abil. *Fago- ja pinotsütoos  membraan sopistub sisse ja ümbritseb tahked või vedelad aineosakesed. Moodustub põieke. Iseloomulik amööbidele, leukotsüütidele. *Tagab raku ja väliskeskkonnavahelise aine- ning energiavahetuse Difusioon- Gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale kuni kontsentratsioonide võrdustumiseni. Energiat pole vaja. Difundeeruvad CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide. Osmoos- Lahusti (vee) molekulide liikumine läbi membraani madalama kontratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse kuni kontsentratsioonide võrdustumiseni. Energiat ei vajata. Ainete passiivne transport vastavate valguliste kandjate abil. Täiendavat energiat ei vaja. Näiteks aminohapete ja osade ravimite transport. Ainete aktiivne transport  toimub alati madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale. Nõuab täiendavat energiat (ATP) ja vastavaid valgulisi
moodustised (0,1-0,3mm) alveoolid on tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel Rakuhingamine hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega gaasidevahetus kudede ja vere vahel sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes Rakkudes toimub toitainete lõhustumine hapniku abil ning selle käigus vabaneb energia. Hingamine Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. sissehingamisel väljahingamisel Gaasivahetus kopsude ja väliskeskkona vahel Hingamine Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid Sissehingatav õhk Väljahingatav õhk O2 20,93% 16,4% CO2 0,03% 4,1% Hingamissagedus
täidetud mullisarnased pisikesed moodustised (0,1-0,3mm), mida ümbritsevad kapillaarid alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega gaasidevahetus kudede ja vere vahel sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes Rakkudes toimub toitainete lõhustumine hapniku abil ning selle käigus vabaneb energia. Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. sissehingamisel väljahingamisel Gaasivahetus kopsude ja väliskeskkona vahel Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid Sissehingatav õhk Väljahingatav õhk O2 20,93% 16,4% CO2 0,03% 4,1% hingamissagedust reguleerib
O2 seondub hemoglobiiniga ja moodustab oksühemoglobiini. 100ml verd transpordib 18 ml O2. CO2 transport veres kolmel viisil: 1. Lahustunud kujul plasmas. 2. Seotud hemoglobiiniga. 3. CO2 ühineb erütrotsüüdis veega. Hingamise regulatsioon  Hingamiskeskus asub piklik ajus ja ajusillas. Sissehingamist reguleerib inspiratoorne närvirakkude rühm, väljahingamist aga ekspiratoorne närvirakkude rühm. Need närvirakud saavad infot retseptoritelt, mis paiknevad: Kopsualveoolide seintes, diafragmas, roietevahelises lihastes, bronhide seintes. Sissehingamiskeskus saab infot ka vere keemilise koostise kohta. Hingamise regulatsioon jaguneb: Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval infol. Selle toimel toimub sisse-ja väljahingamis perioodiline vaheldumine. Humoraalne regulatsioon juhindub vere keemilistest koostistest ja selle muutustest, mis kutsub esile kemoretseptorite erutuse või pidurduse
üldreegel, et surnud ruumi suurus (ml-tes) vastab kahekordsele kehamassile (kg- des). Surnud ruum on seega täiskasvanud inimesel ~150 ml. Funktsionaalse surnud ruumi puhul arvestatakse sisse ka osa alveoolides olevast õhust, kuna küll ventileeritakse, kuid millel puudub verevarustus. Tervel inimesel langevad anatoomiline ja funktsionaalne surnud ruum praktiliselt kokku. Küll aga esineb neis erinevusi haiguste korral. Gaasivahetus kopsudes I etapp leiab aset kopsualveoolide ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel. O2 liigub alveoolidest kapillaari, CO2 aga vastupidi. Gaasivahetus toimub tänu gaaside kontsentratsioonide vahele alveoolides ja kapillaarides. Seda rõhkude vahet nimetatakse osarõhkude e. partsiaalrõhkude vaheks. Õhus on atmosfäärirõhk 760 mmHg, selles on hapnikku 21% - seega on hapniku osarõhk 159 mmHg. GAAS LIIGUB ALATI MADALAMA KONTSENTRATSIOONI SUUNAS!
7.Treeningu mõju: *südamelihas suureneb, südamekambrite maht suureneb ning ka südame löögimaht e vere hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab *veresooned tugevnevad-võimaldab neil vastu pidada suuremale rõhule ja vähendab hilisemas elus ateroskleroosi ohtu *tugevnevad hingamislihased-võimaldab tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja seda ühtlasi sealt rohkem välja suruda ehk kopsude ventilatsioon paraneb. Kopsumaht suureneb, samuti suureneb kopsualveoolide pindala, mis parandab oluliselt gaasivahetust. *paraneb lihaste toonus ja vastupidavus(mõõdukate koormuste puhul), aga kui harjutada suurte raskustega, siis lihased suurenevad. Treenides suureneb lihaste võime omastada hapnikku. (füüsiliste harjutuste tagajärjel toimuvad organismis järgmised muutused: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkur ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamise tagajärjel.) 8
sissehingamise korral maksimaalselt välja hingama. Teiste sõnadega VK=IRM+HM+ERM. Ta on vahemikus 4-5 liitrit. Veel on olemas TK ja RM (resi..) see osa õhku, mis väljahingamisel ikkagi veel sisse jääb. VK+RM=TK 4. Gaasivahetus ja gaaside transport veres. Gaasivahetus leiab aset kopsu alveoolide ja kopsu kapillaaride vahel, ning kudede kapillaaride ja rakkude vahel kudedes. Nende vahele jääb gaaside transport (ühendavaks lüliks). 1. Gaaside vahetus kopsualveoolide ja vere vahel  gaasivahetus kopsualveoolide ja vere vahel toimub gaaside osarõhkude erinevuse tõttu. Osarõhkudest räägitakse siis, kui tegemist on gaasiseguga. Alveoolis on kolme gaasisegu (so. Hapnik, CO 2, ja lämmastik(gaasivahetusest osa ei võta, ta veres ei lahustu ja kudedesse ei lähe)). Hapniku osarõhk(PO2) on 100 mmHg ja PCO2 on 40 mmHg. Venoosses kopsukapillaaris on PO2 40 mmHg ja PCO 2 on 46 mmHg. Äravoolavas kapillaaris arteriaalses veres PO 2 on
