Abort (6)

Mis on abort ?
Mis on siis abort ? Suurem osa naisi, kes teevad aborti ei tea tegelikult, millega on tegu. Neile on jäetud mulje, et nende ihust lihtsalt eemaldatakse "midagi" ja sellega on nende probleem lahendatud .
Enamus aborti tegevaid naisi ei tea midagi sellest, et nende ihus on täiesti elav inimene, kelle süda juba lööb 21. päevast pärast eostumist. Ta on väike inimene, kes peab veel arenema.
On hämmastav, kuidas inimesi on hoitud teadmatuses sellest, mis toimub. Selle lehekülje eesmärk on anda edasi infot abordi kohta ilma fakte varjamata ja ilustamata.
Alates 1956. aastast, kui meil seadustati vaba abort, on Eesti Statistikaameti (mittetäielikel) andmetel VABA ABORDI * TEEL HÄVITATUD VÄHEMALT 1,4 MILJONIT (!) INIMELU - see on kaugelt enam, kui mistahes muude katastroofide - sõdade, küüditamiste, katkude või näljahädade tõttu on hukkunud ! Fakt, et igal tööpäeval katkeb vägivaldselt umbes 100 lapse elu tema ema ihus, peaks iga terve mõistusega inimese panema järele mõtlema ja tegutsema.
*Vaba abort - siin on mõeldud meditsiiniliselt põhjendamatut aborti.
Abordi tegemise viisid:

• Menstruatsiooni esilekutsumine
  Väga varane väljaimemise teel tehtav abort, mida tehakse sageli enne, kui rasedustest on positiivne.
  
• Väljaimemine
  Esmalt halvab abordiarst emakakaela. Siis paigutab ta emakasse noataolise otsaga õõnsa plastiktoru. Toru ühendatakse võimsa pumbaga , mille imamisvõimsus on 29 korda suurem kui tolmuimejal. See protseduur rebib beebi keha tükkideks ning voolik hakkab jõnksuma, kui beebi tükid sellest läbi imetakse. Siis lõigatakse platsenta emaka siseseinalt lahti ning selle jäänused imetakse pudelisse.
  
• Laiendamine ja väljakraapimine
  See pole tänapäeval enam tavaline ning seda kasutatakse raseduse esimese 10 nädala jooksul. See sarnaneb väljaimemisprotsessile, välja arvatud see, et abordiarst sisestab emakasse kaapenoa - silmusekujulise terasnoa. Seejärel lõikab ta platsenta ja beebi tükkideks ja kraabib need kausi sisse välja. Tavaliselt tuleb ohtralt verd.
  
• Laiendamine ja tühjendamine
  Seda tehakse raseduse 4.-6. kuul. See meetod on enamasti asendanud füsioloogiliste lahuste abil tehtavad ning keemilised abordid, mille tulemus oli liiga sageli see, et laps sündis elusalt, mis muidugi oli abordiarsti seisukohast komplikatsioon! Kasutatakse tangitaolisi instrumente, sest beebi luud ning kolju on juba kaltsiumiga küllastatud. Beebile ei tehta mingit tuimestust. Abordiarst paneb instrumendi emakasse, haarab kinni jalast või mõnest teisest kehaosast ning väänab selle beebil otsast. Seda korratakse veel ja veel. Selgroog tuleb pooleks murda ning kolju lömastada, et neid eemaldada. Haiglaõe ülesanne on kehaosad kokku koguda ning vaadata, kas kõik on eemaldatud .
  

• Osaline sünnitus
  Sedagi kasutatakse raseduse hilisemates järkudes. Emakakaela laiendatakse, et võimaldada rõngakujulistel sünnitustangidel emakasse mahtuda. Tehakse kindlaks labajala või sääre asukoht ning tõmmatakse see vagiinasse. Beebi tõmmatakse jalad ees välja, kuni pea on emakakaelas. Beebi jalad ulatuvad ema kehast välja. Beebi keeratakse nägu allapoole ning beebi kuklaosas torgatakse tema kaela sisse käärid ning tõmmatakse need laiali, et haava suurendada. Imamisvooliku ots sisestatakse beebi pähe ning eemaldatakse aju. Kolju vajub kokku ning beebi tuleb välja. Vaata fotot. Lõikumine ning väljaimemine jätkub, kuni emaka seinad on puhtad.
  
