koonduslaagri territooriumil uurimise ja jõuti selgusele, et maa-alal puuduvad matmised. Samuti on lükatud ümber väide, et kõik Auschwitzi hukatud maeti 10m sügavustesse aukudesse, kuid on selgunud, et põhjavesi algab 1,5m sügavuselt ja seega oleks augud muutunud vähem kui 12tunniga tiigi taolisteks moodustiteks. Kindel on see, et kindlasti on asju, mida keegi meist ei tea. Sealseid saladusi ja meetodeid, mille koonduslaagrites hukkunud endaga kaasa viisid. Samuti on kindel, et me võime teada palju valesid ja väär väiteid. Seda, mis koonduslaagrites tegelikult toimus teavad vaid need, kes pidid seda tundma ja nägema. Renate Kapp 9.klass
ta absurdseks väidet, et neid oleks võinud kasutada hukkamisteks. Mis selle tõeline eesmärk siis oli? Seal valmistati sünteetilist kütust ja laagrielanike kasutati tööjõuna. -slaid- Kui Auschwitz ei olnud hävituslaager, miks komandant Rudolf Höss siis tunnistas, et oli? Briti sõjaväepolitseinikud piinasid teda, nagu seda hiljem tunnistas üles üks Hössi ülekuulajatest. Millist gaasi sõjaaegsetes saksa koonduslaagrites kasutati? Tsüaniidgaasi Zyklon B, putukamürki, mida kasutati laialdaselt kõikjal Euroopas. Miss otstarbeks valmistati Zyklon B-d? Ta oli putukamürk, mida kasutati riiete ja ruumide detsinfitseerimiseks, ta tappis tüüfust levitavaid täisid ja teisi kahjureid. Kaua peab ruumi tuulutada pärast detsifitseerimistöötlemist Zyklon B-ga? Tavaliselt umbes 20 tundi. Terve toiming on väga keeruline ja ohtlik. Gaasimaskid on vältimatud ja kõne alla tuleb ainult koolitatud personal.
märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933-1945. a. Sihikindlad repressioonid algasid juutide ja mustlaste kodanikuõiguste piiramisega ja arenesid peale 1942. aasta Wannsee konverentsi kahe rahvusrühma süstemaatiliseks hävitamiseks koonduslaagrites. Juutide holokausti mälestatakse tavaliselt 19. või 20. aprillil. Sel päeval 1943. a algas Varssavi getos ülestõus-kümnete tuhandete näljas ja külmas vaevelnud juutide meeleheitlik vastuhakk repressioonidele. Hukkunute mälestamise kõrval on see kujunenud ka hoiatuspäevaks, et taolised õudused ei korduks. Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles' lepinguga määrati Saksamaale kõrged reparatsioonid
Teine Maailmasõda TOTAALNE SÕDA Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsistliku korra. Kuue aasta jooksul vangistati, tapeti või saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. 8 miljonit inimest eri riikidest viidi Saksamaale sunnitööle. Alamrasside rahvad pidi hävitama, massiliselt mõrvati ka poolakaid, venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi jt. Koonduslaagrites sai surma vähemalt miljonit inimest. NSV Liidu okupeeritud aladel vägivallatsesid Nõukogude julgeolekuteenistused. Baltimaades hukati, vangistati ning küditati esialgu mõjukaid ühiskonnategelasi, hiljem ka teiste rahvakihtide esindajaid. 14. juunil 1941. a korraldati Baltimaades suurküüditamine, kus saadeti Siberisse umbes 50000 inimest. Holokaust Pärast Hitleri võimuletulekut hakati juute taga kiusama, hiljem tapeti neid massiliselt
· "Kristalliöö" · Juudi lapsed heideti koolidest välja 1. septembril 1939 algas II maailmasõda · Viie aasta pärast oli mõrvatud umbes 5 miljonit juuti 1939 · Juudid heideti riigiteenistusest välja 20. jaanuar il 1942 peeti Berliini äärelinnas Wannsees n õupidamine, kus 15 natside tippjuhti v õtsid vastu otsuse tappa l ähitulevikus... 11 miljonit juuti. Toit koonduslaagrites · Hommik ½ liitrit suhkruta viljakohvi või teed · Lõuna ¾ liitrit maitsetut suppi kartulitest või kartulikoortest · Õhtu 300 g leiba (pidi jätkuma ka hommikuks), 35 g margariini või 25 g vorsti, lusikatäis marmelaadi Kes olid süüdi? · Saksamaa liidrid? · üksikud sadistid? · kohusetundlikud SSlastest valvurid? · sakslased? 5 miljonit juuti, nendest 1,5 miljonit last
Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa ...
