Koolihariduse ja kirjakeele areng keskajast uusajani vanal Eesti- ja Liivimaal Käesolevas kokkuvõtlikus referaadis uurime lähemalt keskaegset kultuuri ja vaimuelu, selle iseärasusi, arenguid ja ka keele arengu dünaamika aspekte. Saame teada, mismoodi omandati vanal hallil ajal haridust ja millele hariduse omandamisel keskenduti ning ka seda, kuivõrd aktiivne on kirjakeele areng keskajal ja missugused mõjutused uusajast on jõudnud tänapäeva. Keskaeg tähendas Euroopa rahvaste jaoks tegelikult märkimisväärset vaimset arengut. Tegutses terve hulk silmapaistvaid mõtlejaid, kes enamasti olid seotud ristiusu edendamise ja õpetamisega. Hakkas tekkima algelisemat sorti teaduslik mõtlemine. Kirjasõnagi areng polnud just tagasihoidlik. Esimesed Euroopa ülikoolid rajati juba 11. sajandil Põhja-Itaalias. Oluline on ära mainida ka Gutenberg kui trükikunsti leiutaja ja trükikunst, mis sai ...
Kuidas mõjutas luteri usk hariduse arengut? Reformatsioon oli 16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Nii nimetati usulisi õpetusi, mis kaldusid kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. Ketserlike õpetuste alusel tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine, mis tähendas kirikutalitustest loobumist, nõuet kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud. Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud kristliku usutunnistuse luterluse. Tegu on esimese võitnud reformatsiooni ja ühtlasi usupuhastusega. Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukoht...
Absolutismi tunnused · riigivõim on jagamatu, mille puhul on kuninga või keisri võim piiramatu, kuigi ta võis küsida õukondlaste nõu. Neil oli ka piiramatu kohtuvõim. · merkantilistlik majanduspoliitika ehk reguleeritud majanduse areng · alalise armee loomine ,sõjaväekohustus, seda peeti väga oluliseks · üldine koolikohustus. Õpetajatena kasutati ohvitsere. Võrdlus: Valgustatud absolutism: Pandi rõhku haridusele Inimestel oli rohkem vabadust ja õigust teha seda mida nad ise soovivad Riiki pidi juhtima tugev kuningas Parlamentaarne monarhia:. Monarhile kuulub vaid esindusfunktsioon, tegelikult juhib riiki parlament. Preisimaa: Friedrich II- piiras teotöö mahtu, nõuti talupoegadelt vähem tööaega. Aga seda oli võimalik vähendada ainult riigimõisatest ja ametikülades. Koolihariduse areng- soovis, et inimesed oleksid rohkem haritud ja püüdleti sellepoole et kõikidel töölistel oliks mingi haridus. Avaldati koolid...
Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Prantsusmaal valitses 17-18sajandil absolutistlik valitsemisviis mis tähendab, et valitsemisviis kuulub piiramatu võim. Prantsusmaal oli väga mitmeid erinevaid valitsejaid: 1)LouisXIII(kuningas1610-1643)- tundis vähe riigivalitsemise vastu. 2)Kardinal Richelieu(1585- 1642)sai riigisekretäriks, edasi tõusis kardinalik ja edasi esimeseks ministriks. Teda abistas 4 riigisekretäri ning ta koondas enda kätte ka rea teisi tähtsaid ametikohti. nt. rahanduse peakontrolör. Ta andis välja kuninga nimel edikti, millega kästi maha lõhkuda kõik aadlike kindlused, v.a piirikindlused. Aadlikel keelati duellid-kapitaal-roimad. Muutus aadli elulaad-kõrgaadel koondus nüüd õukonda, et nautida selle toredust. 3)Kardinal Jules Mazarin(1602-1642)juhtis valitsuseasju kui LuoisXIV oli veel alaealine. 4)LouisXIV(1643-1715) Päikesekuningas-ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis a...
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis oli loonud eeldused: eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816 / 1819), sunnismaisuse tühistamine, talupoegade majandusliku olukorra paranemine, talude päriseksostmine, koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv, talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemusi. 1870- Tartus Eesti Üliõpilaste Selts 1866- Uus vallaseadus, vabastas talurahva mõisnike eestkostest Valla eesotsas: vallavanem-mõjukas taluperemees, vallas valitses kord, seaduste täitmine Volikogu- pidas eelarvet, valla kulutused ja maksud Eeldus- ra...
Valgustus Prantsusmaal Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse.Inimühiskonnale seati eeskujuks loodus.Esiplaanile seati inimene.Rene Descartes-Sündis väikeaadliku pojana.Tema põhiteos ,,Arutlus meetodist".Rõhutas et teadmiste ainuke allikas on mõistus.Arvas et kahelda tuleb kõiges. Voltaire-Oli kirjanik,poeet,jurist ja ajaloolane.Lähtus loodusõiguse teooriast.Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism.Charles Montesquieu-Poliitiline teos ,,Pärsia Kirjad".Peateos ,,Seaduste vaim".Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat.Võimude lahususe teooria.Seadusandlik,täitesaatev,kohtuvõim peaks eraldi olema. Jean-Jacques rousseau-Väljapääsu nägi rahva suveräniteedis,mis tähandab et võim on rahval.Põhiteos ,,ühiskondlik leping".Denis Diderot-Entsuklopeedia alusepanija ja väljaandja. Saksa valgustus Lähtus pietismist,mis pöörab tähelepanu vagadusele j...