• Emakaeemaldus
  Seda meetodit kasutatakse tavaliselt raseduse hilisemas staadiumis ning see sarnaneb “varase” keisrilõikega. Ema kõht ning emakas avatakse kirurgiliselt ning beebi tõstetakse välja. Kahjuks on paljud need beebidest vägagi elus, kui nad eemaldatakse. Et beebit tappa, on mõned abordiarstid teadaolevalt uputanud nad veeämbrisse või lämmatanud nad platsentaga. Siiski lõikavad mõned nabaväädi läbi, kui beebi on veel emakas ning see ei võimalda beebil enam hapnikku saada.
  
• Soolamürgitus a.k.a. "Suhkruõuna beebid :"
  Kõige sagedamini kasutatakse seda peale 3 kuu möödumist. Abordiarst süstib tugevat soolalahust otse lootevette (beebit ümbritsev vedelik). Beebi hingab seda sisse ning neelab seda alla ning saab mürgituse, rabeleb ning mõnikord tekivad tal krambid . Beebi tapmiseks kulub rohkem kui tund. Ema toob surnud beebi päeva või kahe pärast ilmale (mõnikord elusana!). Miks “suhkruõuna” beebid? Soolalahuse söövitav toime põletab ära ning koorib maha beebi naha väliskihi. See paljastab toore, punase, klaasja nahaaluse koe. Beebi pea näeb mõnikord välja nagu suhkruõun. Vaata fotot. Mõnede meelest on see meetod sarnane napalmi viskamisega süütutele sõjaohvritele. See tehnika töötati algselt välja Natsi-Saksamaa koonduslaagrites. (allikas: Abortion and Social Justice, NY: Sheed & Ward, 1972)
  
• Prostaglandiinabordid
  Kolm vormi, kaks neist süstitavad ning üks vaginaalselt paigaldatav. Selle esimene tunnustatud kasutusviis oli “nurisünnituse esilekutsumine 4.-6. raseduskuul.” Hormoon põhjustab ükskõik kui suure beebi esilekutsutud sünnitust. Kui beebi on piisavalt suur, et sünnitustraumat üle elada, siis sünnib ta elusalt, aga on tavaliselt liiga väike, et ellu jääda. Ühes artiklis oli see komplikatsioonide seas kirjas kui “elussünnitus!”
  
• RU-486
  Tablett , mis põhjustab nurisünnitust, kui seda võetakse peale esimese menstruatsiooni vahelejäämist. Selle toimel blokeerub värskelt emaka sisekestale paigaldunud beebi esmaste hormonaalsete toitainete saamine, beebi sureb ning langeb välja. Pange tähele, et RU-486 ei ole rasestusvastane vahend, sest ta ei hoia ära viljastumist või emaka sisekestale paigaldumist. Seda kasutatakse vaid siis, kui emal on päevad vahele jäänud ning beebi on vähemalt kahe või kolme nädala vanune, tema süda lööb (loote süda hakkab lööma, kui ema päevad hilinevad neljandat päeva). See ei mõju enam peale kuut või kaheksat nädalat.
  

Abordi põhjused:

• Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks.
  
• Vägistamisest või intsestist tuleneva raseduse sünnini jõudmise vältimine.
  
• Tõsise väärarengu, vaimse puudulikkuse või geneetilise hälbega lapse sünni vältimine
  
• Sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel lapse sünni vältimine.
  

Statistika:
Aastas tehakse maailmas umbes 46 miljonit aborti.
Iga päev tehakse maailmas umbes 126,000 aborti.
78% abortidest theakse arenenud maades ja 22% tehakse arengumaades. Iga aasta teevad umbes 26 miljonit naist seaduslikult aborti, kui umbes 20 miljonit teevad seda riikides, kus need on seadusega keelatud. Iga naise kohta maailmas tuleb kogu tema eluaega arvestades 1 abort.
Põhjuste statistika:

• Soov edasi lükata lapse saamist : 25.5%
  
• Ei saa endale rahaliselt lubada lapse sündi : 21.3%
  
• Emal on probleemid suhetes või teine pool ei soovi last : 14.1%
  
• Liiga noored või sünnitava lapse vanem(ad) või teised on raseduse vastu : 12.2%
  
• Lapse sünd katkestab hariduse saamise või töö : 10.8%
  
• Ei soovita enam lapsi : 7.9%
  
• Loote tervis on ohustatud : 3.3%
  
• Ema elu on ohus : 2.8%
  
• Teised põhjused : 2.1%
  

Laps või rakk ?
Elus olla tähendab kasvada, areneda, küpseda ning asendada iseenda surnud rakke, elus – see ei ole surnud. Tänu teaduse arengule on meil võimalik teada saada palju rohkem selle kohta, mis toimub inimesega tema eostumisest alates. Kui munarakk ja seemnrerakk on vanemate ihu rakud , siis nende ühinedes saab neist alguse täiesti uus inimene. Alguses on see inimene kõigest üks rakk, ta on unikaalne, sellist inimest pole kunagi eksisteerinud ega saa kunagi ka eksisteerima. Inimene selles ühes rakus on valmis. Selles rakus sisaldub kogu geneetiline informatsioon selle kohta, milline ta saab kunagi välja nägema, millised saavad olema tema eelistused, millised on tema silmad, juuksed, kui pikk ta on. Talle ei lisata juurde midagi peale toidu ja hapniku. Kui see üks rakk on jagunenud 128-256-rakuliseks ja on 1-nädalane, kinnitub ta emaka limaskestale, kus kõik on valmis tema vastuvõtmiseks. Inimalge varjub seal kui muga­vas pesakeses. Algab kõige tihedam kontakt ema kudedega . Sealt saadab ta välja keemilis -hormonaalse sõnumi: «Emme, mina olen siin,» tänu millele peatub ema menstruaaltsükkel. Ta on algusest peale ema orga ­nismiga tugevalt seotud, elades koos emaga läbi selle rõõme, valusid, hirme ja muid emotsioone. Ise veel mitte 2-millimeetrinegi, hakkavad kujunema tema südame 4 kambrit. Verd pumpama hakkab lapse süda 21-päevaselt. 28. päeval ilmuvad kaks mügarikku, käed, ja keha all­osas kaks mügarikku, jalad. 40-päevasel lapsel on võimalik mõõta ajulaineid. Samal ajal hakkab laps ka liigutama . Miks ema tema liigutusi ei tunne? Sellepärast, et emaka sees ei ole närviretseptoreid. Väljaspoolt on emakas aga väga tundlik. Selleks, et lapse liigutusi tunda, peab laps olema vähemalt 30 cm pikk ja kaaluma umbes 450 grammi, et piisavalt tugevasti vastu emakaseina põtkida. 9-10-nädalane laps neelatab, liigutab keelt ja on võimeline haarama asju.
On tehtud katseid, süstides lootevedelikku magusainet. Sellepeale on täheldatud, et laps on hakanud kiiremini neelatama. Kui on süstitud midagi kibedat, ta seda maitsta ei taha.
Küüned ilmuvad 11.-12. nädalal, 16. nädalal ripsmed. Kogu ihu funktsioneerib 11. nädalaks (abordipiir Eestis). Laps reageerib valule , külmale, häälele, valgusele, imeb sõrme, on üleval ja magab. On kindlaks tehtud, et lapsed võivad näha ka und, sest laste juures on täheldatud samasuguseid silmaliikumisi ( rapid eye), mida teadlased on uurinud täiskasvanul une nägemisega seoses.
Abordi mõju psüühikale:
Kättesaadavad andmed vestlustest aborti teinud naistega võimaldavad jõuda vastakatele järeldustele abordijärgse depressiooni, tundeelu ebastabiilsuse kohta.
Mõningatel andmetel ilmneb vestlustest naistega, kes on lasknud endale aborti teha, et nad kahetsevad seda. Tüüpilised kahetsejate väited on:

• "ma ei suuda elada teadmisega, et olen oma lapse tapnud"
  
• " tunnen sügavat kurbust aborditud lapse oletataval sünnipäeval"
  
• "näen aborditud last unes ".
  

