Tehes valiku mingi tegevuse kasuks oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt et maksta. Seega ei too nappus endaga kaasa mitte ainult kulutusi vaid viitab veel ühele olulisele probleemile inimeste elus - konkurentsile. Kui soovid ületada võimalusi, mida maailmas olemasolevate ressurssidega saab toota, siis peavad meie soovid omavahel konkureerima. Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle. Piirprintsiip, piirtulu ja piirkulu. Kompromiss Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu või kulu. Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Piirprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi kahest aspektist lähtudes: 1. Ajalises muutuvuses, protsessina; 2. Nn. viimase ühiku kontekstis. Piirprintsiibist lähtudes küsib kolm jäätist ära söönud koolipoiss või koolitüdruk
ning kooskõlastatud tegutsemiseks. · Lihtsam on tagada tegevuse järjepidevust Strateegilise juhtimise tasandid 1. Kontserni (korporatsiooni) tasand 2. Strateegilise tulemusüksuse tasand (äritasand) 3. Funktsionaalne tasand 4. Globaaltasand Korporatsioonitasand Mis äris me peame olema? -organisatsioon kui tervik Peamised strateegiad: -kasvustrateegia -stabiilsus -kokkuhoiustrateegia -kombineeritud strateegia Äritasandi strateegia Kuidas me konkureerime? Puudutab: -iga äri allüksust ja tootmisliini organisatsiooni sees -keskendub klientide võitmisele -keskendub konkurentsivõimele oma tootmisharu raames Funktsionaalse tasandi strateegia Kuidas me toetame äristrateegiat? Puudutab: Kõiki olulisemaid osakondi Sisaldab kõiki põhilisi funktsioone nagu -finantsid -arendustöö -tootmine -uurimistöö Kasvustrateegia valimisel oluline: · uute klientide võitmine · vigade vähendamine teenindamisel
- Ei sisalda (detailseid) numbreid. - On suunanäitajaks. - On ettevõtte spetsiifiline. - On teadvustatud tervele meeskonnale. 27. Eesmärgid, strateegia ja tegevuskava – olemus ja omavaheline seos. 28. Ettevõtte üldstrateegia, äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed strateegiad (milles seisnevad, millisele küsimusele peavad vastama). Üldstrateegia: Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime? Äri- ehk konkurentsistrateegia: Kuidas me konkureerime? Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni? Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise? Funktsionaalsed strateegiad: Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? Funktsionaalsed strateegiad: turundusstrateegia, personalijuhtimise strateegia, IT strateegia, finantsstrateegia jne. 29. Konkurentsieelis. Ettevõtte konkurentsieelis on mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijaid
laval (1, 4) Üksteist mõjutades loome fassaadi – oma füüsilise välimuse, käitumise ja sotsiaalse situatsiooni määratlemise. Edasi me toetume teistelt saadavatele vihjetele ja nende abil kohandame ennast rolli mängimiseks. VASTUS: Dramaturgilise lähenemise pooldajad uurivad neid mehhanisme, mille abil me loome ja säilitame endast kujundatud muljet, ja seda kuidas me konkureerime ja teeme koostööd teistega oma rollide täitmisel. 3. Anoomia on... Olukord, kus käitumist reguleerivad normid kas puuduvad, on ebaselged või tekitavad segadust. (11) 4. Kirjelda ning too näiteid, kuidas on omavahel seotud sotsialiseerumine ja tarbimine? Sotsialiseerumine on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, õpib tundma ennast ja oma sotsiaalset mina (5)
juhtide väärtused saavad klientidele ja konkurentidele selgeks läbi selle millist strateegiat - tegutsemise põhimõtteid - ning taktikat organisatsioon kasutab). Strateegilises juhtimises eristatakse strateegiaid 4 tasandil: globaaltasand, korporatsiooni tasand, äritasand, funktsionaaltasand. Iga tasand tegeleb erinevat tüüpi põhiprobleemi ehk küsimusega: • Korporatsioonitasand: Kus äris me peame olema? • Äritasand: Kuidas me konkureerime? • Funktsionaalne tasand: Kuidas me toetame äritasandi strateegiat? Henry Minzbergi järgi on olemas 3 strateegia koostamise moodust: • ettevõtja tee, • kohanev lähenemistee, • planeerimismoodus. Strateegiline eestvedamine tähendab võimet teha firma strateegiline visioon töötajatele arusaadavaks ning motiveerida neid sellega kaasa tulema. Strateegia ellu viimine ei sõltu tavaliselt ühest isikust. Tippjuht on oluline, kuid
ASENDUS- TOOTED 7. Konkurentsieelise allikad .Konkurentsieelise loomise printsiibid strateegilisel positsioneerimisel. Konkurentsieelise allikad: Konkureerimise valdkond(toote-, positsioonimise- ,tootmise- ja jaotusstrateegia); Konkureerimisalus(varad, kompetents); Kus me konkureerime; Kellega me konkureerime. Printsiibid: Alusta õigest eesmärgist(turuosa suurus, juhtpositsioon); Strateegia peab aitama välja luua väärtuste allika; Strateegia peab kajastuma väärtusahelas; Strateegiad käitlevad alati kompromisse; Strateegia määrab selle, kuidas tegevused omavahel kokku sobivad; Järjepidevuse säilitamine. 8 Konkurentsi põhistrateegiad ja nendega seotud riskid Eristatakse kahte üldist tüüpi konkurentsieelist: madalad kulud ja diferentseeritus. Vastavalt
Tegevuskava tuleb kavandada tulemuste saavutamiseks. Saab teha kui eesmärgid, strateegia ja taotlev konkurentsieelis on paigas. Näitab Kes? Millal? ja Mida peab tegema. 33. Ettevõtte üldstrateegia, äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed strateegiad (Milles seisnevad, millisele küsimusele peavad vastama). Üldstrateegia Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime? Äriüksus – ettevõtte autonoomne osa, millel on omad kliendid ja konkurendid, tulud ja kulud. Äriüksusi võib ettevõttel olla üks või mitu. Äri- ehk konkurentsistrateegia Kuidas me konkureerime? Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni? Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise? Funktsionaalsed strateegiad Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? 34. Konkurentsieelis.
