eeldab, et loovisik mõistab ühiskonna arengu seaduspärasusi marksistlikult. Meetod orienteerib kunstiloojaid nägema ja kujutama elu selle dialektilises arengus, kommunistlike esteetiliste ideaalide valguses, mistõttu sotsialistliku realismi teaoorias on tähtis koht historismil, parteilisusel, sotsial. Ideelisusel, tüüpilisel ja rahvalikkusel. Suur on sotsialistliku realismi mõju 20.saj. Kriitilisele realismile. Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui realismi, mis käsitleb proletariaadi juhtimisel toimuvat võidukat klassivõitlust. Seega kerkisid esile töölised. Stiiliks oli kujutada elu ja inimesi võimalikult lihtsalt. Sotsialistlik realism surus kunsti kitsastesse raamidesse, õhutati ülistama nõukogude korda . Kunstnike isikupärane käekiri tembeldati formalismiks. Looming muutus ülimalt lihtsaks ja plakatlikuks; Nõukogude Liitu, sotsialismi ja Stalinit ülistavaks propagandaks. Selle uue
Sotsialistlik realism Sotsialistlik realism on Lenini ja Stalini ideoloogiline kunstistiil. Tol ajal ehk nõugudede ajal oli see ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlik realism kujutab endast alamklassi võitlust Nõugude liidus või muudes kommunistlikes maades endast võimsamate vastu. Sotsialistlik realism polnud ainult kunstis vaid ka kirjanduses. Sotsialistliku realismi esimeseks näiteks ja nii nimetatud eeskujuks võib tuua Maksim Gork'i romaani ''Ema''. Pärast Oktoobrirevolutsiooni oli inimestel õigus peaaegu kõigest maalida või kirjutada (jms). Enamasti hakkas levima futurism ja toimus rohkelt loomeinimeste üritusi ning manifeste. Väljapaistvaimaks isikuks võiks nimetada Vladimir Majakovskit. 1929
II seminar: Režiimid (II pool). Globaalne poliitika Riikide režiimide jaotuse üks nõrk külg on kindlasti inimeste ja riikide erinevus, mistõttu on võimatu leida sellist režiimi, mis sobiks kõigile ja millega oleksid kõik rahul. Iga inimene on erinev isegi riigis, kus on karmid reeglid ja kindel usk. Kui need inimesed teaksid (eriti kommunistlikes maades), mis toimub mujal maailmas, ja näeksid, kui erinev on elu seal ja kui palju võimalusi on elada n-ö täisväärtuslikku elu, hakkaksid nad mässama, sest ’miks ei või meie, kui teised võivad?’. Seepärast eelistavadki näiteks Põhja-Koreas kõrgemad võimud, et rahvas oleks rumal ja saaks minimaalselt informatsiooni välismaa kohta. Võrreldes seda olukorda demokraatlike riikidega, näeb, et ka demokraatia ei ole ideaalne: inimõigused on
küüditamiseni välja . Kolmest räägin ka pikemalt : Eesti NSV Eestis lõpetati eraettevõtlus 1947 aastal . Enne seda toimus ka maareform , mille käigus jaotati ümber põllumajanduslik maa . Peale seda rajati palju kolhoose ning sovhoose . Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas . Kollektiviseerimise käigus toimus ka 1949 aastal märtsiküüditamine, kui küüditati umbes 21 tuhat inimest . Nagu ka teistes kommunistlikes riikides, oli ka Eestis majanduslik tegevus kavandatud viisaastakuplaanide järgi , mis lähtus NSV üldisest plaanist . Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust . Ka oluline oli elektrifitseerimine kui 1951 aastal rajati ühtne Eesti energiasüsteem , mis esialgul ühendati Venemaaga . ENSV kõrgeim täidesaatev ja korraldav riigivõimuorgan oli ENSV Ministrite Nõukogu . Kohalikku võimu teostasid linnades ja rajoonides Täitevkomiteed . NKVD ja NKGB panid
Kommunistliku süsteemi kujunemine 1) 1922 – moodustati NSVL 2) 1924 – liitus Mongoolia 3) 1940. lõpp – liitusid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (Ungari, Poola, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Albaania) 4) 1945 – liitus Vietnami DV 5) liitus P.-Korea Demokraatlik Vabariik 6) 1949 – Liitus Hiina Rahvademokraatlik Vabariik 7) 1960. algul liitus Kuuba Poliitiline süsteem kommunistlikes riikides: o Diktatuur o Üheparteisüsteem (kas siis NLKP või Sotsialistlik Ühtsuspartei Saksa DV-s) o Õiguste, vabaduste puudumine o Juhikultus o Julgeolekuorganid, mis kontrollisid kõike yo (NKVD ehk NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, KGB ehk Riikliku Julgeoleku Komitee) o Suure ulatusega propaganda Majanduselu kommunistlikes riikides: o Tööstus oli natsionaliseeritud
Dubcek vangistati ja asendati Gustav Husakiga. Lääne reaktsioon Aeglane reaktsioon, Rahvusvaheline üldsus vähesekkuv mõistis sellise NSVL poolse sekkumise hukka ning paljudes kommunistlikes maades tekist vastuseis NSVL-ile ja selle poliitikale. Samas midagi otseselt ette ei võetud, takistamaks seda või aitamaks Tsehhoslovakkiat. Ööl, mil väed riiki sisse
· 1927.a õnnestus Stalinil Trotski ja tema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada, 1929 saadeti Trotski Nõukogude Liidust välja. Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk isikukultus. Ta kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks", kõikjale ilmusid teda kujutavad plakatid ja skulptuurid. Isegi kompartei ajalugu kirjutatid ümber tema tähtsuse suurendamiseks , ka võltsiti fotosid, kus Stalin muudeti Lenini ,,lähimaks" kaastööliseks. Kommunistlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama. Uue majanduspoliitika lõpp.Industrialiseerimise algus Stalinu võimuletõus tähendas NEP-i lõppu. Stalin otsustas likvideerida igasuguse eraettevõtluse. Käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Tegi panuse suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele. Loobuti välismaistest investeeringutest. Hakati
