KELA 1. kursus Miks arendab liikumisõpetus sotsiaalseid oskuseid? Võib öelda, et liikumisõpetus on vaid osa kasvatus- ja õppetegevusest. Lihtsustatult või kergelt idealiseerides (vaatenurga küsimus) on liikumisõpetuse eesmärgiks võtta inimene ja teha ta paremaks. Lähenedes terminile liikumisõpetus detailsemalt, on siin konkreetsemad eesmärgid nagu vormisoleku, kehalise kompetentsuse tõstmine, ühtlasi ka saab liikumisõpetuse abil edasi anda teisi väärtuseid ja oskuseid, näiteks kuidas nautida liikumist, tunda liikumisest rohkem rõõmu ning teiste väärtuste hulgas saab liikumisõpetus laiendada isiku silmaringi, vastutustunnet ja ühtlasi ka sotsiaalseid oskuseid. Kuna liikumisõpetuse edukas õpetamine parandab õppuri füüsilist vormi, on ilmselge, et
MITTEMETALLID Nimi Kool Klass 2012 Tiitelleht 1. Mis on mittemetallid? Alarühmad. 2. Fakte mittemetallidest. 3. Mittemetallide füüsikalised omadused, konkreetsemad näited mittemetallidest. 4. Mittemetallide keemilised omadused, allotroobid. 5. Vesinik 6. Hapnik 7. Kasutatud allikad Mis on mittemetallid Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p- elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel
nagu oleks pilves-selgimistega ilm või on vihmasadu kohe-kohe möödas ja taevas hakkab selginema. Inimeste kujutamisel on kasutatud valdavalt tumedaid toone, tasakaaluks on ehitised ja taevas heledates toonides. Domineerivad külmad toonid. Varjud pole mustad, vaid pigem hallikates ja rohekates toonides. Kasutatud on erinevaid toone kollasest ja sinisest. Tee kujutamisel on kasutatud korraga mitmeid erinevaid toone. Jooned on konkreetsemad ja teravamad esiplaanil. Mulle tekib tagaplaaniga paralleel, kui silmanägemine ei ole kõige parem, siis muutuvad kaugel olevate objektide ääred samasuguseks hajutatuks ja häguseks nagu maalil. Siiski on peamise ehitise katusejoon võrdlemisi terav. Laiade pintslitõmmetega on Caillebotte suutnud luua väga abstraktsed geomeetrilised kujundid. Perspektiivi osas on näha Caillebotte iseteadlikkust, kuna ta on paigutanud
muuseumi loomine pealinna. Vabaõhumuuseumi tulevast ekspositsiooni propageerisid ning kavandasid 1920. ja 1930. aastail ka Eesti Rahva Muuseumi etnograafid I. Manninen, F. Linnus ja G. Rank. Muuseumi praktilise rajamiseni ei jõutud. Tallinnas oleks pidanud Pirita park-muuseum alustama tööd 1. juulil 1941, kuid algas sõda. 1950. aastast alates tõstis vabaõhumuuseumi rajamise päevakorrale Arhitektide Liit eesotsas K. Tihase ning A. Kasperi, H. Armani, G. Jommi ja teistega. Konkreetsemad ettevalmistustööd algasid 1956. a, seekord Kultuuriministeeriumis. Organiseerivates komisjonides tegutsesid lisaks nimetatutele arhitektid F. Tomps ja I. Sagur, ajaloolased H. Moora, G. Troska, A. Viires, O. Korzjukov. Muuseum asutati 22. mail 1957, tegevust alustas 1. juunist samal aastal. Juulis kinnitati muuseumile 66 ha suurune maa-ala Tallinna lähedal, Kopli lahe kaldal, 19. saj rajatud Rocca al Mare suvemõisa alal. Külastajatele avati ehitusjärgus muuseum 1964. a. Nüüdseks on
Tallinn 2017 ÕPPEKAVADE ANALÜÜS Õppekavade üldeesmärkide ning struktuuri analüüs Kolmes erinevas õppekavades on erinevad eesmärgid, mis vastavad laste vanusele ja on suunatud laste arengule. Esimene õppekava (1987.a ) hõlmab kõik vanused eraldi ja punktid, millele lapsed erinevas vanuses peavad vastama. Õppekavas (1999) on iga vanuse kohta püstitatud eesmärgid, mis on konkreetsemad, kui esimeses õppekavas (1987) ning on olemas erinevate valdkondade (muusika, matemaatika jne.) tegevuskordi nädalas iga vanuse jaoks, mis on loomulikult suur pluss. Teises ja kolmandas õppevakavades (1999; 2008) on sarnased üldeesmärgid ning iga valdkonna kohta on tehtud kokkuvõte, mille järgi on lihtsam jälgida tulemusi. Õppekavade matemaatika osa eesmärkide ja sisu analüüs Kõikides õppekavades matemaatika valdkond on toodud eraldi. Kolmandas õppekavas (2008)
Rakenduskava- määratakse personali rollid. Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õppekava arendamisse. Eesmärgiseade on õppekava osa, kus vastatakse küsimusele ,,Miks?" Sihid ehk strateegilised eesmärgid- on saavutatud vaid osaliselt, mitte kunagi 100% ulatuses, nendeni liigutakse kogu elu. Eesmärgid- konkreetsemad vahepunktid teel sihtide poole. Mida konkreetsem on siht, seda usutavam, et leitakse sarnasemaid teid nende sihtide poole liikumiseks. Eesmärke võib sõnastada mitmeti: - Õpetaja tegevusena. (Õpetada, kinnistada..) - Sisu/teema nimetusena. (põhivärvid, koduloomad..) - Lapse tegevusena/eeldatava arengu-/õpitulemusena. (Laps tunned ära ja nimetab..) Oluline on see, mida pedagoogid tegelikult mõtlevad, milline on nende arusaam õpetamisest, väärtustest, lapsest