Info ei pea tingimata olema tsenseeritud, et me seda rohkem väärtustaksime; oluline on, et sellest oleks puudus. Revolutsionäärid on sagedamini hoopis need, kes on vähemalt mingil määral paremat elu tunda saanud. Mis puutub vabadusse, siis on ohtlikum seda anda mõneks ajaks kui üldse mitte.’ Kord juba omandatud vabadust ei anta käest võitluseta. Me ei taha ainult üht ja sama asja rohkem siis, kui sellest on puudus, me tahame seda kõige enam siis, kui konkureerime selle saamisel tesitega. Inimesed kaotavad ettekujutuse, mida nad tahavad, ja hakkavad haarama kõike, mille pärast võistlus käib. Eriti nendel juhtudel, kui on tegemist otsese võistlusega, tõuseb meil veri pähe, tähelepanu fookus muutub kitsaks ja emotsioonid võtavad võimust. Heameelt ei tekita mitte haruldase asja kasutamine, vaid selle omamine. 10 Hetkeline mõju
strateegilisteks- ja finantseesmärkideks. Eesmärgid näitavad soovitavat lõpptulemust, strateegia määrab eesmärkide saavutamise teed ja vahendid. Strateegia on seega üldine tegevuskava ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. 29.Ettevõtte üldstrateegia, äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed strateegiad (Milles seisnevad, millisele küsimusele peavad vastama). Äri- ehk konkurentsistrateegia:„Kuidas teha?“; Kuidas me konkureerime? Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni? Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise? Funktsionaalsete strateegiate roll: Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? Ettevõtte üldstrateegia:„Mida teha?“ Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime? Äriüksus – ettevõtte autonoomne osa, millel on omad kliendid ja konkurendid, tulud ja kulud. Äriüksusi võib ettevõttel olla üks või mitu. 30
Tegevuskava roll on määrata, et ettevõte teeks asju õigesti. NÄIDE – Eesmärk: Sõita Viini ja tutvuda kultuuriväärtustega Strateegia: Sõidame autoga. Taktika: Täpsem marsruut ja ööbimiskohad. 35) Ettevõtte üldstrateegia “Mida teha?” – Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime? Äriüksus on ettevõtte autonoomne osa, mille on omad kliendid ja konkurendid; tulud aj kulud. Äriüksusi võib ettevõttel olla üks või mitu. Äri- ehk konkurentsistrateegia “Kuidas teha?” – Kuidas me konkureerime? Kuidas loome pikaajalise tugeva
on motet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? 1. Korporatsioonitasandi strateegia arvestab kogu org.-ni, puuab maarata erinevate tegevusalade (allettevotete) prioriteedid Vastab kusimusele "Millises aris me oleme". 2. Aritasandi strateegia puuab maarata, kuidas saaks iga strateegiline alluksus (allettevote) olla omal alal konkurentsivoimeline. Vastab kusimusele "Kuidas me konkureerime". 3. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teostada aritaseme strateegiaid, tootades valja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiad. Vastab kusimusele " Kuidas me toetame aritasandi strateegiat" 29. Selgitage SWOT analuusi olemust ja eesmarki? SWOT analuus on vaga tuntud, lihtne ja laialt levinud analuusi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tugevused, norkused, voimalused ja ohud
4. Strateegiate sõnastamine 5. Strateegiate rakendamine 6. Tulemuste hindamine 28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? Korporatsioonitasandi strateegia – arvestab kogu organisatsiooni , püüab määrata erinevate tegevusalade prioriteedid Vastab küsimusele “Millises äris me oleme”. Äritasandi strateegia – püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus olla omal alal konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele “Kuidas me konkureerime”. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teostada äritaseme strateegiaid, töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiad. Vastab küsimusele “ Kuidas me toetame äritasandi strateegiat”. 29. Selgitage SWOT analüüsi olemust ja eesmärki? SWOT analüüsi eesmärk on selgitada väliskeskkonnast tulenevad ohud ja võimalused ning organisatsiooni tugevad ja nõrgad küljed johtuvalt tema sisekeskkonnast. Lisaks sellele SWOT
Siia kuuluvad organisatsiooni missioon, visioon ja põhiväärtused. 18. Korporatsioonitaseme strateegiad arvestab kogu organisatsiooniga ja püüab määrata erinevate tegevusalade ning alletevõtete prioriteedid. Stabiilsuse strateegia Kasvustrateegia Kärpimise strateegia Kombinatsioonistrateegia 19. Äritaseme strateegiad püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus olla omal alal konkurentsivõimeline. "Kuidas me konkureerime" Kaitsjad Otsijad Analüüsijad Reageerijad 20. Organiseerimise mõiste, olemus ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine, mille tulemuseks on organisatsiooni struktuuri väljakujunemine. 21. Organisatsiooni arengutsüklid 22. Struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused Funktsionaalne struktuur Eelised kordineerimine on lihtne, juht peab olema kursis suhteliselt kitsa tegevuste ringiga.
