Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TEINE MAAILMASÕDA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Sammhaaval uue sõjani
Getter Orav
12. klass
TEINE MAAILMASÕDA
Uute konfliktikollete kujunemine
Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas
rahvusvahelist olukorda ja tekitas uusi konfliktikoldeid.
Kokku varises Versailles' süsteem:
Saksamaa tühistas 1935. aastal ühepoolselt lepingu
Kehtestas üldise sõjaväekohustuse
Asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku
Meeleavaldus Versailles' diktaadi
vastu
Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järelandlikult
Saarimaa elanikud otsustasid referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga
1936 viis Hitler väed Reini tsooni
Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas ja vallutas
Etioopia
Lääneriikides sai alguse rahustamispoliitika, usuti, et saavutatud edu järel
diktaatorid rahunevad
Saksa väed 1935. aastal
Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas
1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud
Nõukogude Liidu vastu
Järgmisel aastal ühines paktiga ka Itaalia, hiljem veel teisedki riigid
Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu ja
ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks
Hispaania kodusõda
Hispaania kodusõda oli esimene sõda pärast Esimest maailmasõda
Võimule tuli Rahvarinne ja ühiskond polariseerus
1936. aastal puhkes koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras
kiiresti kogu Hispaania
Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco
Francisco Franco
Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega,
Rahvarindele osutas abi NSV Liit
Rahvarindes algas puhastus, mille ohvriks langesid eeskätt anarhistid
1. aprillil 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks ning Hispaanias kehtestati
Franco diktatuur
Austria ansluss
1938. aastaks oli Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui mujal
kindlustatud ja ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava
Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria
13. märtsil 1938 marssisid Saksa väed riiki ja järgmisel päeval teatati
Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui ansluss
Selle kinnitamiseks korraldati Saksa salapolitsei kontrolli all
rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust
Austria 1938. aasta märtsis
Müncheni sobing
Hitler valmistus ründama Tsehhoslovakkiat, kellel oli kehtiv kaitseleping
Prantsusmaaga, mistõttu tema ründamine võinuks paisata kogu
Euroopa sõtta
1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist,
ähvardades keeldumise korral sõjaga
Nõudmised lükati tagasi ning Tsehhoslovakkia kuulutas välja
mobilisatsiooni
Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida, eriti aktiivselt tegutses selles
suunas Briti peaminister Neville Chamberlain
29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa
Münchenis kokkuleppe, mis kohustasTsehhoslovakkial loovutama Sudeedimaa
Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega
Müncheni kokkuleppe sõlmimine
Tsehhoslovakkia häving
Pärast Müncheni kokkuleppe sõlmimist ütles Winston Churchill:
,,Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame
ka sõja."
Paari kuu pärast hakkas Churchilli ennustus täituma, 1939 esitas
Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse
Hitleri õhutusel kuulutas ka Slovakkia end iseseisvaks ja järgmisel
päeval vallutati ülejäänud Tsehhoslovakkia
Tsehhoslovakkia hävitamisega sai lääneriikide mõõt täis ja alustasid Hitleri-
vastast tegevust
31. märtsil 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola
puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga
Inglased kehtestasid üldise sõjaväekohustuse ja hakkasid valmistuma sõjaks
Hitlerit ähvardas sõda kahel rindel, ründamaks Poolat, vajas ta kindlat
seljatagust, mida võis talle pakkuda vaid NSV Liidu juht Stalin
Churchill ja Stalin
Molotov-Ribbentropi pakt
Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu olid 1939. aasta suveks kõik
trumbid Stalini kätte koondunud
Nõukogude Liit oli ammu plaaninud sissetungi Euroopasse ja selleks oli
üles ehitatud maailma suurim armee
Stalin lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata, et neid nõrgestada ja
sobival hetkel rünnata ning kogu Euroopa vallutada
1939. aasta suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid
kui ka Hitler
Kogu suve jooksul pidas Stalin läbirääkimisi Prantsusmaa ja Inglismaaga, luues
samal ajal salajasi kontakte Hitleriga
Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks uut maailmasõda ja nimetas
Hitleri ,,revolutsiooni jäälõhkujaks"
23. augustil 1939 sõlmis Saksamaa ja Nõukogule Liit Molotov-Ribbentropi pakti,
mis tähendas, et uus maailmasõda võis alata
Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine
AITÄH
KUULAMAST!
Vasakule Paremale
TEINE MAAILMASÕDA #1 TEINE MAAILMASÕDA #2 TEINE MAAILMASÕDA #3 TEINE MAAILMASÕDA #4 TEINE MAAILMASÕDA #5 TEINE MAAILMASÕDA #6 TEINE MAAILMASÕDA #7 TEINE MAAILMASÕDA #8 TEINE MAAILMASÕDA #9 TEINE MAAILMASÕDA #10 TEINE MAAILMASÕDA #11 TEINE MAAILMASÕDA #12 TEINE MAAILMASÕDA #13 TEINE MAAILMASÕDA #14 TEINE MAAILMASÕDA #15 TEINE MAAILMASÕDA #16 TEINE MAAILMASÕDA #17 TEINE MAAILMASÕDA #18 TEINE MAAILMASÕDA #19 TEINE MAAILMASÕDA #20 TEINE MAAILMASÕDA #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ggetter Õppematerjali autor
sammhaaval uue sõjani

Sarnased õppematerjalid

Teine maailmasõda-konfliktikollete kujunemine ning II MS algus
3
doc

Teine maailmasõda: konfliktikollete kujunemine ning II MS algus

Teine maailmasõda: sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: 1935. a tühistas Saksmaa ühepoolselt Versailles lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Sx. sõlmis Inglismaaga kokkulepe, millega sai Sx suurendada oma laevastikku. 1936. a märtsis viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. sõjakolle It: 1935. ründas Itaalia Etioopiat, eesmärgiga taastada Rooma impeerium. Etioopia vallutati ning sai It. asumaaks. 1936. a sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järg. aasta ühines veel riike(Hispaania, Ungari) Ingl.pooldas patki, kuid ei ühinenud. Hispaania kodusõda: Esimene pärast I MS puhkenud sõd Euroopas oli Hispaania kodusõda. Kodusõja eesmärgiks- sõjaväelased ei olnud rahul vabariikliku valitsusega ja tahtsid seda kukutada, st. kardeti proletariaadi dikt

Ajalugu
Teine maailmasõda - Sammhaaval uue sõjani
12
pptx

Teine maailmasõda - Sammhaaval uue sõjani

Lääneriigid uskusid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad ­ rahustamispoliitika. Saksamaa ja Jaapan sõlmisid 1936 NSVL vastu Kominterni-vastase pakti, ühines ka Itaalia ja mõned teised riigid. Mongoolias toimusid NSVL jaoks edukad sõjalised kokkupõrked Jaapani vägedega. Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu. Saksamaa valitseja Adolf Hitler ja NSVL valitseja Joseph Stalin Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda. Arvati, et riigis kehtestatakse kommunistide diktatuur ­ tuli võimule Rahvarinne. 1936 algas Marokos ülestõus, mille juhiks tõusis Francisco Franco. Algas julm kodusõda. 27 riiki kirjutasid alla lepingule, mis keelas relvade sisseveo Hispaaniasse. Siiski Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot ja NSVL Rahvarinnet võttes üle sealse julgeolekuteenistuse. 1939 vallutas Franco Madriidi ja kuulutas kodusõja lõppenuks. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. Hispaania kodusõda

Ajalugu
Tegevus aastatel 1929-1939
3
doc

Tegevus aastatel 1929-1939

Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 1920-te teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. 1930 oli tehniline revolutsioon, võeti tööliste asemele kasutusele masinad. Valitses ka ületootmine, mistõttu hinnad hakkasid langema. Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, aga valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas (oma näljaselt rahvalt käest võetud) vilja maailmaturule odava hinnaga ning sellega varises teraviljaturg kokku. 24okt 1929 oli Usas Must Neljapäev ehk päev, mil oli New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järsult üritati kõik aktsiad kiirelt maha müüa, mis omakorda langetas nende väärtust. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mis tõttu varisesid kokku ka pangandus. Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid. Põhjused, miks kriis tekkis olid ületootmine j

Ajalugu
II maailmasõda
6
doc

II maailmasõda

See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem teisedki riigid. 1938-1939 a. toimus NSV Liidu ja Jaapani vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, need lõppesid Nõukogude võiduga. Diktatuure ühendas vaen lääne demokraatia vastu. HISPAANIA KODUSÕDA Oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Esimene sõda Euroopas peale I maailmasõda. 1936 a. tuli Hispaanias võimule Rahvarinne. Ühiskond polariseerus, olid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse diktatuur. 1936 juulis puhkes koloniaalvägedes ülestõus, mis haaras varsti kogu Hispaania. Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, Rahvarinnet toetasid NSV Liit. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid relvi ja sõjapidamisviise.

Ajalugu
II maailmasõda
6
doc

II maailmasõda

Tsehhoslovakkia. Sellega sai lääneriikide mõõt täis. 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSVL-ga. Hitler vajas kindlat seljatagust. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääneriigid kui Saksamaa. Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga. Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939

Ajalugu
II MS kokkuvõte
6
docx

II MS kokkuvõte

II maailmasõda  Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (kokku 11 riiki)  Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukogude Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 61 riiki)  II maailmasõjas kujunesid välja: lääne- ja idarinne.  Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja-Aafrika piirkonda. Kaug-Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Okeaanias. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1935- Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles rahulepingu, üldine sõjaväekohustus, asus looma lennuväge, sõjaväge 1935-Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ja Locarno paktist Saarimaa elanikkond otsustas liituda Saksamaaga. 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni- tglt polnud jõudu lääneriikidega sõdida, oleks pidanud a

Ajalugu
Teine maailmasõda
18
docx

Teine maailmasõda

Hispaania kodusõda 1936 – 1.aprill 1939 Esimene pärast Esimest maailmasõda puhkenud sõda Euroopas oli Hispaania kodusõda. 1936.aastal võitis Hispaania valimised ning tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Ühiskond polaliseerus, levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. 1936.aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid

Ajalugu
Teine maailmasõda
15
odt

Teine maailmasõda

1 Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Teine maailmasõda Referaat l 2 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sammhaaval uue sõjani...................................................................................

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun