arhitektide hulgas oli FRANCESCO BORROMINI. Tema ehitatud San Carlo alle Quattro Fontane kirikus Roomas näib kõik liikuvat. Sirgjoont peaaegu ei kasutata. Fassaadi jaotab kaheks korruseks lainetav simss; mõlemat korrust liigendavad neli korintose sammast, mille vahel on nissid skulptuuridega ning nelinurksed ja ovaalsed petikud. Fassadi kroonib suur ovaalne medaljon. Lorenzo Bernini. Rooma Peetri väljak koos kirikuga. Püha Peetri väljaku kolonnaad. Carlo Maderna. Santa Susanna kirik Roomas. Tüüpiline barokkkiriku fassaad. Francesco Borromini. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas. Barokkmaal Itaalias. Paavstiriigi pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik. CARAVAGGIO oli barokk-kunsti naturalistliku suuna rajaja. Kujutas lihtrahva ja igapäevaelu. See oli vahendiks usuliste teemade lihtrahvani jõudmiseks. Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikena. Vaataja
o Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad · Ehitustegevus Roomas o Urbanus 8 toetas kunsti o Rooma Peetri kiriku edasiehitus Ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone Ladina risti kujuline põhiplaan Autor Carlo MADERNA · Suured ansamblid o Lorenzo BERNINI Peetri kiriku ees olev PEETRI VÄLJAK · Piirab kahekordne kolonnaad NAVONA VÄLJAK · Keskel obeliski ja skulptuuridega kaunistatud purskkaev · Väljaku ääres Francesco BORROMINI ehitatud Püha Agnese kiriku kaarjas fassaad · Arhitektuur Saksamaal o Eeskujuks Itaalia barokk o Kuulsaimad ehitised rokokoo ajastul o Tihti barokk ja rokokoo segamini o Johann Balthasar NEUMANN WÜRZBURGI PIISKOPLOSS o ZWINGER DRESDENIS
ebasümmeetriat, kuid sellega saavutati valguse ja varju ootamatuid kontraste Rooma Peetri kiriku edasiehitus Juurdeehituse autor oli Carlo Maderna Ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone Omandas ladina risti kujulise põhiplaani Kasutati hiiglaslikke sambaid Peetri väljak Rajaja Lorenzo Bernini Ovaalne põhiplaan, mis mõjub avaramana ja kiriku fassaad kõrgemana Väljakut piirab kahekordne kolonnaad Navona väljak Kavandas Lorenzo Bernini Keskel asub obeliski ning skulptuuridega kaunistatud purskkaev Väljaku ääres asetseb Püha Agnese kiriku kaarjas fassaad Kuulsamad esindajad Giacomo da Vignola Carlo Maderna Lorenzo Bernini Francesco Borromini Kasutatud materjalid Kunstikultuuri ajaloo õpik 11.klassile www.google.ee Tänan vaatamast!
Vignola-Cesi kirik Roomas,barokkarhitektuuri eelkäia,kolmnurkne viil uhke kapiteel.Maderna Santa Susanna kirik Roomas.Bernini Rooma Peetri kiriku väljak ja kolonnaad,pronks tabunaakel Rooma Peetri kirikus,Taavet, Apollon ja Daphne.Ludavico paavst Urban8, Alexander7 hauamonumendid.Baranini San Carlo alle Quatto Fonatne kirik. Venemaa Trezzini Peeter Pauli katedraal,Kollegiumide hoone,Peetr1 suvemaja.Rastrelli Tsarskoje Selo,Cameroni galerii,talvepalee,Peterof, Smolnoi kristuse ülestõusmise kirik ja klooster. Itaalia:Carraci lihuniku pood,la scelta di ersole, neitsi maarja taevasse minemini.Caravaggio poiss
BAROKK Jaguneb 1. Äärmusil itaalia, hispaania, flandria 2. Realistlik holland, põhja-saksamaa, skandinaavia (eesti) 3. Klassitsistlik prantsusmaa, inglismaa Arhitektuur Egituse põhiplaan tihti lõikuvatest ovaalidest, petikaknad (kinniehitatud), murtud viilud, ovaalne aken, voluudid 1. Kirikud Itaalias Kolonnaad (sammastik) Püha Peetri kiriku ees Roomas 2. Lossid Saksamaal Zwinger Dresdenis Prantsusmaal Francois Mansart'I järgi mansardkorrus: Versailles'I , Louvere'I Skulptuur Hoonete kaunistamiseks. Hoogsad liikuvad poosid. Itaalias: Giovanni Lorenzo Bernini Maal Teemad relogioon, mütoloogia, kaasaeg. Kiriklik (hispaania, flandria), õukondlik (prantsusmaa), kodanlik (holland).