allüksustest. Selle tasandi strateegilised plaanid puudutavad tavaliselt uute ettevõtete omandamist või 8 loomist ja sisenemist valdkondadesse kus ettevõte pole varem tegutsenud. Strateegiad: vertikaalne integratsioon, toodete mitmekesistamine ja strateegilised liidud. Äritasand e kontserni erinevad tulemusüksused vastavad küsimusele "Kuidas me konkureerime?" Selle tasandi strateegilised otsused puudutavad reklaami hulka, arendus ja uurmistöö suundi ja ulatust, muudatusi toodete osas. Strateegiad: omahinna alandamine, diferenseerimine ja fokuseerinime kindale turunisile. Strateegia valik sõltub tootmisharu arengujärgust. Funktsionaalne tasand vastab küsimusele "Kuidas me toetame äritasandi strateegiat?" Need on organisatsiooni kõik olulisemad osakonnad nagu turundus, finantsid, tootmine, arendus- ja uurimistöö
28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? Korporatsioonitasandi strateegia-arvestab kogu organisatsiooni, püüab määrat erinevate tegevusalade (allettevõtete) priorieedid. Küs: ,,Millises äris me oleme Äritasandl strateegia- püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus (allettevõte)olla omal alala konkurentsivõimeline. Küs:"Kuidas me konkureerime" Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia- kuidas teostada äritaseme stateegiaid, töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressurssside ja finantsstrateegiad. Küs:"Kuidas me toetame äritasandil strateegiat" 29. Selgitage SWOT analüüsi olemust ja eesmärki? Aitab välja selgitada väliskeskkonnast tulenevad ohud ja võimalused ning organisatsiooni tugevad ja nõrgad küljed johtuvalt tema sisekeskkonnast.
· Firma eduka arengu tagamiseks on oluline määrata, millise strateegia saavutada konkurentide ees edu. · Konkurentsistrateegia on soodsa konkurentsipositsiooni otsimine, kindlustamaks firmale pikaajalist rentaablust. · Ettevõtte (organistatsiooni kui terviku) tasandil defineeritakse ettevõtte missioon, püstitatakse eesmärgid, kujundaakse äriportfell ja valitakse põhistrateegia. · Äriüksuse tasandil valitakse äriüksuse strateegia (,,Kuidas me konkureerime?") st. Kuidas on kavas välja arendada konkurentsieelis) ja töötatakse välja funktsioonaalsed strateegiad (turundusstrateegia, finantsstrateegia jne) mille ülesandeks on toetada äriüksuse kui terviku strateegiat. Konkurentsistrateegiad · Konkurentsistrateegiaid võib jagada kaheks; Üldised- kululiidriks oleks, diferentseerumine ja fokusreerimine Kaubandusspetsiifilised- kooperatsioon, innovatsioon (ehk uued ideed) ,
8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? 1. Korporatsioonitasandi strateegia – arvestab kogu organisatsiooni, püüab määrata erinevate tegevusalade prioriteedid. Vastab küsimusele “Millises äris me oleme”. 2. Äritasandi strateegia – püüab määrata kuidas saaks iga strateegiline allüksus olla omal alal konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele “Kuidas me konkureerime”. 3. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teostada äritaseme strateegiaid, töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiad. Vastab küsimusele “ Kuidas me toetame äritasandi strateegiat” 29. Mis on SWOT analüüsi olemus ja eesmärk? SWOT-analüüs: S- (strenghts) tugevused W- (weaknesses) nõrkused O- (opportunities) võimalused T- (threats) ohud 30
palju, neist tähtsaimad on: - Tegevusharu ja konkurentsitingimuste olemus. - Ettevõtte enda turupositsioon, tugevad ja nõrgad küljed. - Väikeettevõttes on tähtis omaniku roll. 45. Ettevõtte üldstrateegia, äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed strateegiad (Milles seisnevad, millisele küsimusele peavad vastama). Ettevõtte üldstrateegia – Mida teha ? Millistel turgudel, milliste äriüksuste ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime ? Äriüksus – ettevõtte autonoomne osa, millel on omad kliendid ja konkurendid, tulud ja kulud. Äriüksusi võib ettevõttel olla üks või mitu. Äri- ehk konkurentsistrateegia – Kuidas teha ? Kuidas me konkureerime? Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni ? Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise ? Funktsionaalsete strateegiate roll Kuidas me toetame üld – ja konkurentsistrateegiat. 46. Tegeliku strateegia kujunemine kahe komponendi mõjul
