Märt Laarman (1)

Märt Laarman
( 1896-1979)
Märt (Martin) Laarman sündis 1896.aastal Viljandimaal Õisu mõisa saeveski masinameistri perekonnas, Kusta Laarmani ning tema naise Reeda esimese pojana . Laarmanil on kaks õde – Linda ja Leili – ning vend Peeter.
Laarman õppis Araku koolis Kaarlis aastail 1904 -1907 ja Otepää Haridusseltsi Progümnaasiumis 1908-1912. Aastal 1912 astus Märt Rakvere Õpetajate Seminari, kus ta hakkas juba suurt huvi tundma kunsti vastu. Tema põhiliseks uurimisobjektiks tol ajal olid Prantsuse impressionistid , Cézanne ja kõikvõimalikud teised uued kunstivoolud. Peale Rakvere Õpetajate Seminari lõpetamist õppis ta veel Tartu Ülikoolis L.Kettuneni ning J.V. Veski täienduskursustel, kus ta sai gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja hariduse ning pidas seda ametit peamiselt Tallinna koolides 1945.aastani. Kuid ta ei loobunud samal ajal kunagi kunstist, harides end pidevalt erinevatel kursustel. Kõige selle kõrvalt jõudis Märt Laarman 1926-1927 toimetada ka „Eesti Kunsti Aastaraamatut,” 1928 aastal Eesti Kunstnikkude Rühma programmilist almanahhi „Uue kunsti raamat,” mis andis väga suure panuse kubismi /konstruktivismi arengule Eestis ja aastail 1928-1929 noorsooajakirja „Taie” ning avaldada ka kunstikriitikat ajalehtedes ja ajakirjades.
1920. aastate teine pool ja 1930. aastate esimene pool oli tema õitseaeg maalikunstnikuna. Eduard Viiralti, Ado Vabbe ja Jaan Vahtra kõrval oli just Märt Laarman see, kes oma noorusliku innuga sekkus kunstiellu, tuues oma loomingu ja sõnavõttudega sellesse värskust, innovaatilisust ja uudsust. Tema neil aastail loodud maalid (" Oleviste ja Niguliste" (1926), "Laud" (1928–1929), "Haige" (1930) ja "Õhtu" (1933)) kuuluvad kindlasti tolle aja eesti maalikunsti paremikku. Need olid kubistlikud tööd, milles ei ole mingeid tundevälgatusi - kõik on kaine ja ratsionaalne . Neil aastail rikastas Märt Laarman oma ideedega eesti raamatu üsna konservatiivset stiili. Üks häid näiteid on kolme kunstniku (A. Akberg, M. Laarman, H. Olvi) näituse kataloog aastal 1926, milles on ilmselgelt näha rühmituse "Bauhaus" mõjutusi. Senine aksiaalne kujundusprintsiip asendati asümmeetrilisega ning oluliseks sai kirja selgus ja lihtsus. Samal leheküljel võis leida kirjatüübi eri suurusi, horisontaalse kirjapildi vaheldumist vertikaalsega jms.Märt Laarman tõi ühena esimestest Eestis oma kujundustesse fotokunsti. 1923. aastal loodi Eesti Kunstnikude Rühm, millega Märt Laarman samal aastal ühines ning oli seal nii juhtiv kunstnik kui ka teoreetik . Rühmituses valitses kubistlik- konstruktivistlik stiil, mis avaldub ka Laarmani 1923. aastal loodud puulõikes "Sadam".
1940. aastail töötas Märt Laarman edukalt nii vabagraafiku kui ka raamatukujundajana. Teda süüdistati sel ajal formalismis ehk eemaldumises tolleaegsest kunstiringkonnast. Tegelikult oli ta tollal üks viljakamaid raamatukunstnikke, kujundades üle 40 teose. Parimaiks näiteiks võib neist pidada 1946. aastal ilmunud Friedebert Tuglase "Elu ja kangastused" ja 1948. aastal ilmunud Lydia Koidula "Valik luulet".
Oma loomingutee algupoolel on Märt Laarman öelnud: "Meil vaadatakse graafikale üldse nagu mingi teise järgu kunstile. Loomulikult see publiku suhtumine puulõikesse ja üldse graafikasse ei soodusta ta erilist õitselepuhkemist". Sel ajal oli ta üks väheseid Eesti graafikuid ning võiks olla üks kunstnikke, tänu kellele tekkis ja arenes Eesti paljundusgraafika. 1969. aastal omistati Märt Laarmanile aunimetus Eesti NSV teeneline kunstnik.
1950. aastail tegeles Märt Laarman Friedebert Tuglase teoste kaheksa köite illustreerimisega, kuid suutis selle kõrvalt luua ka palju vabagraafilisi lehti, mida samuti peetakse eesti kunsti paremikku kuuluvaks. 1951. aastal heideti Märt Laarman Kunstnike Liidust välja «loomingulise küündimatuse ja passiivse hoiaku pärast ENSV Kunstnike Liidu üritustesse». Liidu liikme staatus taastati siiski viis aastat hiljem.
1960.aastatel hakkas Märt Laarman taas intensiivsemalt maalima, jõudes oma loomingus abstraktsionismi ja sürrealisminigi. Tema akvarell -, tempera - ja guashshtehnikas maalid on erinevate meeleolude peeglid . Viimane töö «Päevadeta päevik» jäi pooleli ...
1960. aastail tegeles Märt Laarman vabagraafika ja raamatukunstiga, kus pildid ja tekst olid linoollõikes. 1960ndate paiku hakkas Märt Laarman tegelema värvilise graafikaga, mille heaks näiteks on 1962. aastal loodud puulõikes "Sõudja". Kui ta noore kunstnikuna 1920.-1930. aastail eelists kubismi ning suhteliselt kainet ja ratsionaalset stiili, siis hiljem tõi Märt Laarman eesti raamatukunsti tagasi emotsionaalse mõjujõu ja tundesügavuse. Tõestuseks võib tuua tema poolt loodud Tuglase "Teoste" puugravüürid, kus iga pisemgi detail on hingestatud, muutes need eriti kütkestavateks.
Märt Laarmani raamatugraafikas ning raamatukujunduses kajastub tema sügav haritus ja kirjandushuvi. Bibliofiilsed haruldused, puulõikes plokkraamatud - Marie Underi «Käik tuultesse», Johann Philipp von Rothi (G.A. Oldekopi) «Talvõlaul» (1938), Märt Laarmani enda luuletused «Külmad rubaiid» (1939).
Praegu on Märt Laarman imetletud klassik, kelle loomingusse peaks aga suhtuma asjaliku objektiivsusega, et mitte sattuda nende kilda, kelle üle on ta ironiseerinud: "Kunsti tuleb käsitleda kuldköiteliselt, kriitpaberlikult, lüüriliselt, pateetiliselt või nõnda uduselt, et kirjutajal endalgi paistab "vaim pääl"". Ja unustada ei tohiks sedagi, et Märt Laarman on hoiatanud: "Kunstniku tunnustamine ja kõrgele tõstmine on olnud alati kindlam abinõu tema loomingu kahjutuks tegemiseks".
Loomingu näited :
Graafika
Lamav mees (Linoollõige, 1919; esimene linoollõige)
Autoportree (Linoollõige, 1921)
Värav (Puulõige, 1922; esimene puulõige)
Sadam (Puulõige, 1923)
Oleviste ja Niguliste (Puulõige, 1927)
Tšellomängija (Puulõige, 1927)
Õhtu (Puulõige, 1947-1948)
Harakas jõel (Puulõige, 1953)
Lilled (Puulõige, 1958)
Tüdruk (Puulõige, 1962)
Sõudja (Värviline puulõige, 1962)
Laevad (Värviline puulõige, 1962)
Kaks figuuri (Värviline puruplaadilõige, 1964)
Pirita (Värviline linoollõige, 1966)
Maalietüüdid:
Nuustaku alev (1921)
Kevadmaastik (1922)
Oleviste ja Niguliste (1926)
Laud (1928-1929)
Haige (1930)
Õhtu (1933)
Raamatukunst
"Käik tuultesse" (autor Marie Under, 1938)
"Talvõlaul" (autor J. Ph. v. Roth , 1938)
"Piksepalve 1644" (1939)
"Kylmad ruba'iid" (1939)
"Lindude laule" (1942)
"Kaks taevalõiku" (autor Friedebert Tuglas , 1966-1968)
"Realistliku ingli laul" (autor Jüri Üdi, 1968)
Kasutatud allikad :
http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4rt_Laarman
http://www.epl.ee/artikkel/5060
http://www.e-kunstisalong.ee/?e=teosed&a=240
http://www.e-kunstisalong.ee/?e=teosed&a=240&num=3480
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?9679
5