Motivatsioon lisa Arengumotivatsiooni näiteid. Kontrollkese (ingl locus of control). Inimese kontrollitunne (maailma adekvaatne tunnetus veendumus enda asjatundlikkuses) sõltub olukorrast. On asju, millega toimetulek on inimese võimuses, kuid talle endale tundub, et ta ei saa hakkama. Kui kontrollimatusetunne laieneb paljudele asjadele ja olukordadele, siis võib kõneleda juba püsivast isiksuseomadusest. Inimesele hakkab tunduma, et tal on üldse vähe kontrolli asjade üle, milles ta asub. Sellisel
Turvalisusele omakorda toetub armastuse ja kuuluvuse vajadus ning vajadus tunnustuse järgi. Püramiidi tippu troonib eneseteostuse vajadus, mis Maslow´i teooria kohaselt hakkab inimese puhul tööle alles siis, kui kõik eelnevad vajadused on rahuldatud. 12. Kaitsemehhanismid Repressioon ehk tõrjumine,regressioon ehk tagasimenek,ratsinaliseerimine,vastandamine,projektsioon ehk ülekandmine,eitus,asedamine 13. Eksternaalne kontrollkese v internaalne kontrollkese Eksternaalne-inimene mõtleb,et edu ja ebaedu tuleb välistest tingimustest,inimene on alluv ja pingutavad vähe Internaalne-inimene usub õpingutesse ja oma väimetesse ning üritab saavutada oma eesmärke.nende seisukohta on raske muuta.
aktiivne ja tegutsemishimuline, armastab vaheldust,eelistab individuaalset tegevust,saab energiat ja stiimuleid ümbritsevast asjade ja inimeste maailmast,saab tegevusenergiat oma sisemaailmast ja ideedest,ei varja oma mõtteid ja tundeid, jätab oma mõtted ja tunded sageli enda teada,armastab suhelda ja teistega koos olla,eelistab olla omaette ja keskenduda mingile tegevusele,kaldub tegutsema impulsiivselt.armastab mõtiskleda Sisemine ja välimine kontrollkese Julian Rotter (1966) inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi. Sotsiaalse õppimise teooriad Agressiivsus oleme juba käsitlenud videod! Kontrollkese Internaalsus Eksternaalsus Inimese kalduvus paigutada kinnituse allikas Inimese kalduvus endast väljapoole paigutada kinnituse Inimene on veendunud, et allikad iseendasse tulemus on määratud teiste Inimene on veendunud, et
välistest tingimustest ja asjaoludest vähem eneseomadustest ja eelnevatest kogemustest.Nad arvavad ennast oluliselt sõltuvalt kompententsetest isikutest ning alluvad üsna kergesti.Mis puutub enda üldisesse käekäiku,siis usuvad väliskontrollkesksed inimesed,et tulevik on ettemääratud ja nad ei suuda seda mõjutama.Järelikult pole mõtted planeerida oma karjääri ega pingutada eesmärkide saavutamise nimel.Siiski võib inimese kontrollkese muutuda näiteks vanuse ja positsiooniga seaotud põhjustel.Enesehinnang on inimese emotsionaalne hinnang enda kohta, mis ilmneb tavaliselt rahulolu või rahulolematuse kujul. Inimese enesehinnnag koosneb kolmest osast 1) hinnang sellele, mis me teeme, kuidas käitume; 2) sellele, kuidas end väärtustame ehk meie eneseaustus; 3) hinnang sellele, mis me oleme.Hinnanguid antakse: füüsilisele "minale"
Sel juhul peavad nad panema oma tegevusse rohkem lisapingutust, nad saavutavad seega rohkem ja arendavad ka oma võimeid. Madal enesetõhusus võib mõjutada nii käitumist kui töösooritust vastupidises suunas. inimene, kes tunneb, et suudab keskkonda mõjutada, pingutab rohkem ja töötab iseseisvamalt (Tööülesandeid jagades arvestada sellega, paku inimesele jõukohaseid väljakutseid), Inimese enesetajust rääkides on veel väga oluline mõiste: Kontrollkese kui hästi kontrolli alla tunneb inimene olukorra olevat Sisemine tunnetatud kontrollkese - inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, ta kontrollib ise oma elu ja tegevust. Tänu sellele tundele/usule, et suudab oma karjääri mõjutada , kaldub olema rohkem motiveeritud ja pühendunum kui välise kontrollkeskmega inimesed. Väline tunnetatud kontrollkese - inimene tunneb, et teada mõjutavad pigem teised inimesed ja org.n. (ma ei
-‐ Looduslik valik peaks eelistama paindlikku kontekstispetsiifilist käitumist. Isiksus kui sotsiaalkognitiivsete ja afektiivsete protsesside dünaamilise interaktsiooni süsteem. Hinnag – subjektiivne reaktsioon Teadmised – üldine uskumus. Kontrollkese : Isiksuseomadus – seotud sellega, kas inimene tajub oma seost käitumise ja sellele järgneva sündmuse vahel. Enamus uurimusi leidnud, et sisemine kontrollkese on adapteerunud isiksuse tunnus vs väline seotus depressiooniga. Cheng & Cheng: väline kk mõõdukalt seotud depressiooni ja ärevusega
tasakaalustamata] Sangviinik jutukas, energiline, elav, muretu, tasakaalukas, avatud [tugev tasakaalustatud ja liikuv] Flegmaatik passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahumeelne, kontrollitud, kannatlik, suletud, tasakaalukas[tugev tasakaalustatud ja väheliikuv] Melanhoolik vaikne, pessimistlik, tagasihoidlik, ärevil-närviline, tujukas, tundlik, suletus; [nõrga närvisüsteemiga] ** []-s I. Pavlov tüüpidest kõrgema närvitalitluse omaduste alusel ISIKSUSE KONTROLLKESE (EKSTERNAALSUS JA INTERNAALSUS) Isiksuse kontrollkese sotsiaalse õppimise teooria väidab, et inimesel on kontrollkese. selle alusel jagatakse kaheks: Eksternaalsus *Inimene, kes näeb kontrolli ükskõik kus väljaspool ja seletab oma edu või ebaedu väliste faktoritega *Ma usun ,et rahulolu ja edu sõltuvad pigem teistest inimestest ja heast õnnest ning juhustest kui minust endast *Ma usun, et kõik oluline juhtub väljaspool mind ja mul on vähe võimalusi muuta