tunti puudust erinevatest toodetest ja kaupadest. Nõukogude Liit ei suutnud aidata enam kohalikel kommunistidel võimul püsida ega ka oma riigis olukorda kontrolli all hoida. Kõik kokku kasvatas elanikes trotsi ja nad soovisid muutusi, seda näidati välja rohkete massiliikumistega. Kuna jäik ideoloogiline surve hakkas kaduma, tekkisid poliitilised opositsioonid, kus tõusid esile juhid, kes rahvale meeldisid. Samuti tekkisid erimeelsused kommunistlikes parteides ning tekkisid reformimeelsed jõud. 2. Võrrelge sotsialismi kokkuvarisemist Kesk-ja Ida-Euroopa riikides. Millest sõltus reformide kiirus ja edu erinevates riikides? Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989
vastupidiselt avalduda - vasakpoolsed on konservatiivsed ning parempoolsed liberaalsed. Selline tendents on Eesti poliitmaastikul näha: nii tsentraalne Keskerakond kui ka selgelt parempoolne Reformierakond on tegelikult vaadetelt liberaalsed. Klassikalise poliitilise stsenaariumi kohaselt peaks just vastupidi olema. Selgus, et samamoodi vice-versa võib toimida ka valijaskond: kui Lääne-Euroopas kalduvad vähem haritud ja eakamad inimesed paremale poole, siis endistes kommunistlikes maades on nad pigem vasakpoolsed. Nii on näiteks Keskerakonna valijatega. Reformierakonna toetajaskond on aga pigem nooremapoolne, koosnedes eeskätt just õpilastest ja üliõpilastest, kelle paigutaksin ühiskonna haritumasse kihti. Kuna endiste kommunismimaade poliitmaastik on aga vaikselt muutumas, oleks vale öelda, et postkommunistliku riigi tendents absoluutselt kehtiks. Nii on Eestis mitme partei näitel näha ka klassikalist lääneeuroopalikkust: paremkonservatiivne EKRE
Agressiivsel ja vaenulikul teel välispoliitika ajamine Itaalia, Saksamaa ja Venemaa poolt oli arvatavasti suur tõuge uue maailmasõja puhkemisele. 1930. aastaid iseloomustab ka meeletu Stalini isiku kultus: tema oli peaaegu jumal, geenius, maailma töörahva suur juht ja õpetaja. Kõikjale ilmusid Stalinit kujutavad plakatid ja skulptuurid, Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber (kommunistliku partei) ajalugu. Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat, kommunistlikes noorsooühendustes kasvatati Stalinile ustavat järelkasvu. Sarnaselt Stalinile kindlustasid oma ainuvõimu ka Hitler ja Mussolini, pidades rahvale kõnesid, mis lubasid suuri rikkusi ja elujärje hüppelist paranemist. Propaganda Itaalias, Venemaal ja Saksamaal oli niivõrd tugev, et rahvas pidaski neid juhte nii öelda ,,jumalateks", kes suudavad kõike. Hitleri põhiliseks lubaduseks oli see, et Saksamaa pidi jälle saama suuremaks oma kolooniate
endale esindajad esinduskogusse (nt. volikogusse v riigikogusse) Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, kus riigielanikkond osaleb aktiivselt riigivalitsemise protsessis Tugev osalusdemokraatia eeldab tugevat kodanikuühiskonda Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast Rahvademokraatia- nimetust kasutati kommunistlikes maades (mõeldi selle alltöölisrahvavõimu) Otsene demokraatia- klassikaline Võimude lahususe põhimõte Võim on jagunenud kolmeks · Seadusandlik (parlament) Eestis riigikogu · Täidesaatev (valitsus) · Kohtuvõim Eestis on kõrgema võimukandja rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu hääleõiguslike kodanike kaudu: 1. Valides riigikogu (esindusdemokraatia) 2
Teisitimõtlejaid jälitati halastamatult, nad arreteeriti ja viidi koonduslaagritesse. NSV Liit moodustati 1922.aastal. Juhiks oli Lenin. Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile. 1924.aastal Lenin suri, riigis tekkis võimuvõitlus ning üheks võimule tuleku soovijaks oli Jossif Stalin, kellel 1929.aastal see ka õnnestus. Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu ning võltsiti ajaloolisi fotosid. Kommunistlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama. Stalini võimuletõus tähendas NEP-i lõppu. Likvideeriti igasugune eraettevõtlus, kaasa arvatud põllumajanduses. Stalini suurimaks sooviks oli vallutada maailm ning saada maailma ainuvalitsejaks. Ta tegi panuse industrialiseerimisele. Kadus tööpuudus, eriti kiirelt arenes sõjatööstus. Riik vajas vilja, et toita sõjaväge ja tööliskonda. Stalin asus kehtestama
Natsionaalsotsialistide kunsti kõige meisterlikumaks osaks loetakse tihti paraade, mille visuaalsesse kujundusse kuulusid erilised väljakud, auvärvad ja valgusefektid. Kunst Nõukogude Liidus Venemaal kuulutati kunsti olemuseks tegelikkuse tunnetamine ja eesmärgiks tõde. Sotsialistlik realism oli Stalini ajal Nõukogude Liidus ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui realismi, mis käsitleb proletariaadi juhtimisel toimuvat võidukat klassivõitlust. 1929. aastal saadeti Nõukogude Liidus laiali ja keelustati kõik kunstirühmitused ning kehtestati ainukeseks loominguliseks meetodiks sotsialistliku realismi meetod. Rühmituste, koolkondade ja muude ühingute asemele asutati igas tolleaegses liiduvabariigis Kunstnike Liit. Vastavate liitude liikmetele anti edaspidi mitmesuguseid privileege; näiteks võisid nad
sätestatud. Ettevõtted ei teeni kasumit, sest tulu ei lähe otseselt kaupade tootjatele ja edasimüüjatele, vaid riigile. Hüviste hinnad ja toodete kogused määratakse riigi poolt ning produktide otsasaamisel pole midagi teha. Kui turumajanduses võib iga müüja hinda tõsta või alandada vastavalt turukonjunktuurile, vältimaks defitsiiti või ülejääki, siis käsumajanduses on see vältimatu. (Käsumajandus & …, 2015) Selline majandusvorm kehtib põhiliselt sotsialistlikes ja kommunistlikes riikides. Reguleeritud on kui palju, mida ja kellele toota. Käsumajanduse positiivseks küljeks on rikkuse võrdsem jaotumine. Lisaks sellele kehtib riigis stabiilsus ning kui lähtuda võrdluses turumajandusega, siis võimu poolest on valitsusel parem hallata majandusprobleeme – ei pea arvesse võtma otsuseid lähtudes turgudest. Suureks plussiks võib välja tuua ka selle, et tagatud on tasuta kaubad ja teenused nagu näiteks eluase, meditsiin ja haridus
Saksamaal eelkõige, mõjutab tervet euroopat Rahvarinne- poliitiline organisatsioon, tavaliselt laiapiiriline vasakpoolsemate jõudude koondis Gestapo- saksamaa riigisisene poliitiline politsei aastate 1933-1945 NKVD- Venemaal siseasjade rahvakomissariaat GULAG-üleliiduline vangilaagrite süsteem sotsialistlik realism-Sotsialistlik realism oli Stalini ajal Nõukogude Liidus ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui realismi, mis käsitleb proletariaadi juhtimisel toimuvat võidukat klassivõitlust. Ansluss- austria okupeerimine Saksamaa poolt 1938 RAF-royal air Force, GB lennuvägi teises maailmasõjas võitles Luftwaffe-saksamaa lennuvägi Talvesõda-30.11.1939-12.03.1940 sõda Venemaa ja Soome vahel Barbarossa plaan-1940 Hitleri sõjaplaan NSV liidu vallutamiseks Kollaborant- kodanik, kes teeb koostööd riigi vaenlastega
LINGID: https://www.youtube.com/watch?v=oaMbnXlYkvA https://www.youtube.com/watch?v=yAbjNbipvEE Sotsialistlik realism on Lenini ja Stalini ideoloogiline kunstistiil. Nõukogude ajal oli see ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlik realism kujutab alamklassi võitlust kõrgklassi vastu Nõukogude Liidus või muudes kommunistlikes maades. Boris Vladirmirski ''Lenin punases ehas" Pärast 1917. aasta Oktoobri-revolutsiooni oli inimestel õigus ennast vabalt väljendada, kõigest maalida, kirjutada vms. Enamasti hakkas levimafuturism ja toimus rohkelt loomeinimesi siduvaid koosviibimisi ning koostati manifeste. Ajastu väljapaistvaimaks loovisikuks võiks nimetada vene luuletajat Vladimir Majakovskit. Sotsialistlik realism Eestis 1929
endist liiduvabariiki. 25. detsembril 1991. loobus Gorbatsov presidendiametist ning päev hiljem kuulutati ametlikult NLi laialisaatmisest. 8. Sisekriisi süvenemisega NLis nõrgenes järk-järgult Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle. Gorbatsov keelas sekkumise sotsialismileeri riikide siseasjadesse. Majandusliku olukorra halvenedes suurenes sotsialismileeri riikides rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised. Valitsevates kommunistlikes parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformimeelsed jõud. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1898. aastal selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal valiti presidendiks Solidaarsuse juht Lech Walesa. Tsehhoslovakkias toimus 1989. sametrevolutsioon ning presidendiks sai Vaclav Havel. Bulgaarias samuti 1989. revolutsioon. Rumeenias nõudis Nicolae Ceausecu Moskvalt luba sõjajõukasutamiseks, et lämmatada
võimu all hoida. 1930. aastaid iseloomustab ka meeletu Stalini isiku kultus: tema oli peaaegu jumal, geenius, maailma töö-rahva suur juht ja õpetaja. Kõikjale ilmusid Stalinit kujutavad plakatid ja skulptuurid, Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber (kommunistliku partei) ajalugu ja võltsiti ajaloolisi fotosid. Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat, kommunistlikes noorsooühendustes kasvatati Stalinile ustavat järelkasvu Stalin loobus mässuliikumiste toetamisest erinevates riikides maailmarevolutsiooni nimel ja otsustas sõjalise jõu kasukst. Ta oli veenunud, et Punaarmee abiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta. 1930 aastatel algabki NSV Liidu relvastumine pealetungisõjaks 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Bunits, Igor "Partei kuld" 1995 2. Laar, Mart,Vahtre, Lauri "Lähiajalugu I" 2007 3
