Carl Robert Jakobson 26. Juuli 1841 19. märts 1882 Jakobsoni elu · Lapsepõlv möödus Tormas · Oskas saksa, eesti ja ladina keelt · Tal oli palju hobisid · Abiellus Julie Emiliega, neil oli 3 tütart · Suri omas kodus, külmetuse tõttu Tegevus · Võttis osa aktiivselt rahvuslikust liikumisest · Andis välja kooliõpikuid · 3 isamaalist kõnet · EKmS · Põllumeeste selts · Ajaleht "Sakala" Sakala · 11. märts 1878 ilmus esimene number · Propageeris lihtrahvast, kritiseeris majandusja kooliolusid · Populaarne leht, 1880. alguseks tiraazikaim ajaleht Eestis Carl Robert Jakobson Tänan tähelepanu eest!
kultuuriharrastuste toetamine,silmaringi laiendamine. Liidrid: 1.J.V.Jannsen- ajaleht Eesti Postimees1864, Perno Postimees1857, lauluselts Vanemuine1865, Üldlaulupidu1869. 2.Köler-aitas 1864 Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser AleksanderII palge ette. 3.L.Koidula-abiline ajalehes, näitemäng Saaremaa onupoeg 4.J.Hurt- Eesti Aleksandri kooli president, Eesti kirjameeste seltsi president, mõõduka suuna esindaja. 5.C.R.Jakobson-kirjutas kooliõpikuid, 3isamaakõnet, ajaleht Sakala. Seltsid- eesti Üliõpilaste selts, Põllumeeste selts, Laulu ja mänguseltsid(vanemuine, estonia) Venestamine- riigikeel+õppekeel vene keel, tsensuur, vene õigeusu levitamine, talurahvaasjade komissarid, Tartu Ülikool=Jurjevi Ülikool
Kõned laulupidudel Rahvaluule ja vanavara kogumise algataja, väljaandja Tähtsustas haridust Carl Robert Jakobson 26.07.1841 – 19.03.1882 Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog 1856–1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele Koostas kooliõpikuid “Vanemuise” seltsis 3 isamaalist kõnet Põllumeeste seltside asutaja ja innustaja Osales väga aktiivselt EKmS 1878.a asus tööle ajalehte Sakala Hurda ja Jakobsoni konflikt Jakobson oli radikaalselt meelestatud ja taotles esmalt õiguste kätte võitlemist ja alles seejärel hariduse kõrgemale tasemele viimist Jakob Hurt arvas, et esmalt peavad eestlased
Riik ja omavalitsused hoolitsesid pidevalt koolide olukorra parandamise eest. Pilt koolimajast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HARIDUSKAVA Kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Likvideeriti koolitüüpide paljusus ja ühtlustati õppekavad. Trükiti uusi eestikeelseid kooliõpikuid,kujundati rahvusliku õpetajaskond. Kutseharidus ja kõrgharidus Loodi ja pandi tugev alus kutseharidusele Suurt tähelepanu põõrati eestikeelsele kõrgharidusele,ilma milleta polnud rahvuskultuuri ja rahvusriigi püsimine mõeldav. Tartu ülikool 1920 aastal. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Rabindranath Tagore Rabindranath Tagore sündis 1861.a. Indias Calcuttas perekonnas, mille liikmete hulgas oli muusikuid, kunstnikke, kirjanikke. Oma esimese luuletuse kirjutas andekas ja tundliku loomusega Rabindranath 8-aastasena. Kui ta 1941.a. teispoolsusesse lahkus, jäi temast, keda siis nimetati Maailma Luuletajaks, järele üle 50 luulekogu, palju näidendeid, romaane, jutustusi, artikleid, hulganisti toid keele ja kirjanduse, filosoofia ja religiooni alalt, kooliõpikuid. R. Tagore oli tuntud hea muusikuna, heliloojana ja ka näitlejana. Viimases rollis esines ta küll vaid oma koduteatris Calcuttas, kus näitlejateks ja publikuks olid Tagore'ide perekonna liikmed ja nende sõbrad. Aga ta ei jäänud kõrvale ka näidenditest, mida etendati tema poolt 1901.a. perekonnamõisas Santiniketamis asutatud koolis. See kool, mille juurde kuulub ka rahvusvaheline ülikool Visva-Bharati (asutatud 1922.a.), töötab praegugi.
Pärit Vändrast Haridustase: Kihelkonna kool Vanemuise seltsi üks asjutaja liikmetest ja seltsi aktiivne liige. Oli esimese laulupeo(1869.Tartu) üks organiseerijatest, kus oli lubatud laulda ainult meeskooridel. Ta on ka Eesti Hümni sõnade autor Jakob Hurt Elukutselt kirikuõpetaja Haridustase: Tartu Ülikool, bioloogia. Osales Eesti kirjameeste seltsis ja vanemuise seltsi tegevuses. Tema hakkas koguma eesti rahvaluulet Carl robert Jakobson Elukutselt kooliõpetaja; koostas kooliõpikuid ja aabitsa. Tegi oma ajalehe ''Sakala'' Pidas saksamõisnike ja kirikuõpetajaid süüdlasteks eesti rahva rõhumises. Hindas koostööd vene demokraatidega Osales eesti põllumeeste seltsi tegevuses, rajas näidistalu Kurgjale, talu nimi ''Linnutaja''
rahumeelseid seisukohti pooldav folkrolist, keeleteadlane ja ühiskonnategelane Jakob Hurt. Ta sündis 22. 07. 1839. Vana- Koiolas. Kõrge hariduse poole püüeldes omandas ta Tartu ülikoolis teoloogiakraadi ja Helsingi ülikoolis filoloogia-doktorikraadi. Töötas üle Eesti nii kodu- kui ka gümnaasiumiõpetajana ja pastorina. Sai 1872. aastal loodud Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mis andis välja eestikeelset kirjandust ja kooliõpikuid. Väga suure töö tegi ta rahvaluule kogumisel ja avaldamisel, ta rajas ka eesti rahvaluule teadusliku publitseerimise. Suured teened on Hurdal ka emakeelse Alekandrikooli planeerimisel, selle nimi oli talurahva orjusest vabastanud Aleksander I auks. Koguti raha, et püstitada esimene eestikeelne kreisikool, kuid kahjuks aga see ei õnnestunud, sest venestamispoliitika rõhumisel tuli kool venekeelne. Hurt arendas palju eesti õigekirja ja andis välja mõningad sellealased uurimustööd,
Viimaseks ,kuid mitte kõige viimasena nimetaksin ma siia Eest Kirjameeste Seltsi,mis asutati 1872. aastal ja tänu millele ongi minu arust eesti nii kaugele arenenud.EKS enamus liikmeid olid kooliõpetajad ja selle esimene president oli Jakob Hurt,kelle eestvedamisel tegeldi algul peamiselt Eesti rahvaluule ja kultuuripärandi kogumisega,kuid järgmine president Jakobson, hakkas arendama eesti keelt ja kirjaviisi juurutamama.EKS andis välja eestikeelseid kooliõpikuid ja uus kirjaviis,mille EKS 1872 vastu võttis,on tänapäevanigi kasutusel. Kokkuvõtteks on ärkamisaeg üks vaieldamatuid tähtsusi eesti ajaloos.See oli aeg, kus võis öelda,et Eesti areneb paremuse poole ja inimesed on aktiivsed.Kõik need rahvuslikud tähtsused,mis ärkamisajal loodi(nagu näiteks ka ''Kalevipoeg''),on kõik tänapäevalgi tähtsad Eesti komponendid .