Rakenduskava- määratakse personali rollid. Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õppekava arendamisse. Eesmärgiseade on õppekava osa, kus vastatakse küsimusele ,,Miks?" Sihid ehk strateegilised eesmärgid- on saavutatud vaid osaliselt, mitte kunagi 100% ulatuses, nendeni liigutakse kogu elu. Eesmärgid- konkreetsemad vahepunktid teel sihtide poole. Mida konkreetsem on siht, seda usutavam, et leitakse sarnasemaid teid nende sihtide poole liikumiseks. Eesmärke võib sõnastada mitmeti: - Õpetaja tegevusena. (Õpetada, kinnistada..) - Sisu/teema nimetusena. (põhivärvid, koduloomad..) - Lapse tegevusena/eeldatava arengu-/õpitulemusena. (Laps tunned ära ja nimetab..) Oluline on see, mida pedagoogid tegelikult mõtlevad, milline on nende arusaam õpetamisest, väärtustest, lapsest
Indja Kirjandus pärimuslikus kirjandi tehtud vahet ilukirjandusest ja tarbekirjandusest. autoritest ei tehtud ka tähelepanu, kuna jumalad annavad sulle nigunii mõtted,võimed, sina oled aind vahendaja ehk trükimasin. Vanim teos, usuliste hümnide(veedade) kogu: "Rigveda"-sanskriti keeles. Eepostest mahukaim "mahabharata"-106 tuhat paarisvärssi. eeposte ajal tekib ka hinduism. puraanad-kokkuvõte hin puraanad-kokkuvõte hindu usindist tantrad-lühemad ja konkreetsemad kui puraanad. Hiina kirjandus 3.5 tuhat aastat tagasi, sama keel mida kasutatakse ka praegu. Vanemad tekstid pärinevad huang- he jõu orust ja räägivad religioosetest teksitdest ja ennustusest valitsejatele. Zhou hõim ühendas hiina üheks terviklikuks riigiks ja siis pandi alus hiina klassikalisele kultuurile. Sellel ajal pandi kirja neli raamatut: 1. ajalooraamat (koondati kokku kõik mida teati rahvatest, riikidest, pärimutest ehk raamat mis peaks andma ülevaate) 2
b) Võrreldes samastiili viljeleja Anthonis van Dyck'iga, siis on nad erinevad näiteks koloriidi kasutamise poolest: Rubens kasutas rohkem selgemaid ja kirkamaid toone, kuid van Dyck kasutas palju pruunakamaid toone. Anthonis van Dyck kujutab oma teostel peamiselt inimeste pingelist hingeelu, kuid seda vabas olekus. (Kangilaski 2004: 134) c) Võrreldes Rubensi töid näiteks Itaalia kunstniku Caravaggioga, siis minule meeldivad Rubensi tööd rohkem, sest nendel paistavad inimesed palju konkreetsemad ja tõelisemad, kui Caravaggio piltidel olevad isikud. (Kangilaski 2004: 121) KASUTATUD KIRJANDUS: Trükised: Kangilaski, J. Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile. Tallinn: kirjastus Kunst. Internetiallikad: http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/peter-paul-rubens-portrait-of-susanna- lunden-le-chapeau-de-paille/*/key-facts http://www.artrenewal.org/pages/artist.php?artistid=85&page=7 http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/peter-paul-rubens-portrait-of-susanna-
Küsimuse tekst d. tunnetel Võrreldes väärtustega on hoiakud ... Tagasiside Vali üks: Õige vastus on: kasusaamisel. a. üldisemad, põhimõtetele ja printsiipidele suunatud Küsimus 42 Küsimuse tekst b. iseloomulikud rohkem meestele Käitumisnormide internaliseerumine tähendab ... c. konkreetsemad, üksikobjektidele suunatud Vali üks: d. kiiresti muutuvad a. formaalsete normide muutumist mitteformaalseteks Tagasiside b. välise normi muutumist sisemiseks sunniks Õige vastus on: konkreetsemad, üksikobjektidele c. kõiki kolme asjaolu suunatud. Küsimus 37 d. kohalike normide muutumist rahvusvahelisteks
toetajaskonna poliitiliset huvede kaitsemine ning riigivõimu ja kohalikuomavalitsuse teostamine Erakonna juhtorganid: esimees, juhatus, volikogu, üldkogu, büroo(keskus), aukohus (lahenada poliitikute vahelisi tülisi), revisjonikomision(tegeleb erakonna rahalise poolega). Erakonna põhikiri – sõnastab erakonna üldised poliitilised eesmärgid, liikmelisuse nõuded, ülesehituse ja juhtimisprintsiibid. Erakonna programm - esitab erakonna konkreetsemad seisukhad seoses erinevate ühiskonnaelu valdkontatega. Vaidlusküsimused Sotsiaal-majanduslik Kultuuriline-rahvuslik Usuline Regionaal (linna-maa vastuolu) Valitsemiskorra Välispoliitika Postmateriaalsed (osalusdemokraatia ja keskkonnapoliitika) Vahendid saatutada eesmärke Materiaalsed (liikmemaksud, eraannetused, eraldised riigieelarvest) Inimresurss (liikmeskond, valijaskond) Ideoloogilised eripärad
528 000 inimest. Huvitavat: majandusel paistab helge tulevik - hiljutised läbiviidud uuringud (Kappa Research) näitavad, et peaaegu 1,5 miljonit inimest plaanib naasta tööle põllumajandussektorisse. Selle kasuks otsustavad peamiselt noored ja kõrgharitud inimesed, kes otsivad paremat elukvaliteeti isegi juhul kui see tähendab väiksemat sissetulekut. Uuringu tulemuste kohaselt kaaluvad 68,2% vastanutest maale kolimist, 19,3% on juba konkreetsemad sammud selles suunas astunud. c) Kreeka primaarne sektor saanud suuri toetusi, ent vastuoluliste tulemustega. Järgmise kümne aasta jooksul plaanitakse toetusi mõnes valdkonnas vähendada. Mõnevõrra halbadest tingimustest hoolimata toodab Kreeka mitmesuguseid taimseid ja loomseid produkte. d) Kreeka põllumajandust pärsib eriline maaomandi süsteem,mis soodustab vähetootlike väikemaaomandite teket. 3.
