pean kinni tööajast; tean, et kliendi teenindamine on alati esikohal teiste tegevuste ees; väldin isiklikke vestlusi ja telefonikõnesid klientide juuresolekul; hoolitsen töökeskkonna korrasoleku eest; pean kinni kolleegidega sõlmitud kokkulepetest; jagan olulist informatsioon kolleegidega ja vajadusel küsin ise nõu ja abi; vajadusel juhin kolleegide tähelepanu puudustele, jäädes viisakaks ja kompetentseks. 3.1 Suhtlemine klientidega loon silmside ja tervitan iga klienti; pöördun kliendi poole viisakalt ja sõbralikult; jätan kliendile aega kohaneda, tutvuda kaubaga, jätmata teda tähelepanuta; 3 kui olen hõivatud teise kliendiga, palun pöörduda teise klienditeenindaja poole või palun viisakalt mõne hetke oodata; kuulan klienti tähelepanelikult ja arvestan tema soovidega;
Kas sina sobid vutikohtunikuks? Kui vastad õigesti 75%-le küsimustest, võid ennast jalgpallireeglite alal igati kompetentseks pidada. Millised on jalgpalli värava mõõdud? a 2,40x7,34 m b 2,44x7,32 m c 2,32x7,44 m Kui väljakul on korraga kaks palli, siis kohtunik... a Peab kohe peatama mängu ja eemaldama teise palli b Lubama mängul jätkuda seni, kuni teine pall hakkab mängu segama c Lubama mängul jätkuda ning peatama mängu kohe, kui ohtlik moment on möödas Kui vahetusmängija siseneb väljakule ilma loata hetkel, kui pall on mängus, siis kohtunik jätkab mängu...?
16. Mis tekitab UV? Tekitab DNA ahelas tümiini dimeere, häirivad edasist replikatsiooni (takistavad DNA polümeraasil edasi liikumast) 17. Mis siis saab, kui RecA-? On palju tundlikum UV-le. Ainus kaitse, mis olemas, on fotolüaas. See on valgusest sõltuv ensüüm. 18. Mis on Com valgud? Kompetentsuse saavutamiseks on vajalikud feromoonid (CSF ja ComX). Nende kontsentratsiooni tõustes, sünteesitakse edasised kompetentsusvalgud. Haemophilus influenzae ei erita feromoone, vaid muutub kompetentseks, kui satub statsionaarsesse faasi (C-nälg). Transforosoom – raku pinnal olev DNA retseptorsait. 19. Millega fenooli saaks ekstraheerida? Kloroformiga. 20. Mida teeb puhtal kujul fenool DNA-ga ja kust tuleb fenooli kollane värvus? Fenooli on vaja eelnevalt küllastada veega. Fenool seob 10% vett ning puhta fenooli lisamine DNA-le eemaldab vee ka DNA-st. Lisaks puhas fenool toatemperatuuril kipub tahkuma. Oma kollase värvuse on saanud ta antioksüdantidest. 21
Normatiivne mõju inimene usub, et bränd tõstab tarbija väärtust , rahuldab teiste inimeste ootusi, jne Identifitseeiv mõju inimene ostab konkreetse brändi, lähtudes nende eelistustest kellega ta soovib samastuda. Kes on arvamusliider ja missuguseid oste ta mõjutab? Arvamusliider on isik, kes tänu oma tuntusele, toote pädevusele või tundmisele mõjutab tarbijaskonda. Mõjutab uute toodete oste, kuna arvamusliidrit peetakse on usaldusväärseks ja kompetentseks. Mis on roll ja staatus? Roll on staatusele vastavate käitumiste/tegevuste kogum. Rolli kandjal on iseloomulik ostu- ja tarbimiskäitumine. Ostja ja tarbija ei pruugi alati olla üks ja sama isik. Samuti võivad ostu algataja, ostja ja tarbija olla täiesti erinevad isikud. Rollid: algataja, mõjutaja, eksperdid, otsustaja, ostja, tarbija, hoolitseja. 2
mitte äratada. Tööl ei võta ta uusi ülesandeid ega vastu ka ametikõrgendust, kuna kardab läbikukkumist ja etteheiteid selle eest. Ei algata iial suhteid. Ta küll tahaks olla teistele lähedane kuid kardab valu, tõrjumist ja ebaedu ning seetõttu väldib inimesi ja tegevusi. Sõltuv isiksus: sõltub palju teisest inimesest. Enesetajumine abitu, ebakompetentse ja jõuetuna. Elust läbisaamiseks allutab ta oma huvid teise, olulise isiku omadele, keda peab tugevaks, hoolitsevaks ja kompetentseks. Allub täielikult teise inimese soovidele ja vajadustele. Ta ei suuda ilma teise inimese toeta teha ühtegi otsust. Üksi olles on ta abitu ja valdab ebamugavustunne. Samuti on tal paaniline hirm hülgamise ees, veendumus, et ei suuda ise toime tulla ja teeb kõik selleks, et teda maha ei jäetaks. Nartsislik isiksusetüüp: äärmiselt tähtsust täis. Liialdab oma saavutustega, nõuab imetlust, eesõigusi ja erikohtlemist. Kriitikat ei talu
Kui esmavajadused on rahuldatud, pöörab inimene tähelepanu sekundaarsetele vajadustele. Abraham Maslow eristas viit vajaduste taset: Esmajärgulised vajadused: 1. Füsioloogilised (toit, vesi, õhk, uni, seks) 2. Turvalisus – kehaline (kaitstus, ohutus) ja majanduslik (tööga kindlustatus) Kõrgema astme vajadused: 3. Sotsiaalsed (sõprus, ühtekuuluvus) 4. Austuse ja staatuse vajadus; soov, et teised peaksid teda kompetentseks 5. Eneseteostus, oma võimete maksimaalne kasutamine; soov olla kompetentne Juht peab keskenduma oma alluvate vajadustele pidevalt. Inimesele on olulisemad rahuldamata mitte rahuldatud vajadused. Inimest motiveerib, mille poole ta püüdleb, mitte see, mis tal olemas on. Täielikult rahuldatud vajadused ei motiveeri inimest pingutama. Teooria puuduseks on see, et teaduslikud uuringud ei tõesta kõigi viie astme vajaduste