Talvesõja lõppedes tunnustati soome keelt Karjalas taas ametliku kirjakeelena. Tverikarjalased jäid nende manöövrite käigus oma kirjakeelest ilma. 1991. aastal välja kuulutatud Karjala Vabariigi ainsaks riigikeeleks on vene keel. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Ka soome keelt ei tunnustatud riigikeelena. Karjala kirjekeel või kirjakeeled on praegu loomisjärgus. Kooliõpikuid on välja antud nii päriskarjala kui ka aunusekarjala murdes/keeles, ilukirjandust on avaldatud ka lüüdi murdes. Kasutatakse ladina tähestikku. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil peavad karjala keelt oma emakeeleks vaid umbes pooled Venemaa karjalastest. 14% karjalastest valdavad oma rahva keelt teise keelena. 3 PILDID Karjala naised
perekonnast ja õppis Tartu Ülikoolis usuteadust. Oli üks rahvusliku liikumise juhte, emakeelse kooli eestvõitleja ja haritlasi koondava Eesti Kirjameeste Seltsi president. Eesti Kirjameeste Selts tegi ära suure töö eesti keele ja ajaloo uurimisel, rahvaluule ulatuslikul kogumisel ja nn. uue kirjaviisi propageerimisel. See kirjaviis on meil kasutusel tänini. Carl Robert Jakobson (1841 1882) oli pärit Torma kooliõpetaja perekonnast. Andis välja eestikeelseid kooliõpikuid. Rahva seas sai laiemalt tuntuks Vanemuise seltsis peetud "Kolme isamaakõnega", kus ülistas eestlaste tublidust; kujunes rahvusliku liikumise juhiks. 1878. aastal asutas ajalehe Sakala, kus kutsus võitlusele mõisnike ülekohtu vastu. Jakobson ründas ka kirikuõpetajaid, kuid Hurt pidas kirikut eesti rahvale olulisekse. Meeste tüli lõhestas rahvuslikku liikumise ühtsust. Peale I üldlaulupidu hakati Tartu ülikoolis korraldama eesti üliõpilaste kogunemisi.
Jannsenite algutsel loodi 1865. aastal Vanemuine. Ta korraldas ka esimese eesti üldlaulupeo Tartus, aastal 1869. Seal oli umbes tuhat osalejat ja paarkümmend tuhat pealtvaatajat. Jakob Hurt Pärast esimest laulupidu hakati rajama rahvuslikke seltse. Rahvusliku liikumise etteotsa tõusis Otepää kirikuõpetaja Jakob Hurt. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts, kuhu koondus peale eesti soost haritlaste ka erksamaid taluperemehi. Seltsi presidendiks sai Jakob Hurt. Hakati välja andma kooliõpikuid. Palju avaldati rahvaluulet. Rahvusliku ärkamise kandvaks ideeks oli asutada eestikeelne kreiskool. See nimetati Aleksander I järgi Aleksandrikooliks, sest tema vabastas eesti rahva pärisorjusest. Kool peeti üleval rahva enda rahaga. Annetuste kogumiseks loodi komiteed pea kõikjal. Raha saamiseks korraldati kultuuriüritusi, edendades sel kombel seltsielu. Iga aasta toimus suurkoosolek, kus arutati tähtsamaid küsimusi. Selle kõige eesotsas oli Jakob Hurt. Carl Robert Jakobson
Siin hakkas tekkima rahvuslik keel, kultuur, teatrid, kirjandus, muusika ja koolid. Seda nimetataksegi ärkamisajaks. 1860. aastatel hakati looma eestis mõningaid seltse. Nemad olid selle juures, et eesti kultuur areneks. Seal peeti kõneõhtuid, näitemänge ja koorilaulmist. Tartus oli üks selline Vanemuine ja Tallinnas Estonia. 1870. aastal asustati Eesti Kirjameeste Selts. Selle eesmärk oli kirjutada raamatuid Eesti keeles ja anda välja kooliõpikuid. Tuntuim ärkamisaja tegelane oli Johann Voldemar Jannsen. Ta asustas Pärnus ajalehe: Perno Postimees. See oli alguseks Eesti ajakirjandusele. Hiljem kolis Jannsen Tartusse, kus ta edasi toimetas. Ta andis seal välja ajakirja Eesti Postimees. Ajalehed olid tähtsaks osaks Rahvuslikus Liikumises. Ajaleht oli vaid korra nädalas, aga sellepoolest oli see hea hariduse saamise saamiseks. Jannseni suurim abiline oli tema tütar Lydia Koidula. Jannseni käsi oli haige ja ta tütar
selgema mõtlemisega. Ta sai haavata ning tema jalg amputeeriti. Ta tahtis oma jalast ilmajäämise tõttu sooritada enesetappu. Siiski jäi see tal tegemata. Haie Westhus oli tugev mees. Tema suur kasv ja käitumine jätsid mulje, et ta on Paulist vanem, kuigi ta seda polnud. Tal oli hea huumorimeel. Lahingus sai ta surmavalt haavata selga. Fredrich Müller oli ka Bäumeri klassivend. Ta kandis lahinguväljal endaga kaasas kooliõpikuid. Ta pidas tähtsaks õppimist ja haridust. Tema eluküünla kustutas valgusraketi tabamus kõhtu. Stanislaus Katczinsky oli juht peaaegu igas mõttes. Ta oli umbes 40-aastane, täiskasvanud, tugev ning tal oli ka „kuues meel“ toidu ja probleemide avastamiseks. Teised mehed imetlesid tema „kuuendat meelt“. Temast sai Pauli kõige lähedasem sõber. Katczinsky hukkumisega oli Paul ilma jäänud kõigist oma lähedastest sõpradest. Põhiprobleem
preemiaid kirjanikele, kunsnikutele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele jne. Ka haridusele ja teadusele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Hariduselu muutus palju eestipärasemaks. Venekeelne õppekava asendati eestikeelsega. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6-klassiline koolikohustus ja ehitati hulk moodsaid koolimaju. Peale 6 klassi lõpetamist oli võimalik minna kutsekooli, kuna kutseharidusele hakati üha rohkem tähelepanu pöörama. Trükkima hakati ka eestikeelseid kooliõpikuid. Suurt tähelepäna pöörati ka kõrgharidusele, avati eestikeelne Eesti Vabariigi Tartu Ülikool ja hiljem avati ka TTÜ(Tallinna Tehnikaülikool) ning kõrgemad muusika-ja kunstikoolid Tartus ja Tallinnas. Riik ja omavalitsus pidid pidevalt hoolitsema koolide olukorra paranemise eest. Tartu Ülikool oli üks tähtsamaid teaduskeskusi Eestis. Ülikooli struktuuri kuulusid usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika ja loodus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. Ka TTÜ-s tehti
