Ekspressionism Hõlmab 20. Sajandi esimesi aastakümneid Esimesed ilminguid Vincent van Goghi ja Edvard Munchi maalides Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine Huvi inimese siseelus toimuva vastu Inimese konflikti ümbritseva maailmaga Edvard Munchi maalil ,,Karje" on kujutatud naist, kelle nägu muunutab surmahirm Ahastus, lootusetus, surmahirm Arnold Schönberg 1874-1951 Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. Sajandi 1 poolel muusika arengulugu Iseõppija Looming: 1 periood- tonaalne helikeel (kuni 1905) Sümfooniline poeem ,,Pelleas ja Melisande" (võtab kasutusele kvartharmoonia) Sümfooniline kantaat ,,Gurre laulud" 2 periood- atonaalsus(loobub helistikust) Lühiooper ,,Ootus" ise nimetas seda ,,Hirmuunenäoks" (Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine) Melodraama ,,Kuu-Pierrot" Naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATNONAALSE PERIOODI TIPPTEOS Kõnelaul- vokaaltehn...
Ekspressionism Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 ... Hõlmab 20. sajandi esimesi aastakümneid. Esimesed ilmingud Vincent van Goghi ja Edvard Munchi maalides. Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Huvi inimese siseelus toimuva vastu. ... Inimese konflikt ümbritseva maailmaga. Edvard Munchi maalil "Karje" on kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirmu. Ahastus, lootusetus, surmahirm... ... Väline sündmustik pole nii tähtis, kui tegelaste läbielamised. I maailmasõja eelne katastroofiaimdus. Arnold Schönberg (18741951) Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. sajandi I poole muusika arengulugu. Iseõppija Looming I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) Sümfooniline p...
- antisemitismi kasv NSDAP asutati 1919, Hitler 1922 füüreriks 1919 parteis 25 liiget, 1933 2,5 miljonit! 1923 Müncheni õllekeldriputs ebaõnnestub Hitler vangis, kirjutab "Mein Kampf"'i 1933 NSDAP võidab valimised, Hitler riigikantsleriks Weimari vabariigi lõpp Saksamaa Kolmas Reich Adolf Hitler riigikantsler ja füürer NSDAP ainupartei Mitteaarialaste vallandamine riigiametitest Politseiriigi kujundamine - Gestapo (riiklik salapolitsei) - koonduslaagrite võrk (50 laagrit) - SA (natslikud rünnakrühmad) 4 miljonit liiget - SS (Hitleri ihukaitsest NSDAP eliitüksusteks) 240 000 - Hitlerjugend (SS järelkasv, 14-18-a.) 5,4 miljonit poissi Adolf Hitler Reichskanzler und Führer Heinrich Himmler siseminister, SS'i ja Gestapo juht Joseph Goebbels propaganda- minister Hermann Göring majandusminister, lennuväe (Luftwaffe) ülem Alfred Rosenberg ideoloogiajuht, Idaalade riigiminister
neid tabada püüdvad seadusesilmad. Sisemas oli aga inimestel teatud hulgal ärevust tunda, sest aimati uue sõja lähenemist. Ei teatud küll millal see täpselt tuleb ja kas ikka üldse tuleb, kuid juba teadmatusest piisab, et inimesed rahutuks muutuksid. Ravic oli Saksamaal võimumeeste silmis põlu alla sattunud, nagu tuhandedki teised, kuna olevat oma riiki reetnud, isamaa vaenlastele varjualust pakkunud ja mistahes muud halba teinud, mida gestapo välja mõelda suutis. Oli valida koonduslaagrite ja pagulaselu vahel ning meie peategelane eelistas viimast. Rännakud läbi mitmete Euroopa riikide tõid ta lpuks Pariisi, mis oli piisavalt suur ja lõdvalt kontrollitud selleks, et saaks rahulikult elada ning isegi suhteliselt tulusat tööotsa omada, ilma et peaks pidevalt seaduse eest põgenema. Võib-olla esialgu tähendas inimeste ravimine talle midagi väga erilist, humaansuse tippu, sest arst on ju see, kes pikendab meie elu, päästab meid surmast. Kui aga sellel ajal, mil
Industrialiseerimine-Suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt.Igal ettevõttel, ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu-, teadus-, ja sotsiaalfääri asutusele koostati kohustuslik plaan Kollektiviseerimine-Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks GULAG-Vangilaagrite süsteem Nõukogude Liidus NKVD-Sisejulgeoleku organ Nüukogude Liidus SS-Sisearmee Saksamaal kes tegeles koonduslaagrite ja natsijuhtide ihukaitsega Gestapo-Riiklik salapolitsei Saksamaal Pruunsärklased-Hitleri julgeoleku üksus, Hitleri toetajad Mustsärklased-Fasistide relvastatud salk Duce-Itaalia rahva juht Füürer- Saksa rahva juht Sõjakommunismi poliitika ja uus majanduspoliitika (NEP). Sõjakommunismi poliitika · Koustus anda riigile toitaineid · Toidlustussalgad · Ettevõtted riigistati · Transport, elamispind ja esmaabitabed tasuta · Lõpetati palkade maksmine
sõjakommunismi poliitika. Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine. Hakati looma ühismajandeid. Natsonaliseeriti tööstusettevõtted. Jätkus majanduse langus ja näljahäda. Talurahvamässud Tambovis ja Voronezis. Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid. Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus) Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG) Sõjaväereformiga vähendati Punaarmee 5,5 miljonilt 600000 meheni ja loodi rahvusväeosad. 1922.a. kujundati Nõukogude Venemaa ümber NSV Liiduks. Liit ühendas 6 Nõukogude Vaqbariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene; Aserbaidzaan, Armeenia ja Gruusia) 1924-1945 ühentati vallutuste teel veel 9 riiki. Stalini võimu tekkides säilis vormiliselt liidu süsteem, kuid vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast.
olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. htlustati kohtussteem ja korraldati mber julgeolekuorganid, mis pidid vitlema banditismi, spionaai ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes visid enamlaste vimu nestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus). Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (hendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli igus inimeste kohtuvliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. Laiendati koonduslaagrite ssteemi (GULAG), kus 1920.aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. Sjavereformiga vhendati Punarameed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ja loodi rahvusveosad. Nukogude Venemaa kujundati 1922.a. mber NSV Liiduks (Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) Tegemist oli algselt riikide liiduga, mis hendas endas 6 Nukogude Vabariiki (Vene fderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.-1945.a., hendati vallutuste teel veel mitmeid
riigile ja kaupade normeerimine (talongid). 4. Fasistliku Itaalia diktatuuri tunnused ja näited! Tunnus Näide JUHIKULTUS B. Mussolini VALITSUSAPARAAT Allub B. Mussolinile SÕJAVÄGI Suur tähtsus välispoliitikas, et vallutada uusi riike ÕIGUSTE PIIRAMINE Tsensuur TERROR Koonduslaagrite rajamine PROPAGANDA Mussolin on ainuke ja tark pealik! 1 5. Natsionaal-sotsialistliku Saksamaa diktatuuri tunnused ja näited! Tunnus Näide JUHIKULTUS Adolf Hitleri austamine Ajaloo kordamismaterjal kontrolltööks 18.okt. Tuuli Varik
autost välja toodi. Väikse-matel võeti jalast kinni, lasti revolvrist pähe ning visati kraavi. Kord nägin, kuidas inimesi bussidega toodi, nad olid aluspesu väel või päris alasti, käed olid kinni seotud. Nad aeti kraavi äärde, sunniti põlvili heitma ja lasti maha. See kestis 1941. aasta suvest kuni 1942. aasta kevadeni. Iga päev tuli palju autosid." Holokausti eitamine On inimesi kes eitavad Holokausti olemasolu Arvatakse, et see on juutide vandenõu Eitatakse koonduslaagrite, gaasikambrite olemasolu ja massimõrva toimumist Kriitikute väitel eiravad Holokausti eitajad fakte ning nende väited põhinevad ebatäpsetel andmetel või lausvaledel Holokausti toimumise kahtluse alla seadmine on kuulutatud kuriteoks Prantsusmaal, Belgias, Sveitsis, Saksamaal, Austrias, Rumeenias, Slovakkias, Tsehhis, Leedus, Poolas ja Iisraelis 2010. aastal läbiviidud uuringu kohaselt arvab 42% Euroopa elanikkonnast, et juudid kasutavad ära minevikus juutidega
Sisemas oli aga inimestel teatud hulgal ärevust tunda, sest aimati uue sôja lähenemist. Ei teatud küll millal see täpselt tuleb ja kas ikka üldse tuleb, kuid juba teadmatusest piisab, et inimesed rahutuks muutuksid. 2. Ravic oli Saksamaal vôimumeeste silmis pôlu alla sattunud, nagu tuhandedki teised, kuna olevat oma riiki reetnud, isamaa vaenlastele varjualust pakkunud ja mistahes muud halba ja halvemat teinud, mida gestapo välja môelda suutis. Oli valida koonduslaagrite ja pagulaselu vahel ning meie peategelane eelistas viimast. Rännakud läbi mitmete Euroopa riikide tôid ta lôpuks Pariisi, mis oli piisavalt suur ja lôdvalt kontrollitud selleks, et saaks rahulikult elada ning isegi suhteliselt tulusat tööotsa omada, ilma et peaks pidevalt seaduse eest pôgenema. 3. Nii Morozov kui ka Ravic, môlemad olid pagulased, keda ei oodanud isamaal ees soe koht. Môlemad olid juba ühe sôja üle elanud ning, veteranid nagu nad olid, ei
See tõestab, et jõuga ei saa maailmas midagi saavutada. NSV Liit oleks pidanud arvestama tõega, et me oleme iseseisev riik, kelle kallal jõudu kasutada oleks väär. Hitler on öelnud, et ilma tugeva sõjaväeta pole tugevat riiki. See väide vastab tõele, sest armee vastu ei saa astuda diplomaatiaga.. Füürer ei saanud ilma vägivallata. Tema kirjutatud raamatus ,,Mein kampf" on genotsiidi ilminguid, mis realiseerusid sõjakeerises loodud koonduslaagrite ja juutide massilise tagakiusamisega. Sealsetes töö- ja surmalaagrites suri teiste hulgas mitu miljonit tarka ja haritud arsti ning haritlast. Tekib küsimus: kas ilma ei oleks saanud? Inimkond ei vaja sõda ega vägivaldset kohtlemist, vaid headust ja üksteise mõistmist rahvaste vahel. Tuleb mõista rasside erinevusi nii välimuses kui ka kommetes. Neile on õigus vabadusele, seda nii mõtetes kui füüsiliselt. Tõe otsimiseks ei ole vaja laskuda äärmustesse
Juht – Ernst Röhm. 30.apr.1934 - „pikkade nugade öö“- Hitler likvideerib SA juhtkonna (250 – 300 juhtivat tegelast tapeti, s.h.E.Röhm). Sel ajal oli SA – s 1 miljon meest. 1925 – eraldus SA-st SS – Hitleri ihukaitsevägi (parteisisene politsei). Pärast SA likvideerimist muutus SS natsipartei eliitorganisatsiooniks – mustsärklased. Kontrollis kogu riigi – ja politseiaparaati, oli natsliku poliitika peamine elluviija. ALGAS SS AEG. Tänavakakluste aeg oli möödas, algas koonduslaagrite aeg. 1933 – loodi Gestaapo – salajane riigipolitsei. SD – poliitiline luureorgan SS ja Gestaapo tähtsaim juht oli H. Himmler. 1935 – nn. Nürnbergi seadused: juutidelt võetakse kodakondsus abielud aarialaste ja juutide vahel tunnistati kehtetuks nende abieluvälised suhted olid karistatavad 1938, 9 - 10.nov. - Kristallöö: rünnatakse juute Saksamaal, Austrias, nende kodusid, kauplusi,sünagooge. See on üks osa holokaustist.