Nende vanemad ei saanud omavahel läbi ning noortel keelati sellepärast lävida. Trotsides vanemate keelde, leidsid nad lõpu traagilise kaksikenesetapu kaudu. Hullumeelne ägedus väheste ressursside pärast, mis on muutunud sotsiaalsete nõudluse tõttu tekitavad meis suurt tungi see asi endale saada. Kui midagi muutub defitsiidiks, siis peame seda paratamatult paremaks või hinnalisemaks. Siinkohal mängib rolli võistlusmoment. Me konkureerime teistega, et see endale saada. Tarkade otsuste tegemiseks tuleb paanikataolisest, palavikulisest reaktsioonist hoiduda. Me peame enda maha rahustama ja tagasi saama võime hinnata olukorda ratsionaalselt. Kui see on tehtud, võime minna teise etapi juurde, küsides endalt, miks kõnealust asja tahame. Kui vastus on, et me soovime seda peamiselt omamise eesmärgil, siis peaksime võtma selle kättesaadavuse abiks hindamisel, kui palju me võiksime selle eest maksta. Aga kui vastus on,
• Kuidas mõõdame nende tegevuste tulemusi? • Kes nende tegevuste eest vastutab? • Millised on tähtajad? • Milliseid ressursse on vaja nende tegevuste jaoks? 45. Ettevõtte üldstrateegia, äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed strateegiad (Milles seisnevad, millisele küsimusele peavad vastama).: Üldstrateegia: “MIDA TEHA?” Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime? Äri- ehk konkurentsistrateegia - „Kuidas teha?“ : • Kuidas me konkureerime? • Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni? • Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise? Funktsionaalne strateegia: vastab küsimusele - Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? 46. Konkurentsieelis. Ettevõtte konkurentsieelis on mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijaid ostma just selle ettevõtte tooteid või teenuseid.
Operatiivne tegevus: vahepeatus, kui kõht läks tühjaks; tankimine, kui bensiin sai otsa; ümbersõidud takistuste korral; kiiruse muutmine sõltuvalt ilmastikuoludest. 34. Ettevõtte üldstrateegia, äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed strateegiad (Milles seisnevad, millisele küsimusele peavad vastama). ÜLDSTRATEEGIA turu tundma õppimine, kellega/millega konkureeritakse. · Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime? · Äriüksus ettevõtte autonoomne osa, millel on omad kliendid ja konkurendid, tulud ja kulud. Äriüksusi võib ettevõttel olla üks või mitu. KONKURENTSISTRATEEGIA konkurensieeliste määratlemine, ebaõiglase eelise loomine. · Kuidas me konkureerime? · Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni? · Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise? FUNKTSIONAALSED STRATEEGIAD mida tuleb teha selleks, et üldised strateegiad ja
komponendist: Kavandatud eesmärgipäraste sammude astumine (kavandatud strateegia) Reaktsioon ootamatutele muutustele ja konkurentide käitumisele. Muutustele reageerimise käigus toimub tihti strateegia peenhäälestus, kuid vajaduse korral muudetakse seda oluliselt ETTEVÕTTE ÜLDSTRATEEGIA – mida teha? - Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime? ÄRI e KONKURENTSISTRATEEGIA – kuidas teha? - Kuidas me konkureerime? - Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni? - Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise? FUNKTSIONAALSETE STRATEEGIATE ROLL - Kuidas toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? 46. Konkurentsieelis. Konkurentsieelis on mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijaid ostma just selle ettevõtte tooteid või teenuseid.
Kavandatud eesmärgipäraste sammude astumine Reaktsioon ootamatutele muutustele ja konkurentide käitumisele. 46. Ettevõtte üldstrateegia, äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed strateegiad (Milles seisnevad, millisele küsimusele peavad vastama). Ettevõtte üldstrateegia „Mida teha?“: Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime? Äriüksus – ettevõtte autonoomne osa, millel on omad kliendid ja konkurendid, tulud ja kulud. Äriüksusi võib ettevõtetel olla üks või mitu. Äri- ehk konkurentsistrateegia „ Kuidas teha?“ Kuidas me konkureerime? Kuidas me loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni? Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise? Funktsionaased strateegiad: Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? 47. Konkurentsieelis.
Taktika/operatiivse tegevuse roll - ettevõte teeb asju õigesti 28. Ettevõtte üldstrateegia, äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed strateegiad (milles seisnevad, millisele küsimusele peavad vastama). Funktsionaalsed strateegiad „Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat?“: turundusstrateegia, personalijuhtimise strateegia, IT strateegia, finantsstrateegia Äri- ehk konkurentsistrateegia „Kuidas teha?“ • Kuidas me konkureerime? • Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni? • Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise? Ettevõtte üldstrateegia „Mida teha?“ • Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime? • Äriüksus – ettevõtte autonoomne osa, millel on omad kliendid ja konkurendid, tulud ja kulud. Äriüksusi võib ettevõttel olla üks või mitu. 29. Konkurentsieelis.