http://content.answers.com/main/content/wp/en-commons Seestpoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises tolmuosakestest, hoiab teda niiskena ja soojendab. Väline hingamine toimub rindkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satub õhk hingamisteede kaudu kopsude alveoolidesse, väljahingamisel nendest välja. Kopsualveoolide ehitus erineb hingamisteede omast /vaata kopsude ehitus/. Nende kaudu toimubki gaasivahetus : alveoolides leiduvast nn. alveolaarõhust satub verre hapnik ja sealt välja süsihappegaas. Kopsudest väljavoolav arteriaalne veri kannab hapniku kõikidesse elunditesse, kuna kopsudesse saabuv venoosne veri toob sealt süsihappegaasi. Hingamiselundite süsteemil on veel teisigi funktsioone. Ninaõõne ülemises osas asub haisteelund, kõri on häält tekitavaks organiks, kopsude kaudu eraldub veeaur
on kopsualveoolid e. Âsombud, mis teostavadki kopsude peamist ülesannet  gaasivahetust. Funktsioon Gaasivahetus 7. Kopsude vereringesüsteemid, nende funktsioon Esimene veresoonte süsteem teostab kopsudele spetsiifilist hingamisfunktsiooni (s.o. väike vereringe), mis koosneb kopsuarteritest ja kopsuveenidest ning nende harudest. Kopsuarterite kaudu tuleb kopsudesse venoosne veri, mis ringleb kopsualveoolide ümber andes ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga. Kopsuveenide kaudu voolab arteriaalne veri südame vasakusse kotta. Teine vereringe süsteem tagab üldise ainevahetuse kopsukoes eneses (s.o. suur vereringe), mis koosneb bronhiaalarteritest ja bronhiaalveenidest. Bronhiaalarterite kaudu saabuva arteriaalse verega varustatakse kopsukude hapniku ja toitainetega, bronhiaalveenid kannavad venoosse verega kopsudest välja ainevahetuse jääkproduktid
I Energiabilanss Sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. Energiabilansi valem E=A+K+M+V+U+T E- toidu ja joogiga saadav energia A- ainevahetus K- kasv M- soojuskiirgusena eralduv energia V- väljaheide U- uriin T- töö mida tehakse Hingamine Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Hingamissagedust reguleerib piklik aju. Sissehingamisel: Kontaheeruvad lihased tõstavad üles roided., Diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb, Atmosfääriõhk liigub kopsudesse. Väljanägemisel:roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, osa kopsudes olevast õhust surutakse välja Vereringe Südame tööd mõjutab: Hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine
Kaitseks on vaksineerimine, hoidumine nakatumisest, ennetav profülaktika. Haigus Nakatumine Kahjustuspiirkond organismis Difteeria Piisknakkusena Kurk ja kõri (võib põhjustada lämbumise) Kopsupõletik Piisknakkusena Kopsualveoolide, bronhioolide põletik Puukborrelioos Puukide vahendusel Punetus hammustuse kohal, närvisüsteemi kahjustused Salmonelloos Toiduga (munad, kanaliha) Soolestik Düsenteeria Toiduainete ja pesemata käte Soolestik vahendusel
· Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel ( difusioon ) glükoos+õhk Âenergia+CO2lendabära+vesi · Difusioon  aine liigub kõrgema kontsentratsiooniga alalt madalama kontsentratsiooniga alale. Rakuhingamine · Hapniku ja CO2 transport verega. Gaasidevahetus kudede ja vere vahel. · Sisemine e kudede hingamine toimub rakkudes.Rakkudes toimub toitain. lõhustamine hapniku abil,selle käigus vabaneb e. Hingamine  gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel. · Iga hingetõmbega uuendadakse u 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid. Hingamissagedus · Reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. · Norm 16-20 korda minutis. · Kopsukoe kahjustused, kopsude kärbumine, tõrv, tahm. Glükolüüs  glükoosi lagundamine. Selleks on vaja õhku.
37. Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjul toimub südametegevuse kiirenemine ja kokkutõmbejõu tugevnemine. Sarnast mõju avaldavad südamele ka: adrenaliin ja noradrenaliin 38. Täiskasvanud inimese hingamismaht on rahulolekus 0,4-0,6 liitrit 39. Ekspiratoorseks reservmahuks nimetatakse õhu hulka, mida on võimalik välja hingata pärast: normaalset väljahingamist 40. Väljahingatavast õhust moodustab hapnik umbes: 15% 41. Hingamiskeskuse talitlust ei mõjuta oluliselt: kopsualveoolide väljavenituse aste 43. Parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse suurenemine: stimuleerib seedenõresid produtseerivate näärmete talitlust 44. Kuigi sapp ei sisalda seedeensüüme, on ta väga vajalik: lipiidede seedimiseks ja imendumiseks 45. Tärklis meie söödud leivast imendub: peensooles glükoosina 46. Seedetrakti talitlust reguleerivad seedehormoonid on: gastriin ja sekretiin 47. Toiduga saadavate valkude lõhustumine aminohapeteks algab maos 48
33) Nimeta inimese keskmine vererõhuväärtus. Süstoolne RR 120-130mm/Hg Diastoolne RR 60- 80mm/Hg 34) Milline on inimese normaalne kehatemperatuur mõõdetuna pärasoolest? 37 kraadi. 35) Kirjelda inimese kopsusid. Parem ja vasak kops, täidavad kogu rindkereõõne, jaotuvad sagarateks, kopsudes bronhid hargnevad, alveoolid, katab kopsukelme e. pleura. 36) Mis on hingamiselundkonna põhifuntsioon? Sisse- ja väljahingatava õhu liikumine ja gaasivahetus. 37) Mis toimub kopsualveoolide ja kapillaaride vahel? Gaasivahetus. 38) Kuidas toodab inimese organism soojust? 39) Millise elundi juurde kuulub erutustekke juhtesüsteem? Südame juurde. 40) Kuidas nimetatakse normaalset südametöö rütmi? Siinusrütm 41) Millistest teguritest oleneb hingamismaht ja sagedus? Vanus, tervis, füüsiline koormus. 42) Nimeta paremhümatoossed elundid. Maks ja pankreas. 43) Mis liiki veri liigub arterites? Arteriaalne. 44) Mis liiki veri liigub veenides? Venoosne.