4 kasutavad temast pädevamad lauanaabrid - ehk tegeleb lauanaabrite imiteerimisega saades vahetut käitumisteavet sotsiaalsest keskkonnast. Wenger määratleb kogukonda ja identiteeti sotsiaalse õppimise kontekstis järgnevalt: Kogukond sotsiaalne kehand, milles meie tegevus on määratletud saavutusväärsena ja meie osalus tunnistatakse kompetentseks. Identiteet viis, kuidas me räägime sellest, kuidas õppimine mõjutab seda, kes me oleme ja loob isiklikku kujunemislugu meie kogukonna kontekstis (2004: 5). Laias laastus taanduvad kõik töö ja arenguga seotud küsimused motivatsioonile. Pole vahet, kas alustada mõne keerulise tööülesandega, õpingutega või püüda oma ettevõtet kuidagi paremate tulemusteni viia. Motivatsioonil on väga üldiselt öeldes kaks suunda sisemine ja väline ning motivatsioon on
Kui esmavajadused on rahuldatud, pöörab inimene tähelepanu sekundaarsetele vajadustele. Abraham Maslow eristas viit vajaduste taset: Esmajärgulised vajadused: 1. Füsioloogilised (toit, vesi, õhk, uni, seks) 2. Turvalisus – kehaline (kaitstus, ohutus) ja majanduslik (tööga kindlustatus) Kõrgema astme vajadused: 3. Sotsiaalsed (sõprus, ühtekuuluvus) 4. Austuse ja staatuse vajadus; soov, et teised peaksid teda kompetentseks 5. Eneseteostus, oma võimete maksimaalne kasutamine; soov olla kompetentne Juht peab keskenduma oma alluvate vajadustele pidevalt. Inimesele on olulisemad rahuldamata mitte rahuldatud vajadused. Inimest motiveerib, mille poole ta püüdleb, mitte see, mis tal olemas on. Täielikult rahuldatud vajadused ei motiveeri inimest pingutama. Kaasaegsed juhid peaksid: kindlaks määrama ja tunnustama oma alluvate vajadusi;
omavahel vaid ka juhi ja alluva vahelise austuse, usalduse ja koostöö soovi loomisel. 2 Katriin Tammekivi Ä18KÕ1 Neljandal kohal Maslow vajaduste hierarhia järgi on inimese vajadus austuse ja staatuse järgi; soov, et teda peetaks kompetentseks [CITATION Mai98 p 49 l 2057 ] Siinkohal annaks Jacobit motiveerida ametikõrgenduse kaudu, näiteks peainseneriks vms. Viiendal kohal on Maslow järgi inimese eneseteostuse ja kompetentsi vajadus. (ibid., lk 49) Seda arvesse võttes, oleks omal kohal arenguvestluse pidamine antud inseneriga, et välja selgitada tema soovid antud ettevõtte ja oma tööga seonduvalt ning selle põhjal lisakoolituste väljapakkumine ettevõtte kulul inseneri kompetentsuse
meelepärases keskkonnas, nagu näiteks facebook, kus noored veedavad enamus aja oma päevast ning saavad palju info sealt samast ka juba kätte. 4. Sihtgrupp EHTE sihtgrupiks on noored, kes on alustamas karjääriteed ning soovivad omandada vajaliku eriala suundumaks edasi juba tööle. Ka on sihtgrupiks veel põhikooli lõpetanud noored, kes soovivad omandada keskhariduse koos kutseharidusega. EHTE lõpetajal on valmisolek areneda kompetentseks-, konkurentsivõimeliseks- ja ettevõtlikuks töötajaks Eesti ja Euroopa tööturul turismi, majutuse ja toitlustuse valdkonnas. Õppijaid on EHTE-s 350 õppurit päevases-, tsükliõppes ning eksternõppes. EHTE-s on moodustunud üliõpilaskond, õpilaskond, tegutsev üliõpilasesindus ning koolis toimivad traditsioonid. 1988-2007.a. on EHTE lõpetanud 20 lendu, kokku üle 600 oskustöötaja. Rakenduskõrghariduse on omandanud rohkem kui 300 hotellimajanduse,
Luuka puhkemaja sai rajatud sest turg oli selles valdkonnas katmata ning konkurendid ei olnud jätkusuutlikud. Ettevõtjal on omandatud kõrgharidus, elukestevõpe. Teda on palju aidanud kogemused, institutsioon, arendamine ja projektide kirjutamine. Enne ettevõtte rajamist analüüsis ta kõik viimse detailini läbi, et asi kindlasti õnnestuks. Ta teadis algusest peale, et just majutus asutus on valdkond, millega ta soovib tegeleda. Ta peab ennast kompetentseks inimeseks, kellel on piisavalt kogemusi ja suurepärane probleemide lahendamisoskus. Ta on avatud uutele ideedele ja ettepanekutele. Ta toob välja, et ta on toetav tegevusele ja tulemusele orienteeritud. Enda tugevuseks ta peab tugevat ja tõhusat juhtimist, meeskonna töö on talle oluline – ta loob keskkonda, milles on arengut soodustavad tingimused. Ta motiveerib töötajaid, tunnustab ja märkab neid.