20. Intelligentsuse mõiste Intelligentsuse all mõistetakse üldist vaimset võimekust. Erinevad vaated intelligentsusele: · kiire ja adekvaatne kohanemine uute situatsioonidega · maksimaalne õppimine kogemusest · abstraktse mõtlemise ja sümbolite kasutamise oskus 21. IQ ja EQ 22. Temperamendi tüübid · koleerik avatud ja närviline · sangviinik avatud ja tasakaalukas · flegmaatik suletud ja tasakaalukas · melanhoolik suletud ja närviline 23. Isiksuse kontrollkese (eksternaalsus ja internaalsus) Ekstravertsus tendents eelistada inimesi üksiolekule Introvertsus tendents eelistada üksiolekut inimestele 24. Isiksuse struktuur, komponendid Isiksuse komponendid: · Ego (teadvuslik mina) · Isiklik alateadvus (teadvusest väljatõrjutu) · Kollektiivne alateadvus (inimese kui liigi mineviku kogemus, autonoomsed arhetüübid) Isiksuse struktuur -Superego (ülimina)-Ego (mina)-Id (see) 25. Eneseteadvus ja mina-pilt, nende kujunemine
- vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERARHIA 1.) tunnustus, kuuluvus ja armastus, turvalisus, füsioloogilised vajadused 2.) esteetilised vajadused, kognitiivsed vajadused 3.) eneseteostus SAAVUTUSMOTIVATSIOON McLelland ja Atkinson 1960ndad *edu saavutamine vs läbikukkumise hirm
Sangviinik stabiilne ekstravert; entusiastlik, sotsiaalne, aktiivne, meeldiv, elav, muretu, mugav, avatud Melanhoolik neurootiline introvert; analüütiline, vaikne, seltsimatu, tujutu, pessimistlik, rahulik, jäik, kaine, kartlik Koleerik neurootiline ekstravert; agressiivne, aktiivne, optimistlik, rahutu, ärrituv, tujukas, impulsiivne, tundlik 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest Sisemine kontrollkese on siis, kui inimene tunneb, et tema ise mõjutab temaga juhtuvat, nö saatus on tema endi kätes (seejuures on motiveeritum, pühendunum). Väline kontrollkese on siis, kui inimene tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või organisatsioon ehk nö saatus on ette määratud (vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni, kus inimesele antakse ülesanne ja see tuleb tal täita). 5. Mida nimetatakse tajuks? psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja
uskumuste või käitumise muutmisega. Inimesed eelistavad situatsioone, kus nende kognitsioonid või uskumused on kooskõlas nii üksteisega kui ka käitumisega. Ebakõla vähendamiseks muudetakse oma uskumusi või kognitsioone, neid viia oma käitumisega kooskõlla (suitsetamise näide – uue, soodsa info saamine, iseendale valetamine, suitsetamine vähem kahjulik kui stressorid, mida maha jätmine põhjustaks jne). Sotsiaalpsühholoogiline nähtus. Kontrollkese (Rotter): inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi. Jaotub kaheks – internaalsus ja eksternaalsus. Internaalne kontrollkese: inimesed on veendunud, et nad suudavad kontrollida oma tegutsemise keskkonda ja et oma tegevustega (oskuste ja võimetega) suudavad mõjutada tulemusi. Eelistatakse situatsioone, kus tulemuse määravad oskused ja kompetentsus (sisemine motivatsioon)
raskusi tuleb ette intellektuaalsete, probleemsete ülesannete lahendamisel. 18. Temperamendi tüübid -> · Koleerik aktiivne, optimistlik, impulsiivne, agressiivne, rahutu, muutlik · Sangviinik jutukas, energiline, elav, muretu · Flegmaatik passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahumeelne, kontrollitud, kannatlik · Melanhoolik vaikne, pessimistlik, tagasihoidlik, ärevil, tujukas, tundlik 19. Isiksuse kontrollkese (eksternaalsus ja internaalsus) -> Eksternaal inimene, kes näeb kontrolli ükskõik kus väljaspool ja seletab oma edu või ebaedu väliste faktoritega Usub, et rahulolu ja edu sõltuvad pigem teistest inimestest ja heast õnnest ning juhusest kui iseendast Usub, et kõik oluline juhtub väljaspool teda ja tal on vähe võimalusi muuta midagi. Eksternaal : Tunneb ennast välismõjude subjektina Maladam sotsiaal-majanduslik staatus Madalam stressitaluvus
MASLOW ARVAS, ET KESKMINE INIMENE RAHULDAB: 85% füsioloogilisi vajadusi 70% turvalisuse vajadusi 50% sotsiaalse kuuluvuse ja armastuse vajadusi 40% eneseaustuse vajadusi 10% eneseaktualiserimise vajadusi Inimene asub kõrgemaid vajadusi rahuldama alles siis, kui alamad rahuldatud. Aktualiseerivaks võib lugeda ennast ainult 1% rahvastikust. ROTTER, Julian B. (1954.a.) - kontrollkeskme teooria. Võttis kasutusele mõisted · Seesmine kontrollkese (internaalsus) · Väline kontrollkese (eksternaalsus) Sel puhul pidas ta silmas, kas ja kuidas isiksus usub · Oma võimetesse · Eesmärkide saavutamisse · Saatuse ettemääratusse või juhusesse Seesmise kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu sõltuvaks eelkõige iseendast. Välise kontrollkeskmega inimesed arvavad, et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest. Kumb parem? Sõltuvalt olukorrast.