Traditsionaalses kultuuris sellist valikuvabadust pole ega ka sellega kaasnevaid probleeme. Seega erinevates kultuurides toimub isiksuse areng erinevalt. Erving Goffmann töötas 1959 aastal välja sotsialiseerumise dramaturgilise mudeli, mis tegeleb peamiselt sotsiaalsete suhete struktuuri väljaselgitamisega rollimängude kirjeldamise abil ning aitab mõista mehhanisme, mille abil me loome ja säilitame endast kujundatud muljet, ja seda, kuidas me konkureerime ja teeme koostööd teistega oma rollide täitmisel. Sigmund Freud uuris teadvuse tasandeid: 1. teadvus - see millest inimene parajasti teadlik on; 2. eelteadvus - see millest inimene praegusel hetkel teadlik pole, kuid millest ta võib suurema vaevata teadlikuks saada; 3. alateadvus selline info mida inimene pole võimeline teadvustama, aga mis tema käitumist ja teadvust siiski kaudsel moel mõjutab; siin asuvad muuhulgas ka teadvusest välja surutud
Uhekordseks - programmid ja projektid. 8 Korduvakasutamiseks - poliitikad, standardprotseduurid (määrab tegevuse järgnevuse mingital kindlatel asjaoludel) ja -reeglid (kirjeldavad üksikasjalikult, kuidas eriolukordades käituda). Strateegilise juhtimise tasandit: 1) korporatsioonitasand (ehk ettevõtte-) - mis äris me oleme. 2) äritasand - kuidas me konkureerime. 3) talitlustasand (funktsioonaaltasand) - kuidas me toetame ärotasandi strateegia. - SWOT-analüüs - situatsioooni analüüs, mis võimaldab välja selgitada väliskeskkonnast tulenevad ohud ja võimalused nin organisatsiooni tugevad ja nõrgad küljed johtuvalt tema sisekeskkonnast. Strateegiline suund Kasv Taandumine Stabiilsus
28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? Korporatsioonitasandi strateegia – arvestab kogu org.-ni, püüab määrata erinevate tegevusalade (allettevõtete) prioriteedid Vastab küsimusele “Millises äris me oleme”. Äritasandi strateegia – püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus (allettevõte) olla omal alal konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele “Kuidas me konkureerime” Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia – kuidas teostada äritaseme strateegiaid, töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiad. Vastab küsimusele “ Kuidas me toetame äritasandi strateegiat” 29. Selgitage SWOT analüüsi olemust ja eesmärki? SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel,
Kavandatud eesmärgipäraste sammude astumine Reaktsioon ootamatutele muutustele ja konkurentide käitumisele. 26. Ettevõtte üldstrateegia (Corporate strategy), äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed strateegiad (Milles seisnevad, mida määratlevad). Ettevõtte üldstrateegia ,,Mida teha?": Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime? Äriüksus ettevõtte autonoomne osa, millel on omad kliendid ja konkurendid, tulud ja kulud. Äriüksusi võib ettevõtetel olla üks või mitu. Äri- ehk konkurentsistrateegia ,, Kuidas teha?" Kuidas me konkureerime? Kuidas me loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni? Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise? Funktsionaased strateegiad: Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? 27
Suures mõisa baasil tegutsevas turismikeskuses on küll mõningane eelis mõisate emotsionaalse keskkonna näol, kuid konkurentsis hea positsiooni saavutamine ja soovitud tulemuste hoidmine nõuab kindlasti klientuuri ja partneritega töötamise strateegilist plaani. Eestis on igas piirkonnas mitmeid huvitavaid turismi sihtpiirkondi ja mõisate baasil turismikeskuseid, seega on esmalt oluline saavutada kliendi otsus meie piirkonna külastamiseks. Seejärel konkureerime aga juba otseses konkurentsis teiste piirkonna mõisate jt asenduskaupadega. Töös klientidega saab eristada kahte sihtgruppi: · otsesuhtlus keskuse kliendigruppide üksikklientidega; · suhtlus vahendajatega, kes turundavad mõisakeskust nö oma klientidele. Kogu organisatsiooni ostjatega töötavate ja erinevaid rolle täitvate töötajate kliendikesksusest sõltub olulisel määral positsioon konkurentsis piirkonnas ja kogu Eesti turul. 2.4 PEST - analüüs
Organisatsiooni straeegia kolm tasandit: 1. Korporatsioonitasandi strateegia arvestab kogu org.-ni, püüab määrata erinevate tegevusalade (allettevõtete) prioriteedid Vastab küsimusele "Millises äris me oleme". 2. Äritasandi strateegia püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus (allettevõte) olla omal alal konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele "Kuidas me konkureerime". 3. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teostada äritaseme strateegiaid, töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiad. Vastab küsimusele " Kuidas me toetame äritasandi strateegiat" Kolm tasandit: 29. Mis on SWOT analüüsi olemus ja eesmärk? SWOT analüüs on analüüsi mudel, mille kaudu kaardisaakse org tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud
". Et maksimeerida pikaajalisi kasumeid, lähenetakse organisatsioonile kui tervikule, mis moodustab äri allüksustest ja tootmisliinidest. Selle tasandi strateegilised aktsioonid puudutavad tavaliselt uute allettevõtete omandamist, uute ühisettevõtete loomist valdkondades, kus ettevõte seni ei ole tegutsenud. Peamised strateegiad on vertikaalne integratsioon, toodete mitmekesistamine ja strateegilised liidud. x Äritasandi strateegia vastab küsimusele ,,Kuidas me konkureerime?". See puudutab iga allüksust ja tootmisliini organisatsiooni sees ja keskendub klientide võitmisele ja konkurentsivõimele oma tootmisharu raames. Selle tasandi strateegilised otsused puudutavad reklaami hulka, arendus-ja uurimustöö suundi ja ulatust, muudatusi toodangu osas, uute toodete arendamist ning sisseseadet. Äritasandi strateegiad on omahinna alandamine, diferentseerimine ja fokuseerimine kindlale turunisile.