edendada ausat konkurentsi poliitiliste ametikohtade pärast. Kuid erinevalt neist, sotsiaaldemokraadid eitavad, et enamus inimesi on tõesti vabad või et poliitiline konkurents on aus, kui rikkuse ja võimu omamisel on suuri erinevusi. Lääne-Euroopas ja eriti Põhja-Euroopas on rahvaste poolt selgelt eelistatumaks poliitiliseks võimuvormiks sotsiaaldemokraatia (http://www.hot.ee). 2.3. Rahvademokraatia Rahvademokraatia vorm on levinud niinimetatud kommunistlikes riikides. Mõnes mõttes olevat rahva demokraatia lähemal originaalsele kreeklaste demokraatiale (reeglid on inimeste poolt ja inimeste huvides), kui seda liberaaldemokraatia või sotsiaaldemokraatia. Tavalised inimesed on nii-öelda töölisklass ja demokraatia on saavutatav alles siis, kui valitsus toimib nende huvides. Seejuures ei eelda rahvademokraatia ilmtingimata seda, et töölisklass ise otse peab kontrollima / juhtima valitsust
· 1950-1953 KOREA SÕDA: Peale IIMS said Nõukogude väed Põhja-Korea- loodi seal Korea Rahvademokraatlik Vabariik ja USA sai Lõuna-Korea, kus loodi Korea Vabariik. Kumbki Korea keeldus teineteist tunnustamast. 1950 tungis P-Korea L-Koreasse ja vallutas peaaegu kogu ala. Lõuna-Koreasse saadeti USA väed ja ala vabastati kiiresti. USA väed vallutasid omakorda enamus P-Koreast. Sõtta sekkus Hiina.1953 sõlmiti vaherahu ja Koera siiani kaheks jagatud. Sõja ajal tugevnes kommunistlikes riikides läänevastasus ja läänes kommunismivastasus. Sõjast sai tegelikult kasu vaid Jaapan, kes sai vaenlase staatusest välja ja oli USA-le liitlaseks. · 1956 UNGARI ÜLESTÕUS: Ida-Euroopasse tulid muutused seoses Stalini surmaga 1953. Ungaris olid vägivaldsed rahutused, endine juht asendati reformimeelse kommunisti Nagyga, kes alustas reformidega- suleti koonduslaagreid, vabastati vange. Kavas oli ka reform, mis jagaks võimu teiste parteidega
Lisaks olid veel Saksamaa Kristlikud Demokraadid, Saksamaa Demokraatlik Põllumeeste Partei, Saksamaa Liberaalne Demokraatlik Partei ja Natsionaaldemokraatlik Partei. Valimised toimusid Volkskammeris ja olid efektiivselt reguleeritud SED-i poolt. Valimised peeti mitte just kõige salajastes tingimustes, sest rahval oli võimalus võtta valimisnimekiri vastu või see tagasi lükata ning ette määrata riigikogu kohad, mida parteid saavad. Nagu ka muudes kommunistlikes riikides oli 90-protsendine nõusolek tavaline. Rahvastik Ida- Saksamaa rahvaarv vähenes tema 41-aastase ajaloo jooksul kolme miljoni võrra: 19 miljonilt 1948. aastal kuni 16 miljonini 1990. aastal. Umbes neljandik Saksa DV elanikest põgenes riigist enne Berliini müüri ehitamist 1661. aastal. Peale selle oli Ida- Saksamaal väga madal sündimus. Aga mõnel aastal enne taasühinemist oli sündimus tunduvalt suurem kui Lääne- Saksamaal.
väed peale. Nagy otsis kaitset Jugoslaavialt, kust abi ei tulnud. Abi polnud oodata ka USA poolt, nemad oli varasemalt andnud teada, et nemad asjasse ei puutu ning vahele ei sega. Vastuhakk suruti veriselt maha, võim harati endile ning Imre Nagy mõisteti süüdi- > poomine. Tagajärg: Tuhandeid inimesi vahistati, 26. tuhande inimese üle mõisteti kohust, ligi pooltele määrati karistus ning 13. tuhat inimest läks vangi. Põgenike 200 000, suur majanduslik kahju, mõjusfääri muutus, kommunistlikes ideoloogiates mõrad. 5. Berliini kriisid 1958-1961 Nõukogude Liit suutis pärast Stalini surma taastuda ning tahtis kehtestada kommunistlikku süsteemi kogu maailmas. NSVL nõudmised paisusid, üritati mõjupiire laiendada. Vastasseisu koht NSVL jaoks Saksamaa, eriti Berliin. Samuti oli NSVL soov vastuolus USA tahtega. Probleem seisnes selles, et suur osa Saksamaast (Lääne- Berliin, kus elas ligi 2 milj inimest) oli demokraatlike vabadustega. See NSVL'le ei sobinud, nad nõudsid
-Kiirendasid. Nt riigipöörde katse läbikukkumine kiirendas oluliselt NSVL lagunemist. 19.Millised olid Ida-Euroopa kommunistlike reziimide kokkuvarisemise välispoliitilised ja siseriiklikud põhjused? 1)Välispoliitilised põhjused: *kriis NSVL's *Gorbatsovi loobumine Breznevi doktriinist *USA toetus (Reagan,Bush) 2)Siseriiklikud põhjused: *majanduse allakäik *elatustaseme langus *rahva rahulolematus *massiliikumiste teke *tugevnesid reformimeelsed jõud kommunistlikes parteides 20.Mille poolest sarnanesid ja erinesid idabloki riikide kommunismist vabanemise sündmused 1980.aastate lõpus? RIIK Sündmus Aasta Poola ,,solidaarsus" tuleb võimule.Presidendiks Lech Walesa. 1989.a Ungari a)Algavad protesti demonstratsioonid. a)1988a
konkurentsi poliitiliste ametikohtade pärast. Kuid erinevalt neist, sotsdemokraadid eitavad, et enamus inimesi on tõesti vabad või et poliitiline konkurents on aus, kui rikkuse ja võimu omamisel on suuri erinevusi. Lääne-Euroopas ja eriti Põhja-Euroopas on rahvaste poolt selgelt eelistatumaks poliitiliseks võimuvormiks sotsiaaldemokraatia. (Rinne, 2013) 2.3 Rahva demokraatia Rahvademokraatia vorm on levinud nn kommunistlikes riikides. Mõnes mõttes olevat rahva demokraatia lähemal originaalsele kreeklaste demokraatiale (reeglid on inimeste poolt ja inimeste huvides), kui seda liberaaldemokraatia või sotsiaaldemokraatia. Tavalised inimesed on nö töölisklass ja demokraatia on saavutatav alles siis, kui valitsus toimib nende huvides. Seejuures ei eelda rahvademokraatia ilmtingimata seda, et töölisklass ise otse peab kontrollima / juhtima valitsust.