katkule saab vastu vaid pruuniga kasutamine. Ajaloo võltsimine. Litzman, loodi ka Eesti OV eesotsas H. aastaks number 1 (Hitleri löögirühmad). Mäega. Kõik Eestisse jäänud mustlased ja Terror, hirmutamine, juudid hukati, koonduslaagrites mujalt Punane terror. Riigivastased lasti Euroopas lisaks veel. 1942 lood Eesti Tsensuur ajakirjandusele. demokraatlikud institutsioonid maha. Leegion, valida oli selle või tööteenistuse kaotavad vabaduse
teljelepingu (teljeriigid) ning Itaalia ja Jaapaniga Kominterni-vastase pakti ja sekkus Francisco Franco poolel Hispaania kodusõtta. 1938-39 liitis Hitler Saksamaaga Austria, Tšehhija Klaipeda piirkonna.. 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSV liit molotovi-Ribbentropi paktija 1.septembril kuulutas Saksamaa Poolale sõja, selle tagajärjel puhkes Teine maailmasõda. Sõja ajal muutus ilmeksimatusele pretendeeriva Hitleri poliitika veelgi äärmuslikumaks: koonduslaagrites hukati massiliselt juute ja teisi rassiliselt väärtusetuks peetud inimesi (holokaust). 1941.a detsembris , kui Saksamaa oli Moskva lahingus lüüa saanud, võttis Hitler endale sõjaväe ülemjuhataja koha. 1942.a kuulutas ta end ka ülimaks kohtuhärraks. Hitlerile korraldati mitu atentaati, neist tuntuim on nn juulivandenõu (22.07.1944). 30.04.1945 tegi Hitler Berliinis enesetapu. Hitleri elukaaslane Eva Braun Hitler mürgitas ennast tsüaniidampulliga
Teise maailmasõja ajal. Katseid viis läbi Natsi-Saksamaa paljude vangistatutega Seoses A.Hitleri võimuletulekuga algas uus ajajärk ja allakäik Saksa meditsiinis(inimkatsed, mõrvamised) Alustati nö rassihügieeni efektiivsemaks muutmisega Katseid tehti steriliseerimise, kõrguse, madala rõhu, külma, malaaria, erinevate gaaside, merevee, haiguste ja mürkidega Inimkatseid viidi läbi vastavalt vajadusele ja võimalusele koonduslaagrites(Auschwitzis, Buchenwaldis) RASSIHÜGIEEN Teooria põhines C.Darwini vaatele geneetikast ja rassipuhtusest, mis viidi sobivalt kooskõlasse natside ideoloogiaga Teostamise eestvedajad olid veendunud, et inimkäitumine saab alguse geneetikas Eeskuju Ameerikast, kus rakendati selliseid meetodeid mustanahaliste arvu vähendamiseks 1939. a. Andis Hitler käsu tappa eutanaasi teel ravimatuteks tunnistatud, vanad ja väärarenguga inimesed
(GULAG'idesse) Tulemus- suur näljahäda Eesmärk- luua industriaalriik ( koos tugeva sõjaväega), et selle abil teostada maailmarevolutsioon Poliitilised repressioonid 1920ndate lõpust- näidiskohtuprotsessid GPU, OGPU, NKVD- Nõukogude poliitilised uurimisorganisatsioonid 1930ndate II pool- ÜK(b)P's suurpuhastus Hävitati enamiks sõjaväeladvikust Loodi stalinlikud koonduslaagrid 1936-1938 mõrvati üle 7 miljoni inimese Mitmed miljonid surid koonduslaagrites II MMS 23. aug 1939.a. Molotov-Ribbentropi pakt 22.jun. 1941.a. Hitler ründab NL-i Võit Saksamaa üle 1949- NL-il oma tuumapomm Uued plaanid maailmarevolutisooniks (uus sõda pidi algama 1955.a.) 1949. a.- Korea sõda Surm 5.Märts. 1953 Stalini surm (mürgitati KGB juhi Lavrenti Beria poolt, et vältida uut sõda mida NSVL poleks olnud suuteline pidama) Tuntumad tsitaadid Surm lahendab kõik probleemid
kultuur. vhikliku ametnikkonna kasv, kellelt nuti pimesi ustavust Stalinile ja parteile. Terrori rakendamine teatud elanikkonna gruppide suhtes: partei- ja riigitegelased krgemad sjavelased. talupojad vhemusrahvused (kditamised, eliidi hvitamine) rahvavaenlaste perekonnad repressiivaparaadi ttajad (3 puhastust) Terrori eesmrgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund hiskonnas ning seelbi allumine parteile ja Stalinile. Vhemthtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tjuna. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganistatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. htlustati kohtussteem ja korraldati mber julgeolekuorganid, mis pidid vitlema banditismi, spionaai ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes visid enamlaste vimu nestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus). Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (hendatud Riiklik Poliitvalitsus)
aegsetes saksa ,,surmalaagrites" mürgitatud ja krematooriumites põletatud juutidele , pandi nähtavasti alus nõukogude ,,Erakorralise , saksa fasistlike kuritegude uurimise komisjoni ,, teatega 1945 a. mais . Et see teade oli teadlik vale , selgus alles Gorbatsovi ,,glasnosti" saabudes : 1945 a. aprillis , nõukogude armee poolt hõivatud saksa koonduslaagrite arhiividest , teadis nõukogude juhtkond selleks ajaks , et 1935 kuni 1945 a. suri kõigis saksa koonduslaagrites , KÕIKIDEL PÕHJUSTEL kokku 403.713 kinnipeetavat (,,kaasa arvatud" kuus miljonit ,,holokausti ohvrit" ! ) . Peale nõukogude väejuhatuse teadsid sellest erinevad juudi uurijad , peale kelle ei lastud nende dokumentide juurde mitte kedagi . Kuid holokausti müüt oli sedavõrd kasulik nii nõukogude juhtkonnale , kui juudi uurijatele , et teda hoiti pühas saladuses peaaegu 50 aastat . Sellele ongi pühendatud inglise ajaloolase Vivian Birdi raamatuke (115 lk) , nimetusega ,,Auscwitz :
vaheliste suhete kohta. Esile on kerkinud arusaam isikuvabaduste ja inimõiguste erilisest tähtsusest. Teedrajav dokument on 1948. aastal vastu võetud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon, mis postuleerib muu hulgas iga inimese võõrandamatu õiguse elule, vabadusele, isikupuutumatusele ja väärikale ning võrdsele kohtlemisele. Kindlasti on selle dokumendi põhimõtteid kujundanud Nürnbergi protsessil rahvusvahelise üldsuse ette jõudnudteave natsidoktorite metsikute inimkatsete kohta koonduslaagrites. Sealtpeale on järk-järgult meditsiini- ja bioeetika alusteks muutunud isikuautonoomia, mida soovitataksee austada nii arstitöös kui ka teadusuuringutes. Üsna pea leiutati seda tagama informeeritud nõusoleku põhimõte, mis tänapäeval on ülitähtis teoreetilise ja praktilise bioeetika teema. Teiseks olid möödunud sajandi teise poole bioloogia ja meditsiin väga oluliste avastuste ja rakenduste tunnistajad