Kuid paljudes maades nähti naisi eelkõige pereemadena kelle ül. oli kodu hoidmine. Haridus- juba vabadus sõja ajal asendati seni vene keelne õppetöö eesti keelsega . varasema seisusliku haridus süsteemi asemele loodi ühtluskool: üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks, ühtlustati õppekavad. Haridus taseme tõstmiseks kehtestati 6. Klassiline koolikohustus. Laiendati koolivõrku, ehitati moodsaid koolimaju trükiti eesti keelseid kooliõpikuid ning pandi tugev alus kutseharidusele. 1. Detsember 1919 a. avas uksed eesti vabariigi Tartu ülikool. Teadus- peamiseks teadus keskuseks kujunes tartu ülikool. 1938 a. autati eesti teaduste akateemia mille ül. oli teaduste edendamine saavutuste tutvustamine ja rahvusvahelisete sidemete avardamine . erilist tähelepanu pöörati rahvusteaduste eesti keel , kirjanduse, rahvaluule ja ajaloo, arheoloogia ning geograafia edendamisele.
Väikese rahva peamine jõud võib seisneda üksnes tema vaimsuses. J.Hurt oli Eesti Aleksandrikooli asutamise eestvedajaks. Kool pidi kujunema kõrgeimaks eesti õppekeelega kooliks ja vajatav raha loodeti kokku saada korjanduse teel. 1888.a. algatas J.Hurt rahvaluule suurko- gumise.Kogumistööl osales ligi 1 400 ini- mest. Selle töö tulemusena anti välja kogumik "Vana Kannel". Carl Robert Jakobson 1841 Tartu - 1882 Kurgja Kirjutas kooliõpikuid. Tegi kaastööd "Eesti Postimehele". Pidas Vanemuise seltsis "Kolm isamaakõnet". Ajalehe "Sakala" toimetaja. Mõisnikud nimetasid teda kõige ohtlikumaks mässajaks. Kaks suunda J.Hurt C.R.Jakobson *Ei soovinud, et võitlus *Nõudis eestlastele sama
ümberrahvastumist, tõstis oma eestlust esile, tegi ettevalmistusi esimeseks üldlaulupeoks (1869). Lydia Koidula - kirjutas rahvuslikel (ärkamisaja) teemadel, töötas isa (Jannseni) ajalehes. Jakob Hurt - rahvuslikult meelestatud üliõpilane, tema vahendusel sai Aleksandrikoolist rahvuslikke keskusi ühendav ettevõtmine, pidas kõnesid ja kutsus oma rahvast üles jääma rahvusele truuks ja seisma eestikeelse hariduse eest Carl Robert Jakobson - koostas eestikeelseid kooliõpikuid, pidas isamaalisi kõnesid, nimetas saksa aega orjaajaks, oli rahva seas populaarne, orienteerumine Venemaale, jõuline isiksus 3. Miks hääbus ärkamisaeg? a. Algasid Aleksander III vastureformid, venestamine b) Eestvedajate Hurda ja Jakobsoni omavaheline konflikt 4. Majanduse majanduse moderniseerimine Moderniseerimine on seotud raudteede rajamisega al 1870. Aastast 1870. a Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga
.eesti rahvas peab saama suureks vaimult..") *1870- kõne Helmes (sama teema mis laulupeol) *1871- Eesti Kirjameeste Seltsi president *1872- Eesti Aleksandri kooli peakommitee president Carl Robert Jakobson *1868- isamaaline kõne Vanemuise seltsis (jagas Eesti ajaloo kolme perioodi: valguse (iseseisvuse), pimeduse(orjapõlve) ja koiduaeg) * valiti Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi presidendiks *koostas kooliõpikuid *1878- ,,Sakala" väga sõnakas ajakiri baltisakslaste, mõisnike ja kirikuõpetajate vastu, mis tekitas lahkhelisid Hurdaga 3. Venestuspoliitika väljendus: a) asjaajamine vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid b) haridus sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head
1869- avakõne I üldlaulupeol (,,..eesti rahvas peab saama suureks vaimult..") 1870- kõne Helmes (sama teema mis laulupeol) 1871- Eesti Kirjameeste Seltsi president 1872- Eesti Aleksandri kooli peakommitee president Carl Robert Jakobson 1868- isamaaline kõne Vanemuise seltsis (jagas Eesti ajaloo kolme perioodi: valguse (iseseisvuse), pimeduse(orjapõlve) ja koiduaeg) valiti Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi presidendiks koostas kooliõpikuid 1878- ,,Sakala" väga sõnakas ajakiri baltisakslaste, mõisnike ja kirikuõpetajate vastu, mis tekitas lahkhelisid Hurdaga 3. Venestuspoliitika väljendus: a) asjaajamine vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid b) haridus sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head
levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk Kool Eestis 13.-15. sajandini Toomkoolid Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid asuda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus. Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Koolitöös kulus suurem aeg ladina keele õppimisele(eriti grammatikareeglitele), palvete ja pühakirja teatud tekstide meeldejätmisele. Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpiti kirikuraamatutest. Koolikursus nõudis ainete päheõppimist Pärast kloostrite rajamist avati ka Eestimaa kloostrites koole. Kõige varem asutati dominiiklaste kool Tallinnas. Kloostrikool jagunes kaheks: ühes õppisid noviitsid, tulevased mungad, teises linnalapsed. Õppetöö toimus ladina keeles. Alguses omandati lugemisoskus, siis õpiti trivimi ained. Kirjutamiseks kasutati stiilust ja vahatahvlit 1372