opportunities - võimalused T threats - ohud 37. Organisatsiooni strateegia tasandid 1. Korporatsioonitasandi strateegia arvestab kogu org.-ni, püüab määrata erinevate tegevusalade (allettevõtete) prioriteedid Vastab küsimusele "Millises äris me oleme". 2. Äritasandi strateegia püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus (allettevõte) olla omal alal konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele "Kuidas me konkureerime". 3. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teotada äritaseme strateegiaid, töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiad. Vastab küsimusele " Kuidas me toetame äritasandi strateegiat" 38. Korporatsiooni taseme strateegiad 1. Stabiilsuse strateegia: puuduvad märkimisväärsed muutused klientides, toodetes või teenustes, turujaotuses. 2. Kasvustrateegia: käibe, töötajate arvu või turu osa suurenemine. 3
Eriti oluline on aga Eestile avaldatav surve tulumaksu muudatusteks. Kõigepealt on selge, et EL ei saa endale lubada ühtse majandusruumi siseseid off-shore, olgu selleks Eesti, Leedu või mõni muu riik. Liitumislepingu lisa IV ütleb üks-üheselt, et kapitali ja tema liikumise maksustamisel saavad 10 uut liiget kohaldada neid vastavaid sätteid, mis kehtisid enne 1993 aasta lõppu (Eesti ja...: lk. 483) s.o. enne, kui siirderiigid hakkasid madalate maksumääradega konkureerime investeeringute pärast. Eesti on siinkohal kaubelnud endale erandi ema ja tütarettevõtete kasumi lahusmaksustamist, milleta kogu praegune tulumaksusüsteem kaotab mõtte, tohib Eesti säilitada kuni 31. detsembrini 2008 (Eesti ja...: lk. 2876). Seega aga on kaudselt pandud ette ka tähtaeg, milleks Eesti peab tulumaksuseadust muutma . Tulumaksuseadusele on veel teinegi surve. Nimelt on EL-s juba ammu ametiühingute
Planeerimismoodus: Võimalused + probleemid. Süsteemne võrdlev analüüs. Keskkonda vaja uurida. 5. Nimeta kolm strateegilise juhtimise tasandit? Ettevõtte tasandi strateegia-Mis äris me oleme?[Organis käsitletakse kui tevikut, mille moodustavad äri allüksused ja tootmisliinid.Strateegiline tegevus puudutab uute ettevõtete omandamist ja ühisettevõtete loomist valdkondades, kus varem pole oldud ], äritasandi strateegia-Kuidas me konkureerime? [puudutab iga äriallüksust organi sees ning keskendub klientide võitmisele ja konkurentsileoma tegevusharu raames] funktsionaaltasandi strateegia-kuidas me toetame äritasandi strateegiat?[puudutab organi kõiki olulisi osakondi ja sisaldab kõiki põhilisi talitusi, nagu finantsid, turundus, tootmine, arendus ja uurimustöö.Nende osakondade juhid kohandavad om astrateegia äritasandi omale, et saavutada organis strateegilisi eesmärke] 6
tervikuks sulatatud tegevuskava. Organisatsiooni strateegia kolm tasandit: 1. Korporatsioonitasandi strateegia arvestab kogu organisatsiooni, püüab määrata erinevate tegevusalade (allettevõtete) prioriteedid Vastab küsimusele "Millises äris me oleme". 2. Äritasandi strateegia püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus (allettevõte) olla omal alal konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele "Kuidas me konkureerime". 3. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teotada äritaseme strateegiaid, töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiad. Vastab küsimusele " Kuidas me toetame äritasandi strateegiat" Strateegilise juhtimise protsess koosneb : 1.organisatsiooni missiooni, eesmärkide ja strateegiate kindlaks määramine. 2.Väliskeskkonna analüüs: missugused trendid võivad mõjutada organisatsiooni. 3
-i tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud 153. S tugevused; W nõrkused; O võimalused; T - ohud 154. 37. Organisatsiooni strateegia tasandid 155. Korporatsioonitasand arvestab kogu org-i, püüab määrata erinevate tegevusalade pioriteedid. 156. Millises äris oleme? 157. Äritasand püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus olla omal alal konkurentsivõimeline. 158. Kuidas me konkureerime? 159. Funktsionaalne e. talituse strateegia Kuidas toetada äritasandi strateegiaid, töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiad. Kuidas toetame äritasandi strateegiat? 160. 38. Korporatsiooni taseme strateegiad 161. 1.Stabiilsuse strateegia: puuduvad märkimisväärsed muutused klientides, toodetes või teenustes, turujaotuses. 162. 2.Kasvustrateegia: käibe, töötajate arvu või turu osa suurenemine. 163. 3
Tehes valiku mingi tegevuse kasuks oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt et maksta. Seega ei too nappus endaga kaasa mitte ainult kulutusi vaid viitab veel ühele olulisele probleemile inimeste elus - konkurentsile. Kui soovid ületava võimalusi mida maailmas olemasolevate ressurssidega saab toota, siis peavad meie soovid omavahel konkureerima. Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle. 1.2 Majanduslik ringkäik Majandus ehk majandamine on mehhanism, mis jaotab olemasolevaid piiratud ressursse. Selline mehhanism peab vastama kolmele väga lühikesele ent olulisele küsimusele: Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes? Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota?
