INDIVIID ÜHISKONNAS ÜHISHÜVED: · Kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ilma turu vahenduseta · Ühishüved erinevad kõigist teistest kaupadest, sest nad on ammendamatud ükski tarbija ei kasuta hüvet täielikult ega piira ka kellegi teise tarbimisvõimalusi (ühissõidukid, pargid) SOTSIAALNE TURVALISUS: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi SOTSIAALKINDLUSTUS: eesmärk tagada aineline toimetulek neile inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, invaliidsuse, emaduse,tööpuuduse... tõttu on sissetuleku kaotanud SOTSIAALKINDLUSTUS jaguneb: 1) RIIKLIK PENSION (1. sammas) · Solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse, toitja kaotuse korral · Riiklikku pensioni makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest · Liigid: vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- ja ...
Rahvaliit PERE- JA KODUPOLIITIKA RAHVALIIT töötab välja sellise riikliku perepoliitika, mis toetab perekonna tugevnemist ja taotleb rahvastiku kasvu; käsitab kõiki rahvastikurühmi (lapsed, eakad, tööealised, puuetega inimesed jne) perepoliitika võrdsete osistena; seab perepoliitika eesmärgiks sündimuse tõstmise. RAHVALIIT rakendab tulumaksuvaba miinimumi laste teenistusse. Tõstame tulumaksuvaba sissetuleku miinimumi 2000 kroonini kuus, see annab palgalisa 260 krooni kuus. Perel tõstame iga lapse kohta tulumaksuvaba sissetuleku miinimumi 2000 krooni võrra kuus. See annab lisasissetulekut 520 krooni kuus iga lapse kohta. RAHVALIIT tagab nelja aasta jooksul alampalga tõusu 60 protsendini keskmisest palgast. RAHVALIIT seab sisse kodus kuni kolmeaastast last kasvatavale emale või isale ema- või isapalga, mille suuruseks on kehtiv alampalk. RAHVALIIT eraldab riigieelarvest raha laste kasvatamise ja ...
Keset sjaaegne evakueerimist, Briti lennuk kukkus peale isoleeritud saar reala seda Vaikse ookeani. Ainult lalpidamisel olnud isikud on meessoost lapsed vanuses alla 13. Kaks poissi, iglane karvane Ralph ja lekaaluline, bespectacled poiss vastumeelselt hdnimega "Piggy" leida merikarp, mille Ralph kasutab sarv tuua kik ellujnud ks ala. Ralph tuseb ks toitjakaotus juhid kohtumisel, nagu ka Jack Merridew liige poistekoor, et silinud krahhi. lalpidamisel valib Ralph nende "pealik", kaotades vaid hli Jacki kolleegid choirboys, kes toetavad nende juht. Ralph kinnitab kaks peamist eesmrki: on lbus ja silitada suitsu signaali, mis viks hoiatada mduvate laevade nende kohalolek saarel. Poisid otsustavad, et merikarp kest leidsid nad kehastab hiskonnas nad loovad saarel, ja kinnitan, et kes iganes omab merikarp, saavad ka seoses suurema rhma. Jack korraldab tema koorile rhm arvesse jahi eest vastutava isiku avastanud toidu allikas; Ralph, Jack, j...
Tartu Ülikooli majandusteaduskond KAS EESTI SOTSIAALPOLIITIKA TOIMIB? SOSS.01.087. Sissejuhatus sotsiaalteadustesse Mihkel Pari (B26085) Tartu 2013 Sotsiaalpoliitika hõlmab ühiskonna kõiki inimgruppe. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem ühiskondlike probleemide, näiteks tööpuudus ja väljaränne, lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks, milleks on eelkõige elanikele inimväärsete võimaluste tagamine. Sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus, milleks kasutatakse eri meetmeid, näiteks arstiabi ja pensionid. Sotsiaalpoliitika on moodus, kuidas riik sekkub ühiskondlikesse suhetesse, tagamaks kodanike heaolu. Sotsiaalpoliitika tegeleb põhiliselt nelja valdkonnaga: sotsiaalkaitsepoliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika ja eluasemepoliitika. Sotsiaalpoliitika kese on sotsiaalne kaitse, mis hõlmab riiklikke toetusi, mis on saadud so...