Skinneri seisukoht on, et isiksus kujuneb tuhandete kinnistamisjuhtude lõpptulemusena. Üldiselt inimesed kinnistamist ei teadvusta. Igas olukorras toimib inimene viisil, mille määravad parajasti kõige tugevamini mõjuvad kinnistusseosed (Veisson, Veispak, 2005: 34). LASTEAIA SOTSIAALNE KESKKOND Ühiskondlikuks kooseluks vajalikud sotsiaalsed oskused kujundatakse lastel sotsialiseerumise käigus. Sotsialiseerumise eesmärk on kujundada laps sotsiaalselt kompetentseks ühiskonnaliikmeks. Kujundajad on siinjuures lapsevanemad, õpetajad, eakaaslesed, õed- vennad, vanavanemad ning teised täiskasvanud. Lapse sotsiaalne areng kujutab endast seega moraalinormide omandamist. Psühhosotsiaalse arengu all mõistetakse eelkõige lapse isiksuse arengut ja laste omavahelisi suhteid. Eristades sõnu „sotsialiseerumine” ja „sotsialiseerimine” võib märkida, et sotsialiseerimine on väline mõju nagu õpetamine ja kasvatamine,
Kui esmavajadused on rahuldatud, pöörab inimene tähelepanu sekundaarsetele vajadustele. Abraham Maslow eristas viit vajaduste taset: Esmajärgulised vajadused: 1. Füsioloogilised (toit, vesi, õhk, uni, seks) 2. Turvalisus kehaline (kaitstus, ohutus) ja majanduslik (tööga kindlustatus) Kõrgema astme vajadused: 3. Sotsiaalsed (sõprus, ühtekuuluvus) 4. Austuse ja staatuse vajadus; soov, et teised peaksid teda kompetentseks 5. Eneseteostus, oma võimete maksimaalne kasutamine; soov olla kompetentne Juht peab keskenduma oma alluvate vajadustele pidevalt. Inimesele on olulisemad rahuldamata mitte rahuldatud vajadused. Inimest motiveerib, mille poole ta püüdleb, mitte see, mis tal olemas on. Täielikult rahuldatud vajadused ei motiveeri inimest pingutama. Kaasaegsed juhid peaksid: · kindlaks määrama ja tunnustama oma alluvate vajadusi; · mõistma, et alluvatel on erinevad vajadused;
Postformaalne mõtlemine: - Formaalsete operatsioonide staadium - Pragmaatiline mõtlemine - Mitmetasandiline, dünaamiline protsess; sisaldab progressi ja taandarengut - Fischer: abstraktne mõtlemine:; printsiibid - Dialektiline mõtlemine: eriarvamuste aktsepteerimine - Schaie -funktisonaalsus Schaie kognitiivse arengu teooria - Omandamine (lapsepõlv, murdeiga) teadmine iseenesest - Saavutamine (noorem täisiga) teadmiste abil kompetentseks - Sotsiaalne vastutamine (keskiga) vastutus teiste eest - Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus)- kompleksed suhted erinevatel tasanditel - Reintegratsioon (vanadus) tähenduslikkus Isiksuse areng - Normatiivne vs kriis mudel - Sündmuste ajastuse mudel o Neugarte: sotsiaalne kell o Normatiivsed elusündmused o Idiosünkraatilised elusündmused - Tänapäeval sündmuste õigeaegsemad abieu ja sünnitamine piiri nihkunud
Mõju sõltub sekkumisviisist vanema poolt • suunamine • juhendamine • sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine • riidlemine • ähvardamine • millestki meeldivast ilmajätmine Teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel. Läbi distsiplineerimise ja õpetuse puutuvad lapsed kokku terve hulga erinevate sotsiaalsete reeglite ja ootustega erinevates keskkondades. Nende reeglite mõistmine on vajalik eeldus sotsiaalselt kompetentseks käitumiseks. Reeglitest saab aru juba 3 aastane laps. Kuue aastased eristavad juba moraalseid ja konventsionaalseid reegleid ning teevad seda tuttavates situatsioonides. Paljud erinevad omandatud uskumused ja sotsiaalsed reeglid püsivad kogu elu (“ütle tädile nüüd aitähh”). Mida väiksem on laps, seda rohkem on vanema kontrolli all tema kogemused. 2 Laps ja lasteaed
Püsiallikad on kompetentsemad kui ühekordsed allikad. Juhuslike pealtnägijate juhul tuleb kontrollida eriti hoolikalt. Sõltumatud allikad on väärtuslikumad kui asjaga seotud allikad. Allika sõltumatust tuleb alati kontrollida. Püsiallika ja sõltumatu allika mõistet kasutatakse ainult inimallikate puhul. Reporter on ise ka oma püsiallikas ning eeldatakse, et ta on sõltumatu. Kirjalike allikate seas on neid, mis on püsivad. Allikad erinevad staatuse poolest. Kompetentseks hinnatakse seda, kel on kõrge positsioon. Siin on kolm ohtu: arvatakse, et staatusega allikas ei valeta jne; peetakse staatust tähtsamaks kui kompetentsust; esindatakse võimulolijaid rohkem kui vähemusi. Lisakriteeriumid. On muid liigitamisviise, mis ei too välja nende väärtust. Kättesaadavus. Reporter eelistab neid, kes on rohkem kättesaadavad. Hea kõnelemine. Hea tstitaadi saab healt kõnelejalt. Tuleks eelistada kättesaadavaid ja häid kõnelejaid (valveallikas)
-ndate teisest poolest Postformaalne mõtlemine Piaget: formaalsete operatsioonide staadium Labouvie-Vief pragmaatiline mõtlemine Schaie funktsionaalsus. Fischer: abstraktne mõtlemine; printsiibid Dialektiline mõtlemine: eriarvamuste aktsepteerimine Intelligentsus kasvab kuni 30-40 aastani Loovuse kõrgpunkt peale 30-ndaid. Schaie järgi olen ma keskealine o.O *Omandamine (lapsepõlv, murdeiga) teadmine iseenesest *Saavutamine (noorem täisiga) teadmiste abil kompetentseks, 1 *Sotsiaalne vastutamine (keskiga) vastutus teiste eest, *Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus) kompleksed suhted erinevatel tasanditel *Reintegratsioon (vanadus) tähenduslikkus Lahutuse riskitegurid: abielueelne kooselu, noorelt abiellumine, lastetus, kasulapsed, vanemad lahutatud Füüsiline areng keskeas: 1) Nägemisteravuse langus (40-50) 2) Kuulmise langus (20-
Selle tulemusena võidakse määrata psühhiaatriekspertiise ka juhtudel, kus selleks objektiivset vajadust pole ja koormatakse üle psühhiaatriasutusi. Või, mis veelgi halvem, kõik küsimused, mis jäävad psühhiaatria pädevusest välja, loetakse lahendatavaks juristide enda teadmiste (terve mõistuse) abil. On ebaloogiline lugeda õigusemõistjat ebakompetentseks psüühilise patoloogia küsimustes ja piisavalt kompetentseks terve psüühika tundmisel. Psühholoogia eriteadmised on teaduslikud (teoreetilised ja metodoloogilised) ja praktilised teadmised inimese psüühiliste protsesside, seisundite, omaduste ja käitumise kohta, mis omavad juriidilist tähendust. Neid on õpitud praktikasse rakendama (reeglina juba ka rakendatud) ja osatakse kasutada kuritegude eeluurimise ja kohtumenetluse käigus eesmärgiga aidata kaasa tõe tuvastamisele.
3. BÜROKRAATLIK LAIENEMINE. PARKINSONI SEADUS. 3a) Töö võtab alati nii palju aega, kui on selle sooritamiseks antud. ( Töö sooritamiseks ette nähtud raha kulutatakse alati ära.) 3b) kasvav juhtimispüramiid - iga ametnik püüab oma olemasolu õigustamiseks omada alluvaid. 3c) liialdamine aruannete ja dokumentidega kui illusoorne töö. 4. PETERI PRINTSIIP. Töötajaid edutatakse lähtuvalt nende kompetentsusest antud ametikohal seni, kuni nad jõuavad ametikohale, kus nad enam kompetentseks ei osutu. Sellele kohale jääb töötaja püsima. MISTAHES HIERARHIAS ON IGAL TÖÖTAJAL TENDENTS TÕUSTA OMA EBAKOMPETENTSUSE TASANDILE. 5. INFORMATSIOONI MOONUTAMINE HIERARHIA KESKMISTEL ASTMETEL. Alluvad püüavad end näidata ülemuste ees võimalikult kompetentsetena ja varjavad möödalaskmisi. 6. KAFKA SÜNDROOM. F. Kafka romaani "Protsess" peategelane langeb bürokraatliku vägivalla ohvriks, mida iseloomustab ametnike pime allumine kättesaamatus kõrguses
lugupidamiseks on ühest küljest seotud uute teadmiste omandamise ja seeläbi heakskiidu ning tunnustuse saamisega. Lisaks väljendub iga isiksus ennast oma riietuses ja esemetes, millega ta end ümbritseb, seega välised lugupidamise faktorid. (Meie tarbimine sõltub paljuski sellest, millisena me end näha tahame) (nagu enesest lugupidamine, sõltumatus ja saavutamine ning, staatus vajadus, tunnustamine, lugupidamine ja tähelepanu, seega soov, et teised peaksid teda kompetentseks.) 5.Eneseteostuse vajadus- oma võimete maksimaalne kasutamine, soov midagi korda saata, ära teha. Inimene ei soovi ainult olla, vaid tahab ennast ka proovile panna, midagi saavutada ja teoks teha. (Räägi- olla kompetentne, eneseteostus. Inimene püüab jõuda sinna kuhu ta on võimeline jõudma. See saavutatakse tänu inimese potentsiaali kasutamisele). Nende kahe astme erinevus on selles, et kõrgema astme vajadused rahuldatakse sisemiselt, madalama astme vajadused aga väliselt.