Portaali Perekool .ee vestlusringis tehti küsitlus selle kohta, kui paljud on teinud aborti ja kui paljud kahetsevad. Küsitlusele tuli sadakond vastust; aborti teinud vastanutest on 67% seda hiljem kahetsenud.
Teiste andmete kohaselt ei põhjusta abort 70% naistel mingeid psüühilisi häireid; 20% kannatab kergekujulise mööduva depressiooni all, mis aga ei tähenda, et probleem poleks nende jaoks tõsine; 10% juhtudest võib tegemist olla kestva, süü- ja kahetsustunnet hõlmava depressiooniga. Sama allikas väidab, et on seos selle vahel, mida hilisemas staadiumis abort tehakse ja psüühiliste häirete sageduse vahel. Naise hingelist seisundit pärast aborti võivad mõjutada tema seisund enne protseduuri, samuti see, milliste hoiakutega ta protseduuri tegemisel kokku puutus.
Abordipooldajate argumendid:
Vaade, et abort on aktsepteeritav ning ei peaks olema illegaalne, tugineb järgmistele kesksetele väidetele.

• Loode pole täieõiguslik inimene
  

Loode (kas kogu raseduse kestel või selle varajases staadiumis) ei ole inimene, kellele laienevad inimõigused.

• Otsustusvabadus
  

Igal naisel on õigus kontrollida tema kehas toimuvat.

• Abort on otsustusvabaduse rakendamine
  

Abordi protseduur ei ole mitte tapmine, vaid on naise õiguse kontrollida oma kehas toimuvat tegelik ja õiguspärane teostamine .

