Saksamaa riiklik korraldus 17.-18.sajandil (0)

Saksamaa riiklik korraldus 
17.-18.sajandil.Preisi tõus
Koostaja :  Kertu  Ojamäe 
Juhendaja : Margus  Maiste
Noarootsi  Gümnaasium 2012
 
 
Saksa- Rooma   keisririik
Saksamaa kuulus 17.-18.sajandil Saksa-Rooma keisririiki.

Ametlik nimi-Saksa Rahvuse Püha Rooma riik.

Valitsejaks oli keiser .

Esindusorganiks oli  Riigipäev, mis koosnes 3-st kuuriast:
1.Kuurvürstide  kuuria
2.Vürstide kuuria
3.Linnade kuuria
1663. aastast istus koos  alaline  Riigipäev, kus osalesid 
võimukandjate saadikud.

Riigipäeva  kompetentsi  jäi käsitöönduse korraldamine, mille 
raames keelati „sinised esmaspäevad“ ja naisi lubati ka muudele 
tööaladele tööle
 
 
Brandenburgi  kuurvürstiriigist Preisi 
kuningriigiks
 1415. aastal sai Nürnbergi linnusekrahv 
Brandenburgi kuurvürsti tiitli ning nii tekkiski 
Brandenburgi kuurvürstiriik.
 1614. aastal sai kuurvürsti pärandiks mõned 
väikeriigid Reini suudmealal .
 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi 
hertsogkond.
 
 
Friedrich  Wilhelm
 Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja.
 Läinud ajalukku hüüdnimega Suur kuurvürst.
  Arendas  põllumajandust – piimakarja pidamist ning aiandust.
 Turustamisvõimaluste loomiseks rõhutas  kanalite  ehitamist. 
Konkurentsi piiramiseks aga rakendas kaitsetolle
 Lõi tugeva sõjaväe, mis näitas jõudu  1675 .aastal, purustades 
Fehrbellini lahingus rootslased.
 
 
Pilt  Friedrich  Wilhelmist

Pilt kopeeritud aadressilt: 
http://de.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Wilhel m_(Brandenbur
g)
 
 
Kuningas Friedrich III
 Krooniti 1701. aastal Königsbergis ning 
temast sai Preisi kuningas Friedrich I.
 Ta armastas luksust ning toredust ja seepärast 
lõi prantsuse  eeskujusid  järgides õukonna, kus 
töötasid kunstnikud ja teadlased.
 1700. aastal asutati filosoof  Gottfried 
Wilhelm Leibnizi eestvõttel Preisi Teaduste 
Akadeemia.
 
 
Absolutism
 Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks sai 
kuningas Friedrich Wilhelm I.
 Juurutas marsisammu, mis jättis sügava mulje 
elanikele ning aitas kaasa riigi militariseerimisele.
 Pärast tema surma oli Preisi  armee suuruse poolest 
4.ndal kohal Euroopas.
 Ohvitseri saamiseks oli vaja sõjaväelist haridust.
  Armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks 
jagati väeosad garnisonideks.
 1717. aastal kehtestati Preisi riigis üldine 
koolikohustus .
 
 
Kuningas Friedrich Wilhelm I
 Läks ajalukku kui Sõdurkuningas.
 Pidas hädavajalikuks õpetada lugemisoskust.
 Keelas importkangaste kasutamise.
 Sõjaväe varustamiseks asutati ka 
relvamanufaktuure.
 
 
Pilt Friedrich Wilhelm I-st

Pilt kopeeritud aadressilt: http://www.toptenz.net/top-10 -
strangest-
monarchs.php/friedrich_wilhelm_i_of_prussia_1700
 
 
Valgustatud absolutism
Valgustatud valitseja oli Preisi kuningas Friedrich II.

Monarh toetus ametnikkonnale.

Linnas oli  kaotatud keskaegne  omavalitsus - ametis olid 
bürgermeistrid ja raed.

Talurahvapoliitikas pidas ta vajalikuks piirata teotöö mahtu.

Taheti takistada talumaade mõisastamist

Riikliku  agraarpoliitika hulka kuulus soode  ülesharimine ning 
külade ja talude rajamine.

Protsessikorralduse lihtsustamine - kirjalik  kohtuprotsess  asendati 
suulise menetlusega.

Töötati välja ja avaldati ,,Maakoolide reglement’’.

Riiklik  majanduspoliitika  ei toetanud eraettevõtlust ega ka 
majandusliku tegevuse vabadust.
 
 
Friedrich II
Sai tuntuks  kui Vana Fritz, samuti ka Friedrich Suur.

Suhtus eitavalt parlamenti ning  arvas , et reforme peab 
läbi viima valitseja, kellel on täielik võim.

Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa 
tugevamaiks.

Talle oli vastuvõtmatu isa, Friedrich Wilhelm I  elulaad .

Armastas prantsuse kunsti, kirjandust ja muusikat.

Nägi palju vaeva, õpetades preislastele kartulikasvatust.

Tema ajal jätkus  koolihariduse  areng.
 
 
Pilt Friedrich II-st
Pilt kopeeritud aadressilt:
http://www.barockgemaelde.de/Friedrich_II..html
 
 
Ikka sõdades
 Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus 
sõdades.
 Tema põhjustas Austria pärilussõja(1740-
1748 ).
 Väejuhi võimeid ilmutas ta Seitsmeaastases 
sõjas, kus kaotati küll mitu lahingut, kuid 
suudeti lõppkokkuvõttes edukalt võita.
 
 
Aitäh kuulamast! 
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14