Esimese maailmasõja tähtsamad sündmused (0)

1918 november lõppes esimene maailmasõda. Antandi riigid võitsid keskriike.
1930 aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord pingeliseks.
1918 aasta algul esitas usa president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta.
11 nov 1918 sülmisid sõdivad pooled Compiegnei vaherahu.
Pariisi rahukonverentsi istungeid peeti Versaille lossis.
Kaotajaks tunnistati saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest alades ning tasuma sõjas tekitatud kahju, keelati omada tugevat armeed, et saksamaa täidaks rahutingimusi hõivasid liitlased 15 aastaks reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada.
Antandi suurriigid ei arvestanud uute riigipiiride tegemisel teiste rahvuste soovidega, vaid tahtsid eelkõige oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Seepärast ei paiknenudgi uued piirid nii, et tulevikus oleks välistatud uue sõja tekkimine.
Rahvasteliidu peakorter asus Sveitsi linnas Genfis . Algul ei võetud sinna Saksamaad ja ta liitlasi. Usa ei saanudgi kunagi liikmeks.
Uued sõja põhjused:
Sakslasi vihastas versailles rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud saksamaad suuriigina tunnustada.
Esimeses maailmasõjas antandi poolel sõdinud jaapan ja itallia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalesmise eest piisavalt asumais. Otsutati need jõuga haarata.
Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suur riigid.
1929 aastal tabas maailma võimas vapustus – puhkes ülemaailmne majanduskriis
1930 aastate lõpuks valitses diktatuur peaaegu kõikides euroopa riikides.
Pariisi rahukonverentsile ei kutsutud kaotajaid ja esilagu arutati rahulepingute eelnõusid suure kümne ehk usa, suurbritannia , prantsusmaa, itaalia ja jaapani esindajatest koosnenud nõukogu istungitel.
Versaille rahuleping antandi riikide ja saksmaa vahel sõlmiti 28. Juunil 1919
1918 tekkis Jugoslaavia
1930 aastate algul ründasid jaapanlased Hiinat, vallutatud hiina osasse (mandzuuriasse) lõid nad jaapanist sõltuba mandzukuo riigi.
1933 aasta algul tuli saksamaal võimula natsionaalsotsialistlik töölispartei Adolf hitleri juhtimisel.
1933 aastal astus saksamaa rahvasteliidust välja, kuna inglismaa, prantsusmaa ja veel mõned riigid olid vastu saksamaa piiramatule relvastumisele
1935 aastal toimus saarimaal rahvahääletus ja saksamaa sai selle tagasi rahvasteliidu käest
1936 aasta sügisel sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit, mida nimetati Berliini- Rooma teljeks.
1937 ühines itaalia ning hiljem ungari, hispaania ja hulk teisi riike Kominterni-vastase paktiga.
1936 aasta suvel puhkes sõjaväelaste mäss, mida juhtis kindral Franscisco Franco.
Diktatuur – mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim
Reparatsioon – kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale.