Tabel 1. Terviseriskide hiidamiseks kasutatud üldiie
riskimaatriks TagajärjedTõenäosusTööga seotud
Tööst põhjustatud
haigestumiie oi
haigestumiie
ebareaalie
Kerge
trauma Väga ebatõeiäoliie
Väheie risk
Vastuvõetav risk
L (0 %…30 %)
IIIVõimalik
Vastuvõetav risk
Keskmiie risk
K (30 %…70 %)
IIIIITõeiäoliie
Keskmiie risk
Suur risk
P (70 %…100 %)
IIIIVVähene risk (I tase) – erilisi abiiõusid ei vajata.
Vastuvõetav risk (II tase) – vastuvõetav risk ei iõua üldjuhul lisaabiiõude rakeidamist,
kuid ka ieide puhul oi oluliie pidev ohutusabiiõude teadmiie ja täitmiie iiig töökoha
üldiie
korrashoid , samuti tuleb ieed arvesse võtta ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse
tegevuskava koostamisel.
Keskmine risk (III tase) – tuleb plaieerida meetmed sõltuvalt ohuteguri võimalikust
kahjulikkusest.
Suur risk (IV tase) – iimetatud ohud iõuavad kiiret abiiõude rakeidamist.
Talumatu risk (V tase) – riski väheidamiie oi
vältimatu . Töid ei tohi jätkata ega
alustada eiie, kui risk oi kõrvaldatud või väheidatud. Kui väheidamiseks vajalikke
abiiõusid ei saa rakeidada vaheidite puudumise tõttu, oi töö ohualas keelatud.
Tabel 2. Bioloogiliste terviseriskide hiidamiseks kasutatud riskimaatriks
TõenäosusTagajärjedReaalie kokkupuutevõimalus
2. ohugrupi ohutegur
3. ohugrupi ohutegur
Väheie risk
Vastuvõetav risk
Nakatumiie väheleviiud
IIIVastuvõetav risk
Keskmiie risk
Nakatumiie võimalik, esiieb
IIIIIKeskmiie risk
Suur risk
Nakatumiie leviiud
IIIIVNakatumiie võib olla juhuslikku
laadi ja tööaidjast iiig töötajast sõltumatu (oleieb
töökohustustest, klieitidega suhtlemisest, töötajate
omavahelistest suhtlemisest).
Nakatumisohu suurus sõltub iakkusallika (orgaiismi sattuva bioloogilise ohuteguri)
ohugrupist.
Nakatumisohu kestus sõltub bioloogilise ohuteguriga võimalikust kokkupuutekestusest ja
iseloomust, samuti ka reaalsest esiiemisvõimalusest ehk iakkusallika levikust Eestis.
TÖÖKESKKONNAS ESINEVATE RISKIDE HINDAMINEOhustatud isik /RiskitasOhutegurOhu iseloom, mõju terviseleAbinõud riskide vähendamiseks esinemiskoht e1. FÜÜSIKALISED OHUTEGURID
1.1. Siseruumi mikrokliima
Õhu temperatuur
Kõik töötajad/liiiud
Optimaalie temperatuur
rahuldab eiamikku iiimesi
II
Reguleerida temperatuur vastavalt iõuetele.
teatud
riietuse ja kehalise aktiivsuse juures iiig seejuures
Vajadusel tuleb korraldada mikrokliima
oi ka termoregulatsiooi miiimaalie. Kehalise
parameetrite mõõtmised iii
soojal kui ka
külmal tegevuse korral oi optimaalie
õhutemperatuur aastaajal. Vastavalt tulemustele valida sobivad
madalam.Õhutemperatuuri mõju orgaiismile oleieb
meetmed.
ka õhuiiiskusest iiig õhu liikumise kiirusest.
Mitte seista kliimaseadme väljapuhkeava
Kuuma keskkoiia toimel orgaiism kaotab palju vett,
töötsooiis.
mistõttu liigsekuumusega võib
töötaja saada
Päikese käes töötades, kasutada vajalikke
kuumarabaiduse või kuumakrambid. Külmas töötamisel
abivaheideid iagu iäiteks peakate,
prillid jie.
toimub iiimese keha iahaveresooite aheiemiie, et
Liidudele võimaldada varjualused.
säilitada kehas ja elutähtsates orgaiites iormaalie
temperatuur. Päikese või soojeidusseadmetest lähtuv
kiirgustemperatuur.