Karjäärivestluse läbi viimise protseduur sarnaneb küllaltki arenguvestluse läbi viimisega. Erinevus seisneb vaid selles, et karjäärivestlus on arenguvestluse jätkuks. See tähendab, et arenguvestlusel räägitakse mõlemapoolsetest ootustest, karjäärivestlusel keskendutakse töötajatele kellel on rohkem potentsiaali ja kellel on suuremad ootused enda töökoha suhtes. Karjäärivestluse eel töötaja peab täitma küsimustiku, milles on juba konkreetsemad avatud küsimused. Ettevõte kasutab mentorprogrammi, kus töötajad osutavad üksteisele tuge ja aitavad organisatsioonis paremini toime tulla. Üldjuhul juhendajaks määratakse staazikam kolleeg, kes pakub abi tööülesannete täitmisel ja organisatsiooniteadmiste valdkonnas. Juhendamisprogrammi kasutamine on näidanud, et mentorlus perioodi jooksul areneb töötajal hästi välja iseenese arendamise ja õppimisvõime.
Pärilikud haigused Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Millised haigused on pärilikud? Geneetikal on oma roll kõigi haiguste kujunemises. Kõige konkreetsemad on ühe geeni haigused: kui geen ei täida oma rolli, kujuneb haigus. Sõltumata sellest, kas inimesel on vähe raha või mõni muu mure. Möödunud aasta seisuga oli teada 15 708 ühe geeni haigust või fenotüüpi. Tehniliste võimaluste paranedes diagnoositavate haiguste arv aina kasvab. Polügeensete ehk mitme geeni haiguste puhul räägitakse, et on pärilik eelsoodumus. Näiteks kõrgel vererõhul on polügeenne taust, lisaks loeb väliskeskkonna mõju.
punktiirjoonel) lisada vabalt oma vastusevariant Faktiküsimused Nende esitamisega soovitakse teada saada konkreetseid fakte Millal olete sündinud? Kas olete kõrgharidusega? Mis aastal lõpetasite keskkooli? jts. Arvamusküsimused Nende esitamisega püütakse teada saada vastaja arvamust, hinnangut või isegi motiivi Mida arvate ... ? Kuidas suhtute ...? jts. Küsimustiku koostamise üldisi näpunäiteid (1) Üldjuhul töötavad konkreetsemad ja üksikasjalikumad küsimused paremini kui üldisemad, piiritletus on parem Lühikesed ja lihtsad küsimused on paremini mõistetavad kui pikad ja keerulised Küsida ühes küsimuses üht asja korraga Suhtumisküsimuste puhul tuleks kasutada suhtumiste mitmeosalist jaotuvusskaalat Küsimustiku koostamise üldisi näpunäiteid (2) Vastajat tuleks pigem juhtida/sundida tegema täpsemat valikut kui et anda liiga lihtne nõustun/ei nõustu vastamisvõimalus
Esimeste luuletuste positiivsed noodid asenduvad peagi negatiivsete avastustega seostades Pariisi lõbujanuste ja pattuste pelgupaigaga: ,,Oo, suurt linna! Sellal, kui me ümber sa muutud, naerad ja mörised, Jubeduseni andes naudingutele voli..." ,,Pariisi unenägu" on süntees nähtust ja kujutletavast. ,,Pariisi pildid" viivad lugeja väga intensiivsele rännakule. Ülejäänud osad on lühemad ja konkreetsemad. ,,Veinis" ongi kõik luuletused seotud veini ja selle erinevate paledega. Samuti on luuletused vägagi elavad. Kolmandas osas analüüsitakse, kuidas vein mõjub erinevatele inimtüüpidele erinevatel eluhetkedel. ,,Kurja õied" räägib naistest ja nende põhjustatud tunnetest. Võib öelda, et Baudelaire ei suhtunud naistesse just väga positiivselt, nii nimetab ta neid neetuteks, hooruse- ja surmaesindajateks, deemoniteks, koletisteks. Väljend kurja õied tähistab naissugu
vastandumisega lääne demokraatlikele riikidele. Tol hetkel kerkis peamiseks küsimuseks, millistele põhimõtetele see koostöö ehitada. 1946a pakkus Churchill välja idee euroopa ühendriikidest, kuhu esialgu kuulunuks Saksamaa ja Prantsusmaa. Tänasel päeval võime öelda, et antud idee ei saaks kuidagi realiseeruda. Esiteks on Euroopa liit kasvanud liiga suureks, esindades kümneid rahvuseid ja riike. Teiseks- liitu kuuluvate riikide majanduslik areng on seinast seina. Konkreetsemad lahendused hakkasid esile kerkima 1948a Haagis toimunud Euroopa kongressiga. Selle tulemusena moodustati aasta hiljem Euroopa nõukogu ehk Council of Europe. Nõukogu seadis endale oma töös kolm eesmärki: · Töötada Euroopa suurema ühtsuse nimel · Toetada parlamentaarse demokraatia põhimõtteid · Etendada inimõigusi ja parandada elamistingimusi Euroopa nõukogu eksisteerib tänaseni ja sinna kuuluvad 45 riigi esindused.
(ütlus) Keelevahendite äratundmine Keelevahendite tähenduse mõistmine Ütluse mõtte mõistmine Kõneleja/kirjutaja motiivide ja kavatsuste mõistmine Mõistmist raskendab (1) Sõnatasand: Sõnatähenduse puudulik valdamine Mitmetähenduslikkus Tähenduse piiratus või ebatäpsus Foneetiline või semantiline lähedus Sõnavara/sõnatähenduse areng Baassõnavara ↔ esmased tajud/kujutlused Baassõnadest konkreetsemad ja üldisemad leksikaalsed üksused → konkreetsete ja üldistatud rühmade moodustamine → mentaalsed rühmad → rühmade seosed Sõnatähenduse areng Hoone Ehitis Kuut Koera maja Tall Hobuse maja Puumaja Kanala Kana maja Maja Savimaja Laut Lehma maja... Kivimaja… Talumaja Elumaja Linnamaja Maamaja
peab saavutama riikide vahel balanssi. SEADUSLOOME EUROOPA LIIDUS 4 PEAMIST PROTSEDUURI ÜHENDUSE ÕIGUSLIKUD INSTRUMENDID *Määrus- on nagu seadus.võtab vastu ministrite nõukogu *Direktiiv-õigusakt.kohustuslik saavutada eesmärgi suhtes *otsus-teevad kohtud. Euroopa kohus on mõnesmõttes seadusandja. *arvamused ja soovitused *resolutsioonid *rohelised ja valged raamatud-arengukavad.(kuidas arendada maanteetransporti,lennu, jne) roheline raamat- euroopa liidus valge raamat- on konkreetsemad-seaduseelnõu projekt.instrument, mis on jõudnud seaduseelnõuni.kooskõlastatakse huvigruppidega,eri riiki valitsustega jne Euroopa liidu otsustetegemisse on kaasatud huvirühmad,mis suurendavad lobi tähtsust. LOBITÖÖ EUROOPA LIIDUS *LOBITÖÖD tuleks vaadelda kui vahendit otsusetegijate teavitamiseks poliitiliste otsuste tagajärgedest,probleemidest ja kaalutlustest. *see peaks olema väärtuslikuks sisendiks, mis tuleb väljaspoolt *see ei tohiks olla halvamaiguline sõna!
mis hõlmab nelja omavahel tihedalt seotud valdkonda: kalavarude kasutamine ja kaitse, struktuuri- ja turukorralduspoliitika ning kalandusalane välispoliitika. Viimase alla kuuluvad ka kalandusalased kokkulepped EL-i mittekuuluvate riikidega ning läbirääkimised rahvusvahelistes organisatsioonides. Eesti kalanduse strateegia järgi peab kalandussektori mitmekesisus säilima ka edaspidi. Strateegia konkreetsemad eesmärgid on: kalurite sissetulekute tõstmine; püügivõimaluste ja suurt tulu; kalakasvatuse kui kasutamata potentsiaali arendamine. võimsuste tasakaalu viimine; võimalikult suur kala väärindamine Eestis, et kalur saaks püütu eest võimalikult Kalandusega seotud piirkonnad Eestis võib jagada kaheks: mereäärsed ja siseveekogude äärsed piirkonnad. Mereäärsed kalandusega seotud piirkonnad võib jaotada tinglikult kolmeks: Väinamere piirkond (k.a
püüa lahti mõtestada nendevaheliste seoste ja sõltuvuste iseloom. Miski ei edenda psüühilist mõtleismt kiiremini kui erialamõistete sisu selge tundmine ja nende asjatundlik kasutamine. Püüa keerukaist asjust arusaamiseks õpitud teadusterminid lahti seletada argikeele mõistetega ja vastupidi- leida tavapsühholoogia tõdemustele täpsed psühholoogilised vasted. 10. Ole valvas ära tundma juhtumeid,. Kus tavakeele mõitel onm psühholoogiateduses antud spetsiifiline sisu. Need palju konkreetsemad. 11. Leia omandatud teoreetilisele teadmisele võimalikult kiirelt eluline näide.pole kerge.Püüa kõik viia meelelisele tasandile. Nagu see avaldusk mu viiele meelele ja osti vastavaid nähtusi elust.12. aseta tunnused millegi alusel hierarhiasse. Mooduta mõttetööd hõlbustavaid skeeme- lähedaste nähtuste jadasid, kokkukuuluvusi, vastandustasandeid. 13. Püüa kirjalikes töödes valgustada uuritavaid probleeme 2 v enamast aspektist. 14
· Sümbolikasutusteooria keelekasutus. Mees ja naine Psühholoogilised erinevused · Mehed on käitumislaadilt agressiivsemad · Naistel esineb varjatud agressiivsus · Meestel on alati enesehinnang kõrgem, soovivad töötada juhtuval positsioonil · Enesehinnang on madalam, ei taha valida vastutavat ametikohta, sest on vajalik enesekindlus ja agressiivsus · Meestel on väiksem empaatiavõime, nad on konkreetsemad · Naistel suurem empaatiavõime, reageerivad näoilme ja tujudemuutusele, naised on kannatlikumad, vajavad käitumises viisakust ja tähelepanu · Mehed katsetavad, riskivad, uurivad · Naised eelistavad vähem riskida, lähevad välja kindla peale · Mehed hindavad töösuhetes ametlikkust, suhted ülemustega. Hindavad edukust töö juures · Naised: head suhted töökaaslastega, hindavad enda vajalikkust tööl Armumine ja armastus Armumine saabub ja kaob äkki
on jäätmekäitlus tänase tarbimise ja prügitekitamise juures väga oluline tegevus. Jäätmekäitluse reguleerimiseks on välja antud mitmeid riiklikke ja kohalikke õigusakte. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Kohaliku omavalitsuse tasandil pannakse jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjadega paika konkreetsemad juhised elanikele, ettevõtetele ja asutustele, kes valdkonnaga tahestahtmata paratamatult kokku puutuvad. Jäätmekäitluse alane seadusandlus on noorele riigile kohaselt uus ning noore organisatsioonina oleme seda hoolega järginud. OÜ Paikre jäätmekäitluskeskus jaguneb kaheks struktuuriüksuseks prügila ning sorteerimisjaam. Paikre prügila on
5 eesmärgid ja oodatavad tulemused euroraha kasutamise eeltingimused vahendite administreerimise üldine korraldus. Partnerlusleppe alusel koostati rahandusministeeriumi eestvedamisel Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, mille kinnitas Euroopa Komisjon 10. detsembril 2014. aastal. Rakenduskavas kirjeldatakse rahastatavate valdkondade lõikes konkreetsemad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja oodatavad tulemused (sh fondide kaupa), meetmed ning nende rahastamine: Partnerlusleppe alusel koostatakse põllumajandusministeeriumi eestvedamisel veel kaks rakenduskava: Eesti maaelu arengukava rakenduskava 2014-2020 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 [2] Põllumajandus on olnud läbi aegade Eesti maaelanikkonna jaoks põhiline tegevusala. 1990. aastatel
2 Sissejuhatus sotsioloogiasse 5. Milline on inimloomus? Geenid vs kasvatus (nature vs nurture) Geneetiline lähenemine inimese olulisemad omadused on talle kaasa sündinud, kasvatus neid omadusi ei muuda Kultuuriline lähenemine inimesele on kaasa sündinud ainult kõige üldisemad bioloogilised omadused, kõik konkreetsemad omadused on kasvatuse käigus omandatud 6. Milline on inimloomus 2? Mõistus vs tunded Ratsionalism, ratsionaalse valiku teooria, neoklassikaline majandusteadus inimene on mõistuspärane olend, kes mõtleb oma kasu peale ja valib alati sellise käitumise, mis talle kõige suuremat kasu toob Romantism, psühhoanalüüs, sotsioloogia inimene pole kuigi mõistuspärane, samuti ei huvita teda alati omakasu, tihti käitub ta üsna altruistlikult 7. Kuidas tuleb inimest uurida
Kirjanditeemad võivad olla mahult väga erinevad, aga üldiselt jagunevad kõik teemad kaheks - laiadeks ja kitsasteks teemadeks. Erinevus ei väljendu mitte töö pikkuses, vaid käsitluslaadis. Lai teema eeldab üldisemat käsitlust, kitsas teema aga detailsemat kästitlust. Kergem on kirjutada kitsamal teemal juba sellepärast, et see eeldab vähem teadmisi. Laiemad teemad on raskemad ka sellepärast, et nad on abstraktsemad. Kitsad teemad on konkreetsemad. Teemad võivad olla ka kas avatud või suletud. Avatud teema on teema, mis annab kirjutajale vabad käed. Kirjutaja ise peab määrama lähtekoha, leidma probleemi ja idee. Suletud teemade puhul seda võimalust ei ole. Probleem on esitatud ühemõttelise väitena. Autoril jääb üle selle väitega nõustuda, mõnikord on võimalik sellele näitele vastu vaielda. Vahel on teema niivõrd lai, et seda tuleb kirjutajal endal piiritleda, kirjutajal endal valik teha, millest ta kirjutab.