holokaust ning Stalini käsul korraldatud juuniküüditamine Eestis. Holokaust- natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrv Saksamaal ja vallutatud aladel. 1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse – getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. 1941. aasta algul alustati Hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. Neid ei tapetud mitte ainult Saksamaal, kuid ka okupeeritud Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm. Juute hävitati mitmel viisil - haarangud, massilised vahistamised, rüüsterünnakud muutusid igapäevasteks nähtusteks. Algul hukati juute kohapeal, hiljem saadeti nad surmalaagritesse. 1941. aasta suvel asusid juhid välja töötama kava “juudiküsimuse lõplikuks lahendamiseks”
aladel.1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. Vallutatud aladel teostas politseivõimu SS. SS asus hävitama juute mitte ainult Saksamaal, vaid ka okupeeritud Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm 1941. aasta algul alustati Hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. Juute hävitati mitmel viisil. Haarangud, massilised vahistamised, rüüsterünnakud muutusid igapäevasteks nähtusteks. Algul hukati juute kohapeal, hiljem hakati neid saatma surmalaagritesse. Oma hävitustöös kasutas SS ka kohalikest elanikest moodustatud politseiüksusi.1941. aasta suvel asusid natside juhid välja töötama kava "juudiküsimuse lõplikuks lahendamiseks". Sellise pealtnäha süütu sõnastuse taha peideti kohutav eesmärk:
3. Tooge välja erinevused ja sarnasused Hitleri Saksamaa koonduslaagrite ja Nõukogude Venemaa Gulagi vahel. SARNASUSED: Gulag ja Hitleri Saksamaa koonduslaagrid rajati teineteisest sõltumatult. Hitleri Saksamaa ja Nõukogude Liit saatsid koonduslaagritesse inimesi, lähtudes samadest kriteeriumitest- rass, vaimupuue jne. Laagrid olid osaks riiklikust poliitikast. Enamikel vangistatutest õnnestus Natsi- Saksamaa ja Gulagi koonduslaagrites ära kanda oma karistus ja naasta tagasi igapäevaellu. ERINEVUSED: Natslike laagrite ajalugu on lühem ja ühetaolisem, GULAG pidas vastu kauem ja see oli perioodil julmem, mingil perioodil jälle humaansem 4. Mis eesmärki taotles Nõukogude Liit erilaagrite asutamisega sõjajärgsel Saksamaal? Nõukogude Liidu eesmärk oli neisse laagritesse paigutada sõja- ja natsikurjategijad, isikud, kes võiksid takistada Saksamaa demilitariseerimist 5
1942.aastal teda koos naisega ja vanematega saadeti koonduslaagrisse. Kui kolm aastat pärast teda vabastati oli ta pere juba surnud ning ka tema rase naine, kuid ta üksi jäi ellu. Oma koonduslaagri kogemustest rääkivas ta bestselleris ,,...ja siiski tahta elada" . Frankl ütles, et selle, kes laagri üle elasid ja kes mitte, otsustas tema arvates ainult üks asi: elu mõtte olemasolu. Juba lapsepõlvest mõtles Viktor elu mõtte üle. Frankli kogemused koonduslaagrites kinnitasid, et need, kelle jaoks oli ka kõige ebainimlikemates tingimustes elul mõte, olid suutelised kannatustele rohkem vastu seisma, kui need, kelle jaoks seda ei olnud. Oma raamatu kirjutas ta 2 mehest, kes elasid vangis ning olid ka kaotanud oma elu mõttet, nad ei tahtnud midagi elust ning ei teadnud, mida elu võib neile veel pakkuda. Ja Viktori idee oli sellest, et panda neid mehi mõtlema ja mõista, et elu neist midagi ootab ja tahab neist midagi tulevikus
vastuse. Kafka veetis oma viimased kuus nädalat sanatooriumis. Ta suri tuberkuloosi 1924. aasta 3. juunil. Enne oma surma palus ta, et tema ilmumata raamatud hävitataks. Kuid Max Brod ei viinud ta palvet täide, vaid selle asemel hakkas tema raamatute kirjastajaks, viies trükki peaaegu kogu Kafka loomingu. Max Brod omandas maine kui mees, kes säästis Kafka maailmale, või kui mees, kes eiras oma sureva sõbra viimast palvet. Milena ja kõik Kafka kolm õde hukkusid Saksamaa koonduslaagrites. Franz Kafka sündis 1883. aastal Prahas juudi kaupmehe pojana. Kogu elu jooksul lahkus ta harva sünnikohast. Ta käis Praha vanalinnas riiklikus saksakeelses gümnaasiumis ja hakkas pärast abituuriumi õppima juurat. Peale selle külastas ta kunstiajaloo ja germanistika loenguid. Franž Kafka alustas kirjutamist juba õpilasena, hävitas aga oma varased teosed. Kõige varasem säilinud proosatükk on jutustus “Ühe võitluse kirjeldus” üliõpilaspäevilt
Tapeti kuus miljonit inimest, nende hulgas poolteist miljonit last. Natsid orjastasid ja tapsid ka miljoneid teisi inimesi: mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, poolakaid, nõukogude sõjavange, ametiühingutegelasi, poliitilisi vastaseid, teisitimõtlejaid ja homoseksuaale. Sihikindlad repressioonid algasid juutide ja mustlaste kodanikuõiguste piiramisega ja arenesid peale 1942. aasta Wannsee konverentsi kahe rahvusrühma süstemaatiliseks hävitamiseks koonduslaagrites. Juutide holokausti mälestatakse tavaliselt 19. või 20. aprillil. Sel päeval 1943. aastal algas Varssavi getos ülestõus- kümnete tuhandete näljas ja külmas vaevelnud juutide meeleheitlik vastuhakk repressioonidele. Hukkunute mälestamise kõrval on see kujunenud ka hoiatuspäevaks, et taolised õudused ei korduks. 1 1http://www.hmk.ee/vana/holokaust/index2_est.htm 5 1.2 Juudi rahva sündmuste kronoloogia 70- Juutide Teise Templi purustamine Jeruusalemmas roomlaste poolt
saada, sest suurem osa olid juba hukkunud või teise poole valinud. 15. Kas või kuivõrd võib eestlasi pidada vastutavaks Saksa võimude poolt teostatud repressioonide eest? Põhjendage oma seisukohta. Ei saa pidada tervet rahvast süüdi tegudes, mida tegid vaid teatud grupp inimesi. Eestlastest teadis vaid väga väike arv inimesi, mida tehti koonduslaagrites. 16. Võrrelge Nõukogude ja Saksa okupatsiooni. Mille poolest nad sarnanesid ja mille poolest erinesid? sarnanesid - okupatsiooni ja totalitaarsed võimud, samad propaganda nipid, Panid Eesti oma kasuks tööle erines - N-Liit oli verisem ja julmem kui Saksamaa 17. Kuidas mõjutas sõjaaeg eestlaste ellusuhtumist ja kombeid? Rahvas hakkan nt rohkem jooma, sest ei teatud kunagi, millal sa võid surra (sõjas
24 Saksamaa riigitegelast ja sõjaväelast astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Koonduslaagrites tapeti üldse 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid: Auschwitz, Majdanek, TreblinkaTgajärjeks oli Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus.
5. Teise maailmasõja algus: Saksamaa ja NSV Liidu sõjategevus 1939.-1940. Kuidas käitusid mõlemad riigid vallutatud aladel? 1939. 1941.aastatel olid Saksamaa ja NSV Liit vallutanud järgmised alad : 1) Saksamaa : Poola, Norra, Taani, Belgia, Hollandi, Luxenburg, Põhja Prantsusmaa, Kreeka ja Jugoslaavia. 2) NSV Liit : Karjala, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bessaraabia. Saksamaa lasi hukata juute koonduslaagrites, umbes 12 miljonit inimest hukati. ( Ka slaavlasi ja mustlasti ). Laastati ka juutide ärisid. NSV Liit lasi hukata 20 000 Poola ohvitseri, seda ei tunnistata tänapäevani. 14. juunil 1941. aastal toimus küüditamine. 6. Talvesõda: dateeri, sõja põhjused ja tulemused. 1939. 1940.aastal toimus Soomes Talvesõda. Sõja põhjuseks oli see, et NSV Liit tahtis Soomet enda võimu alla, nagu to oli kunagi olnud Vene Keisririigi võimu all. 1939
1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. Vallutatud aladel teostas politseivõimu SS. SS asus hävitama juute mitte ainult Saksamaal, vaid ka okupeeritud Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm 1941. aasta algul alustati Hiyleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. Juute hävitati mitmel viisil. Haarangud, massilised vahistamised, rüüsterünnakud muutusid igapäevasteks nähtusteks. Algul hukati juute kohapeal, hiljem hakati neid saatma surmalaagritesse. Oma hävitustöös kasutas SS ka kohalikest elanikest moodustatud politseiüksusi. "Juudiküsimuse lõplik lahendamine" 1941. aasta suvel asusid natside juhid välja töötama kava "juudiküsimuse lõplikuks lahendamiseks"
* 4. okt. läheb Saaremaa Saksa võimu alla. * Detsembris 1941 määratakse Berliinis paika Eesti tsiviilvalitsus. (Eesti eesotsas olev Litzmann viis ellu Berliini poliitikat.) * Maa haldamiseks loodi ka Eesti Omavalitsus eesotsas Hjalmar Mäega. * Eesti omariiklust ei taastatud. * Saksamaa eesmärgiks on Balti riikide liitmine oma riigiga. Saksa okupatsiooni poliitika * 3 a jooksul hukati 7000 EV kodanikku Kalevi-Liiva, Klooga ja Tartu koonduslaagrites. Hukati kõik juudid, mustlased (eestlasi oli u 4-5 tuhat) + kümned tuhanded muudest riikidest sisserännanutest. * Kogu majandus rakendati sõja teenistusse: talupoegale kehtestati kohustuslikud müüginormid, tööstusettevõtted allutati Saksa kontsernidele. * 1941 sügisel algas vabatahtlike värbamine politseipataljonidesse, keda kasutati võitluses partisanide vastu. * 1943 anti lubadus kõik natsionaliseeritud varad tagastada. (Kuid seda ei tehtud!!)
Kollaborant okupantidega koostööd teinud isik. Eesti Rahva Ühisabi suure panuse majanduse taastamisse andnud ühendus, mille peaülesandeks oli sõjas kannatada saanud perekondade eest hoolitsemine. Võrdle Nõukogude ja Saksa okupatsiooni! *Nõukogude okupatsiooni ajal algas puhastus riigiaparaadis, Saksa okupatsiooni ajal nii ulatuslikult seda ette ei võetud. *Nõukogude okupatsiooni ajal toimusid ulatuslikud arreteerimised ja massiküüditamine, Saksa okupatsiooni ajal hukati koonduslaagrites nõukogude sõjavange ning juute. *Majanduse poolest olid okupatsioonid suhteliselt sarnased, tehti eri valdkondade reforme majanduse taastamiseks, kuid elatustase oli siiski väga madal. *Saksa okupatsiooni ajal olid eestlased suhteliselt rahulolevad - osalesid Saksa sõjaväes ja seal peetavates lahingutes, Nõukogude okupatsiooni ajal oldi sellele vastu. Millised olid eestlaste valikud II maailmasõjas? *Võimalus osaleda Saksa sõjaväes. *Võimalus osaleda Nõukogude sõjaväes
krambid. Beebi tapmiseks kulub rohkem kui tund. Ema toob surnud beebi päeva või kahe pärast ilmale (mõnikord elusana!). Miks "suhkruõuna" beebid? Soolalahuse söövitav toime põletab ära ning koorib maha beebi naha väliskihi. See paljastab toore, punase, klaasja nahaaluse koe. Beebi pea näeb mõnikord välja nagu suhkruõun. Vaata fotot. Mõnede meelest on see meetod sarnane napalmi viskamisega süütutele sõjaohvritele. See tehnika töötati algselt välja Natsi-Saksamaa koonduslaagrites. (allikas: Abortion and Social Justice, NY: Sheed & Ward, 1972) Prostaglandiinabordid Kolm vormi, kaks neist süstitavad ning üks vaginaalselt paigaldatav. Selle esimene tunnustatud kasutusviis oli "nurisünnituse esilekutsumine 4.-6. raseduskuul." Hormoon põhjustab ükskõik kui suure beebi esilekutsutud sünnitust. Kui beebi on piisavalt suur, et sünnitustraumat üle elada, siis sünnib ta elusalt, aga on tavaliselt liiga väike, et ellu jääda
Juutide saabudes surmalaagrisse eraldati kõige pealt nooremad ja tugevamad, nõrgemad saadeti gaasikambrisse. Hukatavatelt võeti ära kõik väärisesemed, peale hukkamist eemaldati juuksed ja kuldhambad. Surnukehad hävitati krematooriumis või tuleriidal. Tugevamatele ellujäänutele tatoveeriti number, mida kasutati nime asemel. Neid kasutati orjatööl ja meditsiinilistel katsetel. Kelle tervis halvenes või jäi nõrgaks tapeti. Viie aasta jooksul tapeti Saksa koonduslaagrites hirmutav arv inimesi. Neist juute oli 5-6 miljonit, mustlasi 300 000 kuni 500 000. Sakslased üritasid holokausti läbi viia võimalikult salaja, mis neil ka õnnestus. Tunnistajaid jäi julmustele võimalikult vähe. Tõendeid toimunu kohta üritati hävitada. Eriti massiliselt tehti seda enne sõja lõppu, mil kaotus oli juba teada. 7 Holokaust Eestis
