Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teine maailmasõda - Sammhaaval uue sõjani (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Teine maailmasõda
Sammhaaval uue sõjani
Uute konfliktide kujnemine
1935 tühistas Saksamaa Versail es’ lepingu, astus välja 
Rahvasteli dust ning loobus Locardo lepingu täitmisest.
Seejärel ründas Itaalia edukalt Etioopiat.
Lääneri gid uskusid, et saavutatud edu järel  diktaatorid  
rahunevad – rahustamispoli tika.
Saksamaa ja Jaapan sõlmisid 1936  NSVL  vastu 
Kominterni-vastase pakti, ühines ka Itaalia ja mõned teised 
ri gid.
Mongoolias  toimusid  NSVL  jaoks  edukad  sõjalised 
kokkupõrked Jaapani vägedega.
Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne 
demokraatia vastu.
Saksamaa valitseja Adolf  Hitler  ja NSVL valitseja Joseph  Stalin
Hispaania  kodusõda
Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda.
Arvati, et riigis kehtestatakse kommunistide diktatuur – tuli 
võimule  Rahvarinne .
1936 algas  Marokos  ülestõus, mille juhiks tõusis  Francisco  
Franco
Algas julm kodusõda.
27 riiki kirjutasid alla lepingule, mis keelas relvade  sisseveo  
Hispaaniasse.
Siiski Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot ja NSVL 
Rahvarinnet võttes üle sealse julgeolekuteenistuse.
1939 vallutas Franco Madriidi ja kuulutas kodusõja 
lõppenuks.
Hispaanias kehtestati Franco diktatuur.
Hispaania kodusõda
                       Francisco Franco
Austria anšluss (sks k, ‘ liitmine ’)
Hitler  asus el u vi ma oma maailmaval utuskava.
1938 alistus Austria Hitleri ultimaatumile – vabastada 
vangistatud  natsid  ja nimetada nende juht valitsuse 
etteotsa.
13 märts 1938 li deti Austria Saksamaaga.
Korraldati ka Saksamaa salapolitsei kontrol i al  
rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele.
Müncheni sobing
Austria li tmine tekitas ärevust  demokraatlikes  riikides.
Hitler valmistus rünnakuks Tšehhoslovakkiaga,  tuues  
ettekäändeks lääneosas ( Sudeedimaa ) elavate sakslaste 
olukorra –  tagakiusamine .
Tšehhoslovakkial oli kehtiv kaitseleping  Prantsusmaaga .
Tš. ei olnud nõus Sudeedimaa loovutamisega ja kuulutas 
välja mobilisatsiooni.
29 september 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, 
Itaalia ja Saksamaa Münchenis kõikidele suurri kidele 
sobiliku kokkuleppe – Tš. pidi loovutama Sudeedimaa, kuid 
tagati ülejäänud riigi puutumatus.
Müncheni leping
Tšehhoslovakkia häving
Hitler võttis Müncheni lepet, kui märki lääne nõrkusest ja 
esitas Leedule ultimaatumi vi es oma väed Klaipedasse.
1939 kuulutas Slovakkia end Hitleri õhutusel iseseisvaks 
ning Saksa-Ungari väed hõivasid ülejäänud 
Tšehhoslovakkia.
Edasi oli Hitleril plaan võtta ette Poola.
Suurbritannia  ja Prantsusmaa teatasid, et  kaitsevad  Poola 
puutumatust ning tahtsid kaasata ka NSV Li du.
Samuti lootis ka Hitler NSV Li tu oma  seljataha .
Molotovi-Rippentropi pakt
Kõik trumbid olid NSVL juhi Stalini käes.
Tema plaan oli Euroopa riigid üksteisega sõtta lükates 
nõrgestada ja siis ise sobival hetkel kogu Euroopa 
val utada – vajas uut maailmasõda.
23 august 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL 
mittekal aletungileping Molotovi-Rippentropi pakt (MRP).
MRP – 10 aastat omavahel rahu + salajane lisaprotokol , 
kus jagati omavahel ära Ida-Euroopa. NSVL sai Soome, 
Eesti, Läti, Leedu ning Bessaraabia, Poola jagati pooleks.
MRP lepingu sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda 
võis  alata .
Molotovi-Rippentropi pakt