Usuga seoses lasi rajada Tallinnasse Nevski Katedraali Toompeale. Aleksander I- Vene valitseja, nägi pärisorjuses tõsist probleemi, mis takistab arengut, sotsiaal majanduslike reformide läbiviimine Eestis. Jakob Hurt- Rahvusliku ärkamise üks liidreid, Eesti keeleteadlane ja rahvaluule pärimuste koguja, rõhutas hariduse tähtsust, pidas vaimuliku ametit. Carl Robert Jakobson- Taluperemees, töötas kooliõpetajana, andis välja ajalehte ,,Sakala”, koostas mitmeid eestikeelseid kooliõpikuid. Lydia Koidula- Johann Voldemar Jannseni tütar, luuletaja ja kirjanik, rääkis oma luuletustes peamiselt kodumaa armastusest ja eesti looduse ilust, Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal esitati laule tema sõnadele. III Talurahvaseadused Too iga talurahvaseaduse kohta välja kõige olulisem märksõna, mis iseloomustab talupoegade õigusliku seisundi muutumist. Talurahvaseadused Eesti ja Liivimaal Märksõna 1802/1804 pettumus/segadus- usuti, et keiser on tegelikult koormisi
alates ka eesti keeles. Tallinna dominiiklaste aastal, mil Sitsiilias tegutsenud araabia puudus). Kooliõpetajateks olid vaimulikud. kloostris oli eestlasi, kes võisid tõlketööd geograaf Idrisi märkis oma maailmakaardile Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpiti teha ja eesti keelt õpetada ka oma linna nimega Qlwn. Eesti rahva loomulik kirikuraamatutest. Koolikursus nõudis ainete võõramaalastest kaaslastele. 1372. aastal
1865. aastal Vanemuine. Ta korraldas ka esimese eesti üldlaulupeo Tartus, aastal 1869. Seal oli umbes tuhat osalejat ja paarkümmend tuhat pealtvaatajat. JAKOB HURT Pärast esimest laulupidu hakati rajama rahvuslikke seltse. Rahvusliku liikumise etteotsa tõusis Otepää kirikuõpetaja Jakob Hurt. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts, kuhu koondus peale eesti soost haritlaste ka erksamaid taluperemehi. Seltsi presidendiks sai Jakob Hurt. Hakati välja andma kooliõpikuid. Palju avaldati rahvaluulet. Rahvusliku ärkamise kandvaks ideeks oli asutada eestikeelne kreiskool. See nimetati Aleksander I järgi Aleksandrikooliks, sest tema vabastas eesti rahva pärisorjusest. Kool peeti üleval rahva enda rahaga. Annetuste kogumiseks loodi komiteed pea kõikjal. Raha saamiseks korraldati kultuuriüritusi, edendades sel kombel seltsielu. Iga aasta toimus suurkoosolek, kus arutati tähtsamaid küsimusi. Selle kõige eesotsas oli Jakob Hurt.
(1839 - 1907) 1869- avakõne I üldlaulupeol (rahvusidee) 1872- Eesti Kirjameeste Seltsi I president 1872- Eesti Aleksandri kooli peakomitee president Carl Robert Jakobson (1841 - 1882) 1868 esimene isamaakõne – "Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi president koostas kooliõpikuid 1878 „Sakala“ Ärkamisaja tulemused teatri alged – Vanemuine, Estonia Eesti esimesed draamateosed: L. Koidula kirjandus - rahvusromantiline isamaalüürika: Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald koorimuusika - Aleksander Kunileid eesti keele arendamine ja eestikeelse kirjanduse väljaandmine – EKmS rahvaluule ja etnograafilise materjali suurkogumine VENESTAMINE: 1885 uus koolireform – vene õppekeel / ainult
Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" asutaja. I eesti üldlaulupeo organiseerija. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Jakobson pooldas vene võimu, kuid põlgas sakslasi ja kirikut. Ta astus välja liigse usuõpetuse ning baltisakslaste võimu vastu (kuigi alguses pooldas baltisaksa võimu). Ta oli suurvürsti tütre koduõpetaja ning Eesti Kirjameeste seltsi president. 3 isamaa kõnet. Ta rajas Kurgja talu. Andis välja ,,Sakala" ja palju kooliõpikuid. Edendas ajakirjandust ja majandust. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Aadel sai tagasi kõik õigused talupoegade üle. Säilis aadli omavalitsus- rüütelkonnad. Luteri usk ja saksakeelne asjaajamine. Säilis linnade omavalitsus. Väikelinnad olid mõisnike võimu all. Maksukorraldus. Positiivne Balti erikonna puhul. Oli tõke Venemaa ja Baltimaade vahel. Aitas säilitada siinse piirkonna kultuurilist omapära
vabadik e pops e saunik - talude äärealadel väikest maalappi ja eluaset omavad vaesed talupojad. mõisamoonakas - palgatööline mõisas, kellele maksti palka toidumoonaga. kadakasakslased - 19. saj. keskpaigast alates nimetati nõnda eestlasi, kes oma päritolu häbenedes sakslastena püüdsid esineda. estofiil - baltisakslastest eestihuvilised 19. saj. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestataval tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliõpikuid, asutasid mitmeid seltse, millistest tuntumad on Õpetatud Eesti Selts (Die Gelernte Estnische Gesellschaft) ja Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Tuntud estofiilid olid n Fr. R. Kreutzwald, Fr. R. Faelmann jt. vaikiv ajastu e vaikiv olek - 1934. a. 12. märtsi riigipöörde tulumusel kujunenud ajajärk (1934- 1937), mil Riigikogu oli küll olemas, kuid ei saanud Konstantin Pätsi diktatuuri tingimustes tegutseda.
ERINEVUSED NÕUKOGUDE NAISTE JA 1920NDATE MOES?-Nõukogude naiste riietus oli kinnisem,kaetum ja vanamoodsam ning lihtsam,1920ndate mood oli naiselikum,avaram,uuenduslik ja ilusam.ELUALAD,KUS NAISED SUUTSID MEHI ASENDADA.- Neist sai väga häid ajakirjanikke,teadlasi,arste ja õpetajaid.KUIDAS TÕESTAB FOTO BERLIINI OLÜMPIAMÄNGUDEST 1936A.NATSIRIIGI AJUPESU?-Kõik tõstavad kätt nagu natsid teevad. KULTUUR EESTIS- RAHVAHARIDUS-Ehitati hulk moodsaid koolimaju, trükiti uusi eestikeelseid kooliõpikuid. KÕRGHARIDUS- Rajati esimene Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. TEADUS- Asutati Eesti Teaduste Akadeemia. KIRJANDUS- Rohkesti avaldati nii maailmakirjanduse paremikku kuuluvaid teoseid kui ka algupärast ilukirjandust ning populaarteaduslikke väljaandeid. LUULE-Siuru rühmituse teke. KLASSIKALINE MUUSIKA-Eesti muusika rikastus uute sümfooniliste suurvormidega. KERGEMUUSIKA-Säilis ja tugevnes kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon. KUNST-
3. käsikirjad (päevikud, käsikirjalised mälestused, kodu-uurimistööd, diplomi- ja magistritööd kõrgkoolides jt); 4. kirjavahetus; 5. perioodikas ilmunud artiklid. Loetellu lülitatakse ainult selline materjal, mida töös tegelikult kasutati. Korrektsus eeldab, et tekstis oleks igale näidatud teosele/artiklile/arhivaalile vähemalt korra viidatud. Tavapäraselt ei panda loetellu üldlevinud teatmeteoseid (EE, ENE, ENEke), ehkki vajaduse korral neile töös viidatakse, samuti kooliõpikuid (välja arvatud juhul, kui töös analüüsitakse just eri ajastute õpikute sisu) nende kasutamist peetakse enesestmõistetavaks. Kirjed (suulised ja kirjalikud allikad ning kirjandus) reastatakse alfabeetilisel põhimõttel. Kui loetelu on küllalt pikk, võiks kirjed liigitada kolme põhirühma: 1. arhiivimaterjalid; 2. kirjandus ja perioodika; 3. suulised andmed. 2.2. Projekt Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö (ülesanne) vm ettevõtmine.
Haridus, Teadus, Kirjasõna Suured muutused tegid läbi hariduselu. Juba Vabadussõja ajal asendati seni venekeele õppetöö eestikeelsega. Varasema seisusliku haridussüsteemi asemelloodi ühtluskool: üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks, likvideeriti koolitüüpide paljusus, ühtlustati õppekavad. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6- klassiline koolikohustus, laiendati koolivõrku, ehitati hulk moodsaid koolimaju, trükiti uusi eestikeelseid kooliõpikuid, kuijundati rahvuslik õpetajaskond ning pandi tugev alus kutseharidusele. Suurt tähelepanu pöörati eestikeelsele kõrgharidusele, ilma milleta polnud rahvuskultuuri ja rahvusriigi püsimine mõeldav. 1. detsember 1919 avas uksed Eesti Vabariigi Tartu Ülikool; hiljem lisandusid Tallinna Tehnikaülikool ning kõrgemad muusika- ja kunstikoolid Tallinnas ja Tartus. 1938. aastal asutati Eesti Teadusete Akateemia, mille ülesandeks oli teaduste edendamine,
soome keelt Karjalas (Karjala-Soome NSV-s) taas ametliku kirjakeelena. Tverikarjalased jäid nende manöövrite käigus oma kirjakeelest ilma. 1991. aastal välja kuulutatud Karjala Vabariigi (endine ANSV) ainsaks riigikeeleks on vene keel. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Ka soome keelt ei tunnustatud riigikeelena. Karjala kirjekeel või kirjakeeled on praegu loomisjärgus. Kooliõpikuid on välja antud nii päriskarjala kui ka aunusekarjala murdes/keeles, ilukirjandust on avaldatud ka lüüdi murdes. Kasutatakse ladina tähestikku. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil peavad karjala keelt oma emakeeleks vaid umbes pooled Venemaa karjalastest. 14% karjalastest valdavad oma rahva keelt teise keelena (1989. aasta andmed). Ajalugu I aastatuhande II poolel pKr oli karjalaste tuumikalaks ilmselt Laadoga järve ja Soome lahe vahel asuv Karjala maakitsus (kannas)
kirjakeelena kasutati peamiselt vene keelt, Viena Karjalas ja mujal Soomega piirnevatel aladel ka soome keelt. (Fenno-Ugria, 2015) 1991. aastal väljakuulutatud Karjala Vabariigi (endine ANSV) ainsaks riigikeeleks on vene keel. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Ka soome keelt ei tunnustatud riigikeelena. Karjala kirjekeel või kirjakeeled on praegu loomisjärgus. Kooliõpikuid on välja antud nii päriskarjala kui ka aunusekarjala murdes/keeles, ilukirjandust on avaldatud ka lüüdi murdes. (Õispuu, 1983) 5 3. Kultuur 3.1 Kunstikultuur Karjalased pidasid väga lugu kunstist. Vanimateks kunstimälestusteks võib pidada Neoliitikumist pärit kaljujooniseid. Samuti on Neoliitikumist säilinud palju kammkeraamikat ja kivist ning luust nikerdatud kujukesi. Pronksajast aga pärineb palju erinevaid
Eestlastel oli kujunenud väiksearvuline haritlaskond, kes tegid oma tööd rahva hüvanguks, et kasvatada rahvuslikku eneseteadvust. Johann Voldemar Jannsen kirjutas hariduse vajalikkusest, innustas rahvast talusid ostma andis õpetusi põllumeestele. Asutas Perno Postimehe, oli Lydia Koidula isa. Korraldas esimese üldlaulupeo 1869. aastal Tartus. Lõi ka laulu- ja mänguseltsi Vanemuine Jakob Hurt asutas Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS), kes andis välja ntks kooliõpikuid. Lõi ka Aleksandrikooli, mis oli eestikeelne kreisikool. Oli Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas. Carl Robert Jakobson andis välja ajalehte Sakala, mis tõusis kõige loetavamaks Eesti leheks. Arvustas rohkelt ühiskondlikke olusid, seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise. Sattus Hurdaga vastuollu ning viimane läks Peterburi. 1881 sai Jakobson EKS presidendiks, suri järgmise aasta kevadel. 14. ESIMENE MAAILMASÕDA
