Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Inimgeograafia uurimismeetodid Ränne ja igapäevane mobiilsus Linda Luig Liisu Aulik Kati Zoobel Raul Saidla Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa PhD Siiri Silm Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................lk 3 2. Uurimusküsimused ....................................................................................................lk 3 3. Materjal ja metoodika.................................................................................................lk 3 4. Uurmusküsimus...
on vabatahtlik enne 1983 a sündinutele, hiljem kohustuslik. maksed alagavad 18 a saamisele järgnevaö 1. Jaanuaril. 4% mida riik lisab , võetakse sotsmaksust, seega riik ei maksa peans mitte 20% vaid 16%. 3. sammas sissemakse suuruse määrad ise. annab 21% tulumaksu soodustust. fondi vahetamise võimalus. rahapuhkuse võimalus. saab väljavõtta alates 55- eluaastast. 17. Haridussüsteemi probleemid tänapäeval (UNESCO haridustasemed). 18. Välismajanduspoliitika (jagunemine, ülesanded, meetmed, piirangud, turud, organisatsioonid WTO, IMF, EMU) Välismajandustegevus jaguneb kaheks suureks valdkonnaks: - väliskaubandus - rahvusvaheline finantskeskkond Kaubandusbilanss - vahe riigi ekspordi ja impordi vahel. eksport- tavaliselt väike kasv 5%, peamiselt: masinad, seaded, toidukaubad, põllumajandus seaded. kuhu: rootsi, soome, enemaa. import- kasv üsna suur 20011 a-l 66%. peamiselt
,,Kõnni......juurde" kui selge siis ,,hüppa...juurde" Tunnustamine. Üldistamine 5. Piltidel tegevuse äratundmine (piktogrammid) 6. Tegusõnade kasutamine(aktiivne) Nt. tõusta püsti ja küsida ,,Mida õpetaja teeb?" Vastus: ,,seisab". Ja siis järgnevad tegevused. Tunnustamine ja üldistamine. 8.Eneseteeninduslike tegevuste õpetamine ja harjutamine: mida, kuidas põhimõtteliselt on vaja osata. 9. Eriõppe koolisüsteem Eestis, haridustasemed: hariduse eesmärgid puudega lapse õpetamisel, spiraalõppekava olemus. Haridustasemed: 1. LÕK lihtsustatud õppekava kerge vaimupuudega, õpiraskused 2. TÕK toimetuleku õpe keskmine vaimupuue 3. hooldustaseme õpe sügav vaimupuue, liitpuue 4. üldharidus RÕK riiklik õppekava.
haridustasemega väidetavalt pole neljal portugallasel viiest isegi keskharidust. Eesti inimene peab olema haritud, sest vaid siis on ta edukas. Eestlane väärib tasuta kõrgharidust, võimaldame tal siis saada, milleks tal on õigus! 4 1.1 Eesti haridussüsteem Eestis kehtiva haridussüsteemi kohaselt liigitatakse haridus: üldharidus, kutseharidus huvialaharidus. Haridustasemed on: 5 alusharidus, põhiharidus (I tase), keskharidus (II tase) kõrgharidus (III tase). Kuni 7. eluaastani käib laps tavaliselt lasteaias, st omandab alusharidust. 1.-9. klassis omandab õpilane põhiharidust. 7.-9. klassis on põhihariduse omandamise kõrval võimalik saada valikainete raames kutseõpet. Kui põhikool jääb pooleli, saab asuda
00% 0.00% n m Total Result Sugu Average - Vanus 40.2857142857 40.96 40.5666666667 Data Sugu Sum - Haridus Sum - Haridus n m n m n m n m n m Töötajate haridustasemed sugude k 12 10 8 Töötajate arv 6 4 2 0 Haridus kesk kesk-eri kutsekesk Haridustasemed grammile kõik vajalikud elemendid. ustasemel, eraldi mehed ja naised. d. ridustaseme kaupa. emed sugude kaupa Column H
Tunnus on iseloomulik omadus, mille poolest nähtused üksteisega sarnanevad või üksteisest erinevad. 1. arvulised ehk kvantitatiivsed: Pidev tunnus võib omada kõiki reaalarvulisi väärtusi Diskreetne tunnus saavad omada väärtusi ainult kindlate vahemike järel 2. mittearvulised ehk kvalitatiivsed: Järjestustunnus loogiliselt järjestatavad (haridustasemed) Nominaaltunnus - vastusevariantide jaoks ei leidu sisulist järjestust (rahvus) Binaarne tunnus tunnus, millel on ainult kaks võimalikku väärtust (sugu) Kogumi maht (liikmete arv) Moodustatavate rühmade arv 40 60 68 60 100 7 10 100 200 9 12 200 500 12 15 Intervalli laiuse saame, kui valimi suurima ja vähima väärtuse vahe jagame valitud intervallide arvuga.
