1918 november
lõppes esimene maailmasõda. Antandi riigid võitsid keskriike.
1930 aastate
teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord pingeliseks.
1918 aasta algul
esitas usa president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus
sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade
äravõtmiseta.
11 nov 1918
sülmisid sõdivad pooled Compiegnei vaherahu.
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut)
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut)
loodi 50 km laiune relvavaba tsoon 3) majanduslikud piirangud: a) Saksamma pidi hüvitama kõik sõjakahjud b) tema kolooniad jagati võitjate vahel 3) 1939ndate aastate sõjakolded - Kõige suurem ,,sõjakolle`` oli 1939ndalal aastal alanud Teine maailmasõda, mis tekitas maailmas uue majandusliku olukorra. Sel aastal lõppes ka Hispaania kodusõda vabariiklaste lüüasaamisega.Nagu näitasid järgnevad sündmused, osutus Hispaania kodusõda Teise maailmasõja eelmänguks. Aasias-Jaapan 1931- eesmärk tugevdada oma mõjuvõimu Aasias; sissetung: Kirde-Hiina; tagajärg:moodustati Jaapanist sõltuv riik ja Jaapan astus Rahvasteliidust välja. Euroopas: Itaalia 1935; Rooma impeeriumi taastamine; Etioopiasse; etioopia vallutati ja Itaalia astus Rahvasteliidust välja. Hispaania kodusõda 1936-1939; vabariigi kukutamine; kodusõda vabariiklaste ja fasistide vahel; Franco diktatuur
vaatamata üsna raske, kui mitte võimatu, saavutada Euroopas kauakestvat rahu. Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisis tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd, lõid Pariisi rahukonverentsil osalejad organisatsiooni, mille nimeks sai Rahvasteliit. Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid oma vabal tahtel. Rahvasteliidu peakorter asus Sveitsi linnas Genfis. Algul ei võetud Rahvasteliitu Esimese maailmasõja kaotanud riike. Nad pääsesid sinna hiljem. Nõukogude Liit sai ühenduse liikmeks alles 15 aastat hiljem. Täielikult jäi aga Rahvasteliidust välja üks maailma võimsamaid riike USA. Ameeriklased keeldusid tunnustamast Rahvasteliidu põhikirja ja nii pidi see ühendus läbi saama ilma Ameerika Ühendriikide toetuseta. Esimene sõjajärgne aastakümme oli Euroopas suhteliselt rahumeelne. Esimese maailmasõja koledusi näinud inimesed lootsid ära hoida taoliste sündmuste kordumise.
Sinna kuulusid USA president W.Wilson , Prantsusmaa peaminister G.Clemenceau, Suurbritannia peaminister S.Lloyd George ja Itaalia peaminister V.Orlando.Versailles` rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel sõlmiti 28.juunil 1919. aastal. 3) 1939ndate aastate sõjakolded - Kõige suurem ,,sõjakolle`` oli 1939ndalal aastal alanud Teine maailmasõda, mis tekitas maailmas uue majandusliku olukorra. Sel aastal lõppes ka Hispaania kodusõda vabariiklaste lüüasaamisega.Nagu näitasid järgnevad sündmused, osutus Hispaania kodusõda Teise maailmasõja eelmänguks. 4) Maailma majandus kahe maailmasõja vahel - Kahe sõja vahel oli majanduse seis väga hea. Majanduslik tõus tähendas ka elutingimuste paranemist. Inimesid ostsid rohkem,lihtsalt oldi võimelised rohkem osta. Muutus tarbekaupade tootmine.Kõige kiiremini arenes USA majandus. Paljud arvasid, et on käes majandusliku õitsengu ajastu ning, et see kestab igavesti. Iga Ameeriklane lootis
Neil olid vaid ühine kättemaksusoov-purustada saksamaa. Rahukonverentsi rahupäev oli valitud 18 jaanuar 1919 , sest siis 48 aastat tagasi 1871 kuulutati sealsamas Versailles' saalis välja Saksamaa Keisririik. Kaotajaid konverentsile ei kutsutud, vaid võitjad. Hiljem asendus see nelikuga USA president W.Wilson, prantsusmaa peaminister G.Clemenceauc, Suurbritannia peaminister Geaorge ja itaalia peaminister Orlando. Tähtsamad otsused võeti vastu siiski ilma itaalia juuresolekuta. SAKSAMAA SAATUS Saksamaa pidi loobuma paljudest piirialadest, ta asumaad anti võitjate valitseda. Saksamaal võis olla ainult väike armee. Peale selle tembeldati ka Saksamaa sõjasüüdlaseks ja ta pidi võitjas riikidele maksma reparatsioone. Samuti okupeerisid liitlased Reini jõe piirkonna 15 aastaks. Prantslased nõudsid veelgi karmimaid karistusi
mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Loodi Rahvasteliit, et arendada majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Järgnev aastakümme oli suhtselt rahulik, rahu kindlustamiseks sõlmiti mitmeid lepinguid. Pariisi rahukonverents Sooviti kättemaksta Saksamaale, mis ei langenud kokku Wilsoni 14 punktiga. Kõiges püüti kättemaksta, isegi konverentsi avamispäev oli Saksa keiserriigi välja kuulutamis päev. Tähtsamad otsused võeti vastu Wilsoni, Clemenceau ja Lloyd George salajastel läbirääkimistel. Sakslased olid kohustatud alla kirjutama, kuigi polnud nõus lepingu tingimustega, muidu ähvardati sõjalise jõuga. 1930.ndate sõjakolded Halvenes Prantsusmaa olukord, keda hakkas ähvardama Saksamaa. Kaug-Idas muutus sõjakaks Jaapan, kes tahtis Aasia valitsejaks. Rünnati Hiinat, Rahvasteliidu
11. november 1918 Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist A. Prantsusmaale Elsass-Lotringi B. Belgiale Eupen Malmidy C. Taanile schleswig-holsteini D. Tsehhoslova
Kõik kommentaarid