Kultuuri põhijoonu uusajal (1)

Kultuuri põhijooni uusajal.
Uusaja alguseks peetakse Ameerika avastamist 1492. aastal Cristoph Kolumbuse poolt. Tegelikult ei toimunud aga see ajastuse vahetus ühe sündmusega ja päeva pealt. Selleks ikka kulus väga palju aega ja sündmusi, mis muutsid maailma, näiteks Konstatinoopoli vallutamine 1453. aastal türklaste poolt. Uusaega võib nimetadagi muutuste ja avastuste ajastuks, kuna siis said alguse väga suured avastused ja muutused, mis muutsid senist keskaegset maailmakorraldust sootuks. Maailmas hakkas levima uus valitsemis- ja linnakultuur, tekkis ka uus perekonnamudel . Ka maalikunstis ja teaduses toimusid suured muudatused.
Tänu Ameerika Ühendriikide iseseisvumisele hakkasid absolutistliku monarhhia kõrval maailmas levima ka teised valitsemisvormid , näiteks vabariik. Just nimelt valitsemiskultuuri muutmiseks alustasidki prantsalastest lihtinimesed mässu kuningavõimu vastu, mis tõi kaasa Suure Prantsuse Revolutsiooni. Tänu sellele suurele mässule toimus hiljem pea kogu Euroopas valitsemiskultuuri muutus. Rahvas nägi, milline võim neil tegelikult võiks olla kui nad seda vaid tahaksid. Absolutistlikust monarhhiast – vabariiklikule valitsemiskorrale oli uusaja vaitsemiskultuuris üks väga suur ja tähtis muutus, mis oli aluseks kindlasti tänapäevasele demokraatlikule valitsemiskultuurile.
Kuna uusajal tekkis väga hea areng masinatööstuses, siis ei läinud maal enam nii palju tööjõudu vaja, vastupidiselt linnale , kus rajati hulgaliselt vabrikuid ja muid tööstuid. Selline teaduslik areng andis väga suure tõuke uusajal linnakultuuri tekkimiseks, ehk urbaniseerumiseks. Inimesed koondusid linnadesse elama, kuna maal ei olnud enam võimalust enese ära elatamiseks. Linnadesse rajati uusi elamuid ja inimestel tuli loobuda oma kunagistest eluharjumustest. Nüüd tuli käia tööl vabrikutes kellaajast- kellaajani ja ka elutingimused olid hoopis teised, elati väikestes ühetoalistes korterites. Linnakutuuri arengule aitas kaasa ka kindla koolihariduse kasutusele võtt. Tekkisid uued töökohad, mis andis tõuke keskklassi tekkeks ehk kodanluseks. Seega selline linnaelu kultuur, mis praeguseks on väga laialdaselt üle maailma levinud sai alguse juba uusajal.
Tänu linnakultuuri arenesid välja ka uus peremudel . Kui maaelu kultuur nägi ette, et mitu põlvkonda elas ühes talus ja majandas ainult oma perekonna ära elatamiseks. Siis uues perekultuuris oli ainult üks põlvkond, kus vanemad käisid tööl, et perekonda ära toita. Selline perekltuuri muutus sai alguse just linnakultuurist, kus olid väga väiksed elamud .
Maalikunsti kompositsioon muutus väga mitmekesiseks, renessansi sümeetriline paigutus asendas diagonaale või mõni muu eriline efekt. Uusajal kujunes maalikunstis väga suureks väljundiks valmus, tänu millele osati muuta maali meeleolu. Valguslaigud muutsid maalid väga salapärasteks. Tähelepanu pöörati väikestele detailidele, näiteks näole või kätele. Värvide väljendusrikkust tõsteti tunduvalt, värvid muutusid intensiivsemak ja jõulisemateks, kasutati kõrvuti kontrastseid toone. Maalikunstis mängisid väga suurt rolli eelpool mainitud barokkstiili iseloomustused. Maalid olid väga tähtsad, kuna nendega olid kaunistatud uusaja lossid, näiteks Versailles.
Uusajal arenes teadus väga jõudasti ja kindlasti oli üks väga kultuurilised teaduslikud leiutised telefon, raadio, grammofon ja telegraaf . Need samad leiustised on ju siia nii säilinud, seepärast julgen neid ka mingilmääral kultuuri väärtuseks nimetada.
Kokkuvõttes oli uusaega väga rikkas oma kultuuriliste saavutuste poolest. Just nimel uusalajal hakkati nägemalaiemat maailmapilti, mis aitsa kaasa nii kiirele ühiskonna arengule. Muutused riigivalitsemis korras, maalikunstis, teaduses, linna- ja perekultuuris on viinud kõik tänapäevase kultuuri kujunemisele.
Kristel Laurits
21.05.2009