Iseloomustab algatusvõime- Otsuste langetamisel on kaalutlevad ja uurivad. Välise e eksternaalse kontrollkesmega inimesed mõtlevad, et nende edu ja ebaedu tuleneb välistest tingimustest ja asjaoludest, vähem enese omadustest. Alluvad kergesti mõjutustele. Usuvad, et tulevik on ette määratud, mis tõttu nad ei pinguta karjääri ja eesmärkide saavutamise nimel. Inimese kontrollikese võib muutuda vanuse ja positsiooniga seotud põhjustel. Seesmine kontrollkese võidakse omandada tänu positiivsele kogemusele ja õppimisele. ALBERT BANDURA SOTSIAALSE ÕPPIMISE TEOORIA Uurib kuidas käib õppimine eeskujude najal. Kui laps näeb oma vanema käitumist, mis leiab tulemust, hakkkab ta seda samuti kasutama. Näiteks agressiivne käitumine Kui ema või isa agressiivne käitumine leiab tulemust, leiab laps, et see käitumine on õige ja jäljendab neid. HUMANISTLIKUD TEOORIAD Isiksust vaadeldakse arenevad ja muutuvana
Loe lisaks: http://www.businessballs.com/mcgregor.htm Kurt Lewini järgi inimese tööalane käitumine sõltub isiksuse tunnustest (teperament, iseloom, võimed, tunnetusprotsessid, vajadused, kogemused, harrastused, väärtushinnangud jm) ja keskkonnast, kus inimene viibib. Erik Eriksoni teooria järgi arenevad inimese tunnusjooned välja viiendaks eluaastaks. Olulised inimese töö ja ametiga seotud tunnused: • Kontrollkese (kes kontrollib inimese vaimset elu) • Autoritaarsus • Enesest lugupidamine • Enesekontroll • Riskivalmidus Organisatsioonikultuur Organisatsioonikultuur on selle liikmete hulgas levinud eelduste, arvamuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide kogum; tõekspidamised ja arvamused sellest milline on organisatsioon ja kuidas peaksid selle liikmed toimima; kujundab mängureeglid, vahendab formaalse juhtumise ja kontrollimise vajadust. Jaguneb kaheks:
parema tulemuse, kui lihtsad eesmärgid. Inimesed töötavad paremini, kui nad saavad tagasisidet oma liikumisest eesmärkide poole, kuna tagasiside aitab kindlaks määrata lahknevused selle vahel, mida nad on teinud ja mida nad tahavad teha, tagasiside on käitumise juhis. Eesmärgi saavutamist mõjutavad ka eesmärgile pühendumine, enesehinnang ja rahvuskultuur. Eesmärgile pühendumine on tõenäolisem, kui eesmärgid on avalikustatud, kui inimesel on sisemine kontrollkese ja kui eesmärgid on iseenda püstitatud. Kõrge enesehinnanguga inimesed vastavad negatiivsele tagasisidele suurenenud jõupingutuse ja motivatsiooniga, samas madala enesehinnanguga inimesed tõenäoliselt pingutavad vähem, kui saavad negatiivse tagasiside. Järeldus eesmärgi püstitamise teooriast on, et kavatsused, mis on selgelt väljendatud väljakutsuvate ja spetsiifiliste eesmärkidena, on võimas motivatsioonijõud. Sobivate tingimuste korral viivad need paremale tulemuslikkusele
Rotter). Pange vastavusse inimese kirjeldus ja kontrollikeskme tüüp. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna seesmine kontrollikese käekäiku. Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll mediaanne kontrollikese on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. Õige on väline kontrollkese Küsimus 2 Emotsiooni kogemisel toimuvad muudatused....: Vali üks: a. Käitumises ja füsioloogias b. Käitumises, füsioloogias ja subjektiivses kogemuses c. Subjektiivses kogemuses ja füsioloogias Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Meeltega tajutavate omaduste hulka kuulub: Vali üks: a. suund b. liikumine c. vorm d. kõik kolm vastust on õiged Küsimus 4 Väär 0 punkti 1-st