o Labouvie-Vief – pragmaatiline mõtlemine o mitmetasandiline, dünaamiline protsess; sisaldab progressi ja taandarengut (Kurt Fischer) o Fischer: abstraktne mõtlemine; printsiibid o Dialektiline mõtlemine: eriarvamuste aktsepteerimine o Schaie – funktsionaalsus Schaie kognitiivse arengu teooria Omandamine (lapsepõlv, murdeiga) – teadmine iseenesest Saavutamine (noorem täisiga) – teadmiste abil kompetentseks, sotsiaalne vastutamine (keskiga) – vastutus teiste eest, Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus) – kompleksed suhted erinevatel tasanditel Reintegratsioon (vanadus) – tähenduslikkus Sotsiaalne areng: Lähisuhetes põhirõhk seksuaalsusel! Peamised sotsiaalsed “ülesanded”: o Partneri leidmine (sotsiaalne surve!) o Abiellumine (abielu ja vabaabielu) o lapsevanemaks saamine (lapse saamine nihkunud 20-ndate teise
Oluline on seejuures ka informatsiooni terviklikkus, kohasus, vastavus ja korrektsus. 28. Juhtimiskogemuse kujunemine. Juhtimise seisukohalt on kompetentsus oskus ja võime kasutada oma teadmisi tõhusalt mingis kindlas situatsioonis. Need omadused on juht omandanud ja kogunud oma töö käigus. Vastavalt situatsioonile valida õige käitumine ning langetada õiged otsused, kui juht seda kõike suudab, võib teda pidada kompetentseks juhiks. Otsustamine ja diagnoosimine. Tehnilised oskused Erialateadmiste valdamine Ärikirjade koostamine Koosolekute korraldamine Arvuti ja muu kontoritehnika kasutamine Suhtlemisoskused Oskus motiveerida Aktiivse kuulamise oskus Oskus lahendada konflikte Oskus korraldada meeskonnatööd Tagasiside andmise oskus Kontseptuaalsed oskused Võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas Keskkonna protsesside ja
vanem seda vaikselt eemalt jälgida või need raamatud kõrgemale paigutada, mida laps rikkuda ei tohi. Kui aga laps uudistab nugade-kahvlite sahtlit, tulist pliiti või lennutab legoauto väikevenna poole, tuleb tõenäoliselt sekkuda. Läbi distsiplineerimise ja õpetuse puutuvad lapsed kokku terve hulga erinevate sotsiaalsete reeglite ja ootustega erinevates keskkondades (vt Smetana, 1993). Nende reeglite mõistmine on vajalik eeldus sotsiaalselt kompetentseks käitumiseks. Reeglitest arusaamist täheldatakse juba alla kolmeaastastel lastel. Kuueaastased eristavad juba üsna hästi moraalseid ja konventsionaalseid reegleid ning teevad seda ennekõike tuttavates situatsioonides. Näiteks teab laps üsna varakult, et valetamine on halb, mis muidugi ei tähenda seda, et ta omab piisavat ettekujutust sellest, mis see valetamine on. Aja jooksul teadmine täpsustub ning ka reegli mõju käitumuslike valikute üle suureneb
kuni 30-40 aastani. Loovuse kõrgpunkt peale 30-ndaid. SCHAIE: Intellektuaalne areng sõltub sellest, mida inimene peab tähtsaks ja tähenduslikuks oma elus. "mida on mul vaja teada", "kuidas ma seda kasutan, mida ma tean", "miks ma peaksin teadma". Igapäevaelu kogemused mõjutavad. Omandamine (lapsepõlv, murdeiga) teadmine iseenesest Saavutamine (noorem täisiga) teadmiste abil kompetentseks; otsitakse seda, mida teeks elu täilikkuks; keskendus endasse Sotsiaalne vastutamine (keskiga) vastutus teiste eest, (vabatahtlik tegevus); õpin ka teisi Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus) kompleksed suhted erinevatel tasanditel; nt poliitikud juhivad spordikluubid
tingimstest, võib olla ühekordne või pidev. Primaarsed (füsioloogilised) ja sekundaarsed (mõjutavad meie käitumist) vajadused. Esmajärgulised vajadused: füsioloogilised (toit, õhk, vesi, uni), turvalisus, mis on kehaline (kaitstus, ohutus) ja majanduslik (tööga kindlustatus). Kõrgema astme vajadused: sotsiaalsed (sõprus, ühtekuuluvus), austuse ja staatuse vajadus (soov, et teised peaksid teda kompetentseks), eneseteostus(oma võimete maksimaalne kasutamine) 1.Inimesele on olulisemad rahuldamata, mitte rahuldatud vajadused. 2.Vajaduste areng seostub sotsiaalse arenguga, üks vajaduste aste järgneb arenguliselt teisele. 3.Mida madalama astme vajadus, seda suurema jõuga määrab see inimese käitumist. 4.Inimene võib olla motiveeritud mitme vajaduse poolt korraga. 5.Madalamate vajaduste mõju inimese käitumisele väheneb inimese vananedes. 6