Murrangulahingud: Kursk sakslased olid toibunudja otsustasid kurski all venlasi rünnata. Vene väed osutusid tugevamaks ja sai selgeks et vene väead on tugevamad. El-alamein 1942 - sakslased ei saanud varustust ja neid sunniti brittide ja usa poolt taganema tuneesiasse. 1943 andsid sakslased alla, lahingud põhja aafrikas lõppesid. Midway - saarestikus võitsdi usa jaapanit ja sellest vallutati tagasi maad. Mis on holokaust? Juutide massiline kinnivütmine ja tapmine gaasikambrites ja koonduslaagrites. Maalimsaõja aegsed konverentsid. 1941 atlandi harta usa ja inglismaa , et taastada kõigi sõja sokupeeritud riikide iseseisvus. 1943 teherani konverents usa, venemaa, inglismaa, teise rinde avamise küsimus ja nsv tunnustati 1941 aasta piirides 1945 jalta konverents samad inmesed, üro asutamise probleem kesk ja idaeuroopa jäeti venemaa alla saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks. 1945-1946 pariisi rahu konverents sõlmiti rahulepingud saksamaa ja tema liitlastega. Pidid
Talvesõda- sõda NSVL ja Soome Vabriigi vahel 1939-1940. -Seletada: Holokaust – juutide massiline hävitamine natside Tulemus: Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades aastai loovutama osa oma aladest. 1933-1945; ohvreid 5,75-6 milj. Peamiselt hävitati Saksamaa strateegiline pommitamine- sisuliselt vastase tagala, koonduslaagrites (Dachau; Auschwitz; Buchenwald jt.) majanduse, transpordi ja sõjatööstuse ruineerimine. II rinne- 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) koalitsioon- riikide või parteide vaheline (ajutine) liit ühiste dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. Prantsusmaa eesmärkide saavutamiseks. vabastati Saksa okupatsiooni alt. Dunkerque operatsioon- britid, prantslased ja belglased Teheran (28. Nov- 1
Õpilane: Sandra Verrevmägi Tallinn 2011 Sissejuhatus Selle teema ma valisin just sellel eesmärgil, et teada saada miks räägitakse juutidest, kui halbadest inimestest. Mida nad siis teinud on? Ja miks neid tagakiusati? Ja ma arvan samuti, et selle teema tundmine aitab mõista mõningaid teisi ajaloo-iseärasusi. Holokaustist on kirjutatud väga palju erinevaid raamatuid, kus autorid jutustavad vägagi erinevalt koonduslaagrites toimunud gaasitamisest (inimeste) nende piinamisest ja mõrvamisest. Seega jääb tõde iga inimese enda otsustada. Holokaust ja Hitler Holokaust kasvas välja Adolf Hitleri rassistlikest veendumustest, millest räägib ka tema raamat "Mein Kampf". Selle raamatu kirjutas ta 1920. aastatel vanglas. Raamatus süüdistab Hitler Saksamaa probleemides kommuniste ja juute, ning seletab, kuidas ta kavatseb need kõrvaldada
7. Teise maailmasõja algus: Saksamaa ja NSV Liidu sõjategevus 1939.-1940. Kuidas käitusid mõlemad riigid vallutatud aladel? 1939. 1941.aastatel olid Saksamaa ja NSV Liit vallutanud järgmised alad : 1) Saksamaa : Poola, Norra, Taani, Belgia, Hollandi, Luxenburg, Põhja Prantsusmaa, Kreeka ja Jugoslaavia. 2) NSV Liit : Karjala, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bessaraabia. Saksamaa lasi hukata juute koonduslaagrites, umbes 12 miljonit inimest hukati. ( Ka slaavlasi ja mustlasti ). Laastati ka juutide ärisid. NSV Liit lasi hukata 20 000 Poola ohvitseri, seda ei tunnistata tänapäevani. 14. juunil 1941. aastal toimus küüditamine. 8. Talvesõda: dateeri, sõja põhjused ja tulemused. 1939. 1940.aastal toimus Soomes Talvesõda. Sõja põhjuseks oli see, et NSV Liit tahtis Soomet enda võimu alla, nagu to oli kunagi olnud Vene Keisririigi võimu all. 1939
ajateeniatest. Punaarmee korpus viidi 1941. aastal Venemaale. Eestis kuulutati välja üldmobilisatsioon, 20.juuli 1941.aastal. Selleks ajaks oli suur osa langenud Saksa vägede kätte. Seetõttu mobiliseeriti mehi vaid PõhjaEestist. Mobiliseeriti umbes 32000 meest Eestist Venemaale tööpataljonidesse. Need olid ehitusväeosad, kuhu koondati võimude silmis ebausaldusvärsed mehed (endiste Balti riikide kodanikud). Mehi kasutati ja rakendati tööle nagu koonduslaagrites, sealjuures toitlustus, varustus ja esmaabi olid alla igasugust arvestust. Iga neljas tööpataljoni suunatud eestlane suri talvel ülekurantuse või haigestumise tõttu. 1942. aasta sügiseks moodustati eesti laskurkorpus, kuhu kuulus umbes 27 000 meest, kellest ligi 90% olid eestlased. Aastavahetusel 1942/43 Velikije Luki linna all peetud lahingutes hukkus ning sai haavatud pool korpuse koosseisust ning ligi 2000 meest andsid end