Kokkuvõtteks saab järeldada, et pedagoogide ülesanne ei ole ainult õpilastele õppekava edasiandmine, vaid ka suhtlemine õpilaste, lastevanemate, kolleegide ja kooli juhtkonnaga. 7 4. ENESEDISTSIPLIIN Väga oluline on märgata vahet ,,pealesunnitud" ja ,,enesekehtestatud" distsipliini vahel. Üks on väljaspoolt tulev, teine seestpoolt. Enesedistsipliini puhul on inimese sees kontrollkese, suudetakse ennast kontrollida, korrale kutsuda ja distsiplineerida. Enesedistsipliiniga noored on need, kellele on lapsepõlves võimaldatud palju isiklikku vabadust. Neile on antud valikuid ja otsuseid ise teha. Kahjuks aga on enamus lapsevanemaid ja õpetajaid seisukohal, et täiskasvanute poolt rakendatud väline kontroll arendab lõpuks ka lastele sisemise kontrolli. Praeguseks on küllalt tõendeid lastevanemate arusaamade tagasilükkamiseks (Gordon 2003). 4.1 EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE
· Isiksus ja eesmärgid (goal-directed behavior) · Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustus), ootustest, isiksusest · Isiksuse stabiilsus on suhteline 1. Käitumise ennustamine: Käitumise potentsiaal ( Behavior Potential) - BP Ootused ( Expectancy)-E Kinnitamise/sarrustuse väärtus (Reinforcement Value) - RV BP = f(E & RV) 2. Social learning theory sotsiaalne õppimine Tunnetatud kontrollkese (locus of control) a) internaalne (pingutus, võimed) b) eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste) Näit. Püsiv atributsioonistiil Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht. Näit. Martin Seligman - õpitud abitus (learned helplessness), õpitud pessimism, õpitud optimism II Walter Mischel ( 1930 - ) isiksus ja keskkond a) kompetentsus (competency) olukorra analüüs; tegevus, mis viib edule
· Isiksus ja eesmärgid (goal-directed behavior) · Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustus), ootustest, isiksusest · Isiksuse stabiilsus on suhteline 1. Käitumise ennustamine: Käitumise potentsiaal ( Behavior Potential) - BP Ootused ( Expectancy)-E Kinnitamise/sarrustuse väärtus (Reinforcement Value) - RV BP = f(E & RV) 2. Social learning theory sotsiaalne õppimine Tunnetatud kontrollkese (locus of control) a) internaalne (pingutus, võimed) b) eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste) Näit. Püsiv atributsioonistiil Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht. Näit. Martin Seligman - õpitud abitus (learned helplessness), õpitud pessimism, õpitud optimism II Walter Mischel ( 1930 - ) isiksus ja keskkond a) kompetentsus (competency) olukorra analüüs; tegevus, mis viib edule
saavutatud on piisav sõltumatus. Isa mõju identiteedi arengule on väga tähtis!!! Inimestel on identiteedi konstrueerimisel 3 orientatsiooni: 1. Informatsioonile orienteeritus- otsides, töötades, hinnates ja kasutades enesekohast infot. 2. Normatiivne orienteeritus- kasutavad tähtsate teiste ettekirjutusi, ootusi ja standardeid. 3. hajus/vältiv- hoiduvad vastandumast isiklike või identiteedi-probleemidega. Lükkavad probleeme edasi. Väline kontrollkese, emots. keskne toimetulek, isiksuslik suletus. Narratiiv- identiteet kui jutustav lugu, elu kokkuvõttev ja tähenduslik, seostatud ja mõtestatud. Identiteedikriis: inimene võib valida endale paljude seast identiteedi; selle alus peitub selle järgi inimeses endas ja inimene on põhimõtteliselt eraldiseisev oma kohast ühiskonnas. Koos vabaduse ja võimalustega on tekkinud ka identiteediprobleemid. Inimesest endast on tehtud väärtuste alus! I.kriis tekib
pikaajalisi kohustusi. Evolutsiooni käigus kujunes ka armastus see aitab keskenduda ühele partnerile, kellega korduvalt seksuaalvahekorras olla. Uimastisõltuvus Kehatemperatuuri hoidmine: Kaks mehhanismi. Sisemine kontroll: Vasodilatatsioon nahakapillaaride laienemine Vasokontriktsioon Nahakapillaaride ahenemine Piloerektsioon karv turri Lisaks suur ja väike vereringe Väline kontroll tahtele alluv. Kontrollkese ajus hüpotalamus - Kontrollkeskme lähenemine : Julian Rotter 1966.a. inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi. Sisemine e Internaalne kontrollkese Inimesed on veendunud, et nad suudavad kontrollida oma tegutsemise keskkonda, mning, et oma tegutsemisega suudetakse muuta oma tulemusi. eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus.
ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest, vähem enese omadustest ja eelnevatset kogemustest. Nad arvavad ennast oluliselt sõltuvat kompentsetest isikutset ning alluvad üsna kergesti mõjutustele. Nad usuvad et tulevik on ettemääratud ja nad ei suuda seda mõjutada. Järelikult pole mõtet planeerida ka oma karjääri ega pingutada eesmärkide saavutamise nimel. Siiski võib inimese kontrollkese muutuda näiteks vanuse ja positsiooniga seotud põhjustel. Enesehinnang, eneseaustus Enesehinnang on inimesel suhteliselt püsiv hinnang iseenda saavutuste, võimete, edu suhtes. Eneseaustus võrdub EDU TAOTLUSED(EESMÄRGID) Eneseaustus sõltub reaalselt püstitatud eesmärkidest nende täideviimise planeerimisest. Ja sellisel juhul võib eeldada et inimest saadab edu. Test: Kui suur on teie enesest lugupidamine. 1. Jah 2. ei 3. jah 4. jah 5. ei vale 6. ei 7. jah vale 8. ei 9. ei 10. ei
Omased jooned: · sisendatavus · emotsionaalne aheldatus · alaväärsustunne · mure teiste heakskiidu/hukkamõistmise pärast · on seda tugevam, mida rohkem on grupis liikmeid Allikad: · püüd toimida õigesti ja toetuda seejuures teiste antud normidele · püüd meelidida kaaslastele · püüd saada tasu sobiva käitumise eest ja vältida karistusi ebasobiva käitumise eest Kes uuris enesetõhusust ja mida see tähendab? Mis on kontrollkese? Nimeta ja kirjelda erinevaid agressiivsuse teooriaid. Instinktiteooria agressiivsus on looduse poolt antud vajalik kaitsekilp, mis on konflikti puhkedes enesekaitse ja enesealalhoiu aluseks. Agressioon ja võitluskihk vallandavad üleolekutunde ja rahulolu Õppimise teooria eeskujude järgimine. Agressiivse käitumise heakskiitmine võimendab sellist käitumist veelgi Frustratsiooniteooria kogunenud pinged, viha, pettumused ja nendest tulenevad
koormuse korral on suurenenud ka valguvajadus (28). Motivatsiooni komponendid. Kehalise aktiivsuse levinumad motivaatorid ja takistavad tegurid küsitlusuuringute põhjal. Istuva käitumise korrelaadid. Hoiaku komponendid. Terviseuskumuste mudel (health belief model) ja selle komponendid. Planeeritud käitumise teooria. Kontrollimotivatsioon. Sisemine motivatsioon. Autonoomia (isemääramine), kompetentsus ja sotsiaalsed suhted kui vajadused. Kontrollkese (locus of control). Võimekuse kasvu- ja jäävusteooriad (Dweck). Eesmärgile orienteeritus ja selle seosed motivatsiooniga ("task goal" vs "ego goal"). Enesetõhusus (self-efficacy) ja selle põhjused. 4. Uni -Kantola P (2007). Sleep deprivation: Impact on cognitive performance. Neuropsychiatr Dis Treat. 3(5): 553567. Unedeprivatsioon ja (osaline, krooniline) unerestriktsioon. Une regulatsiooni kahe-portsessi mudel (two-process model of sleep regulation) ja unepuuduse
haigestumine ) Prognoos agressiooniks seksuaalse erutuse seisundis vs e m otsionaalselt rahulikus seisundis Suitsetajate prognoos (Lynn & Bonnie, 1994) Enesetõhusus, eneseefektiivsus (Bandura, 1986) ·Enese ko mp etentsuse ja tõhususe subjektiivne tajumine ·B. Levy eksperi mendid lühiajaliste ekspositsioonide ga: Langus, unustama, raugastunud vs elutark , arukas, õpetatud Kontrollkese, kontrolli lookus (J. Rotter): ·Inimese hinnang sellele, kas ta elus toimuvad sünd mused ja kogu elu on ta enese poolt kontrollitav või sõltub ta täielikult välistest jõududest ja juhusest - Lõppude lõpuks suhtutakse ini mestesse nii, nagu nad on selle ära teeninud - Kõik , mis minuga toimub, s õltub minust endast - Kesk mine kodanik suudab m õjutada valitsuse otsuseid - Kahjuks on nii, et kui palju ka ini mene ei püüaks, ikka jäävad sageli ta väärtused
Isiksuseomaduste ja intelligentsuse päritavus Isiksuseomaduste klassifikatsioon; 3 “superfaktoriga” mudel (PEN) Isiksuse bioloogiline mudel; ekstravertsuse psühhobioloogia Bioloogiline paradigma HJ Eysenck J Gray Marvin Zuckerman Avshalom Caspi … Kognitiivse paradigma algus Watson, Skinner, Dollard, Miller; sotsiaalne õppimine (social learning) (Eysenck …) Julian Rotter, väljast sõltuvus (field dependence); kontrollkese (locus of control) George Kelly, personaalsed konstruktid Albert Bandura, enesetõhusus Walter Mischel Walter Mischel 1930- Tasu edasilükkamine (delay of gratification) 1968 raamat “Personality and assessment”; isiku vs situatsiooni “debatt” Sotsiaal-kognitiivne isiksusemudel “Käitumissignatuurid”, kui…siis mustrid Psühhomeetria arendajaid Lee Cronbach Lewis Goldberg (leksikaalne lähenemine jne) Jerry Wiggins Personality and Prediction, 1972* Warren Norman Paul Costa, Robert
Isiksuse struktuur - isiksuse omaduste, rollide ja positsioonide kogum Isiksuse struktuur psüühiliste omaduste järgi : 1.Suundus 1.1.vajadused 1.2.huvid 1.3.veendumused 1.4.ideed 1.5.hoiakud 2.Temperament 3.Iseloom 4.Võimed 3.1.SUUNDUS. VÄÄRTUSED JA HOIAKUD .VAJADUSED. J.B.Rotter (1954.a.)-.kontrollkeskme teooria. Võttis kasutusele mõisted · Seesmine kontrollkese (internaalsus) · Väline kontrollkese (eksternaalsus) Sel puhul pidas ta silmas, kas ja kuidas isiksus usub · Oma võimetesse · Eesmärkide saavutamisse · Saatuse ettemääratusse või juhusesse 1. Seesmise kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu sõltuvaks eelkõige iseendast. 2. Välise kontrollkeskmega inimesed arvavad, et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest.