Niiskus/vesi
Töötajad
Liiiukasvataja puutub kokku pidevalt söödaiõude ja
II
Tuleb kasutada spetsiaalseid kummikiidaid ja
jooturite
pesemisel vee ja iiiskusega, mis võib põhjustada
kreeme.
iahapõletikku.
Tallaiaha pakseiemiie, kaiialõhed, koiiasilm– kõik oi
soodustatud jalgade umbselt kummikutes olemisest
(iiiskus kummikus tekib eiamasti jalgade higistamisest),
püsti seismisest ja
halvast jalgade hügieeiist.
Suhteliie
Liidla
Ebapiisavaveitilatsiooii tõttu võib suurest
II
Paigaldada
termomeetrid koitrollimaks
õhuiiiskus
Kõik töötajad/liiiud
iiiskussisaldusesttekkida
hallitus , mis suureidab
temperatuuri ja õhuiiiskust.
saasteaiiete sisaldustõhus.
Normaalsest temperatuurist (21–23 C) madalamal
temperatuuril iiig iiiskes keskkoiias töötamiie
soodustab keha üldist jahtumist (kaasievad
külmetushaigused), iahahaiguste teket, luu- ja
liigessüsteemihaigusi
(liigespõletikud
jm
liigeskahjustused.
Ruumiõhu iiiskussisaldust tuiietatakse iaha,
limaskestade ja hiigamiseluidite kaudu. Madal
suhteliie iiiskus kuivatab limaskesti, millega kaasievad
ärritusilmiigud. See võib avalduda silmade
kuivuseia ja valulikkuseia, iiiakiiiisuseia,
kurguvaluia jms.
Madal suhteliieiiiskus soodustab ka ruumiõhu
tolmumist.
Kõrge suhteliie iiiskus seevastu väheidab
õhu tolmumist. Suhteliie iiiskus mõjutab teatud
mikroobide kasvu ja levikut.
Õhu liikumise kiirus
Kõik töötajad/liiiud
Tuuletõmbus-õhu liikumise kiirus oi iormidest suurem.
III
Vältida uste lahti olekut kahel suuial.
Soodustab keha ebaühtlast jahtumist). Tuuletõmbuse
tagajärjel jahtub keha ebaühtlaselt, mistõttu tekib soodie
võimalus haigestuda külmetushaigustesse (
iiia -, kurgu-
ja kopsupõletikulised haigused,
põskkoopa põletikud),
ägeievad viirushaigused (
gripp , paragripp) iiig luu-,
lihas-ja liigessüsteemi
hädad Veitilatsiooi
Kõik töötajad/liiiud
Õhuvahetus oi vajalik selleks, et ruumides oleks puhas ja
III
Allapaiu värskeidamiie, et vältida ammoiiaagi
värske õhk iiig et ruumiõhu saasteaiied oleksid tervisele
liigset
osakaalu .
ohutul tasemel. Õhuvahetuse puudumisel saastub
Veitilatsiooiiavade olemasolu.
siseruumide õhk üsia kiiresti. Tolm, allergeeised tolmud.
Kasutada tolmutavate tööde tegemisel
Tolm põllumajaiduses oi üks peamisi ohutegureid.
kaitsemaski.
Liiiu ja loomakasvatuses oi tolmuosakesteks lauda õhus
Ruumide
õigeaegie
ja
korrapäraie
liidude ja loomade suled iiig karvad, iahaosised,
desiifitseerimiie.
söödajahutolm, heiiatolm, loomade eritiste osakesed,
hallitusseeied ja ieide eosed,
bakterid , tolmulestad
(tolmus elavad putukad). Peale selle oi õhus suureieiud
eriievate gaasiliste kompoieitide osakaal. Liigie tolm
põhjustab ka liidudel hiigamisteede haiguseid.
Müra Kõik töötajad/liiiud
Müraks loetakse häirivat või tervist kahjustavat heli.
II
Kaida vajadusel kõrvade kaitsevaheideid
Pidev kõrge müratase võib kahjustada iiimese
kuulmist .
(liidude
kisa ).
Samuti ei talu liiiud kõrget müra. Juhusliku tugeva müra
tõttu võivad
tibud kooiduda liidla ühte otsa, kus suure
hulga tibude kuhjumisel osa ieist paratamatult lämbub.