·Lihtsam on tagada tegevuse järjepidevust Strateegilise juhtimise tasandid 1. Kontserni (korporatsiooni) tasand 2. Strateegilise tulemusüksuse tasand (äritasand) 3. Funktsionaalne tasand 4. Globaaltasand Korporatsioonitasand Mis äris me peame olema? -organisatsioon kui tervik Peamised strateegiad: -kasvustrateegia -stabiilsus -kokkuhoiustrateegia -kombineeritud strateegia Äritasandi strateegia Kuidas me konkureerime? Puudutab: -iga äri allüksust ja tootmisliini organisatsiooni sees -keskendub klientide võitmisele -keskendub konkurentsivõimele oma tootmisharu raames Funktsionaalse tasandi strateegia Kuidas me toetame äristrateegiat? Puudutab: Kõiki olulisemaid osakondi Sisaldab kõiki põhilisi funktsioone nagu finantsid arendustöö tootmine uurimistöö
O – opportunities - võimalused T – threats - ohud 37. Organisatsiooni strateegia tasandid 1. Korporatsioonitasandi strateegia – arvestab kogu org.-ni, püüab määrata erinevate tegevusalade (allettevõtete) prioriteedid Vastab küsimusele “Millises äris me oleme”. 2. Äritasandi strateegia – püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus (allettevõte) olla omal alal konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele “Kuidas me konkureerime”. 3. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teotada äritaseme strateegiaid, töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiad. Vastab küsimusele “ Kuidas me toetame äritasandi strateegiat 38. Korporatsiooni taseme strateegiad 1.1 Peastrateegiad: 1. Stabiilsuse strateegia: puuduvad märkimisväärsed muutused klientides, toodetes või teenustes, turujaotuses. 2. Kasvustrateegia: käibe, töötajate arvu või turu osa suurenemine.
11) lühiajalised töösuhted 12) meeskonnatöö suurenemine ekspertsuse nõuded on nii suured, et üks inimene ei jõua seda täita. On vaja erinevate valdkondade ekspertide koostööd. Lähitulevikus: - Innovatsioon kiireneb, tempo tõuseb. - Töökohad ja aeg hägustuvad. Kus, mis ajal peab (inimene) olema, see muutub paindlikumaks. - Töö komplekssus suureneb ühel inimesel hakkab tõenäoliselt rohkem funktsioone olema - Konkurents on globaalne konkureerime üleilmsel turul. Kas kerkivad generatsioonide vahelised erinevused? Kas vanemad töötajad kohanevad? Pensionieelikul võib olla raske nt nutiseadmetega kohaneda. Vanemad inimesed on aeglasemad, rigiidsemad, vähem muutustega kohanevamad. Erinevused võivad olla ka hariduses. 60+ põlvkonnal ei ole nt inglise keele B2.2 taset, mida meilt ülikoolis nõutakse, ta võibolla ei oska üldse keelt. Ka ei tunne ta hästi arvutit.