suhted olid ebaselged Rõhuasetus nihkus stiililt võimetele Analüütiline vs holistlik mõtlemine on arengupsühholoogias uuesti popp teema George Kelly: personaalsed konstruktid Julian Rotter: sotsiaalne õppimine · Biheiviorismi edasiarendus · Expectancy value theory · Sarrustajate väärtus ning tajutud tõenäosus sõltub indiviidist · Üldistatud ootused (nt usaldus: ootus, et inimesed peavad sõna ega püüa teisi alt vedada jne) · Kontrollkese (kas tulemus sõltub sinu enda pingutusest või õnnest, geenidest jne) Walter Mischel · Tasu edasilükkamine (delay of gratification): kas üks komm kohe või 2 kommi mõne aja pärast? · Käitumise situatsioonispetsiifilisus (-kohasus) näitab paremat kohanemist. Individuaalsed erinevuse võimenduvad olukordades, kus inimene tunneb, et ei saa hakkama ning viimases hädas kasutab hästi kätteõpitud käitumisviise (nt sõimamine või peitupugemine) · Käitumissignatuurid
sõltuvaks, nad arvastavad põhiliselt oma võimeid ja eeldavad oma tegevusele vastavaid tulemusi. Neid iseloomustab algatusvõime. Välise ehk eksternaalse kontrollkeskmega inimesed mõtlevad, et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest, vähem enese omadustest ja eelnevatest kogemustest. Nad arvavad ennast oluliselt sõltuvat kompetentsetest isikutest ning alluvad üsna kergesti mõjutustele. Siiski võib inimese kontrollkese muutuda. Seesmine kontrollkese võidakse omandada tänu positiivsetele kogemustele ja õppimisele. Kuid inimene ei õpi mitte ainult isiklikest kogemustest. Me õpime ka teiste omadest. Albert Bandura sotsiaalse õppimise teooria Albert Bandura on uurinud, kuidas toimub õppimise eeskujude najal. Sageli tõstetakse sellest teooriast esile just agressiivsuse õppimise käsitlust. Jälgides teiste inimeste käitumist, märkavad lapsed et agressioon tasub end tihtipeale ära
kuna tagasiside aitab kindlaks määrata lahknevused selle vahel, mida nad on teinud ja mida nad tahavad teha, tagasiside on käitumise juhis. Iseendale antud tagasiside juhul, kui inimene on võimeline jälgima oma progressi - on võimsam motivaator kui väliselt antud tagasiside. Eesmärgi saavutamist mõjutavad ka eesmärgile pühendumine, enesehinnang ja rahvuskultuur. Eesmärgile pühendumine on tõenäolisem, kui eesmärgid on avalikustatud, kui inimesel on sisemine kontrollkese ja kui eesmärgid on iseenda püstitatud. Enesehinnang näitab inimese usku oma võimetesse ülesannet teostada. Mida kõrgem enesehinnang, seda kindlam on inimene oma võimes ülesanne edukalt täita. Kõrge enesehinnanguga inimesed vastavad negatiivsele tagasisidele suurenenud jõupingutuse ja motivatsiooniga, samas madala 16 enesehinnanguga inimesed tõenäoliselt pingutavad vähem, kui saavad negatiivse tagasiside.