lootusetuks, kuid kapitalutsiooniettepanekud lükati tagasi USA poolt. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme.Neid heideti kahele Jaapani linnale- Hiroshimale ning Nagasakile. 2 sept 1945 aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud. 13Koonduslaager- sunnitöö- või hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati. Koonduslaagrites sai vähemalt surma 12 mlj inimest. Õnnetu oli ka NSV Liidu võimu alla sattunud elanikkonna saatus. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939.- 1940. aasta okupeeritud alaldel.14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise:Siberisse saadeti u. 50 000 inimest, sealhulgas 10 000 eestlase. 14Nürnbergi protsessi eesmärk oli puhastada euroopa fasismist ja natsisimist
lehmakauplejad); · vaenlaste võitmiseks, korra tagamiseks ja rahvussotsialismi ülesehitamiseks tuleb luua tugeva diktaatorliku keskvõimuga riik. hitlerjugend - hitlerinoored, noorsooorganisatsioon natslikul Saksamaal. Wehrmacht - kaitsejõud, Saksa sõjaväe nimetus aastail 1935-1945. Holokaust juutide massiline hävitamine natside poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades aastai 1933-1945; ohvreid 5,75-6 miljonit. Peamiselt hävitati Saksamaa koonduslaagrites (Dachau; Auschwitz; Buchenwald jt.) nepp (NEP) - uus majanduspoliitika (novaja ekonomitseskaja politika ) 1920. aastatel NSV Liidus, mille tulemusel kehtestusid taas turusuhted, ettevõtetele anti iseotsustamisõigus, kaasati era- ja väliskapitali. Nepp likvideeriti 1928-1929. a. industrialiseerimine - tööstuslikuks muutmine, rasketööstuse eelisarendamine. kulak rikka, talupoja sõimunimetus Venemaal. desarmeerimine - sõjavägede ja -varustuse vähendamine või likvideerimine.
tuli demokraatlikel lääneriikidel kasutada teise totalitaarse suurvõimu abi. Mitmed riigid olid nt sunnitud võitlema võõraste ideede eest Paljudes maades tõi sõda naistele erilisi kannatusi. Neile langesid osaks ,,etniline puhastus", massilised vägistamised ning muu vägivald. Nii aitas II maailmasõda ühelt poolt kaasa naiste iseseisvumisele. Totaalse sõja osaks oli ka rassism(eriti tolitaarsetes riikides), Nt USA koonduslaagrites jaapani päritolu kodanikud. Üritati pageda sõjas neutraalseks jäänud riikidesse.(juudid hoidsid enda pappi sveitsis näiteks) ,, Uus kord" 1942.a suveks oli Saksamaa ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim, majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat. Kohe kui arvati et keegi on selle vastu rakendati terrorit. Okupeeritud NSV Liidu alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks + Ukrainaks
" Ülim sõdur, keda Mangele üritas luua, oleks ajulainete abil kontrollitav, ülimate vaimsete võimetega ja vastuvaidlematult käskudele alluv. Stalini ajal tehti NSV liidus võikamaid katseid üritati luua ahvide ja inimeste hübriidi, kes ideeliselt oleks tugevamad, julmemad ja vastupidavamad kui tavainimesed. Tegu oleks lausa hämmastavate sõduritega, kes ei tunneks inimlikku halastust. Katseteks kasutati GULAGi koonduslaagrites olevaid naisi. Kahjuks ei ole julmad eksperimendid vaid kahes totalitaarses riigis juhtunu, mis nüüdseks oleks kadunud ja unustatud. Hoolimata levinud arvamusest, et tänapäeva maailm on turvaline ja mõnus koht elamiseks, ei ole üritus luua supersõdureid kaugeltki lõppenud. Paljastatud on USA valitsuse salajased testid, kus uimastatakse ja röövitakse täiesti tavalisi inimesi, sealhulgas lapsi, kes lihtsalt juhtuvad olema valel ajal vales kohas
Omaaegsed lihtsalt kinnipidamiskohad muutusid nüüd orjatööjõu tarnijateks. /.../ Kui nõukogulased olid varem jutlustanud kurjategijate õigele teele pööramisest sunnitöö abil, siis uue plaani puhul sunniti vange tagant, kuni nad surnult maha langesid. Vastupanu kollektiviseerimisele tõi juurde määratu hulga vange ja alates 1928. aastast hakkas poliitbüroo moodustama erikomisjone, et uurida, mida oleks vaja ette võtta."31 Stalin võis näha koonduslaagrites võimalust viia läbi orjatööjõuga suuri riiklikke projekte. See aga omakorda nõudis seda, et laagrites oleks tööjõudu. Tööjõudu sai aga juurde ainult arreteerimiste kaudu. ,,Lõpuks on täiesti kaudseid, kuid siiski huvitavaid tõendeid, et ka 1930. aastate lõpu ja 1940. aastate massilised arreteerimised viidi osalt läbi selleks, et rahuldada Stalini janu tööorjade järele, mitte selleks, et karistada tema arvatavaid või võimalikke vaenlasi, nagu enamasti on eeldatud
Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine muutis väga palju Nõukogude Venemaa palet , mis muutiski maa suureks tööstusriigiks.(2) Stalin tahtis oma võimu veel siseriiklikult tugevdada. Selleks surus ta maha kõik opositisoonid ja viis ka läbi suurpuhastuse, kus ta eemaldas enamus parteilased. Avalikult mõistis Stalin süüdi paljud tuntud inimesed Venemaal. Kogu suurpuhastusega hävis kuni 7 miljonit inimest. Suurenes inimeste arv koonduslaagrites, mille viisid läbi julgeolekuorganid Töö koormus oli viidud üle võimete piiride, vaevu jagus toitu ja puhkeaeg jäo minimaalseks. Enamus surid sellistes tingimustes. Koonduslaagritesse ei saadetud inimesi, kes olid milleski süüdi või kuriteo toime pannud, vaid lihtsalt tavalisi süütuid mehi ning naisi.(2) Samal ajal korrigeeriti ka maailmarevolutsiooni strateegiat. Erinevalt Leninist, otsustas Stalin sõjalise jõu kasuks