2. Korduvkasutatavad plaanid päevast-päeva ette tulevad protseduurid. Projektide elluviimiseks eraldi tarkvara. Erinevate projektide jaoks erinevad protsessid. On tegevused, mis peavad enne uut lõiku olema valmis. Skeem pannakse paika. Sinna lähevad töötajad, ajalimiidid, ressurss (Microsoft Project kantdiagramm). Mida suurem on ettevõte, seda suuremalt tajutakse selle tarkvara olemasolu tähtsust. Korporatsiooni filosoofia Kuidas me konkureerime. See vastus saab olla mingis tegevusvaldkonnas. Juhtimine/tegevuste planeerimine on toote põhiselt jaotatud. Ettevõttest peab tulema vastu vastav struktuur. Strateegiline planeerimine Swot analüüs. Tüüpiline sise ja väliskeskkonna uurimise mudel Mis on meie tugevused ja mis on meie nõrkused. Sisekeskkond. Ohud ja võimalused tulevad väliskeskkonnast. Skeem peaksime mõistma, mis toimunb ümber ringi, kes me oleme + missioon, eesmärgid,
Strateegiline planeerimine peab tagama kooskõla organisatsiooni eesmärkide, võimsuste ja muutuvate turundusalaste võimaluste vahel. Strateegiline planeerimine annab ülejäänud planeerimisprotsessile suuna ja raamid. Ettevõtte (organisatsiooni kui terviku) tasandil defineeritakse ettevõtte missioon, püstitatakse eesmärgid, kujundatakse äriportfell ja valitakse põhistrateegia. Äriüksuse tasandil valitakse äriüksuse strateegia ("Kuidas me konkureerime?" st kuidas on kavas välja arendada konkurentsieelis) ja töötatakse välja funktsionaalsed strateegiad (turundusstrateegia, tootmisstrateegia, finantsstrateegia jne) mille ülesandeks on toetada äriüksuse kui terviku strateegiat. Erinevaid strateegiaid võib rakendada ka erinevate toodete või turgude lõikes. Strateegilise planeerimise käigus väljatöötatav strateegia peab tagama ettevõtte ette püstitatud eesmärkide saavutamise
Tehes valiku mingi tegevuse kasuks oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt, et maksta. Seega ei too nappus endaga kaasa mitte ainult kulutusi vaid viitab veel ühele olulisele probleemile inimeste elus konkurentsile. Kui soovid ületavad võimalusi, mida maailmas olemasolevate ressurssidega saab toota, siis peavad meie soovid omavahel konkureerima. Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle. 1.3. Ratsionaalne käitumine Majandusteadus uurib ratsionaalselt käituva inimese valikuid. Milles ikkagi seisneb meie valikute ratsionaalsus? Kahtlemata tuleb nõustuda, et kandes kiivrit ja kaitsmeid on rulluisutamine oluliselt turvalisem. Vaatamata sellele teadmisele otsustavad siiski mitmed uisutajad (eriti algajad) kiivrist ja kaitsmetest loobuda. Kas nad käituvad nüüd ebaratsionaalselt? Kindlasti mitte, sest enda seisukohast
Tehes valiku mingi tegevuse kasuks oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt et maksta. Seega ei too nappus endaga kaasa mitte ainult kulutusi vaid viitab veel ühele olulisele probleemile inimeste elus - konkurentsile. Kui soovid ületava võimalusi mida maailmas olemasolevate ressurssidega saab toota, siis peavad meie soovid omavahel konkureerima. Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle. 1.2 Ratsionaalne käitumine Majandusteadus uurib ratsionaalselt käituva inimese valikuid. Milles ikkagi seisneb meie valikute ratsionaalsus? Kahtlemata tuleb nõustuda, et kandes kiivrit ja kaitsmeid on rulluisutamine oluliselt turvalisem. Vaatamata sellele teadmisele otsustavad siiski mitmed uisutajad (eriti algajad) kiivrist ja kaitsmetest loobuda. Kas nad käituvad nüüd ebaratsionaalselt
õigest otsast ehk loogiliste järjestikuste sammudena. Sisuliselt võib sellel teel abiks olla pea iga äriplaani koostamise õpik, kui olgu lihtsustatult see järjekord siinkohal ära toodud organisatsiooni juhtimise prisma läbi: 1.Äriidee milline toode/teenus ja kellele (klient)? 2.Turu nõudluspoole analüüs millistel tingimustel oleks tagatud nõudlus (toote/teenuse hind/kvaliteet, kliendirühmade eripärad)? 3.Konkurentsianalüüs kellega konkureerime ja milline on meie konkurentsieelis? 4.Ettevõtluseks vajalike ressursside analüüs: info (s.h. seadusandlus), inimesed (personal), finantsid jmt. 5. Organisatsiooni asutamine ja selle tegevuse juhtimine. Antud aines ei tegele me pikemalt esimese nelja punktiga, mis jäävad pigem ettevõtluse valdkonda vaid läheme edasi sisuliselt punktiga viis, mis eeldab organisatsiooni olemasolu. Uue organisatsiooni puhul tuleks alustada ettevõtte eksistentsi põhjenduse ja
Tehes valiku mingi tegevuse kasuks oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt et maksta. Seega ei too nappus endaga kaasa mitte ainult kulutusi vaid viitab veel ühele olulisele probleemile inimeste elus - konkurentsile. Kui soovid ületava võimalusi mida maailmas olemasolevate ressurssidega saab toota, siis peavad meie soovid omavahel konkureerima. Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle. 1.5 Tootmistegurid ja tootmissisendid. Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside, ehk siis maa, töö ja kapitali, muutmine kaupadeks ja teenusteks. Maa tähistab kõik loodusressursse nagu õhk, vesi, maa ja mineraalid. Töö all mõistetakse inimese füüsilisi ja vaimseid võimeid. Kapitaliressursside ehk kapitalina käsitletakse kõiki juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks
annaabi.ee 