Kultuuri põhijooni uusajal. Uusaja alguseks peetakse Ameerika avastamist 1492. aastal Cristoph Kolumbuse poolt. Tegelikult ei toimunud aga see ajastuse vahetus ühe sündmusega ja päeva pealt. Selleks ikka kulus väga palju aega ja sündmusi, mis muutsid maailma, näiteks Konstatinoopoli vallutamine 1453. aastal türklaste poolt. Uusaega võib nimetadagi muutuste ja avastuste ajastuks, kuna siis said alguse väga suured avastused ja muutused, mis muutsid senist keskaegset maailmakorraldust sootuks. Maailmas hakkas levima uus valitsemis- ja linnakultuur, tekkis ka uus perekonnamudel. Ka maalikunstis ja teaduses toimusid suured muudatused. Tänu Ameerika Ühendriikide iseseisvumisele hakkasid absolutistliku monarhhia kõrval maailmas levima ka teised valitsemisvormid, näiteks vabariik. Just nimelt valitsemiskultuuri muutmiseks alustasidki prantsalastest lihtinimesed mässu kuningavõimu vastu, mis tõi kaasa Suure Pra...
VALGUSTUSAEG 18. sajand Plahvatuslik muutus Läänemaailma intellektuaalses ajaloos, mil hakati rõhutama mõistuse jõudu ja Mõistusekogemuse ülistus olulisust.! Teaduste ja kultuuri õitseng Usk progressi ! Inimkonna ümberkasvatamine on võimalik hariduse ja õppimise toel. Inimestele tuleb anda teadmisi, et muuta maailma harmoonilisemaks! Usk inimese võimetesse. Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad. Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh. · VALGUSTUSE EELDUSED: · Maadeavastused · Loodusteaduste areng · Tehnika areng · ISELOOMULIKUD JOONED: · Usk vaatluse ja katsetega saadud teadmistesse · Vaimse vabaduse hindamine Valgustuskirjandus · iseloomulik sügav usk môistuse jôusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nôutamine rahvahulkadele. · kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoog...
Eesti kirjanduseareng · 17.saj- Forselius(rahvakoolid, õpetajad olid Forseliuse õpilased)-Hornugi- vana kirjaviis(püüti luua eesti keele ülesmärkimisel) · 18.saj- Kalendrid, pidev keele ja kirja areng. Ajakirjad erinevate õpetustega. 1708.- Käsu Hansu kaebe laul 1739.- Ilmus piibli täielik tõlge ühes keeles- ennem oli olnud nii lõuna-eesti murre kui ka põhja- eesti murre. Rahvale kirjutati ka nüüd meelelahtuslikke jutte. · 19.saj- Otto Wilhelm Masing-koostab lastele kooliõpikud. -Koostab ka ajalehti ja kalandreid. -Uuris eesti keelt-võttis kasutusele õ tähe. · Kirstjan Jaak Peterson-mees kes kõndis Tartust Riiga. -1801-1822- Sündis Riias- ülim andekus keelte alal. Oskas kümmekond keelt. -Tuntakse kui keeleteadlast. -16aastaselt kirjutas Rootsi keele grammatika raamatu. -Tõlkis Soome mütoloogia Rootsi keelest Saksa keelde. Siit kas eestisse sellised kangelased nagu ,,Vanemuine" ja ,,Ilmaline" -K.Jaa...
Mis on valgustus? Valgustusajastu on periood 18. sajandil Euroopas, sellega kaasnes religiooni ebapopulaarsus, ratsionaalne mõtlemine, demokraatia ning inimõiguste väärtustamine. Kasvas ka huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu. Valgustusfilosoofia tekkimise eeldused olid maadeavastused, uus mõtteviis, renessanss ja tehnika areng. Kõige tähtsama valgustuse esindajad olid Charles Louis de Montesquieu, Jean-Jacques Rosseau, René Descartes ja Voltaire (François Marie Arouet). Kõik valgustajad olid veendunud, et riigikorda tuleb muuta, kuid milline peab olema uus riigikord ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus, eesootav tulevik pidi kujunema mõistuspäraseks. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine. Inimestele seati eeskujuks loodus. Esiplaanile seati...
Millise jälje ajalukku jättis keskaja kultuur Eestis? Eesti keskaeg ehk Orduaeg ehk Vana-Liivimma aeg algas muistse vabadusvõitlusega ning lõppes Liivi sõjaga. Tolle aja eesti talupojad ei tähtsustanud haridust, kuid siiski olid kombed ja tavad, mida õpetussõnadena põlvest-põlve edasi anti. Keskajal oli tähtis koht eestlaste tänapäevakultuuri väljakujunemisel. On ju sealt ajas meie Tallinna ja Tartu vanalinn ning ka esimene eestikeelne raamat. Haridus. Esimesed koolid rajati kirikute juurde, kuna algselt oli kool kirikuga lahutamatu osa, sest kooli peamine ülesanne oli vaimulike ettevalmistamine. Olid ka raele alluvad linnakoolid, kus anti kodanike lastele ilmalikku haridust, et nad saaksid omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Katoliku hariduse ja ilmaliku hariduse vahe oligi selles, et esimeses peeti tähtsaks vaimulikke õpetusi, kombeid ja tavasi, linnakoolides aga tähtsustati lugemis- ...
Nimeta kolm tuntud valgustajat. Joseph II; Friedrich II; Descartes, Voltaire, Montesquieu, Rousseau. Valgustuse tekkimise eeldused (3). Maailmapildi avardumine(maadeavastused); Tehnika areng, mis võimaldas hankida teadmisi loodusest, saadi aru, et looduses pole midagi juhuslikku; Uute mõtteviiside tekkimine hakati rohkem väärtustama inimmõistust ja juurdlemisvõimet, katsetega saadud tulemused panid inimesi kahtlema vanadest tõdedes. Valgustuse iseloomulikud jooned? peamine kriteerium oli inimmõistus, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, eeskuju oli loodus, omane oli uus humanism. Millised olid valgustuse tagajärjed? Riik, kus valgustus tekkis? Inglismaa. T. Hobbesi filosoofia? kõik inimesed on võrdsed, Õige kuningavõim on absolutism,Talle ei meeldinud parlamentarism ja demokraatia, sest ta oli sunnitud olema paguluses J. Locke filosoofia? täieliku parlamentaris...
SAKSAMAA RIIKLIK KORRALDUS 17.-18.SAJANDIL; PREISI TÕUS Saksa-Rooma keisririik · Keiser pärines Habsburgide suguvõsast · Keisrivõimu nõrkuseks oli saatmatus luua täitevvõimu asutusi · Esindusorganiks oli Riigipäev ( koosnes 3 kuuriast: Kuurvürstide kuuria, vürstide kuuria, linnade kuuria) , mis aga ei olnud siiski täisõiguslik parlament · Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga( peale 30-a sõda) tunnistati üksikute Saksa riikide suveräänsust( neile oli antud õigus ajada iseseisvat välispoliitikat ja pidada oma sõjaväge) · Üksikutest vürstiriikidest hakkasid esile tõusma: Saksimaa, Brandenburg, Baieri jne. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks · 1415.a tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik, mille pealinn oli Berliin · Selle riigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm 1) 1640-1688 Friedrich Wilhelm ( Suur kuurvürst- neil oli õigus Saksa-Rooma keisrit ...
Rahvuslik liikumine See on eelkõige mineviku keele ja kultuurilise ise olemise teadvustamine. Rahvusliku liikumise lõppeesmärgiks on oma riigi rajamine. Rahvusliku liikumise eeldused: Asjaolud, mis aitasid kaasa rahvusliku liikumise tekkele. Majanduslik areng- olukord kus maad oli võimalik endale päriseks osta. Majandusliku arengu kõrval jääb aega kultuurilistele ettevõtmistele. 1. põlvkonna haritlased, said ka sageli rahvusliku liikumise juhid. Oluliseks on ka koolihariduse levik (siis tekkis lugejaskond rahvusliku liikumise lehtedele). Oma algatust oli võimalik praktiseerida vennaskonna liikumises ja ka valdades (siis küll tegutses mõisnike kontrolli all). Rahvuslik liikumine on pikk periood (al 1857). Siis hakkas ilmuma Perno Postimees (tänu Jansen). Esimesi aastaid on nimetatud ka ärkamisajaks. Rahvustunde tekke ja rahvust liitvad üritused. 1881. aastal toimus teatud pööre (Tsaar Aleksander 3. ). Siis algas venestusaeg. 1896 teatud...
Kultuur Vene ajal Kultuurimõjutused XVIII sajandil Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni. Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada. Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides. Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Rahvaharidus Hariduse areng vaevaline. Koole oli vähe. Õpetajaks oli enamasti kiriku köster. Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. 1739 koolikohustuse algus. 1765 koolipatent Kool igasse suuremasse mõisasse Koduõpe. 18. saj lõpp: u 60%...
1. Balti erikord 17101850 (1710-1762, 1796-1850) · talupoegade koormiste kasv tõus · Tunnused: säilitati kultuuritraditsioonid e. Kultuuriline · pärisorjusest hakati rääkima mõisnike hulgas omapära, omavalitsused · valgustusaeg ja mõtted muutuvad · Eelnes restitutsioon- mõisad anti tagasi · Aadlimatriklite sisseseadmine-koostatakse paks raamat , aadlike nimekirjad · 1796 taastub erikord. Venemaa avalik arvamus pöördub Baltierikorra vastu. Kokkuvõttes oli Balti kubermangude areng kiirem kui sise-Venemaa areng. Balti erikorda kinnistas provintsiaal-seadustik. Nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Baltisaksa aadlikud omasid sidemeid v...