5 mikromeetrit. Läbi selle seina toimubki gaasivahetus alveolaarse õhu ja vere vahel. Alveoole on kopsus 300-500 miljonit. Kopsukude on käsnja ehitusega. Tema koostisesse kuuluvad veresooned, närvid, bronhid. Bronhioolid, lümfisooned. Kopsude vereringe: 1. Esimene vereringe  teostab opsude spetsiifilist hingamsfunktsiooni (väike vereringe), mis koosneb kopsuarteritest ja kopsuveenidest ning nende harudest. Kopsuarterite kaodu tuleb kopsu arteriaalne veri, mis ringleb kopsualveoolide ümber andes ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga. Kopsuveenide kaudu voolab arteriaalne veri südame vasakusse kotta. 2. Teine vereringe  tagab üldise ainevahetuse kopsukoes eneses (suur vereringe), mis koosneb bronhiaalarteritest ja bronhiaalveenidest. Arterite kaudu saabuda arteriaalse verega varustatakse kopsukude hapniku ja toitainetega, veenid kannavad venoosse verega kopsudest välja ainevahetue jääkproduktid.
Sisse- ja väljahingatava õhu koostis: Gaas Sissehingatavas õhus Väljahingatavas õhus O2 20,9 % 16  17 % CO2 0,03 % 4Â5% N2 79 % 79 % H2O (sõltub temeratuurist) Gaasivahetus on seda intensiivsem, mida suurem on selleks sobiv pind. Kopsualveoolide difusioonipind on nende suurt hulka arvestades märkimisväärne, ca 30  100 m2. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega Hapniku füüsikaline lahustuvus veres on väike: ligikaudu on 1 l veres 3 ml O 2, seega 70 kg kaaluvas inimese veres on vaid 15 ml O2. Hapnikutarvidus on aga märgatavalt suurem, ca 300 ml hapnikku minutis. Enamus vajaminevat hapnikku on seotud hemoglobiiniga erütrotsüütides. Hemoglobiini (rauda sisaldav valk) on veres ca 150 g/l, mis võimaldab
Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. 11) Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. Millised ained liiguvad läbi membraani difusiooni ja millised osmoosi teel? · Difusioon  gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni. (CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide). · Osmoos  lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. (Vee ja mineraalsoolade imendumine taime juurtesse). 12) Milline ülesanne on transportvalkudel rakumembraanis? Viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. 13) Plastiidide üleminek. · Kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll).
Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. 11) Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. Millised ained liiguvad läbi membraani difusiooni ja millised osmoosi teel? · Difusioon  gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni. (CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide). · Osmoos  lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. (Vee ja mineraalsoolade imendumine taime juurtesse). 12) Milline ülesanne on transportvalkudel rakumembraanis? Viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. 13) Plastiidide üleminek. · Kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll).
Suhkruhaigus Suhkruhaigus ehk diabeet on põhjustatud kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkusest. Suhkruhaigus võib põhjustada: · Verevarustusehäireid · Silmade kahjustusi · Neerude kahjustusi · Infarkt (süda), insult (aju) Normaalne veresuhkru tase on 3,5-5,5 mmol/l. Energiabilanss Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus. positiivne - üleliigsed toitained säilitatakse rasvana. negatiivne - lagundatakse keha varuaineid Hingamine Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. Sissehingamisel: kokkutõmbuvad lihased tõstavad roided üle diafragma (vahelihas) lameneb ja rindkere suureneb õhk liigub kopsudesse Väljahingamisel: roided langetuvad diafragma kumerdub rindkere maht väheneb kopsusisene rõhk tõuseb osa kopsudes olevast õhust surutakse välja Hingamise etapid: 1
orgaaiiliste eksogeeiallergilised alveoliidid (EAA) oi mitmesuguste •Hoiduda koitaktist iakatuiud loomade või tolmudega iagu orgaaiiliste aiiete osakeste sissehiigamisest tekkiva saastuiud seadmetega jahutolm või immuuireaktsiooii põhjustatud kopsualveoolide ja •Isikliku abivaheidi kasutamiie loomie kõõm, iiterstitsiaalkoe allergiliie põletik eisüümid ja lestad •Levimus: kuii 20% hobikorras liiiukasvatajatest •Oi käsitletav registreerimiskohustusliku kutsehaiguseia 4. FÜSIOLOOGILISED OHUTEGURID
Mitteväikeserakuline kopsuvähk moodustab üle 70% kõikidest kopsuvähkidest. Neile on iseloomulik suhteliselt aeglane kasv ja ettearvatav metastaseerumine. Kasvaja ei reageeri enamasti kemoteraapiale ning on ravitav kirurgilise ja kiiritusraviga või nende kahe kombinatsiooniga. Kui kopsuvähk areneb kopsutorude ehk bronhide ja väiksemate bronhioolide seina katvast epiteelist, nimetatakse seda tsentraalseks vähiks. Kui kasvaja on alguse saanud kopsualveoolide epiteelist, nimetatakse seda kasvajat perifeerseks vähiks. Niisugune jaotus on oluline kui me hindame kasvajast põhjustatud sümptomeid (Labotkin 2004). Kopsuvähki haigestumise riskifaktorid: · Suitsetamine · Passiivne suitsetamine · Eelnev kopsuhaigus (N: kopsupõletik) · Vanuse kasv · Kokkupuude kantserogeenselt toimivate toksiinidega (tolm, gaasid jne ) 5
d) alkoholi ja tekstiilitööstuses (amülaas) e) toidu paksendaja f) põllumajanduses (mügarbakterid) g) biopuhastises (reovee puhastamiseks) Ülesanne 7 a) surnud organismide lagundamisel  b) süsinikuringes c) lämmastikuringes  Bakterhaigused Haigus Nakatumine Kahjustuspiirkond 1.Difteeria Piisknakkus Kurk, kõri 2.kopsupõletik Piisknakkus Kopsualveoolide, bronhioolide põletik puukborrelioos Puukide vahendusel Punetus hammustuse kohal, närvisüsteem Salmonelloos Toiduga Soolestik (munad, kana ) Düsenteeria Toiduainetega, pesemata Soolestik käed
vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni. 19. Suur- ja väike verering Väikese vereringe veresooned  väike vereringe algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteriga. Kopsualveoolide seintes hapnikuga rikastunud veri kandub kopsudest tagasi südame vasakusse kotta 5-8 kopsuveeni kaudu. Suure vereringe veresooned  suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone  aordiga. 20. Veresooned Veresooned  veri voolab organismis ringlevalt. Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte osa: Väikest ehk kopsuringet, mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist.
hingamine on inimese tähtsaim elamistoiming, mis tagab ka teiste organite normaalse funktsioneerimise. Hapnikurikas veri jõuab kopsudest südamesse, sealtkaudu ajju ja kõikidesse teistesse organitesse ning tänu kopsualveoolides toimuvale gaasivahetusele vabaneb organism süsihappegaasist väljahingamise faasis ja sissehingamise faasis rikastub uuesti hapnikuga. Kopsude ventilatsioonile ehk gaasivahetusele, väliskeskkonna ja kopsualveoolide vahel, järgneb gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsude kapillaarvere vahel, seejärel toimub hapniku ja süsihappegaasi transport verega, gaasivahetus kapillaarvere ja organismi kudede vahel ning lõpuks rakusisene ehk koehingamine. Seega sõltub hingamiselundite normaalsest funktsioneerimisest otseselt kogu organismi tervis. 1 Kopsud on paarisorganid ja võtavad enda alla peaaegu kogu rinnaõõne
Aroomiteraapia mõjutab samaaegselt nii füüsilist, emotsionaalset kui hingelist tasandit. Aroomiteraapial on mitu erinevat toimeviisi: 1. Naha kaudu imendumine- nahk imab endasse eeterlike õlisid, viies need kapillaarveresoonte kaudu vereringesse ja sealtkaudu lümfi -ja interstsiaalvedeliku. 2.Kopsu kaudu imendumine- Sissehingatuna jõuavad eeterlike õlide aroomimolekulid kopsu, kust nad imenduvad kopsualveoolide kaudu verekapillaaridesse ja sealtkaudu veresoontesse, kus nad avaldavad ravitoimet. http://raulpage.org/koolitus/rf_aroomi.html#10 Aroomiõlide kasutamise tehnikad 1.) Auruvannid näole on naha sügavpuhastusmeetod, mis sobib kõigile nahatüüpidele, eriti rikutud nahale. Ettevaatlik tasub olla kapillarse näonaha aurutamisel, sest kuumus ei mõju sel puhul hästi. Auruvanniks tuleb tilgutada 1-2 tilka sobivat aroomiõli 0,5 l
Düspnoe Hingeldus Apnoe Hingamisseiskus Hüperventilatsioon Inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia Hapnikuvaegus veres, kudedes Hüperkpnia Süsihappegaasi liig veres 8. Surnud ruumid Anatoomilises surnud ruumis ei toimu selles osas gaasivahetus Funktsionaalse surnud ruumi puhul arvestatakse sisse ka osa alveoolides olevast õhust 9. Gaasivahetus kopsudes I Etapp Leiab aset kopsualveoolide ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel. II Etapp Gaaside transport verega III Etapp Gaasivahetus vere ja kudede vahel vastavalt nende osarõhkude erinevusele O2 transport toimub erütrotsüütides leiduva hemoglobiini abil. Hapnikuga seotud hemoglobiini protsenti nimetatakse saturatsiooniks. FÜSIOLOOGIA: ERITUMINE 1. Eritumine Neerud Põhiline erituselund. Ööpäevas umbes 1-1,5L uriini
79. Hapniku tähtsus organismis. Elutegevuseks vajalik energia saadakse peamiselt toitainete oksüdatiivsel lõhustumisel. Oksüdatsiooniprotsess saab toimuda ainult õhuhapniku pideva tarbimise teel, mistõttu on eluks vajalik õhuhapniku pidev juurdevool kopsudesse. 80. Lapse hingamise puudulikkuse põhjused. Väikelapse kopsud on kehaga võrreldes suhteliselt suured, kuid ehituslikult ja talitluslikult veel vähe arenenud. Kopsualveoolide arv on suhteliselt väike ja nende vahel on rohkesti sidekudet. Rinnakorv on silindrikujuline ning hingamislihased nõrgalt arenenud. Sellest tingituna on ühe hingamistsükliga ( sisse- ja väljahingamine) organismi toodav hapnikuhulk väike. Vajaliku hapnikukoguse toomiseks organismi peab laps hingama suure sagedusega. 81. Hapniku puuduse ilmingud organismis. Haigutamine, ohkamine, hingeldamine. 82. Neelumandli adenoidi mõju lapse arengule ja tervisele.
8. Gaasivahetus alveolaarôhu ja kopsukapillaarvere vahel. Alveolaargaasist verre ning verest alveoraalgaasi difundeeruvad aasid kõrgema osarõhu poolt madalama suunas. Ficki seaduse järgi on gaasi difusioon (D) läbi mingi koeala võrdeline selle pindalaga (A), gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusiooni pindala (P) ja difusiooni konstandiga (k) ning pöördvõrdeline difusioonitee pikkusega, st koe paksusega (T), mida difundeeruvad gaasid läbima peavad. Kopsualveoolide suure arvu tõttu on difusioonipind 30..100m3, oleneb inimese keha mõõtmetest ning hingamisfaasist (välja väiksem, sisse suurem). Puhkeolekus vereosakese gaasivahetustsooni kapilaaris viibimmise aeg 0,7sek. 9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Veri kannab hapnikku nii hemoglobiiniga seotult kui ka füüsikaliselt lahustunult (vähe). Hemoglobiin koosneb neljast polüpeptiidahelast, millest igaüks sisaldab heemi. Igas heemis on üks kahevalentne raua aatom, mis seob hapnikku
8. Gaasivahetus alveolaarôhu ja kopsukapillaarvere vahel. Alveolaargaasist verre ning verest alveoraalgaasi difundeeruvad aasid kõrgema osarõhu poolt madalama suunas. Ficki seaduse järgi on gaasi difusioon (D) läbi mingi koeala võrdeline selle pindalaga (A), gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusiooni pindala (P) ja difusiooni konstandiga (k) ning pöördvõrdeline difusioonitee pikkusega, st koe paksusega (T), mida difundeeruvad gaasid läbima peavad. Kopsualveoolide suure arvu tõttu on difusioonipind 30..100m 3, oleneb inimese keha mõõtmetest ning hingamisfaasist (välja väiksem, sisse suurem). Puhkeolekus vereosakese gaasivahetustsooni kapilaaris viibimmise aeg 0,7sek. 9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Veri kannab hapnikku nii hemoglobiiniga seotult kui ka füüsikaliselt lahustunult (vähe). Hemoglobiin koosneb neljast polüpeptiidahelast, millest igaüks sisaldab heemi. Igas heemis on üks kahevalentne raua aatom, mis seob hapnikku
vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni. Väikese vereringe veresooned  väike vereringe algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteriga. Kopsualveoolide seintes hapnikuga rikastunud veri kandub kopsudest tagasi südame vasakusse kotta 5-8 kopsuveeni kaudu. Suure vereringe veresooned  suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone  aordiga. 26. Veresooned ( kuidas jagunevad) Veresooned  veri voolab organismis ringlevalt. Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte osa: Väikest ehk kopsuringet, mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist.
philist koetpi: epiteel-, side-, lihas- ja nrvikudet. Epiteelkude katab keha vlispinda, samuti nsate elundite sisepindu ning moodustab nrmeid. Sellise paigutuse tttu on epiteelkoel alati vaba pind see on pratud kas kehast vljapoole vi siis keha nsate struktuuride sisemusse. Epiteelkoele on ldiselt iseloomulik, et seal on palju rakkusid, kuid vhe rakuvaheainet. Epiteelkoe erinevaid vorme eristatakse rakkude kuju ja rakukihtide arvu jrgi. Niteks hekihiline lameepiteelkude katab kopsualveoolide ja peente veresoonte (kapillaaride) seinu ning muudab need struktuurid gaasidele ja paljudele teistele ainetele hlpsasti lbitavateks. Seevastu mitmekihiline epiteel on iseloomulik nahale, tagades sellele vajaliku vastupidavuse. Sidekoe mass inimese kehas on vrreldes teiste philiste kudedega kige suurem. Sidekoe rakud paiknevad ksteisest vrdlemisi kaugel, nende vahele jv ruum on tidetud rakuvaheainega. Sidekoe rakkudevahelisele ainele on iseloomulik
· Kopsud- O2 ja CO2 sisaldus · Maks ja pankreas- glükoositase · Maks ja nahk- Temperatuur · Organite tööd homöostaasi tagamisel juhivad hormoonid ja närvisüsteem. Enamik eluprotsesse saab organismis kulgeda suhteliselt kitsas pH vahemikus (ideaalne pH inimese veres 7,365). Inimene sureb, kui pH langeb alla 6,8, või tõuseb üle 7,8. HINGAMINE · Ilma hapnikuta saab organism hakkama 4-6 min. · Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele · Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid. Hingamisgaaside sisaldus sissehingatavas ja väljahingatavas õhus: O2- sissehingatav: 20,93% Väljahingatav: 16,4% CO2- sissehigatav: 0,03% Väljahingatav: 4,1% Hingamise regulatsioon toimub CO2 sisalduse järgi. CO2 sisalduse muutmiseks, muutub hingamisliigutuste kiirus ja sügavus.
laiendavad närvid ? *Reflektoorne regulatsioon – pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (B- ja T rakud). Lümfis võivad esineda ka valgeliblede ülejäänud liigid. Lümfotsüüte todavad põrn, harknääre e tüümus, mandlid. 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Toimub õhu (O2 ja CO2) vahetus väliskeskkonna ja kopsualveoolide vahel. Sissehingamine – välimised roietevahelised ja sisemised kõhredevahelised lihased ning diafragma tõmbuvad kokku → rindkere sisene maht suureneb → kopsusisene rõhk langeb (madalamaks väliskeskkonna rõhust) → GAASID LIIGUVAD MADALAMA RÕHU SUUNAS Väljahingamine – lihased lõdvestuvad → ruum muutub väiksemaks → rõhk tõuseb → õhk liigub välja (küllaltki passiivne protsess) Kui sügavamalt väljahingata, siis tõmbuvad kokku seesmise
BRONHIAALVEENID (NEED VÄLJUVAD). BRONHIAALPUU – KOPSUS JAGUNEB PEABRONH SAGARA –JA SEGMENDIBRONHIDEKS, MOODUSTADES ÕHKUJUHTIVA nn. BRONHIAALPUU. 7. KIRJELDAGE KOPSUDE VERERINGESÜSTEEME JA NENDE FUNKTSIOONI- 1) VÄIKE VERERINGE – FUNKTSIOONIGA SEOTUD 2) SUUR VERERINGE – VEREVARUSTUSEGA SEOTUD 1) VÄIKE VERERINGE KOOSNEB KOPSUARTERITEST JA KOPSUVEENIDEST NING NENDE HARUDEST, KOPSU ARTERITEST TULEB VENOOSNE VERI, MIS RINGLEB KOPSUALVEOOLIDE ÜMBER ANDES ÄRA SÜSIHAPPEGAASI JA KÜLLASTUB HAPNIKUGA. KOPSUVEENIDE KAUDU VOOLAB ARTERIAALNE VERI SÜDAME VASAKUSSE KOTTA. 2) SUUR VERERINGE TAGAB ÜLDISE AINEVAHETUSE KOPSUKOES ENESES, MIS KOOSNEB BRONHIAALARTERITEST (LÄHTUVAD RINNAAORDIST) JA BRONHIAALVEENIDEST. BRONHIAALARTERITEST TULEB ARTERIAALNE VERI, MILLEGA VARUSTATAKSE KOPSUKUDE HAPNIKU JA TOITAINETEGA.
Riskigruppi kuuluvad naised ja mehed, kes on üle 40-aastased suitsetajad (Haagedoorn jt 1996). See on ravitav haigus, kuid tervenemist saavutatakse harva. Oma käitumise poolest on kopsuvähk heterogeenne ning teda jagatakse vastavalt rakkudele, millest kasvaja areneb, väikeserakuliseks ja mitteväikeserakuliseks kopsuvähiks. (Labotkin 2004) Kopsuvähi arenemisel kopsutorude seina katvast epiteelist nimetatakse seda tsentraalseks ehk hiilusvähiks ning kui kasvaja on alguse saanud kopsualveoolide või bronhiaalharude epiteelist, siis perifeerseks vähiks (Podar jt 1988). Niisugune jaotus on oluline kui hinnatakse kasvajast põhjustatud sümptomeid (Lobotkin 2004). MITTEVÄIKSERAKULINE KOPSUVÄHK Mitteväikeserakuline kopsuvähk on aegalse kasvuga ja ettearvatava metastaseerimisega ning moodustab üle 70% kõikidest kopsuvähkidest (Labotkin 2004). Kui kasvaja on eemaldatav, siis rakendatakse kirurgiline ravi ning kui tegemist on kasvajaga, mida ei ole võimalik kirurgiliselt
Kui nahk on haiglaselt vererohke või on seal palju nahaalust rasva, kulub selleks palju rohkem aega. Haiglaselt vererohke nahaga inimestele on aromaatsed vannid (mitte liiga kuumad) ja kogu keha massaaz sageli kasulik, kuna kõhunahk, reie sisekülg ja käsivarre ülemine osa on palju pehmemad ja seetõttu parema imamisvõimega. 2.Kopsu kaudu imendumine- Sissehingatuna jõuavad eeterlike õlide aroomimolekulid kopsu, kust nad difundeeruvad kopsualveoolide kaudu ümberkaudsetesse verekapillaaridesse ja leiavad oma tee peamistesse veresoontesse, kus nad ringlevad veresoontes ja avaldavad ravitoimet Aroomid stressi vastu Aroomid mõjuvad meile vahetult haistmismeele kaudu, seetõttu on nende mõju sügav ning sageli teadvustamata. Lõhnaasjatundjad väidavad isegi, et parfüümist võib kujuneda universaalne keel - selline, mis omab positiivset mõjupsüühikale. Inimese võime lõhnu eristada on piiratud, kuid lõhnamälu on
Haiguse rahvapäraseks nimetuseks on pouslak, mis tähendab saksa keeles "kõhu lööki". See tuleb sellest, et emfüseemi põdevad hobused hingavad kõhuga, pressides kopsudest õhku välja. · Terve hobune hingab sisse sissehingamislihaste abil, õhk surutakse kopsust välja kopsukoe elastsuse arvel. Väljahingamislihaseid peab terve hobune kasutama ainult siis, kui soovib ohata, pruusata -- sügavalt välja hingata. Emfüseemi korral on kopsualveoolide elastsus vähenenud ja õhk ei välju piisavalt elastsuse arvel kopsudes -- väljahingamine on muutunud kahefaasiliseks, kõigepealt väljutatakse õhk kopsu elastsuse arvel ja siis peab hobune veel väljahingamislihaseid kasutades jääkõhku kopsust välja suruma. · Probleemi muudab raskeks see, et kui ilmnevad iseloomulikud kliinilised tunnused, on haigus juba kaugele arenenud, sellepärast peaks alati tähelepanu pöörama sellele, kui
käigus üht tüüpi küpsed rakud (epiteliaaalsed või mesenhümaalsed) asenduvad teist tüüpi küpsete rakkudega. Düsplaasia  diferentseerumishäire. Näit. Dysplasia epithelialis - healoomuline epiteeli diferentseerumishäire. 17. Kudede tüübid ja nende funktsioonid. Epiteel e kattekude. Epiteelkude piiritleb organeid, rakud on üksteise lähedal. Katteepiteel: 1. Ühekihiline lameepiteel serooskestade epiteelina (mesoteel), veresoonte epiteeline (endoteel), kopsualveoolide epiteeline (alveolotsüütidena) ning ka sisekõrvas endoteelina. 2. Ühekihiline kuupepiteel munasarja pinnal ning silmaläätse pinnal. 3. Ühekihiline silinderepiteel esineb mao, soolte, munajuha ja emaka limaskestas. 4. Mitmekihiline lameepiteel naha pinda (epidermis), silma sarvkesta, suuõõnt, söögitoru, anaalpiirkonda, emassuguorganites tupe limaskesta. 5. mitmerealine rispepiteel hingamisteede, nina, kõrva urgete ja munandimanuse juha epiteel
veenulid-veenid-4 kopsuveeni) Seda läbides rikastub veri hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteri – kopsutüvega. Kopsutüvi jaguneb kaheks kopsuarteriks, üks suundub paremasse ja teine vasakusse kopsu, kus nad lähevad üle alveoolide seina ümbritsevaks kapillaaristikuks. Verekapillaaridel on suur kontaktpind alveooli seinaga, mis tõhustab kopsudesisest gaasidevahetust. Kopsualveoolide seintes hapnikuga rikastunud veri kandub kopsudest tagasi südame vasakusse kotta läbi 5-8 kopsuveeni. Vasakust kojast suundub ta vasaku vatsakese ja aordi kaudu suurde vereringesse. Suur vereringe ehk kehavereringe algab vasakust vatsakesest aordiga (keha suurim arteriaalne veresoon), suubub paremasse kotta. Varustab keha hapnikurikka verega. (Aort-arterid-arterioolid-kapillaarid-veenulid-veenid-2 õõnesveeni) . 38. Südame erutusjuhtmesüsteem
• tõuseb CO2 rõhk veres ja alveolaarõhus • Kopsude ventilatsioon suureneb hingamissageduse arvel • Hingamismaht väheneb • Häirub hingamise rütm • Vererõhk tõuseb järsult • Vere pH langeb 7,2- ni 22. Treeningu tagajärjel tekkivad muutused organite funktsioonides puhkeolukorras. Lihaskiudude paksenemine; südame hüpertrofeerumine; kapillaarvõrgustiku tihenemine; ainevahetuse täiustumine; kapillaarvõrustiku tihenemine skeletilihastes ja kopsualveoolide ümebr; erütrotsüütide hulga tõus; suurenevad luude mõõtmed; suurenevad organismi energiavarud; funktsionaalsete võimete tõus; organismi talitluse ökonomiseerimine; elutalitluslike protsesside koordinatsiooni täiustumine. 23. Muutused vereringe süsteemi funktsioonides kehalise töö puhul. 1) Ringleva vere hulga tõus (20-35L). 2) Puhkeolekus suletud olnud kapillaarid avanevad 3) Vere viskoossus suureneb (10% või enam) hemoglobiini taseme tõusu ja higistamise tõttu.
Rõhumuutused. Tööpuhene hüpereemia. Alarmseisund e adrenaliin. Valikuline toime, lainedav veresooni ajus, südames, intensiivselt töötavas organis või südames. Ahendab veresooni. Selle tulemusena veri paigutakse organismis ringi, võetakse ära kus pole vaja ja paigutakse sinna kus on seda kõige rohkem vaja. Hingamisprotsess. 4 osa ventilatsioon e välimine, gaasivahetus, gaaside transp, gaasivahetus kudedes. Ventilatsioon on õhuvahetus väliskeskonna ja kopsualveoolide vahel, tagab ventilatsiooni sisse ja väljahingamine. Sissehingamine. Kõik gaasid ja gaasidesegud on omadus liikuda alati kõrgemarõhu poolt madalama rõhu suunas. Selleks et õhk väliskeskonnast kopsudesse jõuab, tuleb tekitada olukord et rõhk väliskeskonnast olen kõrgem. Sissehingamislihased peavad kokkutõmbuma. Rindkeremaht suureneb. Rõhk rindkere sees langeb. Rõhk mis väljas on liigub madalama rõhu suunas. Väljahingamine. Passiivne tegevus. Hingamiskeskusest tuleb impulss
pingutusega sissevälja hingata ühes minutis. Düspnoe hingeldus. Apnoe hingamise seiskus. Hüperventilatsioon inimene hingab suurema mahu ja suurema sagedusega kui tavaliselt. 9 Hüpoksia Hapnikuvaegus veres, kudedes. Hüperkapnia Süsihappegaasi liig veres. Gaasivahetus kopsudes I etapp leiab aset kopsualveoolide ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel. O2 liigub alveoolidest kapillaari, CO2 aga vastupidi. Gaasivahetus toimub tänu gaaside kontsentratsioonide vahele alveoolides ja kapillaarides. Seda rõhkude vahet nimetatakse osarõhkude e. partsiaalrõhkude vaheks. Õhus on atmosfäärirõhk 760 mmHg, selles on hapnikku 21% seega on hapniku osarõhk 159 mmHg. GAAS LIIGUB ALATI
Maksimaalne minutiventilatsioon- Õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis. Düspnoe- hingeldus. 6 Apnoe- hingamise seiskus. Hüperventilatsioon- inimene hingab suurema mahu ja suurema sagedusega kui tavaliselt. Hüpoksia- Hapnikuvaegus veres, kudedes. Hüperkapnia- Süsihappegaasi liig veres. Gaasivahetus kopsudes- I etapp leiab aset kopsualveoolide ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel. O2 liigub alveoolidest kapillaari, CO2 aga vastupidi. Gaasivahetus toimub tänu gaaside kontsentratsioonide vahele alveoolides ja kapillaarides. Seda rõhkude vahet nimetatakse osarõhkude e. partsiaalrõhkude vaheks. Õhus on atmosfäärirõhk 760 mmHg, selles on hapnikku 21% - seega on hapniku osarõhk 159 mmHg. GAAS LIIGUB ALATI MADALAMA KONTSENTRATSIOONI SUUNAS! Seega toimubki gaaside
Aroomiteraapial on mitu erinevat toimeviisi: Naha kaudu imendumine- nahk on võimeline imama eeterlike õlisid, difundeerides neid peente kapillaarveresoonte (asuvad naha all) kaudu üldisesse vereringesse. Kui nahk on terve kulub vaid mõni minut molekuli imendumiseks. Kui nahk on haiglaselt vererohke või on seal palju nahaalust rasva, kulub selleks palju rohkem aega. Kopsu kaudu imendumine- sissehingatuna jõuavad eeterlike õlide aroomimolekulid kopsu, kust nad difundeeruvad kopsualveoolide kaudu ümberkaudsetesse verekapillaaridesse ja leiavad oma tee peamistesse veresoontesse. Seal nad ringlevad ja avaldavad ravitoimet. (Kuidas aroomiteraapia toimib?) 1.7.2 Muusikateraapia Muusikateraapia kujutab endast usalduslikku koostööd probleemi omava inimese ja muusikaterapeudi vahel. Muusikateraapia kasuks teiste teraapiate hulgas kõneleb see, muusika abil avaneb inimene kiiremini ja suudab end selle abil paremini väljendada. Seega
Viburitel puudub korrapärane Viburitel on korrapärane siseehitus siseehitus Raku diameeter 0,5-5m Raku diameeter 20-40m. LISA 6 Bakterhaigused Haigus Nakatumine Kahjustuspiirkond organismis Difteeria Piisknakkusena Kurk ja kõri (võib põhjustada lämbu mist) Kopsupõletik Piisknakkusena Kopsualveoolide, bronhioolide põletik Puukborrelioos Puukide vahendusel Punetus ham mustuse kohal, närvisüstee mi kahjustused Sal m onelloos Toiduga ( munad) Soolestik Düsenteeria Toiduainete ja pese mata Soolestik käte vahendusel Botulis m Toiduga. Kõige ohtlikum Närvisüstee m
20. Veresooned mille kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine varustub ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning milles samal ajal toimub ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre. Väikese vereringe veresooned  väike vereringe algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteri  kopsutüvega. Kapillaarides voolavat verd eraldab alveoolidesisesest õhust kohati vaid 0,1 mikromeetri paksune koekiht. Kopsualveoolide seintes hapnikuga rikastunud veri kandub kopsudest tagasi südame vasakusse kotta 5-8 kopsuveeni kaudu. Suure vereringe veresooned  suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone  aordiga. Aordis eristatakse kolme alaosa: ülenevat aorti, aordikaart ja alanevat aorti. 21. Endokriinorganid Organite vastastikune funktsionaalne seos ning nende arengu ja talitluse sõltuvus
Maksimaalne minuti ventilatsioon  s.o õhu hulk, mida inimene on minuti jooksul suuteline sisse ja välja hingama, aga suuteline on ta teoreetiliselt (tavaliselt lastakse 10 sekundit seda teha). 4. Gaasivahetus ja gaaside transport veres Gaasivahetus leiab aset kopsu alveoolide ja kopsu kapillaaride vahel, ning kudede kapillaaride ja rakkude vahel kudedes. Nende vahele jääb gaaside transport (ühendavaks lüliks). 1. Gaaside vahetus kopsualveoolide ja vere vahel  gaasivahetus kopsualveoolide ja vere vahel toimub gaaside osarõhkude erinevuse tõttu. Osarõhkudest räägitakse siis, kui tegemist on gaasiseguga. Alveoolis on kolme gaasisegu (so. Hapnik, CO2, ja lämmastik(gaasivahetusest osa ei võta, ta veres ei lahustu ja kudedesse ei lähe)). Hapniku osarõhk(PO2) on 100 mmHg ja PCO2 on 40 mmHg. Venoosses kopsukapillaaris on PO2 40 mmHg ja PCO2 on 46 mmHg. Äravoolavas kapillaaris arteriaalses veres PO2 on 100mmHg ja PCO2 on 40 mmHg.
inimesel vähem kui 50x minutis. Vastupidavusalade esindajatel võib südame löögisagedus olla 35x minutis. Treenimine tugevdab veresooni, mis võimaldab neil vastu pidada suuremale rõhule ja vähendab hilisemas elus ateroskleroosi ohtu. Muutused kopsudes Treenimise tulemusena tugevnevad hingamislihased, mis võimaldab tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja seda sealt rohkem välja suruda st kopsude ventilatsioonitase tõuseb. Kopsumaht suureneb, kopsualveoolide pindala suureneb – paraneb oluliselt gaasivahetus. Kokkuvõttes toimub suurema hulga hapniku omastamine hingamise-vereringe abil. Muutused lihastes Sõltuvalt treenitavatest lihastest ja treeningu iseloomust toimuvad järgmised muutused:  harjutades püsivalt mõõduka koormusega paraneb lihaste toonus ja vastupidavus;  suureneb oskus lihaste tööd koordineerida - mida rohkem me teatud liigutusi harjutame, seda täpsemaks, tõhusamaks ja sujuvamaks need muutuvad;
vabaneb liigsest süsihappegaasist, ja 2) suurt ehk keharinget, mille kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine varustub ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning milles samal ajal toimub ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre. Väikese vereringe veresooned  väike vereringe algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteri  kopsutüvega. Kapillaarides voolavat verd eraldab alveoolidesisesest õhust kohati vaid 0,1 mikromeetri paksune koekiht. Kopsualveoolide seintes hapnikuga rikastunud veri kandub kopsudest tagasi südame vasakusse kotta 5-8 kopsuveeni kaudu. Suure vereringe veresooned  suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone  aordiga. Aordis eristatakse kolme alaosa: ülenevat aorti, aordikaart ja alanevat aorti. Väratiringe veresooned  väratiringesse kandub veri kõhuõõnearteri ning kraniaalse ja kaudaalse kinnisearteri kaudu. Värativeen suundub maksavärati kaudu maksa, kus ta uuesti
21. Veresooned mille kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine varustub ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning milles samal ajal toimub ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre. Väikese vereringe veresooned  väike vereringe algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteri  kopsutüvega. Kapillaarides voolavat verd eraldab alveoolidesisesest õhust kohati vaid 0,1 mikromeetri paksune koekiht. Kopsualveoolide seintes hapnikuga rikastunud veri kandub kopsudest tagasi südame vasakusse kotta 5-8 kopsuveeni kaudu. Suure vereringe veresooned  suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone  aordiga. Aordis eristatakse kolme alaosa: ülenevat aorti, aordikaart ja alanevat aorti. Väratiringe veresooned  väratiringesse kandub veri kõhuõõnearteri ning kraniaalse ja kaudaalse kinnisearteri kaudu
annaabi.ee 