Document Outline



  • Slide 1

  • Uute konfliktide kujnemine

  • Saksamaa valitseja Adolf Hitler ja NSVL valitseja Joseph Stalin

  • Hispaania kodusõda

  • Hispaania kodusõda

  •                        Francisco Franco

  • Austria anšluss (sks k, ‘liitmine’)

  • Müncheni sobing

  • Müncheni leping

  • Tšehhoslovakkia häving

  • Molotovi-Rippentropi pakt

  • Molotovi-Rippentropi pakt


Vasakule Paremale
Teine maailmasõda - Sammhaaval uue sõjani #1 Teine maailmasõda - Sammhaaval uue sõjani #2 Teine maailmasõda - Sammhaaval uue sõjani #3 Teine maailmasõda - Sammhaaval uue sõjani #4 Teine maailmasõda - Sammhaaval uue sõjani #5 Teine maailmasõda - Sammhaaval uue sõjani #6 Teine maailmasõda - Sammhaaval uue sõjani #7 Teine maailmasõda - Sammhaaval uue sõjani #8 Teine maailmasõda - Sammhaaval uue sõjani #9 Teine maailmasõda - Sammhaaval uue sõjani #10 Teine maailmasõda - Sammhaaval uue sõjani #11 Teine maailmasõda - Sammhaaval uue sõjani #12
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TheMelll Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
pptx

TEINE MAAILMASÕDA

diktaatorid rahunevad Saksa väed 1935. aastal Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu Järgmisel aastal ühines paktiga ka Itaalia, hiljem veel teisedki riigid Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu ja ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks Hispaania kodusõda Hispaania kodusõda oli esimene sõda pärast Esimest maailmasõda Võimule tuli Rahvarinne ja ühiskond polariseerus 1936. aastal puhkes koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco Francisco Franco Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega, Rahvarindele osutas abi NSV Liit Rahvarindes algas puhastus, mille ohvriks langesid eeskätt anarhistid 1. aprillil 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks ning Hispaanias kehtestati Franco diktatuur

Ajalugu
thumbnail
6
docx

II MS kokkuvõte

II maailmasõda  Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (kokku 11 riiki)  Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukogude Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 61 riiki)  II maailmasõjas kujunesid välja: lääne- ja idarinne.  Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja-Aafrika piirkonda. Kaug-Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Okeaanias. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1935- Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles rahulepingu, üldine sõjaväekohustus, asus looma lennuväge, sõjaväge 1935-Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ja Locarno paktist Saarimaa elanikkond otsustas liituda Saksamaaga. 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni- tglt polnud jõudu lääneriikidega sõdida, oleks pidanud a

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Teine maailmasõda: konfliktikollete kujunemine ning II MS algus

Teine maailmasõda: sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: 1935. a tühistas Saksmaa ühepoolselt Versailles lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Sx. sõlmis Inglismaaga kokkulepe, millega sai Sx suurendada oma laevastikku. 1936. a märtsis viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. sõjakolle It: 1935. ründas Itaalia Etioopiat, eesmärgiga taastada Rooma impeerium. Etioopia vallutati ning sai It. asumaaks. 1936. a sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järg. aasta ühines veel riike(Hispaania, Ungari) Ingl.pooldas patki, kuid ei ühinenud. Hispaania kodusõda: Esimene pärast I MS puhkenud sõd Euroopas oli Hispaania kodusõda. Kodusõja eesmärgiks- sõjaväelased ei olnud rahul vabariikliku valitsusega ja tahtsid seda kukutada, st. kardeti proletariaadi dikt

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Tegevus aastatel 1929-1939

Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 1920-te teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. 1930 oli tehniline revolutsioon, võeti tööliste asemele kasutusele masinad. Valitses ka ületootmine, mistõttu hinnad hakkasid langema. Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, aga valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas (oma näljaselt rahvalt käest võetud) vilja maailmaturule odava hinnaga ning sellega varises teraviljaturg kokku. 24okt 1929 oli Usas Must Neljapäev ehk päev, mil oli New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järsult üritati kõik aktsiad kiirelt maha müüa, mis omakorda langetas nende väärtust. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mis tõttu varisesid kokku ka pangandus. Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid. Põhjused, miks kriis tekkis olid ületootmine j

Ajalugu
thumbnail
6
doc

II maailmasõda

Tsehhoslovakkia. Sellega sai lääneriikide mõõt täis. 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSVL-ga. Hitler vajas kindlat seljatagust. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääneriigid kui Saksamaa. Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga. Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939

Ajalugu
thumbnail
3
doc

II maailmasõda

avanes võimalus tungida kiirelt edasi Berliini peale, kuid USA poliitiline juhtkond keelas ära, sest Berliini vallutamine oli lubatud Stalinile; 16.aprill alustas Punaa. Pealetungi Oderil; 24.aprill jõuti Berliini; linnas algasid tänavalahingud; Olukorra lootusetust mõistnud lõpetas Hitler elu enesetapuga ning 2.mai 1945 Berliin kapituleerus; Saksamaa alistumine. Potsdami konverents 8.mail 1945 kirjutati Berliini lähedal Karlhosrstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile; Teine MS Euroopas oli ametlikult lõppenud; Potsdamis konverents-kiideti heaks Ida-preisimaa loovutamine NSV liidule ning saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumidelt; Saksa jaotati neljaks okupatsioonitsooniks; Jaapani purustamine 1945 alustasid ameeriklased rünnakut jaapani saartele; jaapan ei mõelnudki alistuda; Sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku uue kohutava purustusjõuga relva-tuumapommi. 6.augustil 1945. heideti selline

Ajalugu
thumbnail
6
doc

II maailmasõda

See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem teisedki riigid. 1938-1939 a. toimus NSV Liidu ja Jaapani vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, need lõppesid Nõukogude võiduga. Diktatuure ühendas vaen lääne demokraatia vastu. HISPAANIA KODUSÕDA Oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Esimene sõda Euroopas peale I maailmasõda. 1936 a. tuli Hispaanias võimule Rahvarinne. Ühiskond polariseerus, olid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse diktatuur. 1936 juulis puhkes koloniaalvägedes ülestõus, mis haaras varsti kogu Hispaania. Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, Rahvarinnet toetasid NSV Liit. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid relvi ja sõjapidamisviise.

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Sündmused vahetult enne II maailmasõda ja selle ajal

Sündmused vahetult enne II maailmasõda ja selle ajal 1935-1936 Itaalia vallutas Etioopia, Rahvasteliit kehtestas küll majandussanktsioonid, kuid need ei takistanud Itaaliat. 1935 tühistas Sks Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku (mis seni keelatud olid). Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. 1935 Saarimaa otsustas liituda uuesti Sks-ga 1935 astus Sks välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest (märk, et on plaanis Euroopa riikide piire revideerida (muutma, ümber hindama)) 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud (kehtestatud väegede keeld) Reini tsooni. Lääneriigid piirdusid vaid protestiga 1936 Komiterni-vastane pakt Sks ja Jaapani vahel NSVL vastu, 1937 ühines Itaalia ja hiljem veel teisigi riike. 1936 tuli Hisp võimule Rahvarinne (kommunistide ja sotsialistide juhitud), levisid kuulujutud, et kehtestatakse proletariaadi diktatuur. Juulis puhkes Hisp koloniaalväedes M

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun