Tööhõivepoliitika roll riigi edukuse tagajana Tööhõivepoliitika on loodud eesmärgiga tagada riigi stabiilsus ja toimimine, mille kehv olek on tingitud just tööpuudusest. Hõivepoliitika aitab ennetada või leevendada osaliselt tööpuudust, mis on parim abi riigipoolt. Kas hõivepoliitika toimib ja kas Eesti riik annab oma parima panuse tööpuuduse vähendamiseks? Nagu öeldud, üritab hõivepoliitika ennetada tööpuudust. Selleks püüab riik luua uusi töökohti või õppimisvõimalusi, mis ennetaks kindlasti tööpuudust. Aga selleks on vaja asi toimima panna, mis oleneb suuresti rahast. Tööpuuduse ajal on uute töökohtade loomist raske teostada, sest raha ju napib. Siin kohal võiks minuarvates riik abi otsida välismaalt või siis siseriigis kärpida just rikkamate inimeste palku, tuues palgad riigiisadelt natukenegi madalamale võrreldes meie omadega, mis aitaks kindlasti
Kaudne maks-mõjutab sissetulekut kaudselt,sellega maksustatakse tarbimist.(käibemaks,aktsiisid,tollimaks). Rahvastiku vananemisega kaasnevaid probleeme saab leevendada:1)pensioniea tõstmisega- maksukoormus väheneb.2)soodustada sisserännet.Täistööhõive-olukord,kus kõik, kes tahavad töötada seda ka saavad.Hõivepoliitika-tööpuuduse vähenemine ja tööhõive suurendamine,töötusest põhjustatud sotsiaalsete ja majanduslike pingete tekkimise vältimiseks.Aktiivse hõivepoliitika kaks meetodi:1)uute töökohtade loomine ja täiendõppe korraldamine 2)ümberõppevõimaluste pakkumine. Passiivse hõivepoliitika kaks meetodi:1) töötuabiraha 1-1,5a 2)töötuskindlustus.EL-i hõivepoliitika 4 sammast: 1) Uus ettevõtluskultuur-eesmärk:soodustada ettevõttlikkust,toetada inimeste püüdlusi ettevõtete rajamisel.2)Töölerakendamise uus kultuur-keskendub pikaajalisele struktuursele tööpuudusele. 3)Uuendustega kohanemise uus kultuur-eesmärk:töötajate,-võtjate
saaks, kui need inimesed töötaksid.Saamata jääb tulu- ja sotsiaalmaks, kuna töötud neid makse ei maksa ning tänu palga puudumisele väheneb tarbimine ja käibemaks ning aktsiis jääb saamata. b)leibkonnale Töötus muudab tööta inimese harjumusi ning kaotab oma senised oskused ja teadmised ning raskem tööd leida. See mõjuba ka psüühikale ning peres on pingelised suhted. Suureneb kuritegevus. 16. Mis on hõivepoliitika? Kuidas see jaguneb? Riigi sekkumine majandusse tööpuuduse vähendamiseks, andes abi töötutele hakkama saamiseks ning et riigis oleks kõik tasakaalus. · Aktiivne hõivepoliitika - riik püüab ennetada töötuse tekkimist luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega · Passiivne hõivepoliitika - riik tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega makstes töötuabiraha. 17. Nimeta Euroopa Liidu hõivepoliitika 4 sammast
töölepingut üles öelda ja lõpetada seaduse poolt lubatud piirides 7. Mis on netopalk? Mis on brutopalk? Netopalk-töötasu, millelt kõik seadusega ettenähtud, maksud on maha arvatud, st summa, mille töötaja kätte saab. Brutopalk-väljateenitud palk, millest maksud ei ole veel maha arvatud. 8. Missugused maksud lähevad maha bruto palgast? Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, kogumispension, tulumaks. 9. Kuidas reguleerib riik palku? Maksude mahavõtmisega. 10. Millega tegeleb hõivepoliitika? Hõivepoliitika on valitsuse püüe vähendada tööpuudust ja suurendada tööhõivega inimeste töövõimalust ja tahet. 11. Kuidas abistatakse töötuid? Antakse töötuabiraha ja kutsutakse osalema tasuta koolitustel. 12. Mis on otsene maks? Mis on kaudne maks? Nimetage. Otsene maks on käest kätte maks, kaudne on maksu vahendamine kellegi vahendusel. Näit: Suurfirmadel on kaudne maks alam töötajatele, raha antakse kõigepealt osakonna
Aktiivne tööpoliitika riik püüab tööpuudust ennetada, kasutades mitmeid võimalusi, nagu uute töökohtade loomine ja ümberõppevõimaluse pakkumine. Töötu abiraha rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. Lisaks sellele on enamikus arenenud maades olemas ka töötuskindlustussüsteem. Seda saavad need töötud inimesed, kes on eelnevalt tasunud oma palgalt töötuskindlustusmaksu. See on palju suurem kui töötu abiraha. Euroopa Liidu hõivepoliitika neli sammast:Uus ettevõtluskultuur eesmärgiks on soodustada ettevõtlikkust ning toetada inimeste püüdlusi oma ettevõtte rajamisel. Püütakse alandada töötajate palkamise, väljaõpetamise ja vallandamise kulusid, et selle kaudu muuta odavamaks uute töökohtade loomine. Tööhõiveametite kaudu on võimalik taotleda ettevõtlusteotust, mis hetkel on 10 000 krooni.Töölerakendamise uus kultuur keskendub kahele probleemile EL tööturul. Need on
on raske uuesti tööd leida. Tekivad probleemid: võivad laguneda perekonnad ja suureneda kodutute hulk. Suureneb kuritegevus. Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötuabiraha ja riik kaotab maksutulu, mida ta saaks kui inimesed teeksid tööd. Leevendamine: töötutele makstakse töötuabiraha. Korraldatakse mitmeid koolitusi, ümberõppeid ja ettevõtlustoetusi. 3) EL hõivepoliitika. Hõivepoliitika 4 sammast: · Uus ettevõtluskultuur · Töölerakendamise uus kultuur · Uuendustega kohandumise uus kultuur. · Võrdsete võimaluste uus kultuur. Soodustada ettevõtlikkust ja toetada inimeste püüdlusi oma ettevõtete rajamisel. Ümberõppe juurutamine, tööpuuduse ennetamine. Noortele paremate võimaluste pakkumine , sooline võrdõiguslikkus. 4) Sotsiaalpoliitika : Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus
Inflatsioon Kuidas riik võiks sekkuda majandusse? 1. riik võib suurendada kulutusi, et tootjad saaksid rohkem toodangut müüa, palgata uusi töölisi. 2. suurendada raha pakkumist, mille tulemusena raha hulk majanduses kasvab ning intressid langevad. Samuti vähendada investeeringute ja uute töökohtade loomisele seatud piiranguid. Raha hulga suurendamine võib viia inflatsioonini. Tööturg ja hõivepoliitika Statistikas arvestatakse tööealise rahvastiku hulka kõik 1574 aastased inimesed. Tööealine rahvastik jaguneb kaheks: · majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama, siia kuuluvad töölised ja töötud. · Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või pole
tootmistegur-majanduslike resursside kogum, mis on ühiskonnal kasutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, jaguneb inimkapitaliks, kapitaliks ja loodusressurssideks inimkapital e tööjõud alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ressurss SKP sisemajanduse kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks. RKP- rahvuslik kogutoodang- mõõdab antud riigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui ka välismaal lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv nominaalne SKP- väljendatud hetkel kehtivates ehk jooksvates hindades reaalne...
majanduspol- kõrgetööhõive ehk võitlus tööpuudusega, kõrge ja püsiv majan. kasv, õiglane sissetulekute jaotus. rahapoliitika- rahaväärtuse säilitamine, riigi maj. kasvu soodustamine fiskaalpoliitika- eelarve pol.- maksu pol, kulutus pol, tasakaalu pol, laenu pol. riigi sekkumine maj.- maksu soodustused, suurenda riigi kulutusi, soodustades hoiustamist, piirata tarbimist, mõjutades pensionitega. 12. Tööturg ja hõivepoliitika (seletused, ülesanded, näited). tööturg- süsteem kus ühed pakuad töökohti ja teised otsivad töökohti. hõivepoliitika- poliiitika mis tegeleb tööturu probleemidega 1. passiivne tööturupol- makstakse toetusim abirahasid, töötuskindlustus maks- 2,8 % + 1,4 % riik 2. aktiivne tööturupol- töökohtade loomine, koolitused. 13. Tööealise rahvastiku jagunemine. eestsi 15-74, EL 15-64 majanduslikult aktiivne - töötajad, töötud
MAJANDUS TOOTMISTEGURID: 1) Maa (loodusressursid, kliima, maa) 2) Kapital (reaalkapital, finantskapital) 3) Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus) Tootmistegur- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks Alternatiivkulu ühe toote toomiseks või tarbimiseks tuleb loobuda teisest Mida enam ressurssi raisatakse, seda kulukam ja ebaefektiivsem on tootmisprotsess ning seda rohkem vajadusi jääb rahuldamata. Ressursside optimaalne paigutamine- olukord, kus ressursse ei ole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. SKP e sisemajanduse koguprodukt peegeldab riigis teatud ...
Väheneb ka tarbimine ning riigil jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika -valitsuse poliitika, mille kaudu püütakse vältida töötusest põhjustatud majanduslike ja sotsiaalsete pingete tekkimist; vähendada tööpuudust ja tööhõivet suurendada. Mida teha töötusega? Passiivne meetod: anda töötu abiraha Aktiivne: koolitused, ümberõpped, ettevõtlustoetused. Uute töökohtade loomine. Euroopa Liidu hõivepoliitika neli sammast: uus ettevõtluskultuur- eesmärk soodustada ettevõtlikkust ning toetada inimeste püüdlusi oma ettevõtte rajamisel. Liikmesriikidele on tehtud ülesandeks vähendada bürokraatiat väikeettevõtluse suhtes. Püütakse alandada töötajate palkamise, väljaõpetamise ja vallandamise kulusid, et selle kaudu muuta odavamaks uute töökohtade loomine. Tööhõiveametite kaudu on võimalik taotleda ettevõtlustoetust, mis on 70 000 kr;
Tootmistegurid- majandus ressursside kogum. 1) maa 2)tööjõud-inimkapital 3)kapital reaal- & finantskapital 4)ettevõtlikus alternatiivkulukus- ühe toote/teenuse tarbimiseks ,tuleb loobuda teisest. SKP- sisemajanduse koguprodukt, riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus. mõõdetakse:et hinnata majandussituatsiooni riigis. Normaalne SKP(jooksev)-väljendab toodetud kaupade maksumust antud aastal kehtinud hindades Reaalne SKP(püsiv)-muutumatutes baasperioodi hindades. RKP rahvamajanduse koguprodukt, mõõdab kõigi riigis antud residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust. SKP koosneb : 1) eratabimine-igapäevane tarbimine 2) investeeringud 3) valitsuse lõpptarbimine 4) puhaseksport Indlatsioon-hinnataseme jätkuv kasv pikal perioodil. Kasvab keskmine hinnatase. deflatsioon-keskmise hinnataseme langus. Deflatsiooni ja Inflatsiooni vahepealne periood on hinnataseme stabiilsus. Inflats...
Euroopa Liit Saamislugu ja lepingud 9. mail 1950 Prantsusmaa välisminister Schuman esitas idee Euroopa koostööühenduse loomiseks. 1951 (jõustus 1952) Euroopa Söe ja Terase ühenduse leping Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalamaad/Holland alustasid majanduskoostööd. 1957 (j. 1958) nn. Rooma lepingud, millega asutati Euroopa majandusühendus. Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksa Liitvabariik. 1992 (j. 1993) Maastrichti leping, millega loodi Euroopa Liit. Määras ära toimimispõhimõtted ja pani aluse ühisrahale. 1997 (j. 1999) Amsterdami leping määrati Euroopa Parlamendi suurus ja otsustati luua kõrge välispoliitilise esindaja ametikoht. 2001 (j. 2003) Nice/Nizza leping suurendati Euroopa Komisjoni presidendi võimu. 2007 (j. 2009) Lissaboni leping ehk Euroopa Liidu põhiseadus. Jõustus kui kõik 27 liikmesriiki oma parlamendis ratifitse...
tõstmine Avaliku poliitika valdkonnad Reeglina inimeste argielu puudutavad poliitikad; seega julgeoleku ja välispoliitikat ei hõlma Erinevate valdkondade poliitikate arv on sõltuv riikliku sekkumise ulatusest Laias laastus majandus ja sotsiaalvaldkond Majandusvaldkond maksu ja eelarvepoliitika, majandus, hõive, energia ja eluasemepoliitika Sotsiaalvaldkond haridus, hoolekande, pensioni, tervishoiu, perepoliitika Paljud valdkonnad ka läbivad nt hõivepoliitika nii majandus kui ka sotsiaalvaldkonnas Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist nt pere ja hõivepoliitika; haridus ja hõivepoliitika jne Avaliku poliitika eesmärkide keerukus Vastuolulisus nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv Avalik sektor ei saa oma olemuselt olla lõpuni efektiivne turutõrgete likvideerimine ja/või maandamine; avalikkuse poolehoiuga arvestamine
makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest. 5. Kuidas jaguneb tööealine rahvastik? 1) Isikud, kes soovivad töötada ehk majanduslikult aktiivne rahvastik 2) Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised ehk mitteaktiivne rahvastik. 6. Mis võib põhjustada tööpuudust? miinimumpalk keinsistlik tööpuudus tehnoloogiast tingitud tööpuudus efektiivse palga teooria 7. Mis on hõivepoliitika? Kui tulemuslik see Eesti riigis on? tööpuuduse vähenemine ja tööhõive suurendamine, töötusest põhjustatud sotsiaalsete ja majanduslike pingete tekkimise vältimiseks. 8. Mis on sotsiaalpoliitika eesmärgiks? Kuidas see riigi poolt saavutatakse? tagada inimestele sotsiaalne turvalisus kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu vähendada klassivastuolusid tagada õiglus ja võrdväärsus 9. Kirjeldage Eesti Vabariigis kehtivat pensionisüsteemi
kinnisvaralt või intressidelt Aktsiisimaks- nt tubakaaktsiis või alkoholiaktsiis 13. Majanduspoliitika rakendamine- riigi sekkumine majandusse: Kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt, on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega Kui majandus on n-ö ülekuumenenud. Liiane nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. (majanduspoliitika piirab tarbimist) 14. Hõivepoliitika: Püütakse töötusest põhjustatud majanduslike ja sotsiaalsete pingete tekkimist vältida ning tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Passiivne tööturupoliitika- riik suunab abi töötuks jäänud inimestele Aktiivne tööpoliitika- riik püüab tööpuudust ennetada, näiteks uute töökohtade loomise või ümberõppevõimaluste pakkumisega. 15. Sotsiaalpoliitika: Heaoluriigi tähtsamad valdkonnad Eesmärgiks tagada inimeste sotsiaalne
Ühiskonna õpetuse konspekt Majandus ja maksud SKP-riigis teatud ajaperioodil toodetud kaupade ja teenuste maksumus(turuväärtus) ( arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus) (tooted, mida tarbija kasutab oma vajduste rahuldamiseks) SKP jaguneb : · Eratarbimine- (Eestis SKPst 56%) suunatud tarbekaupadele · Investeeringud-(Eestis SKPst 28%) kulutused tehastele, tootisliinidele ja seadmetele jne. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks( mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotensiaal · Valitsuse lõpptarbimine- (Eestis SKPst 20%) kulutused haridusele, teedeehitus, julgeolek · Puhaseksport= Eksport- Inport listakse SKP koosseisu Nominaalne SKP ehk jooksvate hindade SKP- väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. (sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi) Rea...
otsivad tööd tudeng, puudega 18. Struktuurne tööpuudus Tegelikult on tööjõupuudus, ehk tööd otsivate in oskused ei vasta tööandjate nõudmistele 19. Mis põhjustab tööpuudust? 1)täistööhõive 2) tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus 3) madal haridustase 20. Tööpuuduse mõju riigile ja leibkondadele KIRJELDA 1)maj kahju 2)sots kahju 3)kuritegevuse areng 4)kulutuste kasv 21. Mis on hõivepoliitika? Valitsuse püüe vähendada tööpuudust ja suurendata tööhõivet ( nt töötu abiraha) 22. NIMETA RIIGIEELARVE SUURIMAD TULUD JA KULUD Kulud: sotsiaalkulud, tervishoiukulud, haridus- ning teaduskulud ja sisekorra- ja õiguskulud, keskkonnakaitse, julgeolek, riigikaitse, vaba aeg, kultuur ja religioon Tulud: Otsesed tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks,töötuskindlustusmaks, raskeveomaks
7) E-riigi tugevad ja nõrgad küljed Kordamisküsimused · Nüüdisühiskonna majandusressurssid (vt ka tabel lk 22) · Majandussüsteem ja selle toimimine · Majanduspolitiika põhieesmrägid · Rahvamajanduse põhimõisted (SKP, IAI, infaltioon jne) · Maksupoliitika (miks kogub riik makse?), peamised maksusüsteemid ja maksukoormus? (sh ka maksusoodustused · Otsesed ja kaudsed maksud (sh Sihtotstarbelised ja kohalikud maksud) · Tööturg ja hõivepoliitika · Sotsiaalpoliitika. Sotsiaalkindlustus (pensionid), sotsiaaltoetused ja hoolekanne · Välismajandus ja rahvusvahelised majandusorganisatsioonid. Miinimum 4350. Tulumaksuvabamiinimum . 2250.- Töötuabiraha 1000.-
Eestis on mitteaktiivsete noorte osatähtsus suurem. Samal ajal eksisteerib suur erinevus heitunud isikute osas. Suurbritannias rohkem noori, kellel ei ole mitteaktiivsuseks põhjust. Suurbritannias ja Eestis on noortel, kes on omandanud kõrg- või keskerihariduse, tööturul rohkem võimalusi ja väiksem risk jääda töötuks. UK-s on noorte töötute hulgas rohkem mehi kui naisi. Eestis on eriti palju töötuid noorte naiste seas. Eesti ja Suurbritannia hõivepoliitika orienteerub Euroopa Liidu hõivestrateegiale.UK noorte asend tööturul on parem kui Eesti noorte oma, sest Suurbritannias on Eestiga võrreldes rohkem noortele suunatud eriprogramme. Suurbritannia kulutused aktiivsetele tööturumeetmetele ja erimeetmetele noorte osas on suuremad kui Eesti omad. Seega on vaja parandada Eesti aktiivse poliitika finantseerimist ja läbi viia rohkem noortele suunatud projekte. Tööturuamet aitab vältida töötuks jäämist.
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem vali...
way it will stay.” (D.Cameron 2013) Kaasaegne parempoolsus (järg) A. Merkel (CDU, kantsler al 2005) Põhirõhk majanduse “käimasaamisel”. Lasteaedade föderaalprogramm. TH reform (2010). Sissemakse määrade tõstmine (15,5% tööandja + töötaja kokku). Merkeli uus grosse koalition al. 2013 (koos SPD) ◦ Föder. Min.palk. Kontroll üürihindade tõusu üle. Geiabielude lubamine. Seega: saksa HR on jäänud endiselt ideoloogiast vähe mõjutatuks (tehnokraatlik). 3. Loeng Hõivepoliitika (UN)employment policy: 1. Tööturu iseloom heaolurežiimides. 2. Töötute sotsiaalne kaitse HR “kuldajal”. 3. Paradigma muutus: töötute kaitselt hõivepoliitikani. 4. Country studies. Miks tööturu teema oluline?: Mida kõrgem hõive seda väiksem koormus HRile. Hõivemustrid on seotud peamiste sotsiaalprogrammide olemusega- kindlustus. Jobless growth- HR peab kohanema asjaoluga, et on pidev töötus, madalam produktiivsus. Kuidas HR saab nende väljakutsetega hakkama?
ettevõtte juhtimisse (nn koosotsustamine) suurendab sotsiaalset sidusust. Kolmas tee ehk modernne sotsiaaldemokraatia on poliitiline ideoloogia ja praktika, mida sotsiaaldemokraatlikud parteid hakkasid kasutama 20. sajandi lõpus ja 21. sajandil. Populaarsemad ideed: võrdsed võimalused; ettevõtlikkus; õigused koos vastutusega; rõhk töötamisel, tööl kui eetilisel kohustusel. Esikohal on hõivepoliitika. Teisi aktuaalseid teemasid on kolm: tööhõive maksimeerimine, avalike kulude kokkuhoid, suund heaoluriigi sotsiaalsetele investeeringutele (pere- ja tööelu ühitamine, koolitus). 3. Erakondade poliitika ja poliitilised pakkumised a) Eesti Reformierakonna programmiline eesmärk on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine turul toimuvasse. Programm lähtub üldisest ja igaühe vabadusest ning püüdleb arengule,
inimesed) o puudega ja pikaajaliste terviseprobleemidega inimesed, kellest on tööga hõivatud 22% võrreldes 61%-ga muust tööealisest elanikkonnast; o mitte-eestlased, kel puudub eesti keele oskus ja kellest paljud elavad kõrge tööpuudusega piirkondades; Hõivepoliitika (tööpoliitika) Eestis ja Euroopa Liidus vt õpik lk. 160 (Vt. Sotsiaalministeerium hõivepoliitika 2005.a. jõustus uus tööturuteenuste ja toetuste seadus; 2009 liidetakse Tööhõiveamet Töötukassaga üheks ametiks) Tööpuuduse leevendamiseks peab valitsus sekkuma majandusse, et vältida tööpuuduse tekkimise põhjusi ja andma abi tööta jäänutele. 21 Peamiselt tegelevad tööpuuduse probleemide ja tööturu arengu suunamisega igas maakonnas asuvad tööhõiveametid
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.........................
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVA...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