idealistlik ehk akadeemiline suund maalikunstis kujutati mütoloogiat, barokkilinn- Narva ajalooteemasid, olustikku, portreesid klassitsismilinn- Tartu BAROKK il gesu kirik roomas- esimene barokkstiilis kirik Lorenzo Bernini Rooma Peetri kiriku väljak ja kolonnaad Maalikunst Itaalias 1) naturalistlik suund 2) idealistlik ehk akadeemiline suund keldriluugivalgus heletumedus Caravaggio "poiss puuviljakorviga" natüürmort- vaikelu, kompositsioon elututest asjadest Artemisia Gentileschi esimene kuulus naiskunstnik Venemaa barokk Peeter I tõi venemaale barokkkunsti Eesti barokk Kadrioru loss- Niccolo Michetti Flandria ja Hollandi barokk Peter Paul Rubens
1. Barokiajastu iseloomulikud jooned linnaehituses. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, rikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad. Linnaehituse inspiratsiooniks on renessanssiajastu ideaallinnade planeeringud. Baroki linnade jaoks oli oluline luua linn, mis oleks pühendatud inimestele ja heale sotsiaalsele elule. ➢ Metropoli ilme - suurlinn 200 000 - 400 000 elanikke ➢ Avatud väljakud - väljakukompleksid, suurejoonelised väljakud ➢ Esindusväljak - ehk linna peaväljak ➢ Langeva varju- ja valgusemänguga tänavad ➢ Arenenud pargi kultuur: suveresidentsid, pargid ja ümberplaneeritud jahimaad ➢ Suured tänavad - prospektid, peatänavad ➢ Siseruumi mugavus väljatoodud välisruumi ➢ Perspektiivsete vaadete rida ➢ Kolme kiire süsteem ➢ Trapetsikujuline väljak ➢ Ansambliehitus ➢ Purskkaevud - skulptuuride kasutamine purskkaevu vormina 2. Mis linn kujunes barokiajastu linnaehitu...
Peetri haua kohal olevat varikatust. Peetruse troon ja kuju Berninilt Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Kolonnaad Bernini projekteeritud 140 kuju Ühendab omavahel ovaali ja trapetsit Väljaku keskel Egiptuse obelisk Väljakut piirab kahe realine sammastik. Neid on kokku 284. Aitäh kuulamast !
2 Lorenzo Bernini Ta elas aastatel (1598-1680). Ta elas peamiselt Napolis ja Roomas. Ta oli 17. sajandi barokiajastu üks silmapaistvaim Itaalia skulptor ja arhitekt. Tema tuntuimad tööd on Peetri kiriku esine väljak, „Apollon ja Daphne“, „Püha Teresa ekstaas“. Tema esimesed tööd olid inspireeritud hellenismiaegsest skulptuurist. Peetri kiriku kolonnaad asub Roomas ja mis on teostatud aastatel 1657–1667. Peetri kiriku esine väljak Bernini lisas Rooma arhitektuuri uut, baroklikku. Monumentaalne Püha Peetri kiriku esise väljaku sammastik on Bernini arhitektuurialane peateos. Väljak ühendab omavahel ovaali ja trapetsi, mängides nii barokiajal armastatud illusionismiga: väljakul viibides tajume ringi ja ruutu (seda võtet on varem kasutanud Michelangelo Rooma Kapitooliumi juures)
· Samad elemendid, kuid veelgi rikkalikum · Ovaalsed ruumid, mida võis katta kuppel · Illusoorsed laemaalid CARLO MADERNA 1556-1629 · Rooma Peetri kiriku juurdeehitus fassad, o ladina risti kujuline o Üks suuremaid sakraalhooneid maailmas(211,5) LORENZO BERNINI 1598-1680 · Peetri väljak 1667 o Ovaalne põhiplaan o Väljakut piirab kahekordneja neljarealine kolonnaad (sammaste rida) o Kiriku sisekujundus on tehtud Bernini jooniste põhjal FRANCESCO BORROMINI 1599-1667 o Püha Agnese kiriku fassaad Saksamaa o Alles 17.saj.lõpul puhkes kunstielu õitsele o Baroki ja rokokoo piir Saksamaal ebaselge (nt.väljast barokk seest rokokoo) JOHANN BALTHASAR NEUMANN 1687-1753 o Würzburgi piiskopiloss (seest seguneb rokokooga)
raamistustest. balustraad- Balustraade saab valmistada nii kipsist kui betoonist, nii siseruumides kui õues. Betoonbalustraad peab erinevalt marmorist ja paekivist vastu ka Eesti muutuvas kliimas. Leht 5 / 24 4. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. Peterburg Venemaal. CARCASSONNE Prantsusmaal. Leht 6 / 24 Lorenzo Bernini kolonnaad Peetri kiriku ees, Roomas, mis on teostatud aastatel 1657–1667. 5. Nimeta barokkstiilis kuulsaid losse Euroopas (6-10). Siracusa toomkirik Sitsiilias Leht 7 / 24 Santa Agnese kiriku fassad Roomas Versaille’i loss Louis XIV poolt Leht 8 / 24 Louvre'i lossi idafassaadi kolonnaad 1665. Whitehalli lossi pidusaal (Banqueting House, 1619-1622)
Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglaslikku Ramses II kuju. Paljud peavad Luksori templit Egiptuse tähtsaimaks vaatamisväärsuseks. Kahel pool sissekäiku templisse seisavad 24 meetri kõrgused püloonid (templiväravate külgmüürid) kujutavad stseene Kadeshi lahingust Süürias, kus Ramses II lõi hetiite ja beduiini nomaade. Sissekäigu taga asub Ramses II õu, mille kirdenurgas kõrgub vaarao sammuv kuju. Suur Kolonnaad viib Amenhote III eesõue, mis asub peatempli ees; siinses sisemises pühamus sooritas vaarao salajasi rituaale. Sammastest ümbritsetud Amenhotep III eesõu kujutab inimese keha rinnast suguelunditeni. Õue kõrval asuva hüpostüülsaali 32 sammast sümboliseerivad kopse. Kogu Luksori kompleks on ehitatud kõverana. Aastal 1937. külastas Luksorit eraklik õpetlane Rene Schwaller de Lubicz, kes järeldas, et tempel ehitati kolmele
Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglaslikku Ramses II kuju. Paljud peavad Luksori templit Egiptuse tähtsaimaks vaatamisväärsuseks. Kahel pool sissekäiku templisse seisavad 24 meetri kõrgused püloonid (templiväravate külgmüürid) kujutavad stseene Kadeshi lahingust Süürias, kus Ramses II lõi hetiite ja beduiini nomaade. Sissekäigu taga asub Ramses II õu, mille kirdenurgas kõrgub vaarao sammuv kuju. Suur Kolonnaad viib Amenhote III eesõue, mis asub peatempli ees; siinses sisemises pühamus sooritas vaarao salajasi rituaale. Sammastest ümbritsetud Amenhotep III eesõu kujutab inimese keha rinnast suguelunditeni. Õue kõrval asuva hüpostüülsaali 32 sammast sümboliseerivad kopse. Kogu Luksori kompleks on ehitatud kõverana. Aastal 1937. külastas Luksorit eraklik õpetlane Rene Schwaller de Lubicz, kes järeldas, et tempel ehitati kolmele