Tollase vene kultuuri tähtsaks osaks olid ka raamatukogud ja muuseumid. Väärtuslikem neist oli Narva Linnamuuseum, mille paljud etnograafilised eksponaadid pärinesid just Narva regioonist ja Peipsi äärsetelt aladelt. Alates 1919. aastast hakati Eestis üllitama venekeelseid raamatuid. Siinsetest kirjastustest tegelesid sellega Tartu kirjastus "Odamees", Tallinnas "Bibliofiil" ning "Russkaja Kniga" ("Vene Raamat"). Palju oli filosoofilist ja usukirjandust, aga avaldati ka ilukirjandust, kooliõpikuid ja lasteraamatuid. Ka venekeelne perioodika jõudis Eesti Vabariigis heale tasemele -- aastatel 19181940 ilmus üle saja venekeelse perioodilise väljaande. Enamus neist olid lühiajalised, kuid mõned ilmusid siiski ka läbi aastakümnete. Populaarsemateks siinse vene elanikkonna seas olid päevalehed "Poslednije Izvestija" ("Viimased uudised"; ilmus 19201927), "Vesti Dnja" ("Päevauudised"; ilmus 19261940; likvideeriti
Nendest esimene rääkis Eesti rahva ajaloost kui valguse, pimeduse ja koidu ajast, kus valgusaeg- muistne iseseisvusaeg, pimedusaeg- eestlased sakslaste võimu all, koidu aeg- eestlased saavad sakslaste võimu alt vabaks ja see pidi toimuma vene keisrikotka kaitsva tiiva all. Ta nägi venelastest liitlast võitlemaks baltisaksa ülemvõimu vastu. Oma isamaakõnega on ta andud vale käsitluse Eesti ajaloost (pärisorjuse pikkus). Ta andis välja ka erinevaid kooliõpikuid, need olid populaarsed. Kuna kaotas avaldamisvõimaluse Eesti Postimehes, siis hakkas taotlema oma ajalehe tegemist. 1878 sai loa- Viljandis hakkas ilmuma ajaleht Sakala. See oli radikaalsem, kokkuleplust baltisakslastega ei pooldanud. Ka Hurt avaldas esialgu oma artikleid Sakalas, kuid peatselt läksid nad konflikti, see tekkis seoses usuga. Hurt kritiseeris oma artiklites nii kirikuõpetajaid kui ka luteri usku. See, et luteri usku kritiseeriti oli Jakobsonile vastuvõtmatu, sest ta oli
Eestlastel oli kujunenud väiksearvuline haritlaskond, kes tegid oma tööd rahva hüvanguks, et kasvatada rahvuslikku eneseteadvust. Johann Voldemar Jannsen kirjutas hariduse vajalikkusest, innustas rahvast talusid ostma andis õpetusi põllumeestele. Asutas Perno Postimehe, oli Lydia Koidula isa. Korraldas esimese üldlaulupeo 1869. aastal Tartus. Lõi ka laulu- ja mänguseltsi Vanemuine Jakob Hurt asutas Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS), kes andis välja ntks kooliõpikuid. Lõi ka Aleksandrikooli, mis oli eestikeelne kreisikool. Oli Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas. Carl Robert Jakobson andis välja ajalehte Sakala, mis tõusis kõige loetavamaks Eesti leheks. Arvustas rohkelt ühiskondlikke olusid, seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise. Sattus Hurdaga vastuollu ning viimane läks Peterburi. 1881 sai Jakobson EKS presidendiks, suri järgmise aasta kevadel. 14. ESIMENE MAAILMASÕDA
oli sündinud vabana, mitte pärisorjana. Eestlastel oli kujunenud väikesearvuline haritlaskond, kes tegid oma tööd, et kasvatada rahvuslikku eneseteadvust. Johann Voldemar Jannsen kirjutas hariduse vajalikkusest, innustas rahvast talusid ostma ja andis õpetusi põllumeestele. Ta asustas Perno Postimehe, oli Lydia Koidula isa. Korraldas esimese üldlaulupeo 1869. Aastal. Ta asutas laulu- ja mänguseltsi Vanemuine. Jakob Hurt asutas eesti kirjameeste seltsi, kes andis välja näiteks kooliõpikuid. Ta lõi Aleksandri kooli, mis oli eestikeelne kreisikool. Oli Eetsi Aleksandri kooli pea komitee eesotsas. Carl Robert Jakobson andis välja ajalehe Sakala, mis tõusis kõige loetavamaks Eesti leheks. Seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise. 1881. Aastal sai Jakobson EKS presidendiks. Ärkamisaja tähtsuseks oli haridustaseme kasv. 14.RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL Millised kaks vastasleeri olid 20. saj. alguseks välja kujunenud, miks, kes neisse kuulusid, millised
Brandenburgi läks jne. Selline esitusviis kalendritele omane kuni 19. sajandi teise pooleni. Piiblist sai ka muidugi ajalugu, aga põhiliselt siiski ju muistse Lähis-Ida oma, mis esitatud küllaltki mütoloogilisel kujul. Ja siis muidugi veel kirikuõpetajate seletused ajaloost, eriti valgustusajal, kui püüti harida, et kõik liigub pimedusest valguse poole, nüüd on algamas suur hariduse ja vaimuärksuse ajajärk. Kooliõpikuid hakati kirjutama siis 19. saj keskpaiku, n J V Jannsen isiklikult, tema ajalootaju oli aga veel täielikult baltisakslaste ja venelaste mõju all (põhijooneks tugev lojaalsus Vene võimule, aga tsipa äsas baltisakstele vist ka). Ärkamisaegne murrang Eestkätt seotud "Kalevipojaga", mis andis eestlastele heroilise ajaloo, sai hakata liikuma Merkelliku ajaloonägemuse suunas (Undusk). Samuti räägiti uutmoodi ajaloost mingites lugulauludes ("Mõisnikkude hapu kurk")
MHG 1. septembril 1906 a. alustas õppetööd esimese eestikeelse erakeskkoolina Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi I järgu Tütarlaste Kool Tartus. Kooli asutajateks olid Jaan Tõnisson, Oskar Kallas ja Peeter Põld. Kirjanikud Otto Wilhelm Masing (1763-1832) 15 Oli esimene valgustaja, ta tõi eesti keelde õ-tähe. Ta õppis Euroopas ning hiljem arendas eestlaste kultuuri. Ta oli pastor ning andis välja kooliõpikuid lastele. · Maarahwa- Näddala- Leht- sisaldas õpetlikke juhiseid põlluharimise ja kaubanduse kohta. · Maarahwa Kalender- kirjutas Euroopa maadest ja rahvastest, informeeriti talurahvast. Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset).