Kroonpressis töötab terve rida kutseharidusega töötajaid, kes on tänaseks tublid trüki- ja köitemasinate tehnikud, mehhatroonikud ja seadistajad. Tehnilise personali palk ei sõltu haridustasemest, oluline on töö sisu ja vastutus. Kuna Kroonpressi töökeskkond ja palgatase on motiveerivad, on ka personal püsiv. Paljud noored, kes on Kroonpressis praktikal olnud, tahaksid ka sinna tööle minna, paraku aga vabu töökohti niipalju ei ole. Konkreetsemad oskused masinate ja seadmete kohta tulevad ikka praktika käigus, sest kõikide ettevõtete spetsiifikat koolis omandada ei ole võimalik. Töötajatelt eeldatakse ka head pingetaluvust, võimet tegutseda rutiinivälistes olukordades kiiresti ja professionaalselt, kuna ettevõte ei tooda lattu ning toodangu järgmisesse etappi ülemineku kellaaegadest kinnipidamine on üldjuhul üliolulise tähtsusega.
· Praegu käibib eelkõige filosoofide ja keeleteadlaste hulgas · Teooria kohaselt esitatakse mõisted defineerivate ehk tarvilike ja piisavate tunnuste abil Kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud tunnused on samavõrra tähtsad ja määravad üheskoos mõiste See, kas konkreetne objekt kuulub mõiste alla või mitte, on täpselt defineeritav Defineerivate tunnuste teooria · Mõistete suhted on hierarhilised Madalama taseme (konkreetsemad) mõisted sisaldavad kõiki kõrgema (üldisema) taseme mõistet defineerivaid tunnuseid Madalama taseme mõistel on lisaks ka eritunnused, mis iseloomustavad ainult seda mõistet Tasapinnaliste kujundite esitamine defineerivate tunnuste teooria järgi tasapinnaline punktihulk kujund tasandil kinnine murdjoon hulknurk tipud
2.1 Semantiliste hierarhiate kontseptsioon Semantiliste hierarhiate puhul kujutatakse pikaajalist mälu kui kujutluse ja mõistete säilitamist alluvusvahekorras olevate tähenduslike assotsatsioonide võrkudena , milles 5 6 konkreetsemad ja mõisted kuuluvad laiemate ning abstraksemate kategooria alla. Semantiliste hierarhiatena organiseeritud pikaajaline mälu on deklaratiivsete, st lauseliselt väljendavate teadmiste aluseks. 2.2 Skeemid Pikaajalise mälu kujutamine skeemidena kajastab selle võimet organiseerida vastuvõetavat informatsiooni situatiivse kogemuse abil, kus meeldejäetav koondatakse sageli meile subjektiivselt oluliste momentide ja võtmeideede ümber. Laekuva kogemuste tulemusena
õpik lk 19-25, 55-59, 66-71 Kordamine ajaloo kontrolltööks See, mida juba teate Eestist · 19. Sajandi lõpus vaibub rahvuslik liikumine ning ägestub venestamine pessimism · Venestamissurve väheneb uus rahvuslikkuse tõus (jõuab massidesse; muutub poliitiliseks) · Uue rahvusliku liikumise kolm eristatavat suunda: Tartu liberaalid, avatumad, keskenduvad rohkem kultuurile jne. (nende eestvedaja Jaan Tõnisson/ Postimees), Tallinna radikaalid-konkreetsemad, keskenduvad majandusele rohkem (eestvedaja Konstantin Päts/ Teataja), Sotsiaaldemokraadid-kõik on võrdsed(eestvedaja Peeter Speek/ Uudised) Venemaa 20. Sajandi alguses · Troonil tsaar Nikolai II (valitses 1894-1917) · Linnad moodsad ja võimsad · Talupoja ja töölise olukord väga halb · Valitsusvorm keskaegne Vene-Jaapani sõda · 1904-1905 · Ülemvõimu küsimus Hiinas (Manzuurias) · Venemaa saab haledalt lüüa 1905 aasta revolutsioon
esindaja vahel. Naine: „Mul on nii külm!“ Mees: „Sa oleks pidanud siis rohkem riideid selga panema.“ Millele naine tegelikult vihjas oli see, et mees talle oma jaki loovutaks. Mees aga ei saanud sellest aru ja pidas seda lihtsalt suvaliseks märkuseks. Täpselt samasugust vestlust on esinenud väga paljudel minu naistuttavatel. Lisaks sellele, et tegu oli erineva kontekstiga, siis antud situatsioon vihjab ka sellele, et mehed kipuvad üleüldse olema konkreetsemad ning naised armastavad rääkida n-ö läbi mulli. Miks see nii on, seda on raske seletada. Ka omast kogemusest tean, et kui mehed ütlevad asjad otse välja nii nagu on, siis naised armastavad pikalt ja laialt keerutada. Interkulturaalne pädevus on vahend, mille abil on võimalik ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu kultuuridevahelises suhtluses. Suhtlemises toimub reeglina konvergents ühes suunas- ühel poolel tuleb enamjaolt kohanduda teise reeglitega
koolkonda: klassikaline, humanistlik ja juhtimisteaduslik. Klassikaline ja humanistlik katsetusstandard liidesestandard, liigitusstandard. said alguse 19.saj. lõpul ja kolmas koolkond sai alguse pärast II Maailmasõda. 38. Klientide liigitus (näited) Siseklient teine töötaja organisatsioonis. Koolkonnad on paradigmadest üks aste madalamad ja pisut konkreetsemad Väliskliendid kliendid, kes kasutavad meie tooteid. mõtteviisid. 39. Kvaliteedipoliitika On tippjuhtkonna poolt esitatud dokument organisatsiooni 8. Protsessi mõiste Protsess on igasugune üksiku või mitmeosalise tegevuse loogiline üldistest kvaliteediga seonduvatest eesmärkidest ja suundadest. Kvaliteedipoliitika
Lisaks on neil ka väga erinevad värvused. Näiteks väävel on kollane, süsinik aga must. Erinevalt metallidest, on nad ka väga halvad elektri- ja soojusjuhid. Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest. Kui metallid olid enamasti tahked ained, siis mittemetallid on enamasti gaasid (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka vedelikud (broom) ja tahked ained (väävel, süsinik, räni, jood jne). Lisan mõned konkreetsemad näited ja lühikirjeldused mittemetallide erinevuste kohta: Fluor peaaegu värvitu (nõrgalt kollane) agressiivne kaheaatomilistest molekulidest gaas; lihtainena. Seda looduses ei esine, ,,süütab" isegi vee; Kloor kollakasroheline agressiivne gaas, võrdlemisi tugev oksüdeerija; Broom punakaspruun kergesti lenduv vedelik; Jood mustjashall tahke kristalne aine, mis juba nõrgal kuumutamisel muutub lillaks auruks. Jooditinktuur, mida saab apteegist, on joodi lahus etanoolis;
kindlaksmaaramises. 1. Aitab koordineerida tegevust. 2. Vahendab ebaselgust. 3. Vaheneb topelt tegevus ja "tuhi too" 4. Kontrolli voimalus. 21. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite jargi? 1. Strateegilised (pikaajalised) 5-10a. Tegeleb tippjuhtkond. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mis on vajalikud strateegiliste eesmarkide saavutamiseks. 2. Taktikalised - monest kuust paari aastani. On konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist voi tegevusvaldkonna. Tegelevad keskastmejuhid. 3. Operatiivsed (luhiajalised) kuni 1 a. Kitsas tegevusala. Tapsustatakse uldeesmarkide saavutamise teid. Tegelevad esmatasandijuhid. 22. Selgitage moistet ,,eesmark". Selgitage SMART mudelit. Eesmark mingi kindel lopptulemus, mida tahetakse saavutada. Spetsiifiline arusaadav ja tulemusele suunatud Moodetav saan hasti aru, kas olen eesmargini joudnud
Plaane võib liigitada kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi. Eristatakse kolme liiki plaane: pikaajalised (strateegilised), mis on kavandatud 5-10 aasta peale, tegeleb tippjuhtkond. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. taktikalised (vahepealse kestusega plaanid), mille kestus on mõnest kuust paari aastani, tegelevad keskastmejuhid. On konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonna. lühiajalised,vähema kui 1 aasta peale kavandatud operatiivplaanid, tegelevad esmatasandijuhid.Täpsustatakse üldeesmärkide saavutamise teid. 22. Selgitage mõistet „eesmärk“. Selgitage SMART mudelit. Eesmärk – mingi kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada. SMART- mudel S – specific - eriline M - measurable – mõõdetav A –achievable - saavutatav R – realistic - reaalne
Vähendab toppelttegevusi, kuna tegevus on koordineeritud. Võimaldab kontrollida, kuna on teada eesmärgid, näitab kõrvalekaldeid ning võimaldab tegevusi korrigeerida. 16. Kavade ja plaanide liigid Strateegilised kavad pikaajalised 5 10 aastat, nendega tegelevad tippjuhid. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Taktikalised mõnest kuust paari aastani, need on konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonda. Nendega tegelevad keskastmejuhid. Operatiivsed kuni aastased, kitsa tegevusalaga, nendega tegelevad esmatasandijuhid. Täpsustatakse üldeesmärke ja nende saavutamise teid. 17. Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess Strateegia on pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava. Siia kuuluvad organisatsiooni
jagada. Vähendab toppelttegevusi, kuna tegevus on koordineeritud. Võimaldab kontrollida, kuna on teada eesmärgid, näitab kõrvalekaldeid ning võimaldab tegevusi korrigeerida 22. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi? I. Strateegilised - (pikaajalised) 5-10 a. Tegeleb tippjuhtkond. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks II. Taktikalised- mõnest kuust paari aastani. On konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonda. Tegelevad keskastmejuhid. III. Operatiivsed- (lühiajalised, kuni 1a) Kitsas tegevusala. Täpsustatakse üldeesmärkide saavutamise teid. Tegelevad esmatasandijuhid. 23. Milline on Gantti graafiku toimimise põhimõte? Näide Ülesanded ühel teljel, teisel aeg. Näeb ära, mis ajal tuleb mingeid tegevusi teha ja sujuval protsessil seeläbi silma peal hoida. 24. Mida nimetatakse strateegiaks?
Vajalik, sest: Aitab koordineerida tegevust Vähendab ebaselgust Väheneb topelt tegevus ja ,,tühi töö" Kontrolli võimalus 21. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi? Vastavalt mõjuulatusele: Strateegilised(pikaajalised)- 5-10a. Tegeleb tippjuhtkond. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mi son vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks Taktikalised- mõnest kuust paari aastani. On konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonna. Tegelevad keskastmejuhid Operatiivsed(lühiajalised)- kuni 1.a Kitsas tegevusala. Täpsustatakse üldeesmärkide saavutamise teid. Tegelevad esmatasandijuhid Spetsiifiline plaan- on täpselt määratlev eesmärk, puudub erineva tõlgenudse ja mittearusaamise võimalus Direktiivne plaan- paindlik ja annab üldiseid juhiseid, nt käibe suurenemine mingis vahemikus (5%-10%)
värvus, vanus, üldine tervislik seisukord. Küsitlusest selgub, kuidas klient on rahul oma praeguste prillidega, läätsedega; millised on tema kaebused jne. Anamnees ei tohi olla küsitlusvormis. Uurija peab oskama süveneda patsiendi probleemi ja teda ära kuulama. Patsient peab aru saama kõigest, millest uurija räägib. Terminoloogia peaks lahti seletama lihtsalt, et oleks uuritavale arusaadav. Mida lühemad ja konkreetsemad on küsimused, seda kergem on neile vastata. VESTLUSE VAJADUS: 1. Info kogumine 2. Probleemide määratlemine ja järelduste tegemine 3. Õpetamine, soovitamine 4. Olukorra hindamine koos uuritavaga 5. Püüda mõista erinevaid seisukohti 6. Uuritavale toe ja turvalisuse pakkumine VESTLUSE OSATEGURID Kuulamine Tähelepanekute (vaatluse) tegemine Leida ühine keel Vestluse täpne keelekasutus: 1. Küsimuste esitamine 2. Pauside pidamine 3. Terminoloogia
eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Kavandamine on alati seotud tuleviku tegevuste kindlaksmääramisega ja kujundamisega. 46. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi? 1. Strateegilised (pikaajalised) 5-10a. Tegeleb tippjuhtkond. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. 2. Taktikalised - mõnest kuust paari aastani. On konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonna. Tegelevad keskastmejuhid. 3. Operatiivsed (lühiajalised) kuni 1 a. Kitsas tegevusala. Täpsustatakse üldeesmärkide saavutamise teid. Tegelevad esmatasandijuhid. 47. Selgitage Gantti graafiku toimimise põhimõtet? Joonistage näide. Gantti graafiku toimimise pohimote- Graafik voimaldab plaane koostada ja nende taitmist kontrollida. Vertikaalteljel on konkreetsed ulesanded. Horisontaalteljel on aeg konkreetse
Tähtis sest see aitab koordineerida tegevust, vähendab ebaselgust, väheneb topelt tegevus ja "tühi töö", võimalus kontrollida. 44. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimisstandardite järgi? Strateegilised (pikaajailsed 5-10a) tegeleb tippjuhtkond, sisaldavad prioriteete ja meetmeid mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Taktikalised (mõni kuu paar aastat) tegelevad keskastmejuhid, konkreetsemad, haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonnast. Operatiivsed (lühiajalised kuni 1a) esmatasandijuhid, kitsas tegevusala, täpsustatakse üldeesmärkide saavutamise teid. 45. Selgitage Gantti graafiku toimimise põhimõtet. Joonistage näide. Gantti graafik võimaldab graafiliselt plane koostada ja nende täitmist kontrollida. Vertikaalteljel konkreetsed ülesanded ja horisontaalteljel aeg konkreetse ülesande täitmiseks 46
Ta on nende kohta öelnud, et neid on liiga palju ja liiga kaua ripuvad nad oma oksade küljes, tuleks torm ja raputaks nad kõik maha, need mädanenud ja ussitanud. Nende all pidas ta tõenäoliselt silmas aristokraate, kes ehivad ennast oma esiisade kuulsuse ja auga, olgugi, et nad ise ei vääri seda. Need kaks inimtüüpi on kahe erineva moraali isandate ja orjade moraali kandjad. Mõlemat moraalitüüpi iseloomustades saame olla konkreetsemad ka inimtüüpide kirjeldamisel. Isandate ja orjade moraal Nagu ennist mainitud on Nietzsche meelest moraali kahte tüüpi, üks on isandate ja teine orjade moraal. Erinevates kultuurides püütakse neid ühitada, aeg-ajalt nad põimuvad, teinekord eksisteerivad kõrvuti isegi ühes ja samas inimeses. Isandate moraali järgi on kehtestatud valitsev seisus hea. Kõnekujundis vastandatakse head ja suursugust halvale ja põlatule
Kik oli ks kirjandus, jaotust polnud. Autorlusele ei pratud thelepanu. Autorite loominguvime pidavat olema taevalt prit. Autor vahendas taevaseid mtteid. Vanim teadaolev kirjutis on veeda Rigveda. Tekste pti endasi anda vimalikult tpselt plvest plve, et silitada algupra. Sellele jrgneb eeposte aeg. Neist mahukaim (maailma mahukaim) on Mahabharata. Hinnanguliselt 106000 paarisvrssi. Edasi tuleb praanade ja tantrate aeg. Praanad on kokkuvte hindude usundist. Tantrad on lhemad ja konkreetsemad ksitlused. Neid kasutati joogirituaalides. Tekkis budism ja Tripitaka. Tekkisid suutrad, millest tuntuim on kamasuutra. Suutra on aforismilaadne meelespidamist hlbustav lause. Samal ajal tekkisid rahvajutud. Rahvajuttudes kasutati raamjutustuse vtet. Raamjutustus he loo kigus jutustab keegi teise loo. HIINA KIRJANDUS Selle vanus on ligi 3500 aastat. Enamus kirjandusest prineb Huanghe kallastelt. Peamiselt religioosed tekstid ja ennustused. Zhou dnastia, pere, rahvas, him hendas Hiina riigi
põlvkonnavõimalus, aga neil puuduvad ühised kogemused. Uus põlvkond tekib alles osavõtmise ja tegevuse kaudu, mitte ainult teatud vanuserühma kuulumise kaudu. Niisiis tegelik põlvkond on aktualiseerunud põlvkond, mis tegutseb samas sotsiaalses ja ajaloolises olukorras, jagades ühiseid kogemusi (Mannheim 1952: 303-306). Aktualiseerunud põlvkonna sees võib tekkida teatud suhtes orienteeritud põlvkonnaüksusi, mida ühendavad konkreetsemad ja lähemad sidemed kui aktualiseerunud põlvkonda tervikuna. Iga põlvkonna areng kestab palju aastaid, õigupoolest kogu nende eluaja. Ilmselt on nooruses toimunu mõju siiski kõige tugevam ja ühine kogu põlvkonnale. Mida vanemaks inimene saab, seda tugevamad on individuaalsed mõjutused. Põlvkonna 7 arengu seisukohalt on olulised just need sündmused ja olud, mis on pannud pitseri põlvkonna noorusele (Baltes et al. 1980).