• Riik ei peaks sekkuma
  

Riik ei peaks aborti seda kriminaliseerides taunima . Abordi sooritamise üle järelevalve teostamine on lubamatu sekkumine inimeste eraellu ja põhivabadustesse.
Peaks abort olema lubatud või ei?
Viimasel ajal on noorte seas tehtav teavitustöö hakanud vilja kandma ja noored inimesed on vägagi teadlikud oma võimalustest soovimatu rasedusega tegeleda. Ometi pole sajaprotsendiline raseduse vältimine kunagi võimalik ja rasestuda võib ka siis, kui seda kogu hingest mitte teha püüad. Ja abort ei ole kunagi esimene valik. Peaaegu alati on see viimane. Rumalaid ja hoolimatuid inimesi leidub igas eluvaldkonnas, kõigis vanuserühmades. Täpselt samamoodi on süüdimatutega. Või siis nendega, kes aborti kergekäeliselt suhtuvad.Alkohoolikute pärast vägijooki ei keelustata. Miks peaks siis vastutustundetute inimeste olemasolu tõttu võtma ratsionaalse mõtlemisvõimega inimestelt tagavaravõimaluse?! Abortide arv langeb ja naiste reproduktiivne tervis paraneb märgatavalt, kui on hea seksuaalkasvatus kodudes ja koolides , kui rasestumisvastased vahendid on kättesaadavad, kui ennetatakse sugulisel teel levivaid haigusi ning abort on legaalne ja turvaline. Eksitav on müüt, et abortide keelustamine vähendab abortide arvu, sest tulemuseks on mitteturvaline ebaseaduslik abort, nagu näitab nende maade kogemus, kus abort on olnud raskesti kättesaadav ( Rumeenia ). Abordivaba ühiskond jääb ilmselt pikkadeks aastateks pelgalt unistuseks mitmel põhjusel: ükski rasestumisvastane vahend ei ole sajaprotsendiliselt usaldusväärne, esinevad vägistamine, intsest, sundprostitutsioon, nõustamisteenistuste kättesaamatus, infopuudus ja lihtsalt asjaolude kokkusattumine. Humaanse legaalse turvalise abordi peaks tagama iga maa seadusandlus , milleni jõutakse avaliku diskussiooni teel. Abort on jätkuvasti ühiskonna probleem. Pea iga maa aborditeemalises seadusandluses esineb vasturääkivusi ja lünki. Tihti ei paku seadused ja ühiskondlik arvamus lahendust igapäevaselt ettetulevatele olukordadele ning ei arvesta tõsiasja, et VALIK ABORDI KASUKS ON NAISELE ALATI RASKE. Toome siinkohal ära mõned igapäevaelus ettetulevad probleemid seoses abordi ja seadusandlusega : Juriidilises mõttes alaealised ja abort. ühelt poolt ühiskond aktsepteerib noorte täiskasvanute seksuaalsust, kuid teiselt poolt, alaealise tütarlapse soovimatu raseduse puhul nõuab mõnede maade, ka Eesti, seadus vanemate nõusolekut abordiks. Siin on vastuolu noore täiskasvanu inimõiguste ja vanemate vastutuse ning arsti enesekaitse vahel. On maid, kus abordi tegemiseks on kehtestatud ranged ( meditsiinilised ) näidustused ning naise soov ja sotsiaalsed näidustused (ei tule eluga toime, majanduslikud olud, lihtsalt soovimatu rasedus ) ei tule arvesse. Enamikus Euroopa maades on aborti võimalik omal soovil teha kuni 12. rasedusnädalani. Kuid mis saab naistest, kes mingitel asjaoludel jõuavad nõustaja juurde liiga hilja ? Tihti just need naised vajavad aborti kõige enam! Nõustajatel on küllalt kogemusi juhtumitest, kus naine oli psühholoogilise ja/või füüsilise vägivalla ohver, viibis lihtsalt teadmatuses oma seisundist, mistõttu ei saanud pöörduda õigeaegselt, või teisenesid senine paarisuhe ja asjaolud sedavõrd, et alguses soovituna tundunud rasedus muutus vastuvõetamatuks.
On levinud arusaam, et abort kahjustab naise viljakust. Ometi viitavad statistilised andmed sellele, et turvaliselt läbiviidud abort (eelnevalt korrektselt läbiviidud vajalikud uuringud ning asjakohane põletikke ennetav ravi koos patsiendikeskse nõustamisega) ei kahjusta naise võimet uuesti rasestuda. Rootsis läbiviidud uurimuse põhjal selgus, et abordijärgne munasarja põletik, mis võib viia viljatuseni, tekkis 1 juhul 1000-st. Tõenäoliselt on viljatuse põhjustajatena tähtsal kohal eelkõige suguliselt ülekantavad haigused, nende seas klamüdioos ja gonorröa, mitte aga abordijärgsetest põletikest tingitud tüsistused.
Enamasti suhtuvad naised rasedusse suure vastutustundega, soovimatul ja soovitud rasedusel on aga erinevusi - rõõm ja vaimustus, mis käib kaasas soovitud rasedusega ning meeleheide ja shokk, mis kaasneb soovimatuga. Igale naisele on abort traagika, mille taga on konkreetne põhjus (naine ei soovi last, mees ei soovi last, kumbki pole selleks valmis). Kui mees on lapsesaamise vastu, alistub naine sageli, hüljates oma vajadused. Seega ei ole valik abordi ja sünnituse vahel kaugeltki mitte alati naise teha, vaid on tugevasti mõjutatud konkreetsest paarisuhtest ja mehe hoiakutest.
Kasutatud kirjandus:
www.abort.ee
www.hosianna.ee
http://tnk.tartu.ee/0abordist.html
http://www.postimees.ee/?id=45322 ( Maris Savik)