Näiteks GULAG-laagrid, mis olid ka töö- ja paranduslaagrid, natside rajatud Sachsenhauseni, Buchenwaldi ja Ravensbrücki koonduslaagrid, Eestis Jägala Töö- ja Kasvatuslaager, Murru Töö- ja Kasvatuslaager, Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager. 2. Seletage Gulagi ideoloogiat. Riiki valitsevad uskusid, et need, kes laagri läbivad, väljuvad sealt vaimselt tervenenud ehk lojaalse kodanikuna. 3. Tooge välja erinevused ja sarnasused Hitleri Saksamaa koonduslaagrite ja Nõukogude Venemaa Gulagi vahel. SARNASUSED: Gulag ja Hitleri Saksamaa koonduslaagrid rajati teineteisest sõltumatult. Hitleri Saksamaa ja Nõukogude Liit saatsid koonduslaagritesse inimesi, lähtudes samadest kriteeriumitest- rass, vaimupuue jne. Laagrid olid osaks riiklikust poliitikast. Enamikel vangistatutest õnnestus Natsi- Saksamaa ja Gulagi koonduslaagrites ära kanda oma karistus ja naasta tagasi igapäevaellu
ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes võisid enamlaste võimu õõnestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus). loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG), kus 1920.aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. · sõjaväereformiga vähendati Punarameed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ja loodi rahvusväeosad. · Nõukogude Venemaa kujundati 1922.a. ümber NSV Liiduks (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) tegemist oli algselt riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.-1945.a
kohaselt laagrid on mõeldud ,,isoleerima eriti ohtlikke seaduserikkujaid ja sundima neid kohanema töörahva ühiskonna nõudmistega". Kõik vangid allutati algul rangele reziimile. Kui nad näitasid end soodsast küljest, võidi nende elutingimusi parandada, aga kõik pidid tööd tegema, et süüa saada. /.../ Stalingi sekkus arutlusse, kuidas laagrid võiksid sobituda riigi 31 Op. cit. Lk 165. 32 Applebaum, A. Gulag: nõukogude koonduslaagrite ajalugu. Tallinn: Varrak. 2005. Lk 79. 33 Gellately, R. (2009). Lenin, Stalin ja Hitler: sotsiaalse katastroofi ajastu. Lk 166. 11 suurtesse plaanidesse. Tema nõudel otsustas poliitbüroo 5. mail 1930 hakata ehitama Valge mere Läänemere kanalit (Belomorkanal ehk Belmor). /.../ Stalin tahtis kasutada
t. juba rahu ajal 7 miljonit inimelu. Kuidas käidi ümber saksa rahvaga sõja lõppedes (nii sõdurite kui tsivilistidega), sellest pole varem kusagil räägitud ega kirjutatud. Sakslased ise ei tohtinud sellest iitsatadagi (nemad olid ju kõiges süüdi) ja teised ei tahtnud sellest rääkida, sest sakslasi kaitsta polnud poliitiliselt korrektne. Hiljem on väidetud, et Stalini initsiatiivil organiseeriti Nürnbergi protsessi selleks, et mõista natside üle kohut nende koonduslaagrite pärast. See väide on äärmiselt pentsik, sest Hitler oli koonduslaagrite rajamises vaid "ustav leninlane" ja Antonov-Ovsejenko, Buhharini, Trotski ning Stalini õpilane. Ei tohi unustada, et Nürnbergis pidasid võitjad kohut võidetute üle. Ameerika president John F. Kennedy avaldas oma raamatus "Profiles in Courage" tunnustust senaator Taftile ja kiitis tema poliitilist mehisust, et ta julges, vaatamata sionistlike organisatsioonide vastuseisule, seada kahtluse alla Nürnbergi protsessi
nälg Tegelik eesmärk Sõjatehnika tootmine Talupoegadelt toiduainete äravõtmine riigile 5. Massirepressioonid NSV liidus algasid 1934. Aastal pärast Leningradi parteiliidri Sergei Kiirovi mõrvamist. Repressioonide peamiseks täideviljaks sai ning selle käigus kujunes välja ulatuslik koonduslaagrite võrk ehk GULAG´i arhipelaag. B. 1. a)vale; b)õige; c)õige; d)vale; e)õige; f)vale; g)vale; h)õige 2. Suhtumine Versailles rahulepingusse ei ole pooldav. Sakslastele topitakse vägisi rohtu suhu ja see ei ole pooldav. Inglased teadsid, et see pole õige. C. 1. Tegemist on rassiteooriaga. 2. Vaenulikus seisnes selles, et aaria rass on ülemrass ja teised on alamad. Alamaid võis tappa ja orjastada. D. 1. Fotol on Benito Mussolini. 2
julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn rahvavaenlastega elanikega, kes võisid enamlaste võimu õõnestada ja vastupanu osutada. Loodi julgeolekuorganid NKVD (siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks aga ka mahalaskmiseks. Kuna riigi peavalitsuse üheks ülesandeks oli tagada Nõukogude Liidu riiklike majandusülesannete täitmiseks orjatöölised, laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG ), kus 1920. aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. 1922. aastal kujundati Nõukogude Venemaa ümber NSV Liiduks (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit). Algselt oli tegemist riikide liiduga, mis ühendas endas kuus Nõukogude vabariiki Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan ja Gruusia. Hiljem, aastatel 1924-1945, ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume, kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15
jätmine. Salapolitsei ja teiste repressiivsete organite tähtsus. Mõjuvõimsate paramilitaarsete organisatsioonide tegutsemine. Omavoliline arreteerimine. Kohtunike ja kohtu mõjutamine valitsuse poolt. Tsensuur. 2. Võimalikud ilmingud. Võimu koondumine ühe inimese kätte. Liidrit ümbritsev isikukultus. Ebasoovitava elemendi väljaheitmine valitsevast parteist. Vabade valimiste asendamine rahvahääletusega. Rahva aktiivse toetuse nõudmine reziimile. Koonduslaagrite võrk, hukkamised. Sunduslik arbitraaz. Ideoloogia/kultuur 1. Põhijooned. Meedia kontrollimine valitsuse/partei poolt. Riikliku ideoloogia propaganda. Alternatiivsete ideoloogiate keelustamine/ formaalne religioossete tõekspidamiste vabadus 2. Võimalikud ilmingud. Riik kontrollib kogu kultuurisfääri. Kultuuri/ideoloogiat kasutatakse reziimi toetuseks. Sovinistlik natsionalism. 11. Millised võivad olla diktatuuririigi tugevused, millised nõrkused?