arenguvajadus (uudishimu, tunnetusvajadus) tekib tahe end uuendada; saada väljaspoolt uusi kogemusi; avatus erinevatele kogemustele võib olla ka halb (nt. sattumine uimastisõltuvusse) tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) - inimese eesmärkide ja praeguse olukorra vahel tekib lahknevus, mida inimene siis teeb, kas muudab suhtumist, arvamusi või üritab neid erinevaid elemente toimima panna Kontrollkeskme lähenemine Sisemine kontrollkese - eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus Väline kontrollkese - eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus Maslow vajaduste hierarhia: füsioloogilised, turvalisus, kuuluvus ja armastus, eneseaustus tunnetuslikud, esteetilised eneseteostus Eneseteostuseni jõudmiseks peavad püramiidi alumised astmed rahuldatud olema. McClellandi motivatsiooni tõukejõudude teooria: Inimestele mõjuvad 3 suuremat vajadust
arenguvajadus (uudishimu, tunnetusvajadus) – tekib tahe end uuendada; saada väljaspoolt uusi kogemusi; avatus erinevatele kogemustele võib olla ka halb (nt. sattumine uimastisõltuvusse) tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) - inimese eesmärkide ja praeguse olukorra vahel tekib lahknevus, mida inimene siis teeb, kas muudab suhtumist, arvamusi või üritab neid erinevaid elemente toimima panna Kontrollkeskme lähenemine Sisemine kontrollkese - eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus Väline kontrollkese - eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus Maslow vajaduste hierarhia: füsioloogilised, turvalisus, kuuluvus ja armastus, eneseaustus → tunnetuslikud, esteetilised → eneseteostus Eneseteostuseni jõudmiseks peavad püramiidi alumised astmed rahuldatud olema. McClellandi motivatsiooni tõukejõudude teooria: Inimestele mõjuvad 3 suuremat vajadust
· Flegmaatik aeglane, ei taha teistega suhelda, ei suuda kuidagi midagi alustada. Tuimavõitu. (Sissepoole) · Melanhoolik kurvameelne, romantiline, iseenda mõtetes, ebastabiilne. (sissepoole) · Koleerik suur suhtleja, elab tihti ennast välja teiste peal (väljapoole) · Sangviinik · Rotter, Bandura Sotsiaalne õppimine · Isiksuse kontrollkese: · Eksternaalsus näeb kontrolli ükskõik, kus väljaspool, seletab oma ebaedu väliste faktoritega. Arvab, et välismaailm dikteerib tema enda elu. · Intovernaalsus inimene, kes võtab vastutuse enda käitumise ja tegevuste eest ja iseloomustab end kui inimest, kes saab kontrollida oma elu.
variatiivsusest. Käitumine ei ole juhuslik vaid inimesed planeerivad kuna ja kuidas nad käituvad. Mõjutavad ka hoiakud käitumise suhtes – kas käitumine on hea või halb? Teiste minu jaoks oluliste inimeste hoiakud. Tajutud kontrolli olemasolu – kas mina saan seda teha, oskan teha, enesetõhusus. Mis mõjutab? Kas prosotsiaalne käitumine toimub, kas tehakse või mitte Indiviidi omadused - Isiksuseomadused o Sisemine kontrollkese – inimesed kes näevad et nende teha on midagi muuta, asjad ei toimu läbi õnne o Sotsiaalne vastutus – kui palju tuntakse vastutust selle eest kuidas ühiskonnas asjad on o Sotsiaalsus o Avatus - Kompetentsuse hinnangud – ma olen võimeline asjadega toime tulema, on võimed, ressursid, kui palju usun et tulen toime. - Empaatia – mõõdetakse erinevat moodi nt küsimustikud ja nende üle ise reflekteerimine
iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks. Nt. uudishimu, saavutusvajadus, kontrolli saavutamine olukordade üle. Uudishimu. Paljusid inimlikke tegevusi algatabki uudishimu. Kontrollitunne. See tunne seisneb teadmises, kuidas maailm toimib. Kontrollitundele vastupidine on kontrolli puudumise tunne, mis tekib tihti õpitud abituse tulemusena. Kui inimesele tundub, et tal on üldse vähe kontrolli olukordade üle, milles ta asub ,siis tema kontrollkese asub inimesest väljaspool. Tunnetuslik ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Nt. soov süüa kooki kuid olla sale. Kognitiivse dissonantsi teooria järgi teeb ebakõla tundev inimene ühe valiku kahest: 1) Üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu 2) muudab oma arvamusi nii, et ebakõla kahe asja vahelt kaoks. Saavutusvajadus. Saavutusvajadus on hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudumine.