Pärisorjast saab pärisperemees Talurahva olukord hakkas paranema 18.19 sajandi vahetusel. Selle suureks põhjuseks oli Merkeli ja Petri algatusel valgustusideede levik, mille eesmärgiks oli tähelepanu pöörata inimõigustele. Iga aastaga paraneb talupoja seis ning lõpuks saavad neist pärisperemehed. 1802 aastal Eestimaal uusseadus, mis tagas talupoegadel vallasvarale, keelustati koormiste tõstmist ning korraliku talu omandatud talupoeg võis pärandada oma talu järglastele. 1804 aastal kiideti Liivimaa Eestimaa uut seadust heaks ning talupoegade müük keelustati, kuid nad jäid ikka veel pärisorjaks. Talupoegade koormised viidi vastava maa väärtuse ja suurusega, koormised kirjutati vakuraamatusse. Eestimaa uued talurahvaseadused reguleerisid mõisnike ja talurahva suhteid, kuid nad polnud sellega rahul ja siis tehti uus seadus "Pärisorjuse kaotamine",mida võeti vastu Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819, aastal. Pärisorjuse kaotamine täh...
Haridus enne ja nüüd Haridus on muutunud ja muutub ilmselt ka edaspidi inimkonna elus üha tähtsamaks ja vajalikumaks. Ilma piisava hariduseta on väga raske tänapäeva elus hakkama saada. Haridust tähtsustatakse kaasajal ehk liigagi palju. Vanemad hakkavad oma lapse tulevase hariduse pärast hoolitsema juba väga varakult. Kui vanasti ei mõelnud lapsevanemad last lasteaeda pannes niiväga sellele, kas laps palju häid oskusi ja piisava ettevalmistuse kooliks lasteaiast kaasa saab, siis tänapäeval on see väga oluline ja inimese harimine jõudnud juba lasteaedadesse. Seal õpetatakse lapsi lugema, arvutama ning paljudes lasteaedades on programmis ka lisaks mõni võõrkeel. Samuti on tekkinud eelkoolid, kus enne lapse kooli minekut valmistatakse nad juba ette oskama võimalikult palju, kuna kõikides koolides on nüüd vastuvõtukatsed ning väheste oskustega lapsed ei saa lihtsalt soovitud kooli sisse. Õige kooli valik omakor...
Rahvuslik ärkamisaeg Välised Sisemised Poliitilised Kultuurilised -Huvi kasvas kogu Euroopa -Eesti ala majanduslik -Iseteadvuse tõus rahvuste ja kultuuriliste arendamine -Eesti haritlaste esimese eripärade vastu -Talude päriseksostmine põlvkonna teke -Rahvusliku eneseteadvuse -Müüdi oma toodangut -Koolihariduse levik tõus -Kohaliku põliselanikkonna -Saksamaal ja Itaalias omaalgatuslik taotleti rahvuse poliitilist organiseerimine ühendamist -Emakeelse rahvahariduse -Alistatud rahvad hakkasid ...
17.-18. sajand Absolutism Prantsusmaal. Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism - püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine) Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil. James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta. C...
Ajaloo kontrolltöö Keskaeg ja uusaeg Keskaeg - feodaalsuhete kujunemine, kirik ja kiriku roll keskajal, vaimulikud ordud, ristisõjad. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas seda, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vasall vandus senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osales senjööri nõukogus ning vastutasuks andis senjöör talle lääni. Vasallisuhte loomine toimus sümboolse akti ehk investuuri kaudu, mille käigus vandus vasall oma tulevasele isandale ustavust Feodaalsuhete kujunemise põhjused · Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke · Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia: · Ku...
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18.sajandil.Preisi tõus Koostaja: Kertu Ojamäe Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18.sajandil Saksa-Rooma keisririiki. Ametlik nimi-Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Valitsejaks oli keiser. Esindusorganiks oli Riigipäev, mis koosnes 3-st kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompetentsi jäi käsitöönduse korraldamine, mille raames keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks 1415. aastal sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli ning nii tekkiski Brandenburgi kuurvürstiriik. 1614. aastal sai kuurvürsti pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal. 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi her...
LIIVIMAA RISTISÕDA(7) Sõjakäik-1208 jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale,tabades esialgu ainult sakala ja ugandi maakonda. 1210 võidetud Ümera lahing andis eestlastele enesekindlust. 1212 olid nii eesti kui ka novorodi,pihkva sõdimisest väsinud ja tabanud katku tõttu tehti kolmeks aastaks vaherahu. 1215hakkas sõda ja sakaslased ründasid ugandit,eestlaste korraldatud sõda riia vastu nurjus. 1217 läksid ugalased ja sakslased koos sõjakäiku venemaale. Otepää alla kogunesid ühinenud venelased,saarlased,harjualsed ja sakslased.ugalased ja sakslased andsid alla ja lahkusid eesist. lempitu juhtimisel mindi vägesid koondama.koguti kokku 6000 inimest vastased said kokku kuskil 3000 ja lahing toimus 1217 madisepäeval lõppes eestlaste allajäämisega. 1219 sekkus taani kuningas valdemar 2,eesmärgiks oli eesis kindlalt kanda kinnitada.kehtestati taani võim eestis,rahvas ristiusustati ja organiseeriti maahalduslik korraldus.taani ja sakslaste ...
1917. aasta Eestis Veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tõttu tsaar loobus troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, mida püüdsid ära kasutada eestlased. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska, hakati nõudma Eestile autonoomiat, mis saavutati märtsi lõpus. Valitsusorganiks loodi Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mille juurde kuulunud Maavalitsuse juhiks sai K.Päts. Vene ametnikud asendati eestlastega. Suvel kujunesid välja eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik erakond (J.Tõnisson), Eesti Tööerakond (J.Vilms), Eesti Maaliit (K.Päts), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Sügisel vallutati sakslaste poolt Lääne-Eesti saared, Venemaa oli alla jäämas. Selleks ajaks oli Eestis ligi 20 000 enamlast, moodustati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis haaras võimu oktoobris. Maapäev saadeti laiali, k...