von Hindenburg, sai Hitlerist ka riigipea. Nii olid kõik tähtsamad parteilised ja riiklikud ametid koondunud tema kätte. Ülejäänud natslikest juhtidest võiks nimetada SS-i ja Gestapo juhti Heinrich Himmlerit (1900-1945), propagandajuhti Joseph Goebbelsit (1897-1945), ideoloogiajuhti Alfred Rosenbergi (1893-1946), Hitleri asetäitja parteis ja tema teine ametlik järglane Rudolf Hessi (1894-1988) ja õhujõudude ülemjuhataja, Gestapo ja koonduslaagrite rajaja, kogu Hitleri sõjamajanduse tegelik juht, Hitleri esimene ametlik järglane Hermann Göringit (1893-1946). Samaaegselt kujunes välja ka repressiivaparaat. 1925.a. SA raames loodud SS (Schutzstaffel ehk kaitsemalev, mustsärklased) oli esialgu tekkinud Hitleri ihukaitseväena ja täitnud parteisisese politsei ülesandeid. Nüüd sai SS-st kõikvõimas organisatsioon, mis kontrollis kogu riigi-ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija.
1929.a. puhkenud suur majanduskriis teravdas uuesti Saksamaa sisepoliitikat ning taas hakkas kasvama äärmusparteide (natsid; kommunistid) populaarsus. 1933.a. sai A.Hitler Saksamaa valitsusjuhiks-kantsleriks. 1934.a. suri Saksamaa president Hindenburg; uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks (füühreriks). Alustati massilist terrorit (iseloomulik oli terrori süvevnemine aja jooksul Rajati koonduslaagrite süsteem; kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Välispoliitikas: Hitleri välispoliitika eesmärkideks oli: "Suur-Saksamaa" loomine sakslaste eluruumi laiendamine Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas) ITAALIA Mussolini / faistide võimuletulek:
Holokausti müüdi algusele , st. mürkgaasidega hukatud kuus miljonit juuti - teise maailmasõja aegsetes saksa ,,surmalaagrites" mürgitatud ja krematooriumites põletatud juutidele , pandi nähtavasti alus nõukogude ,,Erakorralise , saksa fasistlike kuritegude uurimise komisjoni ,, teatega 1945 a. mais . Et see teade oli teadlik vale , selgus alles Gorbatsovi ,,glasnosti" saabudes : 1945 a. aprillis , nõukogude armee poolt hõivatud saksa koonduslaagrite arhiividest , teadis nõukogude juhtkond selleks ajaks , et 1935 kuni 1945 a. suri kõigis saksa koonduslaagrites , KÕIKIDEL PÕHJUSTEL kokku 403.713 kinnipeetavat (,,kaasa arvatud" kuus miljonit ,,holokausti ohvrit" ! ) . Peale nõukogude väejuhatuse teadsid sellest erinevad juudi uurijad , peale kelle ei lastud nende dokumentide juurde mitte kedagi . Kuid holokausti müüt oli sedavõrd kasulik nii nõukogude juhtkonnale , kui juudi
Lõppes Punaarmee võiduga. 6. Iseloomusta saksa juudipoliitikat, juudi märk, koonduslaagrid, gaasikambrid 8.mai 1945 Saksamaa kapituleerumine. Saksamaa poolt juudid ei ole inimesed, nad on rämps. Juutide massilise mõrvamisega alustati kohe idasõjakäigu algul. Poolas, Valgevenes ja Ukrainas elanud juudid suleti getodesse. 21.jaan 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik juudid itta, kus algas nende hävitamine koonduslaagrite e surmalaagrite gaasikambrites (nt Auschwitsis). Vahel tekkis juutide hävitamise teele takistusi, kuid need kõrvaldati ning juutide tapmist jätkati sõja lõpuni. Kokku hukkus juutide hävitamispoliitika e holokausti tagajärjel ligi 6miljonit inimest. Selleks, et ükski juut vahele ja märkamata ei jääks, pidid juudid kanda juudi märki (kollane täht), et ka rahvas teaks ja ei suhtleks nendega. 7
Hiljem võttis järgmise satsi üürnikke sisse. Antisemitism on vihavaen juutide vastu, rahvusliku sallimatuse vorm. Avaldub juudivastases propagandas, laimu levitamises, õiguslikus ja majanduslikus diskrimineerimises ning füüsilises hävitamises. Roman veetis enda noorus aastad antisemitismi keskel. „Sakslased tahavad geto likvideerida“ (lk 82) Elanikud, kes elasid Krakowi getos, sooviti likvideerida ning selle asukad saadeti koonduslaagrite. Nende hulka kuulusid ka Fristeri vanavanemad. Fristeril tuli plaan vanavanemate päästmiseks. Selleks, et koonduslaagrist välja pääseda ilma igasuguseta kontrollita, tuli riietuta nunnaks või preestriks. Kui Frister saabus koonduslaagrisse, riietusid nad ja ootasid valvurite vahetust. Valvurite vahetus oli tähtis, kuna see võimaldas sealt välja tulla ilma probleemideta. Uus vahetus arvaks lihtsalt ,et nad sisenesid eelmise vahetuse ajal
toimepanemiseks (vanemate järelevalve puudumine, kooli kasvatustöö puudulikkus, puudused siseasjade organite töös). Arvestada tuleb ka psüühilise arengu iseärasusi. 8 KOKKUVÕTE Miks kirjutasin Venemaa kohta? Pakkus huvi Venemaa karistuspoliitika. Kogemata lugesin ,, "-st loo alaealiste kohta, kes viibisid internaatkoolis. Olles olnud lugenud ,,Gulag"-i nõukogude koonduslaagrite ajalugu ja ka osaliselt internetis materjale otsides märkasin, kuigi alaealised on eraldatud täiskasvanutest, on karistused ja ka internaatkoolid julmad. Sest neid lapsi ei kohelda kunagi inimlikult. Kergekäeliselt määratakse neile vangla karistus. Alaealiste komisjonid, lastekaitse jne organisatsioonid võiks ju sellele tähelepanu pöörata. Nad tulevad noorte paranduskolooniast, kuid varsti on tagasi vanglas.
kõlanud. · Algkuju · Tagurpidi (vähikäik) · Peegelkuju · Peegelkuju vähikäigus · Neid on võimalik veel transponeerida 11 erinevasse helistikku. · Ooper ,,Mooses ja Aaron" IV periood Hiline periood · ,,Ellujäänu Varssavist". Tekst on kokku pandud mitmete sõja üle elanud natsismiohvrite tunnistustest, mis räägivad inimeste massilise hävitamise ja koonduslaagrite õudusest. Neoklassitsism · Hõlmab ajavahemikku 19 sajandi lõpp - 20 sajandi algus · Tekkis vastureaktsioonina impressionismile · Aluseks oli romantismi eitamine. Pooldati hoopis varasemaid stiile, ka barokk ja renessanss. · Suuna rajajaks peetakse Igor Stravinskit · Muusikaline neoklassitsism sai alguse 1920-ndatel. · Toimus muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine (lühikesed meloodiad, lakoonilisus)
Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud. Algkuju Tagurpidi ( vähikäik) Peegelkuju Peegelkuju vähikäigus Neid on võimalik veel transponeerida 11 erinevasse helistikku. Ooper "Mooses ja Aaron" IV periood Hiline periood "Ellujäänu Varssavist". Tekst on kokku pandud mitmete sõja üle elanud natsismiohvrite tunnistustest, mis räägivad inimeste massilise hävitamise ja koonduslaagrite õudusest. Impressionism "Impressioon" mulje! Mõiste võeti kasutulsele 19. sajandi maalikunstis. 1874.a toimus Pariisis näitus, kus oli üleval Claude Monet maal "Impressioon. Tõusev Päike" "Impressioon" mulje. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid. Impressionistid loobusid maalides teravatest piirjoontest. Heledad puhtad värvid. Kõige mõjuvõimsam impressionistlik helilooja. Pariis.
NEP-i tingimustes säilitas riik kontrolli ja reguleeriva osa majanduses. · Sisepoliitilised reformid: Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn rahvavaenlastega (elanikega, kes võisid enamlaste võimu õõnestada ja vastupanu osutada; nt kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus). Loodi julgeolekuorganid (NKVD -Siseasjade Rahvakomissariaat), laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG), kus 1920.aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. Sõjaväereformiga vähendati Punaarmeed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ning loodi rahvusväeosad. Nõukogude Venemaa kujundati 1922 ümber esialgu 6 Nõukogude Vabariiki ühendavaks NSV Liiduks (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit). Hiljem ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume ning liiduvabariikide arv tõusis 15-ni. Stalini ainuvõimu
ja neid, kes vastaseid abistasid idarindel (Eestis nt metsavennad). lend-lease programm - Selle käigus saatis USA liitlasriikidele (nt Prantsusmaa, NSVL, Suurbritannia) varustust ja materjale lisaks ka sõjariistadele, tingimusel, et need riigid neile hilisemal kuupäeval tagasi maksavad. See aitas suurel määral kaasa liitlaste sõjategevusele ja tugevdas nende riikide majandust. Auschwitz - Poola aladel asuv koonduslaagrite võrgustik, kus hukati tohutul hulgal vange, kes natside sõnul olid alainimesed (nt: juudid, mustlased jne). Ohvrite arvu raske teada, kuna laipu põletati. Eesti Omavalitsus II MS ajal (1941-1944) Eestis tegutsenud valitsus, mille moodustasid sakslased, kes tollal eestit okupeerisid. Oli pigem nukuvalitsus e teise riigi kuuleka tööriistana toimiv riigivalitsus. 5 Sündmused (aeg, sisu ning tähtsus ajaloos):
Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine. Salapolitsei ja teiste repressiivsete organite tähtsus. Mõjuvõimsate paramilitaarsete organisatsioonide tegutsemine. Omavoliline arreteerimine. Kohtunike ja kohtu mõjutamine valitsuse poolt. Tsensuur. Võimalikud ilmingud. Võimu koondumine ühe inimese kätte. Liidrit ümbritsev isikukultus. Ebasoovitava elemendi väljaheitmine valitsevast parteist. Vabade valimiste asendamine rahvahääletusega. Rahva aktiivse toetuse nõudmine reziimile. Koonduslaagrite võrk, hukkamised. Sunduslik arbitraaz. Meedia kontrollimine valitsuse/partei poolt. Riikliku ideoloogia propaganda. Alternatiivsete ideoloogiate keelustamine/ formaalne religioossete tõekspidamiste vabadus Riik kontrollib kogu kultuurisfääri. Kultuuri/ideoloogiat kasutatakse reziimi toetuseks. Sovinistlik natsionalism. Pariisi rahukonverents ja Versailles` rahuleping 18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või
paremopositsiooni vastu. NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu (“Pikkade nugade öö” 1934; E.Röhmi ja teiste tähtsamate SA e rünnakrühmade juhtide tapmine). juutide ja teiste “alamrassi” esindajate vastu (“Kristalliöö” 1938 - juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne). Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt “Mein Kampfi” levitamine).
Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn rahvavaenlastega (elanikega, kes võisid enamlaste võimu õõnestada ja vastupanu osutada; nt kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus). Loodi julgeolekuorganid (NKVD -Siseasjade Rahvakomissariaat), laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG), kus 1920.aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. Sõjaväereformiga vähendati Punaarmeed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ning loodi rahvusväeosad. Nõukogude Venemaa kujundati 1922 ümber esialgu 6 Nõukogude Vabariiki ühendavaks NSV Liiduks (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit). Hiljem ühendati vallutuste teel veel
ja organisatsiooniliste võimetega jõud, kes selle haavatava vare enesele võtaks. Petrogradi Nõukogu häälekandja Izvestija hoiatas ette, et bolsevikud on võtnud võimu ainult Petrogradis mitte tervel Venemaal ning hoiatas kodusõja eest. Ajalugu näitas, et selles oli neil õigus. 11 Kasutatud kirjandus: 1. Applebaum, A. (2005). Gulag: nõukogude koonduslaagrite ajalugu. Tartu: Greif. 2. Geifman, A. (1997). The Russian Intelligentsia, Terrorism and Revolution. Brovkin, V. (toim) The Bolsheviks in Russian society : the revolution and the civil wars. New Haven, London: Yale University Press 3. Heywood, A. (1999). Modernising Lenin's Russia : economic reconstruction, foreign trade and the railways. Cambridge: Cambridge University Press. 4. Malia, M.E. (1994). The Soviet tragedy. Stuttgart: Klett-Gotta 5. Melancon, M. (1997)
mõningal määral aktiivse paremopositsiooni vastu. NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu ("Pikkade nugade öö" 1934.a.; E.Röhm`i ja teiste tähtsamate SA / Rünnakrühmade juhtide tapmine). juutide ja teiste "alamrassi" esindajate vastu ("Kristalliöö" 1938.a.- juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne.). · Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algab ka inimeste füüsiline hävitamine. · Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). · Peeti propagandistlikke massiüritusi (näiteks Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (näiteks "Mein Kampfi" levitamine).
lunastada, kasutades selleks okupeeritud riikide kullavarusid. Hitleri majanduspoliitika peamine juht oli Hjalmar Schacht, kes 1923-1930, 1933-1934 ja 1937-1939 oli Reichsbanki president ning 1934-1937 majandusminister. Sõja algus vähendas ta mõju ja 1943 tõrjuti ta valitsusest lõplikult välja. Töösturitest oli mõjukaim Gustav Krupp von Bohlen und Halbach, kelle tehased said enim sõjalisi tellimusi valitsuselt. Kruppi tehased kasutasid ka koonduslaagrite orjatööjõudu, Gustavi poeg Alfred Krupp von Bohlen und Halbach mõisteti selle eest hiljem sõjakurjategijana vangi. Hitleri valitsus pani suurt rõhku ka infrastruktuurile, ehitades uusi teid ja raudteid. Esimene kiirtee (Autobahn) valmis Kölni ja Bonni vahel 1932 ja peale Hitleri võimuletulekut asuti looma kiirteede võrku üle Saksamaa. Tollal muutus populaarseks ka autode võidusõit, milleks oli tarvis heas korras teid ja riik oli valmis seda sponsoreerima. Suurim autotootja oli
4) Scönbergi 4-nda perioodi tuntumad teosed: „Keelpillikvartett nt 3.“; 1-vaatuseline ooper „Tänasest homseni“ ja ooper „Mooses ja Aaron“. Mitme stiili koostoime ajajärk. Selle loomeperioodi teosed: „Ellujäänu Varssavist“ (jutustaja + koor + orkester); „De profundis“ a-capella segakoorile; „Kõik tõotused“ (jutustaja + koor + orkester) – sõjaüleelanud inimeste ületunnistused koonduslaagrite ja I maailmasõja kohta. Schnberg on mitmekülgne isikTa tegeles maalimisega, oli pedagoog ja muusikateoreetik. Schönberg + tema õpilased Alban Berg ja Anton Webern = Uus-Viini koolkond. Schönbergi muusika on loodud peaga (arvuliste reeglite järgi), mitte tunnetegaarvulised reeglid sisaldavad keelde, mis jätavad Arnoldi ilma üldkasutatavatest vahenditest ja piiravad tema Pierre Boulez Pierre Boulez (sündinud 26. märtsil 1925) on
NSVL= NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKE VABARIIKIDE LIIT 1. Sisepoliitilised reformis: · Loodi julgeoleku organid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat), millel oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. Ametlikult pidid need võitlema banditismi, spionaazi ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes võisid enamlaste võimu õõnestada ja vastupanu osutada NT: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus). · Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG), kus 1920. aastatel NSV Liiduks (Nõukogude sotsialistlike Vabariikide Liit): tegemist oli algselt Riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.1945. aastatel ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuka sai 15) 2. NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani:
kõrval barokkmaja baroksete akendega, siis pole kellelgi selle vastu midagi. Aga kui need kolme maja kolm aknatüüpi kuuluvad ühe maja juurde, siis tajutakse seda akende rassieraldusreziimi rikkumisena. Miks? Igal üksikul aknal on ju omaette õigus elule. Valitseva reeglistiku järgi on aga lugu selline: kui aknarasse segatakse, siis eksitakse akna-apartheidi vastu. Aknarasside apartheid peab lõppema. Sest ühesuguste akende pidev korrutamine kõrvuti ja kohakuti nagu rastersüsteemis on koonduslaagrite tunnus. Uutes satelliitlinnade hoonetes ja uutes haldushoonetes, pankades, haiglates ja koolides on akende nivelleerimine talumatu. Indiviid, isikupärane inimene kaitseb ennast selle võrdsustada tahtva diktatuuri vastu passiivselt ja aktiivselt vastavalt oma konstitutsioonile: alkoholiga ja narkomaaniaga, linnast põgenemisega, koristushaigusega, telerisõltuvusega, seletamatute kehavaevustega, allergiatega, depressioonidega enesetapuni välja või hoopis agressiivsusega,
Keelekasutus Serbias taandus demagoogiale, retoorilistele küsimustele ja hüüatustele "äravalitud rahvast", kes astub vastu oma saatusele. Tekkisid enesehaletsus, ultimaatumid, vägivalla õigustamine, konspiratsiooniteooriad jne.4 Niisugune retoorika lõi serblastele nii Serbias, Horvaatias kui Bosnia-Hertsegoviinas tugeva "rahvusliku konsensuse", suurendas aga ühtlasi viha ja halvakspanu "mitteserblaste" vastu ning see viis Kosovo provintsi autonoomia kaotamiseni, koonduslaagrite ja etnilise genotsiidini. Nagu osutab Heather Rae: "Bosnia-Hertsegoviina etniline puhastus ratsionaliseeriti ideoloogiate "Serbia serblastele" ja "kõik serblased ühte riiki" kaudu."5 Seesama enesehaletsus, pilt "vaprast Eestist, kes ometi julges selja sirgu ajada", "Euroopast, kes meid ei mõista", "unikaalsest ajalookäsitlusest" ning mõtete ja kavatsuste omistamine teisele etnilisele kogukonnale ilma mingisuguste reaalse aluseta toimus kahjuks ka Eestis. Õnneks ei võtnud
o mõningal määral aktiivse paremopositsiooni vastu. o NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu ("Pikkade nugade öö" 1934.a.; E.Röhm`i ja teiste tähtsamate SA / Rünnakrühmade juhtide tapmine). o juutide ja teiste "alamrassi" esindajate vastu ("Kristalliöö" 1938.a.- juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne.). · Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algab ka inimeste füüsiline hävitamine. · Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). · Peeti propagandistlikke massiüritusi (näiteks Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (näiteks "Mein Kampfi"levitamine). · NB! Vt
kirjavahetuse äravõtmine, töölesaatmine pühapäeviti, toiduportsu vähendamine, kartser, kepilöökidega karistus (võis anda 25 hoopi, sedagi vaid Berliini nõusolekul). Kuna koonduslaagrites viibis koos kümneid tuhandeid inimesi, tihti ka antisanitaarsetes tingimustes, levisid vangide hulgas mitmesugused nakkushaigused, millest kõige surmatoovamaks oli plekiline tüüfus. Tüüfusepideemiad viisid vange surma massiliselt, selle tõttu sai tihti kannatada ja koonduslaagrite SS-personal. (Madisson 2006:53-57) 1941. aata sügisest hakkasid sakslased otsima tõhusaid meetodeid, et tappa tuhandeid inimesi päevas. Ausschwitzis sooritati eksperimente putukamürgiga Zyklon B. Selgus, et gaas tapab hästi ka inimesi. Peatselt algasid Auschwitzis regulaarsed ja massilised Zykoln B-ga gaasitamised. Selliseid tööstuslikke meetodeid rakendades õnnestus suhteliselt väikesel SS- laste grupil ja nende abilistel 1941. aasta detsembrist 1944. aasta novembrini mõrvata
· Holocaust , shoah , hukk Saksamaa ja natsionaalsotsialism 1933 juudist ametnikud vallandati , arstipraktikad suleti, kauplustele ,,Jude" sildid, juudi kirjanduse põletamine 1935- Nümbergi seadused Juudi rahvusest isikutelt võeti kodanikuõigused ning õigus abielluda aarjalastega 1938 11-9/10 kristallöö sünagoogid ja poed rüüstati, 30 000 saadeti k- laagritessse 1942 lõplik lahendus koonduslaagrite võrk sai täielikult valmis ??? 1948 Iisraeli riik · Tanah judaismi pühakiri , mis koosneb toorast, neviimist ja ketuviimist · Toora 5 moosese rmt-t Müüdid maailma loomisest , esimestest inimestest jne · Neviim Prohvetid · Ketuviim Kirjutised ülemlaul, Psalmid · Talmud Pühakirja kommentaarid , nn suuline toora Babüloonia talmud (u650) Palestiina e Jeruusalemma talmud (u 450)
vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber see on tohutu territoorium, mis hõlmab 7,5% maailma maismaast ning on suurem kui kõik Venemaast läände jäävad Euroopa riigid kokku. Lõputud lumelagendikud, tuhandetesse kilomeetritesse laiuvad metsamassiivid ning käre pakane on märgid, mis läänelikust kultuurruumist pärit inimesele esimesena Siberiga seostuvad. Eestlaste jaoks tähendab Siber aga peamiselt küüditamise ning koonduslaagrite maad, see on paik, mida eestlase kujutluses raamib põhiliselt okastraat. Kui kuuldakse Siberisse sattunud eestlast, siis arvataksegi tavaliselt tegu olevat nendega, kes jäid Nõukogude repressiivorganite hammasrataste vahele. Vähem teatakse seda, et Siberisse on eestlasi sattunud ka juba palju varem; seda, et kuni tänase päevani elab Siberis tuhandeid eestlasi, kellest enamus on seal sündinud ning kelle kodumaa on Siberis.
tugevusest ja tagakiusatud juutide võimalustest peitu pugeda. Umbes aastal 1942 viis tööjõupuudus muutuseni Saksamaa poliitikas: sõjatööstuse tarvis oli vaja lisatööjõudu. Kui aastatel 1941–42 nälgis enamus umbes 3,3 miljonist nõukogude sõjavangist vangilaagrites surnuks, siis järgnevatel aastatel deporteeriti ligikaudu 7,5 miljonit inimest (põhiliselt poolakad, ukrainlased ja venelased, kaasa arvatud sõjavangid) raskele tööle Saksamaale. Koonduslaagrite asukad, sh juudid olid orjatöölisteks kohapeal. Siiski ei tähendanud see, et oleks loobutud Euroopa juutide hävitamisest, üksnes nende tööjõudu taheti enne nende surma ära kasutada. Sel otstarbel tehti laagritesse saadetavate hulgas valik: tugevamad valiti välja töö jaoks, nõrgad, vanad ja lapsed läksid otse gaasikambritesse. Kuuest surmalaagrist olid neli (Chelmno, Belzec, Sobibor, Treblinka) üksnes
Sakslaste kontrollitavad riigi- või eraettevõtted riisusid suurema osa kasumist. Kolmanda Reich'i ostetavate kaupade hinnad ja inimeste palgad hoiti väga väikesed, need moodustasid umbes 60% Saksamaa kõige vaesema provintsi Ida-Preisimaa hindadest ja palkadest. Süveneva kütusekriisi pärast pöördusid Saksa võimud Eesti põlevkivitööstuse poole. Tehti mõningaid investeeringuid ning kallima, vabade inimeste tööjõu kõrval rakendati ka koonduslaagrite juute ja Nõukogude sõjavange. Ida-Virumaa põlevkivitööstuse ümber rajati terve koonduslaagrite süsteem. Tingimused nendes laagrites olid kohutavad ja suremus suur. Eesti taludesse tööle saadetud Nõukogude sõjavangide elu oli tunduvalt parem. Mitu tuhat inimest Eestist olid Saksamaal Ostarbeiter'i rollis, nende seas ka paljud kohalikud venelased. Tingimused ei olnud nii halvad kui laagrites, aga tegemist oli sellegipoolest sunnitööga.
von Hindenburg, sai Hitlerist ka riigipea. Nii olid kõik tähtsamad parteilised ja riiklikud ametid koondunud tema kätte. Ülejäänud natslikest juhtidest võiks nimetada SS-i ja Gestapo juhti Heinrich Himmlerit (1900-1945), propagandajuhti Joseph Goebbelsit (1897-1945), ideoloogiajuhti Alfred Rosenbergi (1893-1946), Hitleri asetäitja parteis ja tema teine ametlik järglane Rudolf Hessi (1894-1988) ja õhujõudude ülemjuhataja, Gestapo ja koonduslaagrite rajaja, kogu Hitleri sõjamajanduse tegelik juht, Hitleri esimene ametlik järglane Hermann Göringit (1893-1946). Samaaegselt kujunes välja ka repressiivaparaat. 1925.a. SA raames loodud SS (Schutzstaffel ehk kaitsemalev, mustsärklased) oli esialgu tekkinud Hitleri ihukaitseväena ja täitnud parteisisese politsei ülesandeid. Nüüd sai SS-st kõikvõimas organisatsioon, mis kontrollis kogu riigi-ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija. Endise
o lihthäälteenamus (pigem absoluutne enamus); 50%+1 hääl osavõtnutest Otsused tehakse resolutsioonide näol, need on kõik soovituslikud. PA käib koos istungjärkudel: o korralised – ligikaudu septembri keskpaigast jõuludeni, pole täpselt fikseeritud, lõppevad ettekannetega, kuhu tulevad ka riigipead o eriistungjärgud – toimunud kokku 28 juhul, viimane nendest oli 2005. aastal (natslike koonduslaagrite sulgemise 60. aastapäev), esimene 1947. aastal (Lähis-Ida) o erakorralised – Uniting for Peace (võeti vastu 1950. aastal); istungjärku on võimalik kokku kutsuda väga kiiresti, kui midagi väga tõsist on lahti (esimesed Suessi kriis ja Ungari revolutsioon 1956. aastal 3-päevaste vahedega). 10. erakorraline istungjärk tuli kokku 1997. aastal ja on koos siiamaani, selles sees
(NKVD), oli üks selle osa. Tšekaa volitused olid olnud laiemad, aga GPU sai jätkuvalt korraldada juurdlusi riigivastaste pol süütegude üle, nende alluvusse anti kontroll riigipiiride, raudteede üle, säilitas õiguse teostada kohtuväliseid repressioone. GPU juhiks jäi Felix Dzeržinski. Vaherahuperioodil pandi alus ka tulevasele kurikuulsale GULag-ile. Tegutses Siseasjade Rahvakomissariaadi juures (Koonduslaagrite peavalitsus). 20Ndatel sai alguse, massiliselt levis koonduslaagrite loomine 30ndatel. Pärast okt pööret enamlased väitsid, et senist vanglasüsteemi pole enam vaja. Uues riigis kaob ära inimese ekspluateerimine, kaovad ära kuriteod ja vajadus vanglate järgi. Enamlased rõhutasid, et kui kriminaalne kuritegevus kaob, siis sotsialismi üles ehitamise perioodil säilib pol kuritegevus- endised rõhuvad klassid üritavad osutada vastupanu, nende vastupanu murdmiseks on ranged repressioonid hädavajalikud. Veebr revol järgselt tühjaks
Sellest kõneleb romaan „Tagasiteel“. Räägib sellest, kuidas kohaneda nende normidega, mis erinevad sõjaaja normidega. Romaan „Kolm sõpra“ – kaasaegne, räägib Weimeri vabariigist ning kolmest sõbrast, kes püüavad pärast sõda kehvades majanduslikes oludes hakkama saada. Autobiograafilise teema juurde kuulub ka romaan „Must obelisk“. Mitmed romaanid on kirjutatud mina-vormis. 1940ndatest tulevad teised teemad, märksõnadeks on koonduslaagrite õudused, pagulus ja üksikisiku vastupanu. Seda teemat käsitlevad „Armasta oma ligimest“, „Triumfikaar“, „Elusäde“, „Lissaboni öö“. „Elusäde“ on pühendatud tema õele, räägib sellest, kuidas ollakse valmis end ohverdama. On ka veel romaan „Aeg antud elada, aeg antud surra“; mis räägib II MS rindejoonest, oli ka mõjuv romaan, kandev mõte oli sellest, mida mõtleb humaanne inimene sõjatingimustes.
Sisemas oli aga inimestel teatud hulgal ärevust tunda, sest aimati uue sôja lähenemist. Ei teatud küll millal see täpselt tuleb ja kas ikka üldse tuleb, kuid juba teadmatusest piisab, et inimesed rahutuks muutuksid. 2. Ravic oli Saksamaal vôimumeeste silmis pôlu alla sattunud, nagu tuhandedki teised, kuna olevat oma riiki reetnud, isamaa vaenlastele varjualust pakkunud ja mistahes muud halba ja halvemat teinud, mida gestapo välja môelda suutis. Oli valida koonduslaagrite ja pagulaselu vahel ning meie peategelane eelistas viimast. Rännakud läbi mitmete Euroopa riikide tôid ta lôpuks Pariisi, mis oli piisavalt suur ja lôdvalt kontrollitud selleks, et saaks rahulikult elada ning isegi suhteliselt tulusat tööotsa omada, ilma et peaks pidevalt seaduse eest pôgenema. 3. Nii Morozov kui ka Ravic, môlemad olid pagulased, keda ei oodanud isamaal ees soe koht. Môlemad olid juba ühe sôja üle elanud ning, veteranid nagu nad olid, ei suhtunud ka
annaabi.ee 