päästeamet, ühistransport, maanteed, tänavavalgustus, veevärk, pensionid, toetused. Pensioni süsteem: I sammas-riiklik pension · Vanaduspension-alates 1953 sündinud saavad pensionile 63 aastaselt. Peab olema vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaasi · Rahvapension- 2008.- kuus inimestele, kes ei ole Eestis töötanud. Peab olema 5 aastat enne pensionile minekut Eestis elanud. · Toitjakaotus ja töövõimetus pension II sammas-on kohustuslik alates 1983 sündinutele. Maksad iga kuu 2% brutopalgalt ja riik lisab 4% (sotsiaalmaksust). Seoses majanduskriisiga on süsteem ajutiselt peatatud. III sammas-täiendav kogumis pension-on vabatahtlik. Maksed algavad 300.- kuus. Maksepuhkuse võimalus. Maksetelt saab tulumaksu soodustust. MÕISTED: Tulumaksu soodustus- saad tehtud kulutustelt hetkel kehtiva tulumaksu % võrra raha tagasi. Koolituskuludelt, lasteaia maksult, pensioni III sambalt
3 sammast: 1.sammas- riiklik pension- põhineb ümberjagamisel , tänased töötegijad pma sotsmaksust praeguste pensionääride pensioni. jaguneb: vanaduspension- ennetähtaegne- kuni 3 a enne, vähendadtakse iga kuu eest 0.4 % võrra. Edasilükatud- iga kuu eest suurendatakse 0.9%. Soodustingimustel- kellel on kodus kasvatada puudega lapsi, suurpered, need kes on osalenud tsernobõli koristustöödel. Töövõimetus pension. 40-100%, vaadatske ka staazi. Toitjakaotus pension Rahvapension- alates 63. a. kellel puudub vastav staaz, määr on 128,45 e. Eripension- politseinikud, prokuröörid, kohtunikud, riigikontrollöör, õiguskonatsler , kaitseväelased, päästeteenistujad, ametnikud. 2. sammas: pensioni suurus põhineb eelfinantseerimisel- töötav inimene kogub ise 2% brutopalgast+4% riigilt on vabatahtlik enne 1983 a sündinutele, hiljem kohustuslik. maksed alagavad 18 a saamisele järgnevaö 1. Jaanuaril.
Majanduslikult aktiivne rahvastik: tööjõud Heitunud isikud- inimesed, kes soovivad töötada ja on ka võimelised töötama, kuid on loobunud tööotsingutest ja ei usu enam tööleidmise v õimalustesse Sotsiaalne kaitse- peamiselt avaliku sektori rakendavate sotsiaalkindlustuslike ja hoolekandeliste meetmete kogum, mille ülesanne on elanikkonna toimetuleku tagamine mistahes sotsiaalse riski puhul Sotsiaalne risk- haigus, puue, püsiv töövõimetus, toitjakaotus, vanadus, vaesus, ka ekstreemsituatsioon(õnnetus, kodukaotus, perevägivald, psühholoogiline kiirs jms) Riiklik pension- solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse eelarve tuludest 3. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes
Lk 18 common law õiguses ühine majority enamus, enamik, ülekaal community property ühisvara, abieluvara acquire omandama, soetama, hankima deed pitseriga notaalne dokument statue kuju, ausammas exclude keelama, mitte lubama, välistama claim nõue, kaebus waive kaebusest loobuma prenuptial abielueelne outlive kauem elama survivorship toitjakaotus Lk 19 charity heategevus conventional korralik, tavaline, harjumuspärane, kombekohane mandatory volitatu, usaldusisik predecease eliminate kõrvaldama, eemaldama, elimineerima, eraldama refuse keelduma, tagasi lükkama, ära ütlema widower Lk 20 extreme case äärmuslik näide backup toetama, tõendama, abistama route marsuut, suund, kurss
ühiskonnas:1) inimõiguste järgimine eelistamine, mis toetavad Sotsiaalkindlustus on riigi poolt 2) isiku vastutus enda ja oma inimese iseseisvat toimetulekut, antav garantii, millega teatud perekonnaliikmete toimetuleku eest; töötamist ja õppimist ning sotsiaalsete riskide (surm, 3) abi andmise kohustus, kui isiku ja vähendavad abivajadust pikemas toitjakaotus, vanadus, töövõimetus, perekonna võimalused perspektiivis lapse sünd) realiseerumise korral toimetulekuks ei ole piisavad; · Institutsiooni tagatakse täiendav sissetulek või 4) isiku ja perekonna toimetuleku paigutamisele kodus elamise soodustamine
2. Korrakohane õigusemõistmine Põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksami hindamisjuhend 2008 Märksõnad: kohus, seaduste ülimuslikkus, süütuse presumptsioon, võrdsus seaduse ees, edasikaebamise õigus Kohus on õigusemõistmisega tegelev riigiasutus. Õigust võib mõista ainult kohus (PS § 146). NB! Lugupeetud õpetajad! Õigust mõistetakse ainult seaduste alusel (PS § 146), seaduse ees on kõik võrdsed. Süütuse Teil on võimalus täita küsimustik ülesannete lahendatavuse kohta Riikliku Eksami- ja presumptsioon kedagi ei tohi kuriteos süüdiolevaks tunnistada enne, kui kohus pole langetanud Kvalifikatsioonikeskuse kodulehel aadressil http://www.e...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalteaduskond Helen Tiitson PENSIONIPOLIITIKA Uurimustöö majandusarvestus ja finantsjuhtimise erialal Juhendaja: lektor M. Nurmet Tartu 2007 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on lühiülevaade pensionisüsteemist Eestis. Enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides algas pensionireform "kolmanda samba" vabatahtlike pensionifondide kasutuselevõtmisega. Alles seejärel viidi mõnedes riikides sisse kohustuslik "teine sammas", milles osalemine on teatavale osale elanikkonnast kohustuslik. Eesti riik võttis pensionireformi ette mitte praeguste pensionäride röövimiseks, vaid selleks, et inimesed ka 1020 aasta pärast pensioniga kindlustatud oleksid. Asjaolud, millest lähtudes reform tehti, pole muutunud töötajate ja pensionäride suhe rahvastikus halveneb. Eesti kogumispensioni is...
Perevägivald on Eesti ühiskonnas probleem. Eestis on perevägivallast, sh naistevastasest vägivallast hakatud avalikult rääkima viimasel 1015 aastal. Perevägivald on harva ühekordne akt, tavaliselt muutub see vägivallatseja jaoks aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi seda nii otsese vägivalla näol kui ka käitumismudelina, mille laps kodust kaasa saab ja oma tulevasesse suhtesse üle kannab. Mis on perevägivald? Euroopa Nõukogu konventsioon naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt: perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majanduslik...
saadav sissetulek ega ka ülalpidamisest saadav toetus. Taoline üldine definitsioon katab igal juhul suure arvu protsesse, nagu nt kinkimine, pärand, maksmine kindlustuslepingust, riiklikud subsiidiumid, tööandjapoolsed vabatahtlikud toetused jne. Asjaolusid, mille tõttu sotsiaaltoetusi garanteeritakse, kirjeldatakse õigusnormides. Sotsiaaltoetuse maksmist põhjustavatel asjaoludel võivad olla mitmesugused tagajärjed (nt toitjakaotus, ebapiisavad elatusvahendid või püsivad tervisekahjustused). Sellele vastavalt on sotsiaaltoetuse eesmärgiks sissetuleku hüvitamine, vajaduse katmine või täiendavate kulude hüvitamine. Vastavalt oma eesmärgile jagunevad sotsiaaltoetused: 1) rahalised toetused, 2) teenused või 3) esemeliselt tagatavad toetused. Sotsiaalhooldussüsteemi jaoks sotsiaaltoetuse spetsiifiline mõiste võiks olla järgmine: sotsiaaltoetus on eesmärgipärane toetus, mille korral on isikul toetuse
INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, st rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused - kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, k...
EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE Hoolekande algus Süsteemsel hoolekanne Eesti territooriumil saabus koos Saksa ordu ja ristiusuga 13. sajandil; Eesti- ja Liivimaa kloostrite varjupaigad; Seek ehk põdurate maja; Hospitaalid pidalitõbistele, süüfilisuse haigetele, vigastele; Seek Tallinna Püha Johannese leprosoorium ehk rahvapäraselt Jaani seek Eestimaa esimene hoolekandeasutus, mille kohta on kirjalikud andmed aastast 1237; Vaesed eestlased; Maaomanik ja laenuandja; Seek (Terve nädala söök) 1639 Iga pühapäeva keskpäevaks tuleb neile anda lihakarnist ostetud värsket loomaliha, seni kuni Rae mõisas karjatatavaid lambaid saab tapale viia. Härja- või lambaliha peab virtin keetma koos vedela supiga, kuhu on lisatud tangu, nii et vaesed saaksid sinna sisse leiba murda. Pühapäeva õhtul peab virtin lihasupi hospidalis üles soojendama ja vaestele välja jagama. Ja nii peab sündima terve nädala jooksul, nimelt et k...
damage, losses) hüvitama 301. social security law sotsiaalhooldusõigus 302. incapacity for work töövõimetus 303. occupational accident = work accident tööõnnetus 304. occupational disease kutsehaigus 305. loss of income saamata jäänud tulu 306. right to state assistance õigus riigi abile 307. disability to work 308. loss of a provider toitjakaotus (a person who supports a family) 309. social insurance sotsiaalkindlustus 310. social assistance sotsiaalabi 311. depend on the former income sõltub eelnevast sissetulekust 312. insured event (social risk) occurs kindlustatud sündmus juhtub 313. social benefit sotsiaaltoetus 314. benefit the general money provided by the government to people who need it (e.g. sick or unemployed) 315
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool Jelizaveta Sarafanova EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TOOTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL Tallinn 2018 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel on kasutatud kõikidele teiste autorite töid, kust olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Jelizaveta Sarafanova ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 164317 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele ................................................... (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Lubatud kaitsmisele ....................................... (ametikoht, nimi, allkiri, kuupäev) ...
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” ...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
