AJALUGU KT nr 2 (0)

AJALUGU KT nr 2



AJALUGU KT nr 2 1. Olukord pärast sõda, USA,Saksamaa.
USA liitus sõjaga lõpus, aga oli terve sõja aja atandile varustust müünud ja sellega
tugevaks saanud. Samuti olid Prantsusmaa ja Britid USAle palju võlgu. USA tõi sõda
esiplaanile, sai selgeks et USA on tõusev suurvõim. Saksamaa oli aga sõja kaotanud ilma et tema territooriumile ükski vastane oleks astund. Saksamaa sunniti loobuma kogu ida-euroopa vallutusest ja oma kolooniatest.
Lisaks suruti peale sõjasüü klausel ja suured reparatsioonid Prantsusmaa ja Brittide
poolt (et need saaksid USAle oma võlad ära maksta). Lisaks oli saksamaa Weimari
vabariik äärmiselt ebastabiilne ja tehti mitmeid riigepöörde katseid.(kommunistide ja
natside riigipöörde katsed) 2. Kominterni eesmärgid ja tegevus.
Komintern asutati 1919. a Moskvas, sinna kuulusid eri maade kommunistlikud
parteid. Organisatsiooni kaudu rahastati, suunati ja kontrolliti välisriikide
kommunistlike parteide tegevust, selle kaudu levitati maailmarevolutsiooni ideid ja
kutsuti asendama kapitalistlikku maailmakorda proletariaadi diktatuuriga. Kominterni organiseerimisel toimusid 1920. aastate algul riigipöördekatsed ja mässud mitmes Euroopa riigis, kaasa arvatud 1. detsembril 1924 Eestis. Koguti Kominterni
kaudu luureandmeid NSV Liidu kasuks ning mõjutati välisriikide poliitikat. Paljudes riikides
olid kommunistlikud parteid keelustatud, organiseeriti Kominterni kaudu vasakpoolsete
parteide ülevõtmisi kommunistide poolt ja toetati ühisrinnete moodustamist vasakparteidega.
Teise maailmasõja ajal 1943. a saadeti Komintern laiali. NSV Liit püüdis rahvusvahelist
kommunistlike parteide organisatsiooni taaselustada 1947. a Kominformi (Kommunistlik
Informatsioonibüroo) moodustamisega, kuid selle tegevus lõpetati 1956. Aastal. 3. Suur majanduskriis USA s.Selle globaalne mõju.
1929. Aasta oktoobris tabas USAd börsikrahh, see levis väga kiiresti kõikidesse
majandusvaldkondadesse. Toimus ületootmine, toodeti rohkem kui nõudlust oli, laene
anti kergekäeliselt ja ettevõtted investeerisid suuri summasid tööstusharudesse, mille
toodangule ei olnud tarbijaid. Oli suur aktsiate müümine, hinnad langesid,
väärtpaberitega äritsemine varises kokku. Majanduskriisi tulemuseks jäid miljonid
inimesed töötuks, tuhanded ettevõtted läksid pankrotti. 1933. Aastal algatas D.Roosevelt kava “Uus kurss”, see tõi endaga kaasa kontrolli panganduse üle, loodi töökohti, arendati majandust. Riik hakkas rohkem reguleerima
majandust ja kaubandust. See päästis USA majanduskriisist.


4. Demokraatia levik USA, Suurbritannia, Prantsusmaa.
USA Rahvas oli sõjast tüdinenud, USA hoidis aastakümneid ennast Euroopa asjadest
eelmal. 20-ndad olid USAs majanduse õitseng, ülistati ameerika individualismi ja riigipoolset
mittesekkumist. Majanduskriis hävitas kõik. Presidendiks sai Roosevelt, kelle uus kurss nägi
ette ranget kontrolli pankade üle, toetusi põllumeestele ja töökohtade loomist. Tema
populaarsus aina kasvas. Suurbritannia oli parlamentaarse monarhiaga riik. Oluliselt laiendati valimisõigusega inimeste ringi- tööerakonna esiletõus. Prantsusmaa oli äärmiselt kirju poliitilise maastikuga,
koalitsiooniid olid paljuparteilised ja lühiajalised. Välispoliitiliselt oli Prantsusmaa kõige
agaram Versailles’ süsteemi kaitsja. 1928. aastal sõlmiti Briand-Kelloggi pakt, kus
deklareeriti, et ühtegi konflikti ei lahendata relva abil. Kõikides peale I MSi tekkinud riikides
euroopas tekkisid demokraatlikud riigid. 5. Diktatuurid Itaalias ja Saksamaal
Itaalia oli autoritaarne riik, võim koondus ühele isikule või väiksemale rühmale,
erakondade tegevus oli piiratud, rahval puudus võimalus juhte mõjutada. Itaalial olid
peale I MS majanduslikud raskused, tööpuudus. 1925. Aastal kehtestati Itaalias
üheparteisüsteem. Mussolinile anti seadustega piiramatu võim. Majandus võeti riigi
kontrolli alla, Mussolinile tagas edu intensiivne riiklik propaganda, mis rõhus vägevusele.
Väljastpoolt paistis Mussolini Itaalia muljetavaldav kuid tegelikkuses see
nii ei olnud. Majanduskasv oli madal, oli agressiivne välispoliitika. Saksamaa oli totalitaarne riik, võim koondus ühele juhile, kontrolliti inimeste elu (mõtteavaldusi), valitses hirmuvalitsus (inimõiguseid rikuti). Peale sõda hakkasid
inimsed koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, juhiks oli Adolf
Hitler. Majanduskriisi ajal üritasid kommunistid võimu haarata aga see ei läinud läbi,
võimule jäid natsid. 1933. Võeti vastu seadus, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai
Saksamaa diktaatoriks. Hitleri eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastumine ning
Versailles’ lepingust loobumine, ehitati uusi sõjatehaseid, rajati teid. Selle tulemusena
õnnestus tööpuudus likvideerida, elutase tõusis, selline
majanduskasv oli ajutine, vaja oli võidukat sõda.