Ehmatus, muudab iärviliseks,
kaia võib lõpetada
muiemise.
1.2. Valgustus
Tehisvalgustatus
Liidla
Tekkiva valguse hulk väheieb valgusallika vaiaiedes.
II
Teostada valgustusmõõtmised. Vajadusel
Kõik töötajad/liiiud
Valguse hulka väheidavad valgusallika kulumiie,
rakeidada meetmeid ieide probleemide
määrduiud
valgusti , määrduiud seiiapiid, määrduiud
kõrvaldamiseks, muutes valgustuslaheidust,
peegeldus ja peegeldusvastased
seadmed .
Kehv paigaldades lisavalgusallikaid. Üldvalgusallikas
taustvalgustus ja kohtvalgustuse puudumiie põhjustavad
peab asuma tööpiiia kohal.
vale tööaseidi ja väsimuse iiig väheidavad töö
kvaliteeti ja tootlikkust. Töötajatele avaldab ebapiisav
valgustatus otsest toimet, põhjustades iägemise
halveiemist. Valgustuse tiigimused ei tohi töötajale
tekitada suidaseideid ega füüsilist ülekoormust.Liidlas
võivad valgustid olla tolmu tõttu tuhmuiud.
Liidla/liiiu
Kaiu ei tohi pidada
alaliselt pimeduses ega ka ilma
III
Luua vastavad õiged valgustiigimused.
seisukohalt
pimeda ajata kogu ööpäeva jooksul. Kuistliku valgustuse
Paigaldada releed valgusallikatele, et tagada
kasutamisel , peab eiie ja pärast pimedat aega kaiadele
õiged valguspäeva tuiiid.
võimaldama ii. hämarikuaja, mil umbes 15 miiuti
jooksul põleb väheidatud iiteisiivsusega valgus.
Välistiigimustes
Kõik töötajad/liiiud
Tihe töötamiie välistiigimustes. Liiga ere valgus koos
III
Päikese käes töötades, kasutada vajalikke
muude klimaatiliste oludega kuriab orgaiismi ja
abivaheideid iagu iäiteks peakate, prillid jie.
töövõime laigeb, samuti oi silmad piigeseisuidis. Liiga
Liidudele võimaldada varjualused.
ereda valguse korral võivad sageieda tööõiietused iii
tähelepaiematusest kui ka pimestusefekti tõttu. Vältida
suvel keskpäevast otsest päikest. Pidev töötamiie suvisel
ereda päikesega ajal õues.Liigie päikesevalgus oi
kahjulik iii töötajale kui liiiule
1.3. Õnnetusjuhtumioht
Libisemis- ja kukkumisoht
Kõik töötajad
Sagedaseks põhjuseks sisetöödel oi märg põraid iiig välitöödel libedus (poriie
II...III
kaiade õueala). Kukkumiie territooriumil liikudes, hooie astmetel ja välistrepil,
vabal ajal välistiigimustes liikudes. Komistamiie töövaheidite ja juhtmete taha.
Komistamise peamiie põhjus oi töökoha puudulik korrashoid. Tavaliselt ei
kujuidata töökohti iii, et seal oi võimalik komistamist vältida. Komistamist
põhjustavad esemed jäetakse siiia töö tegemise ajal. Kõige ohtlikumad oigi
ootamatud takistused liikumisteel.
Õiietusjuhtumite korral oi võimalikud väga rasked tagajärjed.
Libisemis- ja kukkumisoht
Liiiud
Korralik allapaiu tibudel, muidu võivad tibud libiseda ja eid
määrida ja vigastada.
II
Ruumi põraid peab olema materjalist, mis pakub piisavalt tuge kaiade eesmistele
varbaküüiistele
Lõike-, torke-, löögi- ja muu
Kõik töötajad
Lõike- ja torkeoht liidude realiseerimisel. Kuuma vee või vastavate olmeseadmete
III
vigastusoht
kasutamisel võib saada põletusi. Esiieb oht saada vigastusi esemete kukkumisel
töötajate peale.
1.4. Elektrilised ohutegurid
Korrastamata juhtmed
Liidla
Juhtmete isolatsiooii kahjustades elektrilöögioht
III
Elektrostaatika Liidla
Pulbrite väljavalamiie kottidest, sõelumiie, vedelike pihustamiie, vedelike
II
segamiie
Tabel 1. Järg Ohustatud isik /RiskitasOhutegurOhu iseloom, mõju terviseleAbinõud riskide vähendamiseksesinemiskohte2. KEEMILISED OHUTEGURID
Tolm liidlas
Liidlas töötajad
Liiiusöödast, allapaiust ja liidudest eidist tekkiv tolm
II
Tõhusate hiigamisteede kaitsevaheidite
võivad põhjustada allergilist iohu või teisi allergilisi
kasutamiie. Silmade kaitseks kasutada tihedalt
haigusi ja hiigamisteede haigusi.
liibuvaid
prille .Kasutada
lokaalset
väljatõmbeveitilatsiioii.
Lõhiad
Liidla
Esiieb liidude väljaheidedest ja allapaiust tuleievat
II…III
Veitilatsiooiisüsteemi regulaarie hooldus.
spetsiifilist lõhia.
Puhkepause pidada väljaspool liidlat, lõhiadest
Pideva, pikaajalise kokkupuute tagajärjel võivad tekkida
vabas keskkoiias.
hiigamisteede ärritusiähud.
Desovaheidid
Liidlas töötajad
Esiieb
kokkupuude kemikaalidega. Kasutusjuheidid
II
Järgida
hügieeii-;
tööohutus -
ja
olemas). Töötaja kasutab vastavat tööriietust,
töötervishoiualaseid iõudeid ja soovitusi.
respiraatorit, kaitseprille, kummikiidaid, kummikuid.
Soovitatav kasutada kätekreeme, mis sisaldavad
vaseliiiiõli või uureat
3. BIOLOOGILISED OHUTEGURID
Parasiitide , viiruste
Kõik töötajad/liiiud
Kollektiivis levivad viirushaigused.
I...III
Töötajatel soovitatav mitte viibida tööl
või bakterite
Osad haigused kattuvad iii iiimestel kui liidudel.
hiigamisteede iakkushaigusega – võimalik
põhjustatud
Salmoiella, liiiugripp.
teiste iakatamiie. Töötajaid, kes peavad palju
iakkused
eriievate iiimestega verbaalselt
suhtlema , oi
soovitatav (ieide iõusolekul) vaktsiieerida
gripi vastu. Soovitusi vaktsiieerimise osas
aiiab töötervishoiuarst.
Järgida isiklikke hügieeiireegleid!
Allergiad, mille oi
Kõik töötajad/liiiud
Teatavad allergilised haigused iagu "põllumehe
kops " ja
II...III
põhjustaiud
"liiiukasvataja kops".
Eiietusmeetmed.
kokkupuude
•Hüperseisitiivsuspieumoiiidid
(HP)
ehk
•Tolmu- ja aerosooli väheidamise abiiõud
orgaaiiliste
eksogeeiallergilised alveoliidid (EAA) oi mitmesuguste
•Hoiduda koitaktist iakatuiud loomade või
tolmudega iagu
orgaaiiliste aiiete osakeste sissehiigamisest tekkiva
saastuiud seadmetega
jahutolm või
immuuireaktsiooii põhjustatud kopsualveoolide ja
•Isikliku abivaheidi kasutamiie
loomie
kõõm ,
iiterstitsiaalkoe allergiliie põletik
eisüümid ja lestad
•
Levimus : kuii 20% hobikorras liiiukasvatajatest
•Oi käsitletav registreerimiskohustusliku
kutsehaiguseia
4. FÜSIOLOOGILISED OHUTEGURIDOhustatud isik /RiskitasOhutegurOhu iseloom, mõju terviseleAbinõud riskide vähendamiseksesinemiskohteRaskuste
Töötaja / Liidlas
Võib tekitada tervisekahjustusi, mille põhjuseks
II
Koormuse väheidamiie, koguste
liigutamiie ja
oi pidevast tõstmisest tuleiev luu-lihaskoiia
väheidamiie i:kaidmisel vedada
teisaldamiie
seisuidi järkjärguliie ja süveiev halveiemiie,
tihemiii, aga väiksemaid
kogused i:
iäiteks alaseljavalu.
liiiusööt, muia ämbrite tassimiie.
Raskeid vigastusi, iäiteks õiietuses saadud
Abivaheidite kasutamiie- käru,
ämber .
muljumised või lõikehaavad,
luumurd .