ümberjagamise eest, et vähendada ebavõrdsust. Näiteks nad eelisatavad pigem avalikku kontrolli maavarade ja peamiste tööstuste üle. Sotsiaaldemokraadid soovivad säilitada tsiviilvabadusi ja edendada ausat konkurentsi poliitilistel ametikohtadel. Lääne-Euroopas ja eriti Põhja-Euroopas on eelistab rahvas sotsiaaldemokraatlikku võimuvormi. (Demokraatia, 2004) 3 1.3 Rahvademokraatia Rahvademokraatia vorm on levinud kommunistlikes riikides. See sarnaneb originaalsele kreeklaste demokraatiale, kus reeglid on inimeste poolt ja nende huvides. Tavalised inimesed on nö töölisklass ja demokraatia eksisteerib siis, kui valitsus toimib nende huvides. Seejuures ei eelda rahvademokraatia, et töölisklass ise otse peab juhtima valitsust. Rahvademokraatias põhinevad seadused nendele ettepanekutele, mis on tehtud kommunistliku partei poolt enamuse heaks. (Demokraatia, 2004) 1.4 Kolme ideoloogia võrdlus
Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast 2. 1927 õnnestus Stalinil Trotski ja tema toetajad juhtkonnast eemaldada (karjääri tegi Molotov, 1930-1941 NL valitsusjuht) 3. 1929 Trotski liidust välja, samal aastal suure pidulikkusega Stalini 50. juubel, sai ainuvõimu 4. isikukultus: kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks", kõikjal plakatid, skulptuurid, kirjutati kompartei ajalugu, võltsiti ajaloolisi fotosid. 5. Riiklik propagandaaparaat, kommunistlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama Uue majanduspoliitika lõpp. Industrialiseerimise algus. 1. Stalini võimuletulek tähendas NEP lõppu: Stalin likvideeris igasuguse eraettevõtluse, ka põllumajanduses, võttis kursi maailmarevolutsioonile, käivitas ulatusliku relvastusprogrammi, Punaarmee ettevalmistamine pealetungisõjaks, loobus majanduse
reformida sotsialismisüsteemi. Dubcek vangistati ja asendati Gustav Husakiga. Punatähtedega tankid Praha tänavatel, relvitu rahvahulk protestimas ,,liitlaste" sissetungi vastu selliseid telekaadreid näidati kõikjal üle maailma ning need õõnestasid NSV Liitu ja kogu sotsialismileeri prestiizi veelgi. Rahvusvaheline üldsus mõistis sellise NSVL poolse sekkumise hukka ning paljudes kommunistlikes maades tekkis vastuseis NSVL-ile ja selle poliitikale. Samas midagi otseselt ette ei võetud, takistamaks seda või aitamaks Tsehhoslovakkiat. Ööl, mil väed riiki sisse viidi, nõudsid USA, Kanada, Paraguai, Taani ja Inglismaa ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekut. Seal mõistis Tsehhoslovakkia saadik Jan Muzik sissetungi hukka. Nende sündmuste tagajärjel kehtestas Moskva nn Breznevi doktriini: NSV Liit deklareeris, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik
Nõukogude Liidust välja ning Stalin oli saanud ainuvõimu Isikukultus- Stalin kuulutati maailmarahva ,,juhiks ja õpetajaks", kõikjale ilmusid teda kujutavad plakatid ja skulptuurid. Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu ja võltsiti ajaloolisi fotosid, nii muudeti Stali Lenini ,,lähimaks" kaas tööliseks. Propaganda- Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat, talle ustavaks üritati kasvatada ka noorsugu. Kommunistlikes noorteorganistasioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama. NEPi lõpp- Stalini võimuletulek tähendas NEPi lõppu. Saavutamaks täielikku kontrolli ühiskonna üle, otsustas Stalin likvideerida igasuguse eraettevõtluse, kaasa arvatud põllumajanduses. Industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine. Loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele.
Kuid erinevalt neist, 9 sotsiaaldemokraadid eitavad, et enamus inimesi on tõesti vabad või et poliitiline konkurents on aus, kui rikkuse ja võimu omamisel on suuri erinevusi. Lääne-Euroopas ja eriti Põhja-Euroopas on rahvaste poolt selgelt eelistatumaks poliitiliseks võimuvormiks sotsiaaldemokraatia (http://www.hot.ee). 3.3 Rahvademokraatia Rahvademokraatia vorm on levinud niinimetatud kommunistlikes riikides. Mõnes mõttes olevat rahva demokraatia lähemal originaalsele kreeklaste demokraatiale (reeglid on inimeste poolt ja inimeste huvides), kui seda liberaaldemokraatia või sotsiaaldemokraatia. Tavalised inimesed on nii-öelda töölisklass ja demokraatia on saavutatav alles siis, kui valitsus toimib nende huvides. Seejuures ei eelda rahvademokraatia ilmtingimata seda, et töölisklass ise otse peab kontrollima / juhtima valitsust
1989. aasta algul keelustasid Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa lasterõivaste ja osa toiduainete ekspordi teistesse sotsialismileeri riikidesse. Nõukogude Liit vastas sellele külmikute ja pesumasinate väljaveo keeluga. Majandusliku olukorra halvenedes suurenes sotsialismileeri riikides rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised. Jäiga ideoloogilise surve kadumine kiirendas poliitilise opositsiooni tekkimist. Lisaks tõusid esile juhid, keda rahvas toetas. Ka valitsevates kommunistlikes parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformieelsed jõud. KUIDAS IDABLOKK LAGUNES? Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid
Dubcek vangistati. Punatähtedega tankid Praha tänavatel, relvitu rahvahulk protestimas ,,liitlaste" sissetungi vastu selliseid telekaadreid näidati kõikjal üle maailma ning need õõnestasid NSV Liitu ja kogu sotsialismileeri prestiizi veelgi. Ärevaks signaaliks kommunistidele oli Praha kevade ajal sageli kõlanud loosung: ,, Tänu sotsialismile on Tsehhoslovakkia progressirongist maha jäänud!". Rahvusvaheline üldsus mõistis sellise NSVL poolse sekkumise hukka ning paljudes kommunistlikes maades tekist vastuseis NSVL-ile ja selle poliitikale. Samas midagi otseselt ette ei võetud, takistamaks seda või aitamaks Tsehhoslovakkiat. Ööl, mil väed riiki sisse viidi, nõudsid USA, Kanada, Paraguai, Taani ja Inglismaa ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekut. Seal mõistis Tsehhoslovakkia saadik Jan Muzik sissetungi hukka. Nende sündmuste tagajärjel kehtestas Moskva nn Breznevi doktriini: NSV Liit deklareeris, et
Venemaa majandus taastus, kuigi ebaühtlaselt. Põllumajandus arenes eriti kiiresti. Kommunistide jaoks oli NEP ajutine lahendus. 1924. a algul suri Lenin. Esile tõusis nüd Jossif Stalin. Lenin tahtis, et tema järgijaks saaks Trotski, kuid Stalinil õnnestus Trotski kompartei juhtkonnast eemaldada. 1929 saadeti Trotski Nõukogude Liidust välja, Stalin sai ainuvalitsejaks. Järgnes Stalini lõputu ülistus. Kommunistlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi oma vanemate järele nuhkima ja neid üles andma. Stalini võimuletulek => NEP lõpp: · Eraettevõtlus likvideeriti sh põllumajanduses. · Uus kurss maailmarevolutsioonile - maailma vallutamine. · Käivitati relvastusprogramm, valmistas Punaarmee ette pealetungisõjaks. · Tehti panus suurtööstuse eelisarendamisse - industrialiseerimisele => kadus tööpuudus · Majandus allutati riigile
plaanide järgi(plaani majandus). Majanduses toimus laialdane industrialiseerimine. Põllumajanduses loodi kolhoosid. Likvideeriti igasugune eraettevõtlus. Loobuti välismaistest investeeringutest. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis mõjutas vähe. Hoogsalt arenes sõjatööstus, juhtiv maailmas. Välispoliitika: Agressiivne välispoliitika. Eesmärk oli levitada kommunismi üle maailma. ,,Abistas" teisi riike kommunistlikes revolutsioonides. 6. Võrrelda ning näha erinevusi ja sarnasusitotalitaarsel diktatuuril NSVL-s ja Saksamaal; Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. NSVL: Bolevikud tulid võimule 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooniga. Likvideeriti teised poliitilised erakonnad
Nõukogude Liidu ning pärast II maailmasõda tekkinud reaalsotsialistlike riikide ideoloogilise dogmatismi ja totalitarismi ning Komiternis teostunud Stalini ja NLKP ülemvõimu sünonüümiks. Trotski järgi tekkis Stalini ajal "uus privilegeeritud kiht (...) mis võimu järele janunedes, eluhüvede järele janunedes kardab oma positsioonide pärast, tunneb hirmu masside ees ja vihkab kohutavalt igasugust opositsiooni." Nõukogude Liidus ja teistes reaalsotsialistlikes riikides ja kommunistlikes parteides nimetati oma kriitikat stalinismi aadressil pärast NLKP 20.kongressi 1956 isikukultuse kriitikaks. 1970.aastatel ja pärast 1989. aastat räägiti stalinismist ka eurokommunistlikes ja postkommunistlikes parteides stalinismist, kuigi sellele mõistele ei antud selgepiirilist ajaloolist, teoreetilist ega poliitilist sisu. Stalinism on marksismist ja leninismisist lähtunud ideoloogia ja poliitika ning (Jossif Stalini) terrolistlik diktatuur.
2) Ideoloogiline võitlus. Nõukogude propaganda üritas tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus, mida peavad järgima kõik rahvad, ning varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik. Lääneriigid kaitsesid demokraatia- ja vabaturuühiskonna väärtusi. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: kirjandust, massiteabevahendeid, teadust jne. Siia võib arvata ka kontrolli oma elanikkonna meelsuse üle, seda eriti kommunistlikes riikides, kuid ka lääneriikides oli taolisi nähtusi (nt makartism 1950. aastate USA-s) 3) Võitlus mõjusfääride laienemise pärast. See võitlus puudutas eelkõige neid riike, mis ei kuulunud otseselt NSV Liidu või USA liitlaste hulka, ning toimus kõigil mandritel (eriti terav oli vastasseis Euroopas, Lähis-Idas, Kagu-Aasias) 4) Majanduslik võitlus. Kõrgem elatustase lääneriikides oli tugevaks argumendiks võitluses kommunismiga
Religioon on inimühiskonna ajaloo jooksul olnud tihedas seoses hariduse, teaduse, , ehituskunsti, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanudse, muusika jm valdkondadega. · Alates uusajast (renessansist) on religiooni tähtsus ja tähendus läänemaailmas teaduse arengu ja inimeste maailmapildi avardumise tõttu järk-järgult vähenenud. · 20.saj vähenes religioonide tähtsus eriti kommunistlikes riikides, kus religiooni püüti jõuga välja tõrjuda. · Tänapäeva maailma suurusunditeks on kristlus (katoliiklus ja erinevad protestantlikud usuvoolud), muhameedlus e islam (suurimad usulahud sunniidid ja siiidid), hinduism ja budism. · Globaliseerumise ja migratsiooni tulemusena on maailma erinevate religioonide / uususundite järgijad jõudnud ka sellistesse riikidesse, kus traditsiooniliselt on
esindajad (parlamenti või volikogusse), kes rahva huvisid esindavad 3) osalusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas on kaasatud poliitiliste otsuste tegemisse (nt ümarlauad, võrgustikud, kodanikele loodud foorumid) 4) elitaardemokraatia esindusdemokraatia suund, kus poliitiline eliit langetab rahva heaolu nimel otsuseid 5) rahvademokraatia ,,demokraatia vorm", mida kasutati külmasõja aegsetes kommunistlikes maades ning rõhutati, et võimul on töölisrahvas Vabad valimised Valimiste ülesanded e funktsioonid 1) valimiste peamine ülesanne on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 9 2) hariv funktsioon, valimiskampaania ajal ühiskond politiseerub, inimesed muutuvad teadlikumaks ning tunnevad suuremat huvi valimiskampaaniate vastu
aastate keskpaigaks viidi kõikidest Ida-Euroopa riikidest Nõukogude väed välja. Poliitiliste olude leevenedes ja ideoloogilise surve vähenedes ei suutnud kommunistlikud reziimid enam mingil viisil rahuldada ühiskonna vajadusi. Majanduse allakäik tõi kaasa elatustaseme languse. Majandusliku olukorra halvenedes suurenes sotsialismileeri riikides rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised. Ideoloogilise surve kadumine kiirendas poliitilise opositsiooni tekkimist. Valitsevates kommunistlikes parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformimeelsed jõud. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatudteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus
1989. aasta algul keelustasid Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa lasterõivaste ja osa toiduainete ekspordi teistesse sotsialismileeri riikidesse. Nõukogude Liit vastas sellele külmikute ja pesumasinate väljaveo keeluga. Majandusliku olukorra halvenedes suurenes sotsialismileeri riikides rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised. Jäiga ideoloogilise surve kadumine kiirendas poliitilise opositsiooni tekkimist. Lisaks tõusid esile juhid, keda rahvas toetas. Ka valitsevates kommunistlikes parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformieelsed jõud. KUIDAS IDABLOKK LAGUNES? Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid
2. Idealoogiline võitlus- NSVL propaganda üritas tostada,et ainuõige on kommunisti õpetus, mida peavd järgima kõik rahvad. Ning varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik. Lääne riigid kaitsesid demokraatia ja vaba turu ühiskonna väärtusi. Idealoogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: teadust, kirjandust, massiteabe vahendeid jne. Siia võib arvada ka kontrolli oma elanikkonna meelsuse üle, seda eriti kommunistlikes riikides 3. Võitlus mõjusfääride laiendamise pärast. See võitlus puudutas eelkõige neid riike, mis ei kuulunud otseselt NSVL või USA liidlaste hulka ning toimus kõikidel mandritel 4. Majanduslik võitlus- kõrgem elatustase lääne riigides oli tugevaks argumendiks võitluses kommunistiga. Samas lootis Lääs majanduslikult kurnada NSVL ja selle liidlasi 5. Diplomaatiline võitlus- Selleks kasutati ka rahvusvahelisi organisatsioone 6
1989. aasta algul keelustasid Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa lasterõivaste ja osa toiduainete ekspordi teistesse sotsialismileeri riikidesse. Nõukogude Liit vastas sellele külmikute ja pesumasinate väljaveo keeluga. Majandusliku olukorra halvenedes suurenes sotsialismileeri riikides rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised. Jäiga ideoloogilise surve kadumine kiirendas poliitilise opositsiooni tekkimist. Lisaks tõusid esile juhid, keda rahvas toetas. Ka valitsevates kommunistlikes parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformieelsed jõud. KUIDAS IDABLOKK LAGUNES? Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid
Tsensuuriga võib piirata eneseväljendust (enesetsensuur), sõnavabadust. Tsensuuriga kaasneb olukord, kus inimesed saavad osalist, mittetäielikku informatsiooni. Tsensuuriga on võimalik mõjutada avalikku arvamust. ·Sotsialistlik realism- on leninistlik-stalinistlik kunstivool. Sotsialistlik realism oli Stalini ajal Nõukogude Liidus ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui realismi, mis käsitleb proletariaadi juhtimisel toimuvat võidukat klassivõitlust. Stalini võimu viimastel aastatel mõisteti enamik Eesti prominentseid kultuuritegelasi hukka kui "kodanlikud natsionalistid" ning püüti partei diktaadile alluvate inimeste abil kujundada Eestis uus kultuurimaastik, kus domineeriks "hea ja ideaalilähedase" nõukogude elu ülistamine ning selle võrdlus "allakäinud ja mandunud" kodanliku korraga.
Paraku polnud see ainuke juhtum. See, et paljud tema majad tegelikus tarvituses üles ütlesid ei olnud mitte uute matejalide süü. 7.4. Hilised suurehitised Kogu oma elu jooksul sai Wright ainult ühe riikliku tellimuse. 1950-ndate aastate lõpus esitles 25 Wright oma California Marin County maavalitsuse hooneprojekti. Sel ajal süüdistati Wrighti ka kommunistlikes intriigides, kuid tellijad ei lasknud end sellest mõjutada. Valitsuskompleks ning pidegem kohtu- ja vaglakompleks sirutavad kolme künka vahel justkui suured kaarsillad. Bürood on paigutatud läbiva avatud aatriumi mõlemale poolele läbi kolme korruse. Kompleksi ühendav lüli on ümmargune raamatukogu. Selle projekti suutis ta lõpetada pisut enne oma surma. 1950-ndate aastate keskel õnnestus Wrightil ehitada ka ainus kõrghoone - Price Tower. Kõrghoonete
Eesti iseseisvuse taastamine 18 Iseseisvuse taastamise eeldused Rahvusvaheline tasand: · 1980. a. alguseks oli kommunistlik maailmasüsteem jõudnud sügavasse kriisi - stagnatsioon - majanduskasvu peatumine, raha ostujõu vähenemine, rahva elatustaseme langus; · nõrgenes NSVL rahvusvaheline positsioon (ebaõnnestunud sõda Afganistaniga, kontrolli nõrgenemine Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlikes riikides); · Lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist (tähesõdade programm) ja toetasid kommunismivastast liikumist nii Afganistanis kui ka Poolas; · Lääneriigid vähendasid NSVL sissetulekuid naftahindade alandamise ja majandusblokaadiga, mis viis NSVL pankrotti jne. NSV Liidu tasand: · M. Gorbatsovi, kes oli nooremasse põlvkonda kuuluv poliitik, võimuletulek märtsis 1985