rahulepingu rikkumine. 1936 – Saksamaa viib oma väed Reini demilitariseeritud tsooni. Seda peetakse kõige rängemaks Versailles´i rahulepingu rikkumiseks. Oli antus käsk, et kui Prantsusmaa alustab mobilisatsiooni, tuleb väed kohe tagasi tuua. Kõik sõltus Lääneriikide reaktsioonidest ja Saksamaa oleks taaskord saba jalge vahel oma urgu tagasi pugenud. Inglismaa aga isegi õigustas Saksamaa käitumist. Lepituspoliitika ning Versailles´i rahulepingu lõhkumine jätkub. Koonduslaagrites hävitati kokku 6 miljonit juuti. Majanduse juhtimiseks loodi Majanduse Peanõukogu. Selle alluvusse loodi veel väiksemaid ministeeriumeid. Sõjatoodang kasvas 12 korda. Tööpuudus kadus täielikult. Norras, Austrias, Baltiriikides, Tšehhoslovakkias olid tugevad natsiparteid. Nende ülesaneks oli ettevalmistada ühiskonda Hitleriga liituma, kui sõda peaks tulema. Natsiparteid vihkasid kõige enam kommunisme, kuna nende ülestõus tõi neile Esimeses maailmasõjas kaotuse
Tal polnud kuhugi minna, linna kontrollisid natsid ja partisanid, kes oleksid ta kohe ära tapnud. Ta saab aru, et laagris, kus on vähem vabadust, on kindlam ja õnnelikum elu. Seal ei pea ta muretsema külma ega homse päeva pärast. „valve“. „Valveks“ kutsusid vangid seda, kui karistatav pandi elektriaia traatide vahele seisma. See oli kõikidest karistustest kõige karmim. „surmamarss“. Kui natsirežiim teise maailmasõja lõpus kokku varises, anti käsk kõrvaldada koonduslaagrites olevad tuhanded vangid. Kinnipeetavad pidid kõndima Viinist Mauthauseinisse, paljud ei elanud ränka rännakut üle. See oli osa strateegiast, mida hakati hiljem nimetama surmamarssideks. „Mulle anti korraldus tappa kõik vangid, kes olid lootusetult haiged või tööks kõlbmatud.“ (lk 340) Roman Frister kuulus kõlbmatute kategooriasse. Ta kaalus 37 kilo, ta põdes tuberkuloosi, kannatas kõhukrampide ja nõrkuse all
Teine maailmasõda, mis toimus aastatel 1939-1945, oli ajaloo kõige laialdasem konflikt, mis puudutas mingil määral kõiki maailmajagusid (J.G Royde-Smith, T.A. Hughes, 2018). Teise maailmasõja teljeriigid olid Saksamaa, Itaalia, Jaapan jt. ning liitlasriigid Suurbritannia, Prantsusmaa, NSV Liit, USA (Eesti Entsüklopeedia). Teise maailmasõja ulatusest annavad aimu järgmised näitajad: hukkus umbes 55 miljonit inimest, neist suurem osa olid tsiviilisikud, kes hukkusid rünnakute ajal ja koonduslaagrites. NSV Liit kaotas üle 25 miljoni inimese, Poola 6 miljonit, juute hukkus umbes 6 miljonit (Eesti Entsüklopeedia). Selleks, et mõista teise maailmasõja olulisust ja mõju maailmale tuleb lahti mõtestada sõja põhjused ja tagajärjed, mis on ühtlasi ka selle töö eesmärk. Põhjused Peale Esimest maailmasõda, kus Saksamaa sai hävitavalt lüüa ja langes sügavale kriisi tänu erinevatele sanktsioonidele, mis olid võitjate riikide poolt kehtestatud, eelkõige Versaille
alistatuid rahvaid ootab. Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Kuue sõja-aasta jooksul vangistati, tapeti või saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid ,,põlistel Saksa aladel". 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid, kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Koonduslaagrites sai surma vähemalt 12mil inimest. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati esialgu neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased. 14. juunil 1941 aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise: Siberisse saadeti umbes 50 000 inimest, sealhulgas üle 10 000 eestlase. Eriti vägivaldselt käitusid natsid aga juutidega. Juutide tagakiusamine sai Saksamaal alguse kohe pärast
kõikvõimas poliitiline politsei, kes kontrollis kogu riiki. (II maailmasõja ajal tegutses kurikuulus Waffen-SS (=Relva-SS), mis oli osalt sõjavägi, samas osa SSist) 1934 asutati Gestapo (Geheime Staatspolizei Salajane Riigipolitsei). See oli sisuliselt riiklik salapolitsei. Tekkisid koonduslaagrid (tuntumad Buchenwald, Dachau), kuhu saadeti natsidele mittemeelepäraseid inimesi juba alates 1933. aastast. Tõelised õudused (=massilised hukkamised) toimusid koonduslaagrites Teise maailmasõja ajal. Loodi luure- ja julgeolekuamet SD (Sicherheitsdienst). Hitleri kõrval kuulusid natsipartei ladvikusse veel majandusasjade eest vastutav Hjalmar Schacht ja tema järel Hermann Göring, propagandaspetsialist Joseph Paul Goebbels /göbels/, ideoloogia alal tegutsev Alfred Rosenberg, parteitööd juhtis Rudolf Hess. · juutide tagakiusamine. Antisemitism ehk juudivaenulikkus oli tähtis NSDAP idee