50. aastapäevaks. (1819). Esimene Laulupidu toimus: 1869, Tartus. Lp oli tõukeks seltside loomiseks. Konflikt baltisakslastega. Tehing: Jannsen ei avalda Jakobsoni kirjutisi toetuse maksmine. Hurt ka minekule. J. Hurt (18391906) Radikaalsem EP mõjutus. Õppis usuteadust kirikuõpetaja. Rajas Aleksandri kooli. Hurta süüdistati saksa meelsuses. C. R. Jakobson (18411882) Radikaalsem EP mõjutus . Venestunud veidike Kirjutas palju kooliõpikuid : aabits, geograafia. Olid popid 06.02.2009 1885 Lm kuberneriks sai M. Zinovjev Em || S. Sahhovskoi (eriti järjekindel venestaja) · ametlikuks asjaajamise keeleks sai vene keel (ainus koht, kus sai eesti keelega hakkama oli valla kohus) · vene ametnikud · kooliharidus vene keelne · usuõpetus oli veel eesti keeles ja ka eesti keel
mõttesuuna peamiseks kandjaks. Tema artiklite laialdane temaatika haaras aktuaalseid päevasündmusi: ta käsitles rahvaküsimust ja rahva kasvatamise probleeme, põllumajanduse ja mereasjanduse parandamise võimalusi, arvustas kirikumeeste reaktsioonilisi tegusid, eriti nende pidurdavat mõju rahvakooli arengule. CRJ nõudis usuõpetuse vähendamist kooli tunnikavas, imalike õppeainete osa suurendamist, paremaid kooliõpikuid ja kvalifitseeritud kooliõpetajate ettevalmistamist, koduse kasvatuse parandamist, väärtusliku ilukirjanduse loomist ja uue kirjaviisi kehtestamist. Nõnda oli ta juba mingil määral kavandanud eesti rahvusliku liikumise põhiprogrammi, mille eest ta aktiivselt võitlusesse astus. Oma talurahva elulisis vajadusi väljendavate seisukohtade kaitsel sattus Jakobson paratamatult vastuollu balti-saksa ülemkihtide ideoloogia ning poliitikaga
Lõpetanud Tartu ülikooli. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas "Maarahva kasulist kalendrit". Tema peateoseks on rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg". Seisis Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas. C.R.Jakobson-(1841 -1882)-eesti ühiskonnategelane, kirjanik, rahvusliku liikumise juhte, ajakirjanik, õpetaja ja põllumees. Õppis Cimze seminaril Valgas.1878.a. asutas Viljandis esimese eesti poliitilise ajalehe "Sakala". Tegi häid kooliõpikuid. Kuulsaks on saanud tema "Kolm isamaakõnet". Juhtis põllumeeste seltse Pärnus ja Viljandis. Tal oli Vändras Kurgjal oma talu. Suhtus kirikusse kriitiliselt ja astus kirikuõpetajatele ja mõisnikele vastu. Pooldas vene ideoloogiat ja suhtus sakslastesse tõrjuvalt. Tema poliitika toetus eeskätt jõukale talurahvale, ta ei omistanud linnakodanlusele mingit tähelepanu. Ta oli kohati liiga enesekindel ja esiletükkiv, mis viis ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. Suri kopsupõletikku.
Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid asuda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus. Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Tallinna toomkoolist kõige varasemad andmed on 1319. aastast. Toomkooli esimese astme kursuse moodustasid triviumi ained. Koolitöös kulus suurem aeg ladina keele õppimisele(eriti grammatikareeglitele), palvete ja pühakirja teatud tekstide meeldejätmisele. Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpitit kirikuraamatutest. Koolikursus nõudis ainete päheõppimist. Need, kes põrgisid kirikuvõimu kõrgemaile ametikohtadele, pidid läbi võtma ka quadriviumi ained. Dominiiklaste ordu ja kogu Lääne-Euroopa teaduste keskusteks olid Bologna ja Pariisi ülikool ning Kölni klooster. Nendes linnades pidasid loenguid silmapaistvamad dominiiklaste teoreetikud ja skolastika süstematiseerijad Albertus Magnus ning Aquino Thomas. Skolastika
Tegemist on kutselise draamateatriga, juhiks Karl Menning. kutselise teatri staatuse saavutas ka "Estonia". 1906 hakkas ilmuma ajakiri "Eesti Kirjandus". Tartus korraldati eesti kunsti üldnäitus ja alustas tööd esimene emakeelse õpetusega keskkool. 1907 asutati Eesti Kirjanduse Selts (sajandi lõpus suletud eesti Kirjameeste Seltsi asemele), mis keskendus eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimisle, kirjastas ilukirjandust ja kooliõpikuid, korraldas kirjandust populariseerivaid kõnekoosolekuid ja uudisloomingu auhindamisi. 1909 asutati Eesti Rahva Muuseum, mis hakkas organiseerima ainelise vanavara kogumist ja säilitamist. Rahvuslikku heliloomingut ja muusikakultuuri arendasid heliloojad Läte, Härma, Tobias, Saar. 1910 peeti Tallinnas VII üldlaulupidu. Tuntumad heliloojad on Läte, Härma, Tobias, Saar
patrioodid, äratajad. Uus põlvkond 1870 saadeti riigivõimule kinnitamisele Eesti Kirjameeste Seltsi põhikiri, 1872 saadi luba ja tuli ametlikult kokku. Haritlaste osa moodustasid eelkõige rahvakooliõpetajad, kihelkonnakoolmeistrid, oli ka mõningad ülikooliharidusega. EKSi eesmärgiks oli haritlaste koondamine, olulised ettevõtmised seotud eestikeelse kirjavara väljaandmisega. Anti välja eestikeelseid raamatuid, arvukalt kooliõpikuid. EKSi väljananded olid avaldatud uues kirjaviisis. 1872 ilmus Eesti Postimees uues kirjaviisis. Uued eesti ajalookäsitlused, iga rahvusliku liikumise jaoks on võtmetähtsusega teemaks ajalookäsitlus. Jakobson oma esimeses isamaakõnes visandas Eesti ajaloo põhiperioodid – kolm osa, valgusaeg (muistne iseseisvusaeg), pimeduse aeg (saksa-taani vallutusega) ja koiduaeg (alates 19.sajandist). Väga kontrastne käsitlus, must-valge. Jakob Hurt kirjutas esimese ajalookäsitluse,
