Kommunistlik diktatuur Venemaal (0)

Zizzle
14 Kommunistlik diktatuur Venemaal
Euroopas tulid diktaatorid võimule mõõduka/varjatud vägivalla abil, Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur aga relvastatud riigipöörde ning sellele järgnenud verise kodusõjaga.
1918.a kevadest kehtis ühepartei süsteem,kõik peale kommunistliku parteide olid keelatud. Kommunistide võimuala laienedes kuulutati välja ka Ukraina - ja Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ning Taga- Kaukaasia Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik.

• 1922.a ühendati need Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Venemaa impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile.
  
• 1921.a puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas, suruti suurte kaotustega maha.
  

Uus majanduspoliitika
Uus majanduspoliitika – (NEP) - Toiduainete riigile andmine asendus kindla suuruse maksuga. Rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtted said loa tegutseda. Enamik majandusest näiteks suurtööstus jäi ikkagi riigi konrolli alla. Mõnel alal naasis ka väliskapital.Majandus hakkas taastuma, kuid ebaühtlaselt. Eriti kiirelt edenes põllumajandus.
Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus, esimesel võimalusel tuli see likvideerida .
Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule

• 1924.a suri Lenin . Ta soovis oma järglaseks Lev Trotskit, kes aga ei suutnud end maksma panna. Tema asemel kerkis väliselt tagasihoidlik partei peasekretär Jossif Stalin ( keda Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast)
  
• 1927.a õnnestus Stalinil Trotski ja tema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada, 1929 saadeti Trotski Nõukogude Liidust välja.
  

Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk isikukultus . Ta kuulutati maailma töörahva „juhiks ja õpetajaks“, kõikjale ilmusid teda kujutavad plakatid ja skulptuurid. Isegi kompartei ajalugu kirjutatid ümber tema tähtsuse suurendamiseks , ka võltsiti fotosid, kus Stalin muudeti Lenini „lähimaks“ kaastööliseks.
Kommunistlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama.
Uue majanduspoliitika lõpp.Industrialiseerimise algus
Stalinu võimuletõus tähendas NEP-i lõppu. Stalin otsustas likvideerida igasuguse eraettevõtluse. Käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Tegi panuse suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele. Loobuti välismaistest investeeringutest. Hakati kehtestama viisaastaku plaane. ( esimene 1928-1932 )mis nägid ette NSV Liidu möödumist kapitalistlikest riikidest.

• Rasketööstuse tootmismahtude poolest möödus NSV Liit enamikust teistest maailma riikidest,va USA , toodangu kvaliteedi poolest jäi arenenud maadele ikkagi alla.
  
• Hoogsalt arenes sõjatööstus.
  

Sundkollektiviseerimine
Nõukogude Liidus tekkisid raskused vilja varumisega. Selle parandamiseks konfiskeeriti jõuga talupoegadelt kõik viljatagavarad. ( vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus )

• 1932-1933 puhkes NSVL suur nälg. Hukkus ligi 7 miljonit inimest.
  

Sundkollektiviseerimine- tähendas talumajapidamiste ühendamist kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutatu kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditat 1929-1933 NSV Liidu põhja ja idapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega.
Kollektiviseerimine andis raske hoobi põllumajandusse, vähenes nii teraviljasaak kui ka loomade arv, tootlikkus ei tõusnud.
Suur terror
Et oma võimu enne uut maailmasõda kindlustada, alustas Stalin 1934.aastal vägivalla kampaaniat suur terror. Stalin asus oma vastastest puhastama komparteid,nõukogude võimu keskasutusi,julgeolekuorganeid ning armeed .

• 1934.aastal langes Stalini käsul korraldatud atentaadi ohvriks üks NSV Liidu juhte Sergei Kirov, kellest Stalin kartis endale võistlejat. Süü aeti „rahvavaenlaste“ kaela.
  
• 1937.aastal mil hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond ,keda süüditati vandenõus Stalini vastu.
  
• Terrori ohvriks langesid ka NSV Liidu rahvusvähemused. ( sealhulgas ka eesti tähtsamad kommunistid )
  
• Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem ( GULAG )
  

Kokkuvõttes võib kommunistlikku diktatuuri pidada verisemaks diktatuuriks 20.sajandi ajaloos. Avaldatud andmed viitavad kuni 40 miljoni inimese surmale .