vektori ja inserdi ligeerimine ja hoida ära soovimatud ligeerimisprotsessid segus. 2. Transformeerimiseks võta -80°C juurest 10 minutiks jääle sulama kompetentsed rakud. jääs hoidmine on vajalik, kuna külmutatud rakud on väga tundlikud kõrge temperatuuri suhtes. 3. Transformeermiseks võta 20 l kompetentseid rakke ning lisa ligatsioonisegule. 4. Inkubeeri 30 min jääl. vajalik efektiivsuse suurendamiseks keemiliselt kompetentseks muudetud rakkude puhul, kuna külmades tingimustes kinnitub DNA rakuseinale. Etapi võib jätta vahele, või lühendada, kuid see vähendab transformatsiooni efektiivsust. 5. Selle aja jooksul vala LB+Amp+X-gal+IPTG tassid 6. Heat shock: inkubeeri transfornatsioonisegu 90 sekundit 42 oC juures. järsk temperatuuritõus tekitab plasmamembraani poorid ning võimaldab DNA-l rakkudesse siseneda. 7
3. BÜROKRAATLIK LAIENEMINE. PARKINSONI SEADUS. 3a) Töö võtab alati nii palju aega, kui on selle sooritamiseks antud. ( Töö sooritamiseks ette nähtud raha kulutatakse alati ära.) 3b) kasvav juhtimispüramiid - iga ametnik püüab oma olemasolu õigustamiseks omada alluvaid. 3c) liialdamine aruannete ja dokumentidega kui illusoorne töö. 4. PETERI PRINTSIIP. Töötajaid edutatakse lähtuvalt nende kompetentsusest antud ametikohal seni, kuni nad jõuavad ametikohale, kus nad enam kompetentseks ei osutu. Sellele kohale jääb töötaja püsima. MISTAHES HIERARHIAS ON IGAL TÖÖTAJAL TENDENTS TÕUSTA OMA EBAKOMPETENTSUSE TASANDILE. 5. INFORMATSIOONI MOONUTAMINE HIERARHIA KESKMISTEL ASTMETEL. Alluvad püüavad end näidata ülemuste ees võimalikult kompetentsetena ja varjavad möödalaskmisi. 6. KAFKA SÜNDROOM. F. Kafka romaani "Protsess" peategelane langeb bürokraatliku vägivalla ohvriks, mida iseloomustab ametnike pime allumine
3. BÜROKRAATLIK LAIENEMINE. PARKINSONI SEADUS. 3a) Töö võtab alati nii palju aega, kui on selle sooritamiseks antud. ( Töö sooritamiseks ette nähtud raha kulutatakse alati ära.) 3b) kasvav juhtimispüramiid - iga ametnik püüab oma olemasolu õigustamiseks omada alluvaid. 3c) liialdamine aruannete ja dokumentidega kui illusoorne töö. 4. PETERI PRINTSIIP. Töötajaid edutatakse lähtuvalt nende kompetentsusest antud ametikohal seni, kuni nad jõuavad ametikohale, kus nad enam kompetentseks ei osutu. Sellele kohale jääb töötaja püsima. MISTAHES HIERARHIAS ON IGAL TÖÖTAJAL TENDENTS TÕUSTA OMA EBAKOMPETENTSUSE TASANDILE. 5. INFORMATSIOONI MOONUTAMINE HIERARHIA KESKMISTEL ASTMETEL. Alluvad püüavad end näidata ülemuste ees võimalikult kompetentsetena ja varjavad möödalaskmisi. 6. KAFKA SÜNDROOM. F. Kafka romaani "Protsess" peategelane langeb bürokraatliku vägivalla ohvriks, mida iseloomustab ametnike pime allumine kättesaamatus kõrguses paiknevale võimule,
3. BÜROKRAATLIK LAIENEMINE. PARKINSONI SEADUS. 3a) Töö võtab alati nii palju aega, kui on selle sooritamiseks antud. ( Töö sooritamiseks ette nähtud raha kulutatakse alati ära.) Tehakse tähtajaks, mitte enne. 3b) kasvav juhtimispüramiid - iga ametnik püüab oma olemasolu õigustamiseks omada alluvaid. 3c) liialdamine aruannete ja dokumentidega kui illusoorne töö. 4. PETERI PRINTSIIP. Töötajaid edutatakse vastavalt kompetentsile seni, kuni nad jõuavad ametikohale, kus nad enam kompetentseks ei osutu. Sellele kohale jääb töötaja püsima. mistahes hierarhias on igal töötajal tendents tõusta oma ebakompetentsuse tasandile. 5. INFORMATSIOONI MOONUTAMINE HIERARHIA KESKMISTEL ASTMETEL. Alluvad püüavad end näidata ülemuste ees võimalikult kompetentsetena ja varjavad vigu. 6. KAFKA SÜNDROOM. iseloomustab ametnike pime allumine kättesaamatus kõrguses paiknevale võimule, ettekirjutatud toimingute tingimatu ja ebaisikuline täitmine. Pole selge, kes käsu andis, allutakse
Seda nimetatakse vernalisatsiooniks e. jarovisatsiooniks. Jarovisatsiooni võivad vajada seemned, näiteks kibuvitsaseemned ei idane enne kahte aastat. Taliteraviljad ja kaheaastased taimed vajavad jarovisatsiooni teatud arengustaadiumis. Laialdased uurimused tubaka kohta on näidanud, et õitsemise esilekutsumiseks on vaja, et pung läbiks kaks arengustaadiumi. Esimeseks staadiumiks on kompetentsuse omandamine. Punga peetakse kompetentseks, kui ta on võimeline õitsema sobiva arengusignaali saabudes. Järgmiseks staadiumiks, mida kompetentne taimepung läbib, on determinatsioon (raku v. loote osade edasisearengusuuna määratletus). Pung on määratletud, kui ta areneb järgmisesse arengustaadiumi (õitsemine) isegi pärast oma normaalsest ümbrusest eemaldamist. Seega toodab määratletud pung õisi isegi siis, kui ta poogitakse taime külge, mis ei tooda mingeid õitsemise stiimuleid. 8. Punga puhkus. Idanemine. Temperatuur.
erinevalt. Seda süsteemi, kui normid on seotud tagajärgedega, võib nimetada sotsiaalseks kontrolliks. Oluline on normide rikkumise ennetamine ja selle peaksid tagama pere, küla nõukogu, politsei, kohus või kool. Ei ole mõtet olla naiivne ja arvata, et kogu ühiskond järgib norme. Normid muutuvad kui muutub ühiskond. (näiteks: vabaabielu) SOTSIALISEERUMINE Sotsialiseerumine on protsess, kus inimene saab ühiskonna kompetentseks liikmeks omandab teadmised, mis on vajalikud. Üldiselt peab selle tagama pere. Selle olulius on ühiskonniti erinev. Sotsialiseerumine on peaaegu kõige kindlam viis edasi kandmaks keelt, traditsioone, kultuuri. Emilie Durkheim uskus, et sotsiaalse regulatsiooni puudus on kõige levinum perifeerias. ELU LAVA JA RIITUSTE LÄBIMINE Identiteet on muutmatu. Ühiskonnad võivad kihistuda vanuse järgi, näiteks kohustuste alusel.
Loovuse kõrgpunkt peale 30-ndaid. Schaie kognitiivse arengu teooria · Intellektuaalne areng sõltub sellest, mida inimene peab tähtsaks ja tähenduslikuks oma elus. · "mida on mul vaja teada" · "kuidas ma seda kasutan, mida ma tean" · "miks ma peaksin teadma" · Igapäevaelu kogemused mõjutavad · Omandamine (lapsepõlv, murdeiga) teadmine iseenesest · Saavutamine (noorem täisiga) teadmiste abil kompetentseks, · sotsiaalne vastutamine (keskiga) vastutus teiste eest, · Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus) kompleksed suhted erinevatel tasanditel · Reintegratsioon (vanadus) - tähenduslikkus Isiksuse areng Normatiivne-kriis mudel - Erikson: intiimsus vs isolatsioon Sündmuste ajastuse mudel - Neugarten: sotsiaalne kell - Normatiivsed elusündmused - Idiosünkraatilised elusündmused - Nb
vaheldumisi, aga tavaliselt on iga vanema puhul üks stiil ülekaalus: (vanema mõju) ◦ autokraatne – laps muutub tagasitõmbunuks, vähe iseseisvaks, agressivseks (sest vanem eeskujuna agressiivne), kui vanem lähedal on, siis kuulab sõna, kui vanem lahkub, siis teeb vastupidi ◦ autoriteetne- retsiprookne – lapsele selgitatakse, miks mingi asi on halb/hea, laps muutub iseseisvaks, kompetentseks, vastutustundlikuks ◦ kõikelubav - „peaasi, et mind ei häiri/peaasi, et endale liiga ei tee“, laps muutub vähe iseseisvaks, agressiivseks (sest keegi pole öelnud, et teistele ei või liiga teha), ebaküpseks, vastutustundetuks lapse enda loomu mõju – on rõõmsameelsemaid väikelapsi, on kurvemaid longituuduuringud on näidanud, et füüsilise agressiivsuse ja füüsilise karistamise vahel on positiivne korrelatsioon ja need aina suurendavad üksteist
bakterite füsioloogilisest seisundist ning on mõjutatud toitainete kättesaadavusest, pH-st, feromoonidest, antibiootikumistressist ning rakutihedusest. See tähendab, et kompetentsus on vastuseks keskkonnatingimuste muutumisele ning geneetiliselt reguleeritud. G(+) bakterid reguleerivad kompetentsust ekstratsellulaarsete peptiididega, mida nimetatakse ka kompetentsusferomoonideks. Kompetentsus on bakteritel erinevalt reguleeritud. Näiteks Staphylococcus pneumoniae muutub kompetentseks enne kasvu aeglustumist (enne statsionaarset faasi), samas kui Bacillus subtilis muutub kompetentseks hilises statsionaarses faasis. Samas Haemophilus influenzae, Helicobacter pylori ja 108 Neisseria gonorhoeae on alati looduslikult kompetentsed ning valmis DNA-d rakku võtma. Transformatsiooni etapid võib jagada kaheks: 1. DNA kinnitumine rakule ja sisenemine rakku 2