magistritööd kõrgkoolides jt); 4. kirjavahetus; 5. perioodikas ilmunud artiklid. Loetellu lülitatakse ainult selline materjal, mida uurimistöös tegelikult kasutati. Korrektsus eeldab, et tekstis oleks igale näidatud teosele/artiklile/arhivaalile vähemalt korra viidatud. Tavapäraselt ei panda loetellu üldlevinud teatmeteoseid (EE, ENE, ENEke), ehkki vajaduse korral neile töös viidatakse, samuti kooliõpikuid (välja arvatud juhul, kui töös analüüsitakse just eri ajastute õpikute sisu) nende kasutamist peetakse enesestmõistetavaks. Kirjed (suulised ja kirjalikud allikad ning kirjandus) reastatakse alfabeetilisel põhimõttel. Kui loetelu on küllalt pikk, võiks kirjed liigitada kolme põhirühma: 1. arhiivimaterjalid; 2. kirjandus ja perioodika; 3. suulised andmed. Viitamise aluseks on võetud Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamatutes ja Eesti Ajalooarhiivi
Masingu järel oli oluline estofiil ka Johann Heinrich Rosenplänter- sündinud Valmieras, postijaama pidaja perekonnas. Algselt oli Tori kihelkonna pastor, hiljem oli aga kuni surmani Pärnu linna Elisabethi koguduse pastor. See mees oli oluline koolimees (andekamatele talupoegadele andis oma kodus haridust), tänut emale Pärnu raad asutas Eesti koolmeistrite kooli (teine õppeasutus forseliuse semnari järel kus anti eestikeelset koolmeistiöpetust), ka on ta välja andnud mitmeid kooliõpikuid. Kõige rohkem tuntakse teda aga seoses eesti keelega tehtud tegudega. Andis välja pikema aja vältel ajakirja ,,Lisandusi eesti keele paremaks tundmaõppimiseks" (saksa keeles) 1813-1832,- seeoli siis läbinist pühendatud eesti keelele ja sellele arendamisele. Seal avaldasid oma töid ka teised tollased estofiilid, ka k.j Peterson. Veel Rosenplänteri tegevusest, taoli eestikeelsete raamatute ja käsikirjade koguja, hiljem ta
keiser Aleksander I auks) käimapanekuks moodustati 1871. a. peakomitee eesotsas presidendiga (J. Hurt), kuhu kuulusid kõik nimekamad rahvusliku liikumise tegelased (Kreutzwald, Jannsen, Köler, Jakobson jt) ¤ 1874. a. osteti Põltsamaa külje alla Kaarlimõisa kooli tarvis maja 2) 1872.a. loodi Tartus Eesti Kirjameeste Selts (EKS), mille presidendiks oli jällegi J. Hurt ja kuhu koondusid eesti soost haritlased ja taluperemehed, et välja anda eestikeelset kirjasõna (eriti kooliõpikuid) ning koguda rahvaluulet ja vanavara ¤ erilist tähelepanu pöörati eesti keele arendamisele 3) 1872. a. mindi EKSi otsuse põhjal Eestis üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel tänapäevani. ÄRKAMISAJA LÕPP ¤ erineva mõtteviisi tõttu eemaldusid rahvusliku liikumise juhid üksteisest ¤ Jakobsoni ja Hurda lahkhelid muutusid ka nende poolehoidjate vaheliseks avalikuks lõheks ¤ 1880. a. lahkus Hurt Eestist ja asus Peterburi Jaani koguduse õpetajaks ¤ 1880. a
Rahvuselt baltisakslane, saanud hariduse Halles, hakanud huvi tundma läti keele vastu. Tõlkis rahvapärasesse läti keelde mitmeid piiblilugusid. Järgmine samm – ilmalike asjade poole pöördumine. Andis välja läti rahvapärimuste, rahvajuttude kogu. Jällegi kogus kõigepealt kokku, valis välja, publitseeris. Selle juurest järgnev samm – hakkas ise kirjutama lätikeelset luulet ja kunstmuinasjutte ja neid avaldama. Enam-vähem paralleelselt omaloominguga hakkas ka kirjastama kooliõpikuid, tol ajal tähendas aabitsaid, ka pildiaabits oli väga uudne lähenemine – tema välja antud. Odavates rahvaväljaannetes publitseerima aimeraamatuid, populaarteaduslikke käsitlusi küll võõraste riikide ja ajaloo kohta, mitmesuguste ilmastikunähtuste, põllumajanduse edendamise võimaluste kohta. Mitusada publikatsiooni. Lisaks uuris ka läti keelt, andis välja läti keele grammatika, mis jäi rohkem kui sajaks aastaks omas
Menning. kutselise teatri staatuse saavutas ka "Estonia". 1906 hakkas ilmuma ajakiri "Eesti Kirjandus". Tartus korraldati eesti kunsti üldnäitus ja alustas tööd esimene emakeelse õpetusega keskkool. 1907 asutati Eesti Kirjanduse Selts (sajandi lõpus suletud eesti Kirjameeste Seltsi asemele), mis keskendus eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimisle, kirjastas ilukirjandust ja kooliõpikuid, korraldas kirjandust populariseerivaid kõnekoosolekuid ja uudisloomingu auhindamisi. 1909 asutati Eesti Rahva Muuseum, mis hakkas organiseerima ainelise vanavara kogumist ja säilitamist. Rahvuslikku heliloomingut ja muusikakultuuri arendasid heliloojad Läte, Härma, Tobias, Saar. 1910 peeti Tallinnas VII üldlaulupidu. Tuntumad heliloojad on Läte, Härma, Tobias, Saar. 1916 korraldati
ametliku kirjakeelena. Tverikarjalased jäid nende manöövrite käigus oma kirjakeelest ilma. 1991. aastal välja kuulutatud Karjala Vabariigi (endine ANSV) ainsaks riigikeeleks on vene keel. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Ka soome keelt ei tunnustatud riigikeelena. Karjala kirjekeel või kirjakeeled on praegu loomisjärgus. Kooliõpikuid on välja antud nii päriskarjala kui ka aunusekarjala murdes/keeles, ilukirjandust on avaldatud ka lüüdi murdes. Kasutatakse ladina tähestikku. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil peavad karjala keelt oma emakeeleks vaid umbes pooled Venemaa karjalastest (www.perepis2002.ru köide 4, tabel 4 ja 5). 14% karjalastest valdavad oma rahva keelt teise keelena (1989. aasta andmed, Narodõ 1994: 441). Ajalugu
annaabi.ee 