Bioloogiline motivatsioon (baasvajadused) • Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine – Valu vältimine – Hirm – Uni – Nälg – Janu – Sugutung – Uimastisõltuvus Kultuuriline motivatsioon • Arenguvajadus – Uudishimu, tunnetusvajadus(vajadus ise teatud olukordi läbi proovida ja kogeda. Näiteks: Mis tunne see on, kui keel lingi külge külmaga kinni jääb. • Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) Kontrollkese (Rottel 1966) Ta jagas inimese käitumise kaheks. Sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus. (meie tulemused määravad ära meie oskused. Kui halvasti läheb, siis tõlgendan, et minu viga) Väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus.(Väline pigem domineerib meie üle. Enda vigu omistad teistele). Maslow vajaduste hierarhia Üleval: Enese teostus Keskel: Esteetilised, Kognitiivsed
Isiksuse bioloogiline mudel- võime isiksuse omadusi seletada aju mehhanismidega ja biol protsessidega; ekstravertsuse psühhobioloogia HJ Eysenck- Bioloogiline paradigma, PEN J Gray- kontseptuaalne närvisüsteem (ärevus ja impulsiivsus) Marvin Zuckerman- Avshalom Caspi- Kognitiivse paradigma algus -Watson, Skinner, Dollard, Miller- biheivioristid - sotsiaalne õppimine (social learning) (Eysenck ...) - Julian Rotter, väljast sõltuvus (field dependence); kontrollkese (locus of control) - George Kelly, personaalsed konstruktid - Albert Bandura, enesetõhusus - Walter Mischel Walter Mischel- 1930- Tasu edasilükkamine (delay of gratification)- vahukommi katse. Sellest sai alguse uurimine tasu edasi lükkamisest 1968 raamat "Personality and assessment"; isiku vs situatsiooni "debatt" Sotsiaal-kognitiivne isiksusemudel "Käitumissignatuurid", kui...siis mustrid Psühhomeetria arendajaid Lee Cronbach
seletusi, osaliselt aitavad järgnevad seletused määratleda ka neid tingimusi, milliste korral inimene kohaneb kultuurisókiga kergemini. Furnham ja Bochner (1986) on välja pakkunud järgneva loetelu: *Kultuuriokk sarnaneb psühholoogiliselt kaotusele ja seetõttu on tal mõningast sarnasust leinaga. Mida enam on inimene oma maad armastanud (seda eriti siis kui on tegemist migrandiga), mida enam on ta olnud sellesse kiindunud, seda suurem on kaotusvalu. *Olulisel määral mõjutab ka kontrollkese. Mida enam usuvad inimesed saatusesse, fatalismi, välisesse määratlemisesse, seda vähem kohanemisvõimelisemad nad on. *Mida hoolikamalt on inimesi valitud tänu siis nende oskustele ja võimetele, seda paremini on nad võimelisemad kohanema. *Olulisel kohal on ka realistlikud ootused selle kohta, mis neid ees ootab. Mida enam inimese ootused elu ja töö kohta vastavad sellele, mis tegelikkused ka toimub, seda õnnelikum on inimene. *Mida suuremaid muutusi peavad inimesed läbi
määratleda ka neid tingimusi, milliste korral inimene kohaneb kultuurisókiga kergemini. Furnham ja Bochner (1986) on välja pakkunud järgneva loetelu: *Kultuuriokk sarnaneb psühholoogiliselt kaotusele ja seetõttu on tal mõningast sarnasust leinaga. Mida enam on inimene oma maad armastanud (seda eriti siis kui on tegemist migrandiga), mida enam on ta olnud sellesse kiindunud, seda suurem on kaotusvalu. *Olulisel määral mõjutab ka kontrollkese. Mida enam usuvad inimesed saatusesse, fatalismi, välisesse määratlemisesse, seda vähem kohanemisvõimelisemad nad on. *Mida hoolikamalt on inimesi valitud tänu siis nende oskustele ja võimetele, seda paremini on nad võimelisemad kohanema. *Olulisel kohal on ka realistlikud ootused selle kohta, mis neid ees ootab.. Mida enam inimese ootused elu ja töö kohta vastavad sellele, mis tegelikkused ka toimub, seda õnnelikum on inimene.
Kaaluva kõrvalseisja mudel (vt slaid) Piliavin'i tasu-kulu maatriks (vt slaid) Aitamise kulu mitte aitamise kulu Kõrvalolijate olemasolu võib vahel tõsta tõenäosust, et minnakse appi. Asukoht ja kultuur - Linnapiirkondades on vähem prosotsiaalset käitumist. Linnas ei märgata, abistajaid on rohkem, väikelinnades on kokkukuuluvustunne suurem. - Kollektivistlike ja individualistlike kultuuride erinevused. Aitaja kesksed mõjutajad - Isiksus sisemine kontrollkese, suurem sotsiaalne vastutus ja empaatia - Kompetentsus piisab ka subjektiivsest kompetentsuse hinnangust - Meeleolu positiivsed emotsioonid suurendavad tõenäosust et inimene läheb aitama; emotsiooni-primimise mudel ja emotsioon- kui- informatsioon mudel (emotsioon kui sisend). Erand: Kui inimene tunneb süüd, siis läheb ta aitama. See on ebamugav emotsioon ja soovime seda leevendada. - Empaatia- altruism empaatia-altruismi hüpoteesi järgi aitavad inimesed teisi nii
kohustus ehk uskumus, et elu on tähendusrikas ja tal on eesmärk väljakutse ehk hoiak, et kõik raskused või koormavad elusündmused on normaalsed ja annavad võimaluse isikliku meisterlikkuse tõstmiseks ning arenguks (Kobasa, 1979; 1982) · Kobasa on leidnud, et sitke isiksusega inimesed haigestuvad peale stressi kogemist väiksema tõenäosusega kui teised · Isiksuse sitkus on seostatav stressi teiste leevendajatega, nagu kontrollkese ja elamustejanu. Hull, Van Treuren, & Virnelli (1987) leidsid, et sitke isiksuse kolmest omadusest seostuvad tervisega oluliselt ainult kohustus ja kontroll · Sitke isiksuse mõiste on tekitanud suurt huvi ja on uuritud, miks ja kuidas sitke isiksus vähemate haigusteni viib · Tundub, et sitke isiksus näeb ühelt poolt maailma vähem ohtlikuna ja teisalt iseennast enam suutlikuna tegelda stressi tekitavate sündmustega kui nö tavainimene suudab
annaabi.ee 