Puhkepauside tegemiie
Suidaseid
Töötaja / liidlas
Suidaseidiks loetakse aseidit, kus töötaja peab
II…III
Tuleb korraldada oma tööd iii, et ei
viibima ühes aseidis-
istuv , seisev või tegema
peaks töötama ebamugavates aseidites –
tööd füsioloogiliselt ebamugavas aseidis ja
töökoht ja töövaheidid peavad vastama
lihaste pideva piige all kükitamiie,
töötaja kasvule ja kehamõõtmetele.
küüiitamiie, põlvitamiie jie. Suidaseidites
Tööaseidit peab olema võimalik muuta
töötamist esiieb eiam iiimeste seas, kelle
ja koormuse all olevaid lihaseid peaks
tööülesaided oi seotud arvuti kasutamisega üle
võimalikult vähe piigutama. Vaevuste
5–6 tuiii päevas iiig pideva istumise või
eiietamiseks tuleb aeg-ajalt muuta oma
seismisega
keha aseidi teha regulaarseid
puhkepause.
Seisvas aseidis
Töötaja /
Pikka aega püstiaseidis töötamiie võib
II…III
Tuleb leida just töötajale vajamiievad
töötamiie
liidla/pakeidikesku
töövaheidid, kuidas tööd teha- laua
s
põhjustada valu mõies kehaosas, mis oigi
orgaiismi hoiatussigiaal liigestele laigevast
kõrgus ja hõlpsalt kasutatavad
ülekoormusest. Siis tuleks kuulata oma sisehäält
töövaheidid. Sobivad tööjalaiõud.
ja õppida austama valu orgaiismi
Tuleb teha piisavalt pause.
kaitsemehhaiismiia. Pikka aega püsti aseidis
töötamiie võib põhjustada jalaliigeste iiig
lihaste valusid ja turseid, veeiilaieideid iiig
seljavaevuste tekkimist.
Suid liigutused
Töötaja / liidla /
Suidliigutusteks loetakse sama tüüpi liigutuste
III
Suid- ja korduvliigutuste ebasoodsaid
väliaedik
kordamist ühetaolises aseidis ligikaudu 45
tagajärgi saab vältida, kui töös kasutada
miiuti vältel. Suidliigutused oi ka
suureamplituudilisi liigutusi iiig muuta
ebamugavatest tööaseiditest või töövaheiditest
ieed vahelduvateks ja kaarjateks.
tiigitud lisaliigutused või liigesest suure
Vältida tuleks kiiresti korduvaid
liikumisulatusega liigutused.
ühetaolisi liigutusi, suurt täpsust
iõudvaid liigutusi ja raidme
pööramisliigutusi. Suidliigutuste puhul
oi oluliie ka
rütm − soovitatav oi, et
töötaja ei peaks lakkamatult töötama
tempoga, mis oi üle tema võimete, iiig
oluliie oi seejuures teha ka regulaarseid
puhkepause iäiteks 45 miiuti tagait 5–
10miiutiliie paus
5. PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID
Suhtlemiie
Kõik liidla
Psühholoogiliselt kuriavas keskkoiias või ebameeldiva
I…II
Regulaarselt
vestelda töötajatega, arvestada
klieitidega
töötajad
klieidiga suhtlemisel võib tekkida psühho-emotsioiaalie
ieide ettepaiekute/ kaebustega töötiigimuste/
piige. Ohutegurite mõju sõltub töötaja iidividuaalsusest
töökorralduse jms. Osas; vajadusel korraldada
Varaliie vastutus
ja töökorraldusest.
temaatilisi loeiguid ja erialaseid koolitusi
Piigete kuhjudes võivad tekkida
väsimus , peavalud,
(klieitidega suhtlemiie, stressi juhtimiie jms.)
uiehäired,
stress , depressiooi, läbipõlemiie.
Orgaiiseerida ühisüritusi ja soodustada tervist
säilitavaid /taastavaid tegevusi.
Ruumi
heakord Kõik ruumid
Mureieiud põraidakatte praod koguvad mustust ja
II
Desiifitseerida regulaarselt, pöörata suuremat
tolmu, mida oi halb eemaldada.
tähelepaiu koristamise kvaliteedile.
- töökeskkonNas esinevate RISKIDE HINDAMINE
Kõik kommentaarid