niisuguseks, nagu see on praegu (Partridge 2006: 422). 1.1.4 Edasine levik ja areng Pärast Shoghi Effendi surma valitses kuni 1963. aastani interregnum, siis valiti Bahá'u'lláh' ettekirjutuse kohaselt Ülemaailmne Õigluse Koda. See baha'ide usundi kõrgeim administratiivüksus jätkab usundi levitamist üle kogu maailma ja edendab baha'ide kogukondade elu. (Partridge 2006: 422) 20. sajandil tabasid baha'ide kogukondi mõnedes islami- ja kommunistlikes riikides mitmel korral tagakiusamised. Kõige metsikumad olid need 1979. aastal islamirevolutsioonijärgses Iraanis. Paljud baha'id hukati, teised viidi vägivaldselt minema ja arvatakse, et nemadki on hukatud. Kuigi rahvusvaheline surve suutis genotsiidi ära hoida, alustas Iraani valitsus sihikindlalt kampaaniat baha'i usundi vastu, et seda demoraliseerida ja sundida bahaisid oma usust lahti ütlema. Sellest hoolimata on baha'i usund võitnud järgijaid erineva usulise, etnilise ja
aastate keskpaigaks olid Nõukogude väed kõigist Ida-Euroopa riikidest välja viidud. Samas oli ka Ida-Euroopa sotsialismimudel end sisemiselt ammendanud. Majanduse allakäik tõi kaasa elatustaseme languse. Majandusliku olukorra halvenedes suurenes sotsialismileeri riikides rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised. Jäiga ideoloogilise surve puudumine kiirendas ühiskonnas poliitilise opositsiooni kujunemist. Lisaks tõusid esile ka liidrid, keda rahvas toetas. Ka valitsevates kommunistlikes parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformimeelsed jõud. Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades toimus kommunistlike reziimide kokkuvarisemine rahulikul teel. Ida-Saksamaa oli üks sotsialismileeri olulisemaid tugipunkte ja külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol Berliini müür. Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessidega ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada. Kuid poliitilised
aastate keskpaigaks olid Nõukogude väed kõigist Ida-Euroopa riikidest välja viidud. Samas oli ka Ida-Euroopa sotsialismimudel end sisemiselt ammendanud. Majanduse allakäik tõi kaasa elatustaseme languse. Majandusliku olukorra halvenedes suurenes sotsialismileeri riikides rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised. Jäiga ideoloogilise surve puudumine kiirendas ühiskonnas poliitilise opositsiooni kujunemist. Lisaks tõusid esile ka liidrid, keda rahvas toetas. Ka valitsevates kommunistlikes parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformimeelsed jõud. Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades toimus kommunistlike reziimide kokkuvarisemine rahulikul teel. Ida-Saksamaa oli üks sotsialismileeri olulisemaid tugipunkte ja külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol Berliini müür. Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessidega ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada. Kuid poliitilised
Riikide poliitilise süsteemi spekter koosneb põhiliselt kas vabariikidest või monarhiatest, mis omakorda jagunevad kas parlamentaarlseteks või presidentaalseteks riikideks. Need on demokraatlike riikide põhilised tunnused. Kuid riigis valitseva demokraatia vorm sõltub omakorda tsivilisatsiooni vormist ja korrast. Peale selle on tegemist ideoloogilise valitsemisvormiga, kus võimul on mingi kindel ideoloogiline valitsusvorm (kommunistlik partei endisest kommunistlikes riikides, kirikuvõim (Vatikan) ja islamivõim (ajatolla võim Iraanis). Peale selle on tegemist siktaatorlike reziimidega, mis on võimule tulnud ka valimste (nats – Saksamaa) või riigipoorete (NSV Liit jne.) teel. Riigid omakorda jagunevad ülisuutrteks, suurteks, keskmisteks ja väikesteks kas siis territooriumi ülsatuse või rahvaarvu järgi. Poliitiline geograafia uurib ka riikide sarnasusi ja erisusi. Poliitilise
aastate keskpaigaks olid Nõukogude väed kõigist Ida-Euroopa riikidest välja viidud. Samas oli ka Ida-Euroopa sotsialismimudel end sisemiselt ammendanud. Majanduse allakäik tõi kaasa elatustaseme languse. Majandusliku olukorra halvenedes suurenes sotsialismileeri riikides rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised. Jäiga ideoloogilise surve puudumine kiirendas ühiskonnas poliitilise opositsiooni kujunemist. Lisaks tõusid esile ka liidrid, keda rahvas toetas. Ka valitsevates kommunistlikes parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformimeelsed jõud. Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades toimus kommunistlike režiimide kokkuvarisemine rahulikul teel. Ida-Saksamaa oli üks sotsialismileeri olulisemaid tugipunkte ja külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol Berliini müür. Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessidega ja püüdis valitsevat režiimi kindlustada. Kuid poliitilised
aastate keskpaigaks olid Nõukogude väed kõigist Ida-Euroopa riikidest välja viidud. Samas oli ka Ida-Euroopa sotsialismimudel end sisemiselt ammendanud. Majanduse allakäik tõi kaasa elatustaseme languse. Majandusliku olukorra halvenedes suurenes sotsialismileeri riikides rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised. Jäiga ideoloogilise surve puudumine kiirendas ühiskonnas poliitilise opositsiooni kujunemist. Lisaks tõusid esile ka liidrid, keda rahvas toetas. Ka valitsevates kommunistlikes parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformimeelsed jõud. Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades toimus kommunistlike reziimide kokkuvarisemine rahulikul teel. Ida-Saksamaa oli üks sotsialismileeri olulisemaid tugipunkte ja külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol Berliini müür. Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessidega ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada. Kuid poliitilised
annaabi.ee 