1.Rahvuslik ärkamisaeg: millal oli, eeldused, tähtsamad ettevõtmised, liidrid ning nende vaated, miks rahvuslik liikumine vaibus? Eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine , eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna oma algatuslik organiseerimine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kuluuriharrastuste toestamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 2. Venestusaeg: millal oli, venestamise eesmärgid, tagajärjed. Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Taheti valitsemiskorraldus muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Valitsuse ´´uut poliitikat´´ saadeti ellu viima marurahvuslastest kubernerid Liivimaal Zinovjev ja Eestimaal Sah...
Kordamine: Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal. 5. Millega läksid kultuuri ajalukku J.Jhering- Esimene Eesti keelne aabits. H.Samson- 1626. avaldas ta nõiajutluste kogumiku ning oli Rootsi-aegne Liivimaa luterlik superintendent J.Hornung- Avaldas ladina keelse eesti grammatika. A.Virginius- TÜ I usuteaduse professor J.Skytte- TÜ I kantsler Gustav II Adolf- Rootsi kuningas, TÜ asutaja J.Fischer-Osales kiriklikel rahvakoolide avsutamisel, tõlkis eesti keelde raaatuid. A.T.Helle- Esimene eesti keelne piibel. 7. Pietism- oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Hernhuutlus-ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Ratsionalism- Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 8. Tuntumad ratsionalistid G.E...
Kordamine Prantsuse realismi kontrolltööks 1. Realism valitses 19. sajandi keskpaigal, kõrgperiood 1850-1880 2. Realism tuleneb ladinakeelsest sõnast realis esemeline (res asi) 3. Realistid huvitusid kaasajast, lähemast ümbrusest, harilikest inimestest, argielust. 4. Realismi tekkimise eeldused: · poliitiline tagurlus · tööstuse tormiline areng, töölisliikumine · tööstuse arenguga kaasnes linnastumine, mis lõhkus inimeste sidemed loodusega ja arendas endisest sotsiaalsemat eluviisi · heaolu lubav tööstuslik areng tõi kaasa suure ebavõrdsuse · darvinism · materialistliku maailmavaate tekkimine 5. Darwini seos realismiga on lihtne, sest darvinism on üks realismi tekke eeldusi. 6. Realistid kujutasid oma loomingus harilikke inimesi ( nt käsitööline, teenijanna, sunnitööline, prostituut). Hukkamõistu osaliseks said rikkad ja v...
Prantsuse realism 1. Millal valitses realistlik kirjandusvool? Algab 19. sajandi keskpaigast, kõrgperiood aastail 18501880. 2. Mida sõna ,,realism" tähendab? Res ld k asi, realis esemeline, realism faktide poeesia, tõetruu eluvaatlus. 3. Millest realistid huvitusid? Realistid huvitusid kaasajast, lähemast ümbrusest, harilikest inimestest, argielust. 4. Mis oli realismi tekkimise eelduseks? 1)poliitiline tagurlus. 2)tööstuse tormiline areng, töölisliikumine. 3)tööstuse arenguga kaasnes linnastumine, mis lõhkus inimeste sidemed loodusega ja arendas endisest sotsiaalsemat eluviisi. 4)heaolu lubav tööstuslik areng tõi kaasa suure ebavõrdsuse. 5)darvinism. 6)materialistliku maailmavaate tekkimine. 5. Keda realistid oma loomingus kujutasid? lisa näited. Realistid kujutasid esiplaanil harilik...
1. Balti kubermangude valitsemiskorraldus. · Kõige olulisem võimuesindaja kubermangus oli kuberner. · Kuberner allus otseselt senatile, aga riigiasju ajas siseministriga. · Kubernerile alluv oli asekuberner. · Lisaks võidi tema kõrvale ametisse nimetada sõjakuberner. · Kõige olulisemad asutused kubermangus olid (kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus, politsei valitsus.) · Kubermanguvalitsus tegels igapäevase kubermangu juhtimisega. · Kroonupalat juhtis viitsekuberner, tegeles majanduse ja rahaga. · Hoolekandevalitsus tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · Sisekaitse üksused kohalikud sõjaväekomandod. 2. Talurahvaseadused: a) eeldused ja põhjused; b) sätted; c) tähtsus. · 1802. aasta regulatiiv ,,Iggaüks..." - 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...", ...
Euroopa 17.-18. sajandil 1 Uusaeg ja selle iseloomulikud jooned algus: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453 Suured maadeavastused, eelkõige Ameerika avastamine Cristoph Kolumbuse poolt 1492 Luterlik reformatsioon 1517 Suur Prantsuse revolutsioon 1789 Ehk: 17. sajandi algusest alates lõpp: Esimene maailmasõda (1914-1918) ehk 19. sajandiga lõppes uusaeg. iseloomulikud jooned majanduses: kapitalism (suhete areng ja võimule pääsemine); eurooplaste koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut, eurooplastele tähendas see kasumeid; kaubanduse areng; paljudes Lääne-Euroopa riikides oli pärisorjus kadunud ning see viis hiljem ka kodanliku eraomandi tekkimiseni (Inglismaa), Ida-Euroopas ...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Referaat Eesti hariduse ajalugu Juhendaja: Karmen Trasberg Koostaja: Taimi Samblik Tartu 2011 1 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 Esimesed koolid eestis............................................................................................................4 Reformatsiooni mõju Eesti haridusele....................................................................................5 Edasiviivad jõud...........................................................................
Nõo Põhikool Keskaja Kultuur 7a klass Eesnimi ja Perekonnanimi Referaat 2014 Sissejuhatus 1. Teema : Keskaja kultuur. Ajalugu on vaja tead ,et saada aru mis toimus ajaloos keskajal .millega tegelesid toll ajal inimesed 2. Peatükid Koolid ja haridus Ülikoolid ja õpetlased Tehnoloogia ja meditsiin Renessanss ja humanistid Keskaja kultuur on väga lahe aeg sest siis alles tehti koole ja alles alustati õppimisega ja seal polnud veel nii palju inimesi kes olid targad . Koolid ja haridus Üldist koolikohust keskajal polnud .Koolitamise eest tuli maksta ning ainult vähestel vanematel oli võimalik selliseid kulutusi teha .Seega oli kooliharidus kättesaa...
· Intellekti- ehk vaimupuue. Intellektipuu ei ole haigus. Intellektipuue on eelkõige inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, halvenemine, mitte aga tema muude iseloomulike oskuste, näiteks võime rõõmustada või end hästi tunda kahjustumine. Intellektipuudega inimesed vajavad tihti palju abi ja tuge. Neil on teistega võrreldes raskem uusi teadmisi omandada ning varemõpitut uutes olukordades kasutada. Läbi toetuse ja õpetamise saavad paljud intellektipuudega inimesed õppida elama elu, mis on nende vajadustega kooskõlas ja mis sarnaneb suuresti puudeta inimese elule. Intellektipuue piirab inimese tegutsemisvõimalusi ainult osaliselt. Vaimupuudega inimesed ei ole suur grupp ühesuguseid inimesi, nad on kõik omaette isiksused, igaühel neist on oma vajadused, probleemid ja võimalused. · Valimuse poolest ei ole valdavalt mingil moel eristatavad nn norm...
Hariduse areng kaasaegses Eestis Essee Haridustemaatika on püsivalt poliitiliste seisukohtade, ühiskondlike debattide ning seltskondlike koosviibimiste tuline teema. Koolireformide ning uute hariduskavade arutelude ja uuenduste eesmärk on olnud liikuda hariduse sisu ja vormi edukama mõistmise ning rakendamiseni. Sellest hoolimata tuleb tõdeda, et haridus on alati mitu sammu muudest arengutest maas. Minu essee eesmärk on vaadelda eesti haridussüsteemi arengut. Minu essee hüpotees on, et hoolimata 20 aastasest vahest totalitaarse ja demokraatliku haridussüsteemi vahel on toimunud progressiivsem muutus pigem paberil kui sisulises hariduspraktikas. Kõige selgem erisus elus ja eluta olendite vahel on võime säilitada enda olemasolu läbi uuendamise. Elu on ennast uuendav protsess keskkonda mõjutava tegevuse vahendusel. Elu järjepidevus tähendab püsivat keskkonna ümberkohanemist vastavalt elusorganismide vajaduste...
Koolireform 19. sajandi alguses 2017 Tähtsamad aastaarvud Eesti hariduses 19. sajandil: 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. 1802. Tartu ülikooli taasavamine. Teemaks oli maarahvale koolisüsteemi kujundamine. 1816. Eestimaal Talurahvaseadus. 1830. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine. 1832. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine. Õpetajaid hakati välja koolitama. 1840. Usuvahetusliikumine. 1841. Esimene tütarlastekool. 1849. Kooliseadus nõudis juba sellele ajale kohaseid õppetarvikuid oma koolikogukonnas. 1860. Eesti Aleksandrikool. 1878. Ühtne õppeplaan ja programm. 1885. Uus koolikorraldus. 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. ...
KESKAEG Keskaja alguseks peetake Lääne-Rooma lagunemist 476.a ning Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lagunemist 395.a. Keskaja lõpuks peetakse a) 1453.a- türklased vallutavad Konstantinoopoli, b) 1492- Kolmbus avastas Ameerika ja c) 1517- reformatsiooni algus Saksamaal. 1. FRANGID *Frangid olid germaani hõimud, kelle üks esimesi valitsejaid oli Merovech. Frangi riik kujunes 5.sajandil tänapäeva Prantsusmaa aladel ning eksisteeris 5.-9.sajandini. *Chlodovech oli Merovechi pojapoeg, üks esimene ametlik Frankide kuningas. Tema ajal tehti mitmeid ümberkorraldusi. Laienes riik, Chlodovech võttis vastu ristiusu (sellega ühendas Frankide rahvad) ning Pariis muudeti pealinnaks. *Frankide valitsejad kuulusid kahte peamisse dünastiasse: merovingid ja karolingid. *Niinimetatud laiskade kuningate ajastu tähendab seda, et võimul olid alaealised ja kogenematud kuningad. *Majordoomused olid kuninga koja ülemad. *Pippin Heristlist oli Karl Ma...
1. Millist ajastut peetakse renessansiks ja millised on selle omased tunnust? Tähendab taassündi. Renessanss hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnetuse. Toimus naasmine antiikkultuuri. Sai alguse 14. Saj Põhja-Itaaliast. Selle võttis kasutusele Giorgia Vasari. Renessanssi peetakse keskajalt uusaega mineku perioodiks. Renessansikirjanduse keskuseks kujunes Firenze. Selle tunnusteks on: · Inimene kui looja tähtsustamine · Humanism · Trükikunsti areng · Kunstiteoste signeerimine · Poeetiliste väljendusvahendite uuendamine · Kirjandusteoste peamine kujutamisobjekt oli inimene Itaalia renessanss 1. Dande Alighieri (,,Jumalik komöödia") Dante oli üleminekuaja luuletaja- keskaja viimane, uusaja esimene. Teda nimetatakse Lääne- Euroopa suurpoeediks. Pärit oli Firenze aadlisuguvõsast, sai tavalise keskaegse koolihariduse, kuid õppis ise palju juurde. Oli oma aja haritumaid mehi. Pidi Firenzest p...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-157. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit ? Krimmi sõda- talurahva seadus, millega lubati teorent asendada raharendiga võeti kasutusele 7a. hiljem. Eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima.Napoleoni sõjad- 1801a. kevadel tungis Tallinna alla (GBR) admiral Horatio Nelson. Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused. Napoleoni sõjakäigud- andis mõista, et pärisorjuslik süsteem on iganenud. Euroopas oli pärisorjus kaotatud. Aleksander I reformimeelsus. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal: 1802 ja 1804 -- Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot ja vallakohtute loomine. 1816/1819 – Võeti vastu talurahva seadused E ja L-l ning kaotati p...
Saksamaa aastatel 1600-1900 Alar Juhkov Saksa valgustus · Saksa valgustajatele ei olnud omane vaenlikkus kiriku vastu · Valgustajad: · Gottfried Wilhelm Leibniz-uus filosoofia · Christian Thomasius-kõlblusfilosoof · Christian von Wolff-ratsionalist · Johann Gottfried von Herder-filosoof Saksa-Rooma keisririik · Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa- Rooma keisririiki · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria Brandenburgi kuurvürstiriik · Tekkis kuurvürstiriik, pealinnaks oli Berliin · 1614. aastal sai kuurvürst pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal · 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi hertsogkond, 1660 aastal vabanes sellest Friederich William · Arendas põllumajandust · Manufaktuuride kindlustamiseks oskustöölistega kutsus riiki u 20 000 prantsuse hugenotti · Lõi suure ja hea väljaõppega armee...
Balkani ps. soodustas tsivilisatsiooni teket see,et peamine ühendustee välismaailmaga on meri.See tingis avatuse muu maailmaga ja sügava sisemise killustatuse.Tänu Lähis-Ida asukohale oli Kreeka kultuurivahendaja ja hiljem võeti seal üle ida kultuuri saavutused.Vana- Kreeka ajalooperioodid:1)2000-1100eKr=Mükeene kultuur.2)1100-800eKr=Tume ajajärk.3)800-500eKr=Arhailine ajajärk.4)500-338eKr=klassikaline ajajärk.5)338-30eKr= Hellenistlik ajajärk.Kultuurisaavutused:3 aastatuhat ekr õpiti pronksi sulatama.Lossidest tuntuim oli Knossose loss.Lineaarkiri A, lineaarkiri B.Tume ajajärk:Tume ajajärk mis kestis u 1100-800 ekr oli kreeklastele vaesem ja nõrgeim ajajärk mis selleks hetkeks toimunud oli.Losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv kahanes.Toimus taandareng riikluses ning välissuhetes kuid asustati väike-aasia läänerannik.Võeti kasutusele ka raud,mis oli edasiareng tööriistadele.Kultuuri tähtsus:Õhtumaade kultuuri alus. Euroopa kult...
37. Majanduse areng 1870-1914 Majanduslikud eeldused omariikluse kujunemiseks Raudteede rajamine – arenes kaubavahetus, suhtlemine, uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine 1870 – Balti raudtee • laiarööpmelised (Paldiski sadam-Tallinn-Narva-Peterburg; Tapa-Tartu-Valga-Riia; Valga-Võru- Pihkva; Tallinn-Haapsalu) • kitsarööpmelised (Pärnu-Valga; Mõisaküla-Viljandi-Tallinn; Türi-Paide-Tamsalu) Põllumajandus – mõisamajandus Suurmajandid ja palgaline tööjõud, uued agrotehnilised võtted Talude päriseksostmine, rendihinnad langesid (teraviljakasvatus ei andnud loodetud kasu), arenes metsakasvatus Piimakarjakasvatus ja muu loomakasvatus Põllumajanduse intensiivistumine (hariti uusi maid, kunstväetised, kaasaegsed põllutöömasinad, sordiaretus) Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg aretas talvekindla rukkisordi “Sangaste” Süvenes sotsiaalne kihistumine ...
1 teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal Sündmused, millega seoses Eesti alas läksid järk-järgult Rootsi rigi koosseisu Põhja-Eesti alad palusid Rootsilt abi Lõuna-Eesti alad hukkusid sõjavallutuste käigus Saaremaa- Taani ja Rootsi sõja käigus rahulepingu tulemusena Rahvastik 17. sajandil 1620 oli siine rahvaarv 120 000 mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tav. 3 aastaks igasugustest maksudest talupojad liikusid väheviljakatelt aladelt laastunud viljakamatele aladele. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, saabus ka käsitöölisi, kalureid ja kaupmehi kes paiknesid Ida-Eestis Suure grupi moodustasid ka lätlased, kes asusid elama eelkõige Valga ümbrusesse Kokku oli u 10 võõrrahva l...
Valgustusajastu. Valgustusajastu mõiste võttis kasututsele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varem, sest vaidlused selle üle, kuidas valgustust defineerida algasid juba 18.ndal sajandil ja pole vaibunud tänapäevani. Kõige kujundlikumalt sõnastaski valgustuse olemuse Kant(1724 1804) VALGUSTUS ON INIMKONNA VAIMSE VABANEMISE PROTSESS. Ta kirjeldab valgustust kui inimese lõplikku täiskasvanuks saamist, inimese vabanemist teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti Prantsuse filosoof Rene Descartes. Valgustusajastu valmistasid ette avastused loodusteadustes. Kõige olulisem oli siin loodusseaduste avastamine, mis andis inimesele võime mõista ja ...
1. Kõige olulisem: Eesti 19. sajandi I poolel. Talurahvaseadused: sisu, vastuvõtmise ajad, kubermangud. Hariduselu. Talurahvaseadused: 1802 Eestimaa * vallasvara 1804 Liivimaa & Eestimaa * talukoha põline kasutusõigus * kodukariõigus * vallakohtud * magasiaidad 1816 Eestimaa * pärisorjus kaotati 1817 Kuramaa * perekonnanimed 1819 Liivimaa * maa mõisnikule * keelati elukutse vahetamine * piirati lahkumist * teorent 1849 Liivimaa * teorendi asemel raharent 1856 Eestimaa * talud müüdi päriseks talupojale Hariduselu : 1802 Taasavati Tartu ülikool. Sajandi algul asutati kubermangulinnadess...
Tallinna 21.Kool ,,Isemoodi Itaalia" Pirkko Peltonen Rognoni Mariel Luuk 11C Tallinn 2012 ,,Itaallased on kirglik rahvas." ,,Ei ole küünilisemat, külmemat, umbusklikumat ja hoolimatut rahvast kui itaallased." ,,Itaalias võib jagada inimesed kahte kategooriasse: kavalpeadeks ja tobudeks. Tobu on see, kes maksab rongipiletist täishinna; see, kes ei pääse teatrisse tasuta; see, kellel ei ole sõpra või naise sugulast tähtsal ametipostil, näiteks mõnda kohtunikku, ärimeest või poliitikut; see, kes deklareerib kõik oma tulud maksuametnikule; see, kes peab sõna ka siis, kui talle endale sellest kahju võib sündida." Päev Palermos ...
Ärkamisaeg Rahvusliku liikumise eeldused: · Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana · seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed · kujunenud oli oma haritlaskond · rahva haridustase oli kasvanud · seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt · vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja · hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel · 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele · 1864- ,,Eesti Postimees" · 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule · Eesti Vabariigi hümni sõnad · 1870- Eesti Põllumeeste Selts · 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Venestuspoliitika väljendus: asjaajamine vene keelne, eestlaste sõna...
Jean-Jacques Rousseau Sisukord Sisukord ............................................................................................... 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 2 Elulugu ............................................................................................... 3 Vaated ............................................................................................... 4 Haridusest ................................................................................... 4 Ühiskonna- ja riigifilosoofia ........................................................... 5 Inimestest ja loodusfilosoofia ........................................................... 6 Teadustest ja kunstidest ................
Suured maadeavastused Christoph Kolumbus. Esimesel reisil avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teise reisi käigus avastas Väikesed Antillid, Puerto Rico ning Jamaica. Kolmanda ekspeditsiooniga jõudis ta Venezuela rannikule. Mõtles, et äkki oli leidnud uue mandri. Tordesillase leping 1494. aastal sõlmitud leping, mille järgsel kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga porguallastele. Piir fikseeriti vaid Atlandil. Vasco da Gama jõudis Indiasse 1498. Amerigo Vespucci Brasiilia ekspeditsioonid, sai aru, et oli leidnud uue mandri Uus Maailm. Fernao de Magalhaes 1519. alustati ekspeditsiooni, 1522. jõuti tagasi ümbermaailmareisilt. Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes, võimsamaks said Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs. +hindade revolutsioon. Humanism ja reness...
lmperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu.sovinism marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. Proletariaat madala sissetulekuga sotsiaalne klass. Tööline, kelle ainus sissetulek on tema palk Sotsialism ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk- järguliste reformidega. Vene enamlased Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises.Tsentristid inimesed, kes üritavad jääda vasakpoolsete ja parempoolsete vahepeale Anarhistid kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega s...
7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses oli...
annaabi.ee 