Tervisekindlustuse puhul solidaarsuspõhimõte: teenuseid pakutakse võrdselt. Pensionisüsteem: jooksva finantseerimise süsteem (jooksvatest maksulaekumistest) ja kogumispensioni süsteem (töötaja maksab sihtotstarbelist maksu pensionifondi), solidaarne riiklik pension (Els 40% lihttöölise kuupalgast), rahvapensioni printsiip (igal vanuril õigus pensionile, olenemata eelnenud palgast, tööstaazist) HARIDUSPLOIITIKA- mõõteks õppurite osakaal rahvastikus, UNESCO haridustasemed. Probleemid: kvaliteet, kartus kaotada konkurentsivõime (vajadus suurendada reaal- ja loodusteaduste osakaalu), elukestva õppe juurutamine (mitu kõrgharidust ja täiendamine), koolide juhtimine (efektiivsus, paindlikkus, osapoolte kaasatus) VÄLISMAJ POLIITIKA- Väliskaubandus: kaupade ja teenuste eksport ja import. Importimiseks on vaja välisvaluutat, mida saab eksportides. Piirangud: tollimaksud (Els 14%) ja kvoodid (mahuline piirang), mittetollilised piirangud (standardid)
15-500 vahele. Oleneb mida, kuidas, millist jms. toodet klient soovib. Meie firma juures edasimüüad puuduvad, kuna lõpptarbija on see, kes tuleb meie juurde, teeb oma tellimuse ja saab hiljem oma toote. Eraisikutest sihtgrupiks on kõik Tartu inimesed, nii mehed kui naised. Arvatavaks protsendiks võib olla 40% mehed ja 60% naised. Samuti ka igas vanuses kliendid: 5% imikud, 10% lapsed, 25% teismelised, 50% täisealised, 10% vanurid. Ka nende haridustasemed ja ametikohad on erinevad. Elukohaks on alguses pigem Tartu linn, kuid hiljem arvatavasti üldisemalt Eesti. Sissetulek aga pigem keskmine või suurem. Kuid samas võivad käia meil ka madala sissetulekuga kliendid, kuna meie kvaliteet on tõesti hea. Ettevõtetest sihtgrupp laieneb üle terve Eesti, kuna erinevaid firmasid tekib koguaeg juurde ja paljud firmad soovivad endale mugavat töövormi. Firmadel on ka odavam tellida u 30 samasugust kostüümi vms
haridusstandardiks. Riigi haridusstandardid esitatakse riiklikes õppekavades. Õppekavad sisaldavad hariduse sisu määravaid kohustuslikke õppeprogramme, õppetööks ettenähtud ajakulu, kohustuslikke teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kirjeldusi. Haridussüsteem - koosneb kahest alasüsteemist: 1) haridusest, mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel; 2) haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest. Haridustasemed - Haridustasemetega on seotud kooliastmed. Eestis on kooliastmeteks üldhariduskoolides 1.-3. klass, 4.-6. klass, 7.-9. klass ja 10.-12. klass. Kõrgkoolis on astmeteks diplomiõpe või bakalaureuseõpe, magistriõpe ja doktoriõpe. Tasemed: 1) alusharidus; 2) põhiharidus (hariduse I tase; Eestis 9 klassi ning see on kohustuslik alates 7. eluaastast kuni 17. eluaastani); 3) keskharidus (hariduse II tase; Eestis 3 aastat ja see tähendab üldkeskharidust ehk
Mitteaktiivse 57,4 50,6 51,6 57,0 58,8 d Kokku 284,4 285,6 283,1 291,7 304,8 Tööjõus 79,8 82,3 81,8 80,4 80,7 osalemise määr, % Tööhõive 76,6 79,6 79,8 78,1 75,7 määr, % Töötuse 4,0 3,2 2,3 2,9 6,2 määr, % # Eesti haridustasemed: esimese taseme haridus või madalam alghariduseta, algharidus, põhiharidus, kutseharidus põhiharidusega noortele; teise taseme haridus kutseõpe põhihariduse baasil, üldkeskharidus, kutsekeskharidus põhihariduse 17 baasil, keskeriharidus põhihariduse baasil; teise taseme järgne ning kolmanda taseme eelne haridus kutsekeskharidus keskhariduse baasil; kolmanda taseme haridus keskeriharidus keskhariduse baasil, kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad
• Mis on vaimsed väärtused? Tegevused kogukonnas: • Millised tegevused toimuvad kogukonnas? • Millised kursused? • Kuidas on kogukond üles ehitatud majanduslikult, sotsiaalselt, ökoloogiliselt ja maailmavaateliselt? Laps ja kogukond: • Milline on kogukonnas suhe, suhtlemine lastega? • Millised on põhimõtted lastega suhtlemisel? • Kuidas kasvatatakse kogukonnas lapsi? Kas see töö käib teadlikult? Kogukond ja haridus: • Haridustasemed ja võimalused: Millised hariduse saamise võimalused eksisteerivad teie kogukonnas? • Mismoodi on lasteaia töö üles ehitatud? • Kolleegiumi töö? • Millised haridusastmed eksisteerivad teie kogukonnas? • Hariduse pakkuja: Kes korraldab laste haridust? Kas seda pakub kogukond ise, mõni organisatsioon või riiklik süsteem? • Õppekava: Kuidas on haridussüsteem rahastatud? Kas lapsed õpivad õppekava järgi?
Vanus: mingi osa ei vastanud- asendan missing →x (katusel kriips) Asendatakse puuduvad vastused keskmisega: Transform→ replase missing values- (series mean-võetakse kõik andmed) Vahemike loomine: transform→recode into different variables/visual binning? ....: analyse→descriptive statistic→frequncies Märgistan kõik: ctrl+ A Valid percent- kes reaalselt ka vastasid Percent-alati kasulikum (kui valid percenti) seda kasutada Haridustasemed peab kõik välja tooma Töötab-1, õpib-2 jne nummerdamine- kõikidel gruppidele omad väärtused! 10 varianti- tahan muuta 5ks: transform- recode into dif. Valiables. valim→teise välja→name→change→old and new values (old: 1- copy old values) Transform- compute variable target variable?? Programmi SPSS kasutamine View – Value Labels: näidata koodide asemel nimetusi Utilites – Variables: muutujate/tunnuste sisu ülevaade
tunnus võib osutuda diskreetseks väikese mõõtmistäpsuse tõttu. Kvalitatiivne tunnus mittenumbriliselt väljendatud tulemused. Mittearvulised tunnused jaotatakseomakorda kolmeks. Järjestustunnus (enamasti psühholoogilise mõõtmise tulemus). Tavaliselt on järjestustunnuse puhul vastusevariandid ette antud, kusjuures need variandid on sisuliselt järjestatavad. Näiteks on loogiliselt järjestatavad inimeste haridustasemed: alg-, põhi-, kesk- ja kõrgharidus. Järjestustunnuseks on ka isiku vanusegrupp, sisuliselt ka näiteks eksamitulemus (mida saame väljendada nii sõnaliste suurustena kui ka arvuliselt). 55 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Nominaaltunnus, s.o mittearvuline tunnus, mille vastusevariantide jaoks ei leidu sisulist (täielikku) järjestust
annaabi.ee 
