepoliitika ehk valitsuse poliitika, millega püütakse töötust vähendada ja tööhõivet suurendada. Jaguneb passiivseks riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega (töötu abiraha) ja aktiivseks riik püüab tööpuudust ennetada (ümberõpe, uute töökohtade loomine). o Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil Riigi funktsioonid majandusse sekkumisel:
annaabi.ee 