kreeka keeles täielikult põlenud,ohverdatud) nimetatakse juutide totaalset hävitamist ja genotsiidi II maailmasõjas. Poola vallutamise järel aeti sealsed juudid kodudest välja ning suleti erireziimiga linnaosadesse getodesse. Neist suurim rajati Varssavisse. Poola territooriumile rajati 6 surmalaagrit. Neist ühes kurikuulsaimas Auschwitsis mõrvati 1942.ast alates umbes 1,25-2 miljonit inimest. Erinevatel hinnangutel ja andmetel tapeti Saksa koonduslaagrites sõja jooksul kuni 11 miljonit inimest, kellest 5-6 miljonit olid juudid. Versailles`i süsteemi lammutamine Saksamaa poolt Hitleri (võimule 1933) välispoliitiliseks suunaks oli: · Saksamaa endise võimsuse taastamine · Suur-Saksamaa loomine, kuhu oleks ühendatud kõik sakslased · sakslastele eluruumi suurendamine Ida-Euroopas Kasutades ära soodsaid rahvusvahelisi olusid ja demokraatlike riikide suutmatust/tahtmatust
Hävis 45 % tööstusest. *** Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel. Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust. Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti. Juba enne sõda Saksamaal juute sunniti elama getodes eraldatud linnaosades. Koonduslaagrites tapeti üldse 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid: Auschwitz, Majdanek, Treblinka (Poola territooriumil).
terrori rakendamine teatud elanikkonna gruppide suhtes: · partei- ja riigitegelased · kõrgemad sõjaväelased. · talupojad · vähemusrahvused (küüditamised, eliidi hävitamine) · rahvavaenlaste perekonnad · repressiivaparaadi töötajad (3 puhastust) terrori eesmärgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine parteile ja Stalinile. Vähemtähtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tööjõuna. riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganistatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Peep Reimer 3 ·Kultuuris: sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine. riikliku ideoloogia propaganda. ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism
tekivad tal krambid. Beebi tapmiseks kulub rohkem kui tund. Ema toob surnud beebi päeva või kahe pärast ilmale (mõnikord elusana!). Miks "suhkruõuna" beebid? Soolalahuse söövitav toime põletab ära ning koorib maha beebi naha väliskihi. See paljastab toore, punase, klaasja nahaaluse koe. Beebi pea näeb mõnikord välja nagu suhkruõun. Vaata fotot. Mõnede meelest on see meetod sarnane napalmi viskamisega süütutele sõjaohvritele. See tehnika töötati algselt välja Natsi-Saksamaa koonduslaagrites. (allikas: Abortion and Social Justice, NY: Sheed & Ward, 1972) · Prostaglandiinabordid Kolm vormi, kaks neist süstitavad ning üks vaginaalselt paigaldatav. Selle esimene tunnustatud kasutusviis oli "nurisünnituse esilekutsumine 4.-6. raseduskuul." Hormoon põhjustab ükskõik kui suure beebi esilekutsutud sünnitust. Kui beebi on piisavalt suur, et sünnitustraumat üle elada, siis sünnib ta elusalt, aga on tavaliselt liiga väike, et ellu jääda. Ühes artiklis oli see
*** Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel. Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust. Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti. Juba enne sõda Saksamaal juute sunniti elama getodes eraldatud linnaosades. Koonduslaagrites tapeti üldse 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid: Auschwitz, Majdanek, Treblinka (Poola territooriumil).
juudid, nii et näiteks Berliini 160 000-lisest juudi kogukonnast oli 1945. aastaks alles jäänud vaid 1 400. 1930ndate aastate keskpaiku hakkas Hitleri rassilise puhastuse meetod järjest drastilisemat ilmet võtma, seni teaduses ja majanduses edukaid juute hakati igat moodi taga kiusama ja neile karme piiranguid kehtestama, kus nad tohivad töötada, kus istuda, kus astuda. Seepeale algas juutide massiline hävitamine erinevates koonduslaagrites. Erinevate hinnangute kohaselt hukkus Hitleri valitsemise ajal kuni kuus miljonit juuti. Rassilisusele oligi Saksamaa faism peaaegu kogu oma doktriini üles ehitanud. Selles oli “aaria rass” kõige kõrgem ning “juudid” kõige madalam. Natsid olid seisukohal, et üheskoos võisid elada vaid samarassilised. 5. FAKTE 9 Pärast teist maailmasõda Hitleri tervislik seisund halvenes märgatavalt. Ta olevat kannatanud ka
imekombel pääsenud juudid, nii et näiteks Berliini 160 000-lisest juudi kogukonnast oli 1945. aastaks alles jäänud vaid 1 400. 1930ndate aastate keskpaiku hakkas Hitleri rassilise puhastuse meetod järjest drastilisemat ilmet võtma, seni teaduses ja majanduses edukaid juute hakati igat moodi taga kiusama ja neile karme piiranguid kehtestama, kus nad tohivad töötada, kus istuda, kus astuda. Seepeale algas juutide massiline hävitamine erinevates koonduslaagrites. Erinevate hinnangute kohaselt hukkus Hitleri valitsemise ajal kuni kuus miljonit juuti. Rassilisusele oligi Saksamaa faism peaaegu kogu oma doktriini üles ehitanud. Selles oli "aaria rass" kõige kõrgem ning "juudid" kõige madalam. Natsid olid seisukohal, et üheskoos võisid elada vaid samarassilised. Hitler kõnet pidamas II Maailmasõda Kodus kontrolli saavutamise järel asus Hitler, kes pidas Esimese maailmasõja
annaabi.ee 