vältida ebaõnnestumiste kordumist, suuremad panused tuleb panna sektoritele, millest kõige enam loodetakse. Turundustegevuste planeerimisel tuleb püüda end kliendi olukorda panna, nii on kergem mõista, mis võiks olla liikumapanevaks jõuks. E Detailse plaani ja eelarve koostamine Turundustegevuste elluviimise tegevusplaani koostamine nädalate lõikes ning vastavate tegevuste eelarve fikseerimine. Samuti on hea, kui kohe saab kõikide tegevuste juurde ka vastutaja isik kirja mida konkreetsemad on plaanid, seda suurema tõenäosusega need hiljem ka ellu rakenduvad ja kasuks on. Konkreetses tegevusplaanis olevad turundustegevused peaksid olema omavahel võrreldavad. Näiteks mõõdetuna saavutatava kontakti hinnas. See on vajalik, et vajalike operatiivsete muudatuste tegemine ja alternatiivide vahel valimine oleks võimalikult lihtne. Näiteks kui teie planeeritud meediakampaania ajal teeb üks väljaanne sooduskampaania, siis on võimalik lähtuvalt
KORDAMISKÜSIMUSED ,,EESTI ASUSTUSE KUJUNEMINE I" NB! Need küsimused on üldised, hõlmavad tegelikult kogu loengukursust laiemalt. Eksamil tulevad konkreetsemad ja lühemad küsimused. 1. Allikad asustusajaloos, nimeta tähtsamad (ja kirjelda nende olemust ka). 1) Esemeline kultuur (arheoloogid, etnograafid). Saab teada linnadest, maastikest (kivikalmed, linnused, maalinnad, leitud on ka vanu muinaspõlde). 2) Kunstiteosed (joonistused, maalid jt), kus on kujutatud kunagist miljööd ja tegevusi-töid. Gravüürid Eesti mõisate kohta. 3) Kirjalikud ja suulised allikad kõige tähtsamad
üldjoontes samatähenduslikud, kitsamalt: eetika käsitleb konkreetse moraalifilosoofia või -õpetuse esinemist, küsides, mida moraalsed normid endast kujutavad. moraal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. kõlblus on inimese sisemine kohustus, sund, südametunnistus. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika - üldised teooriad - mis õige, mis vale Praktiline eetika - konkreetsemad moraaliküsimused, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. Eetika mõisted (e väärtused, millest inimene oma käitumisel lähtub) · Au, ausus, valelikkus, lugupidamine, isekus · Sümpaatia, armastus, viha, vihkamine, kurjus, hoolimine, abivalmidus, mõistmine · Õiglus, südametunnistus, süütunne, häbi, mure, kurbus · Kõlblus, vooruslikkus, lojaalsus, pettus · Julgus, argus, hirm · jne Kristlikud voorused Kristlikke voorusi on seitse:
3. Väheneb topelt tegevus ja ,,tühi töö" 4. Kontrolli võimalus 46. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite jargi? Vastavalt mõjuulatusele: 1. Strateegilised(pikaajalised)- 5-10a. Tegeleb tippjuhtkond. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mi son vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks 2. Taktikalised- mõnest kuust paari aastani. On konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonna. Tegelevad keskastmejuhid 3. Operatiivsed(lühiajalised)- kuni 1.a Kitsas tegevusala. Täpsustatakse üldeesmärkide saavutamise teid. Tegelevad esmatasandijuhid 4. Spetsiifiline plaan- on täpselt määratlev eesmärk, puudub erineva tõlgenudse ja mittearusaamise võimalus 5
Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. Grafiti, reklaam, poliitika, ajalehe pealkirjad, huumori loomise eesmärk. 36. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Tsentris asuvad nö tavalised mõistatused, mis annavad lahendist peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse, keskendudes enamasti füüsilistele omadustele, oluline on ka metafoorus. Perifeersel alal on aga uuemad mõistatused, mis on konkreetsemad kuid ei pruugi alati teenida mõistatamise vaid vahel ka nalja viskamise eesmärki. 37. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost. Arvo Krikmann „Sissevaateid folkloori lühivormidesse“ (Tartu, 1997) Piret Voolaid „Kotisuu ei räägi. Liitsõnamänge.“ 38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja mittekommunikatiivse grafiti erisuste üle. Kommunikatiivne on avatud suhtlusele, soovib panna inimesi kaasa mõtlema või
82. Millised on erinevad intervjuu küsimuste liigid? *Avatud ja konkreetsed küsimused*Primaarsed ja sondeerivad küsimused*Neutraalsed ja suunavad küsimused*Nurka suruvad küsimused 83. Millised on erinevad intervjuu vastuste liigid? MITTEADVEKVAATSED VASTUSED*Ei mingit vastust*Osaline vastus*Asjakohatu vastus*Ebatäpne vastus *Üleverbaliseeritud vastus 84. Milline peab olema intervjuu ülesehitus? *Algus*Sisu... alguses avatud küsimused ja siis edasi konkreetsemad *Kokkuvõte 85. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueeritav? 86. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueerija? Milliseid küsimusi võib küsida, kuidas küsimusi esitada jne 87. Mis määrab ära inimeste grupi? ühine eesmärk ... ülesandele orienteeritud grupid... vastastikune mõju, rahuldus, eesmärk, erinevad rollid, vastastikune sõltuvus, kommunikatsioon jne 88. Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära? 89
annaabi.ee 