inimese aitamise eest seetõttu, et seal juures on teised inimesed. See teooria üldiselt töötab välja arvatud neil juhtudel kui:1) tunnistajad jagavad oma saatust ohvriga - nt ollakse koos liiklusummikus 2) juuresolijad on ohvrile nii lähedal, et nad ei saa ära põgeneda. 3) kui tajutakse, et teised ei saa aidata - nt nad on teises hoones. 4) kui inimene tunneb juuresolijaid ja teda tuntakse. "Mida ma saan teha, mida ma oskan" Abistamist mõjutab ka asjaolu, kui kompetentseks end inimene mingil muul alal peab. Kui tal hiljaaegu just mingi oluline ettevõtmine nurjus, siis ta kaldub enam pidama end ebakompetentseks ja seetõttu on ta vähem aldis teisi aitama. "Kelle süü see on?" Kui inimene on selle olukorra ise tekitanud, siis on vähe tõenäoline, et teda aidatakse. Üks olulisi mõjutajaid on see, kas abivajajat tajutakse haigena või purjus. Haigeid aidatakse enam. "Kas nad tahavad et neid aidataks"
teised inimesed. See teooria üldiselt töötab välja arvatud neil juhtudel kui: 1) tunnistajad jagavad oma saatust ohvriga - nt ollakse koos liiklusummikus 2) juuresolijad on ohvrile nii lähedal, et nad ei saa ära põgeneda. 3) kui tajutakse, et teised ei saa aidata - nt nad on teises hoones. 4) kui inimene tunneb juuresolijaid ja teda tuntakse. "Mida ma saan teha, mida ma oskan" Abistamist mõjutab ka asjaolu, kui kompetentseks end inimene mingil muul alal peab. Kui tal hiljaaegu just mingi oluline ettevõtmine nurjus, siis ta kaldub enam pidama end ebakompetentseks ja seetõttu on ta vähem aldis teisi aitama. "Kelle süü see on?" Lisaks neile kolmele küsimusele on ka teisi olulisi küsimusi, millele inimene tahab vastust saada. Kui inimene on selle olukorra ise tekitanud, siis on vähe tõenäoline, et teda aidatakse. Üks olulisi mõjutajaid on see, kas abivajajat tajutakse haigena või purjus
rakendab oma kognitiivseid oskusi, mis ta on lapse- ja noorukieas selgeks õppinud, rakendab neid täiskasvanueas. Nooremas täiskasvanueas inimene tegeleb egoistlikult enda eesmärkide 62 saavutamisega on orienteeritud oma isiklike eesmärkide saavutamisele. Keskeas tuleb sotsiaalne vastutus vastutus teiste ees. Omandamine (lapsepõlv, murdeiga) teadmine iseenesest Saavutamine (noorem täisiga) teadmiste abil kompetentseks, Sotsiaalne vastutamine (keskiga) vastutus teiste eest, Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus) kompleksed suhted erinevatel tasanditel Reintegratsioon (vanadus) - tähenduslikkus Isiksuse areng: Normatiivsne-kriis mudel: Erikson intiimsus vs isolatsioon (paarisuhte loomine või üksikuks jäämine). Kui valitakse suhe panustatakse oma isiklikku arengusse, isolatsioonis eneseareng pidurdub ja saab mõjutatud. Erikson ütleb, et erinevates eluetappides on erinevad
Järgijad on kaasatulijad ülejäänute kaasamise eesmärgil. Järgijate tekitamise aluseks on usalduse loomine. Usaldus nõuab kahe lähedase tõekspidamise samaaegset eksisteerimist: Kui ma arvan, et oled kompetentne ja sa hoolid minust, siis ma usaldan sind. Mõlemad dimensioonid vajavad aega kinnituse saamiseks. Kui ilmneb kahtlusi tekitavaid olukordi, siis 59 aeg pikeneb. Kompetentseks hindamine üksi ei põhjusta usaldust, pigem austust. Hoolivaks hindamine üksinda ei põhjusta usaldust, pigem kiindumust. Eristatakse järgmisi eestvedamise vorme: Ümberkujundav eestvedamine · Individuaalne lähenemine (individualized consideration)- juht toetab töötajate teadmiste oskuste arendamist, on teadlik nende vajadustest, toetab nende valmidust võtta initsiatiivi.
annaabi.ee 