Mederna, Bramante ja Raffael. http://www.youtube.com/watch? v=IUCX4Uw2Pvs Lorenzo Bernini 17. sajandi barokiajastu kõige silmapaistvam itaalia skulptor ja arhitekt. Bernini sai kuulsaks 1625. aastal kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud skulptuurigrupiga "Apollon ja Daphne" Roomas Villa Borgheses. Üks Bernini suuremaid meistriteoseid on Peetri kiriku kolonnaad Roomas, mis on teostatud aastatel 16571667. Kunstniku eluajal ülistati kõige rohkem tema dekoratiivset "Peetri tooli" Peetri kirikus. Arhitektuur Saksamaal 17. sajandil oli Saksamaa kunstielu tagasihoidlik peamiselt Kolmekümneaastase sõja tõttu. Alles sajandi lõpus puhkes killustatud maa mitmes pealinnas kunstielu õitsele. Lõuna-Saksamaal oli eeskujuks itaalia barokk. Kuulsamad saksa barokkarhitektuuri teosed loodi alles 18
Ristiusk tunnistati Rooma riigis sel ajal valitsenud keisri Constantinuse poolt ametlikuks usuks 4.saj pKr. Arhitektuur Alates 5. saj. hakati renditud või annetustena saadud majade asemele kirikuid ehitama. Arendati välja kaks kirikutüüpi - ümmarguse põhiplaaniga rotunda ja piklik hoone. Ümmargused hooned ehitati eelkõige usu eest võidelnud märtrite haua kohale, mis paiknes rotunda keskel. Seda ümbritses kolonnaad ja kattis kuppel. Hiljem kasutati neid hooneid ristimiskirikutena. Arhitektuur - kirik Kuna teenistusest võttis osa tohutu hulk inimesi oli vaja hoonet, mis mahutaks hulgaliselt rahvast ja mille arhitektuur väljendaks ülistust Jumalale. Kuigi esimeste kirikute ehitamiseks võeti eeskuju Rooma basiilikatest, püüti terve hoone ja selle üksikosade abil luua võimalikult aukartust äratavat tunnet. Arhitektuur - kirik
° Kuppel ei paista enam ° Ladina risti kuju ° Juurdeehituse autor Carlo Maderna ° Üksikvormide poolest sarnaneb uus fassaad Michelangelo kavandatud kirikuga ° Lisaks pilastritele Hiiglaslikud sambad tihedamalt mõlemal pool peaust Baroklik terviku loomine suured ansamblid Ruumilised illusioonid ja efektid Lorenzo Bernini ° Peetri kiriku ette rajas Peetri väljaku ° Ovaalne põhiplaan ° Väljakult piirab kahekordne kolonnaad sammaste rida Peeti oluliseks hoonete paigutust linnaruumis Teisigi suurejoonelisi väljakuid ° Navona väljak selle keskel obelisk ja skulptuuridega purskkaev ° Väljaku ääres on Francesco Borromini Püha Agnese kiriku kaarjas fassaad Francesco Borromini ° Äärmusliku baroki esindaja väga kaunistatud ° Väga populaarne Hispaanias ° Püha Agnese kirik ° 1652. alustatud ° Loodud juba olemasolevale kirikule fassaad
Rokokoo ruumide sidekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide(nt poolsammaste, pilastrite, karniiside jne) kasutamisest. Selle asemel kaeti seinad pannoodega, mida üksteisest eraldasid liistud või raamid. Barokk-ruum oli sümmeetrilisem ja rokokoos tuli moodi ornamentika motiividena taimevarred, lehed ja orvand(merekarp). Rokokoo seinad olid väga pastelsed ja ruumid luksuslikud. 3. Kes oli see Itaalia skulptor ja arhitekt, kelle tööd on Peetri kiriku esine kolonnaad ja ,,Püha Teresa ekstaaz"? Lorenzo Bernini 4. Mille lasi Louis XIV rajada väikese jahilossi kohale? Versailles lossi, mida ümbritses prantsuse park. 5. Milline barokk palee sai üle Euroopa eeskujuks, kirjelda seda. Versailles loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Parki iseloomustab reeglipärane teedevõrk, sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. 6
Hilisgootika (keskaeg) 1400-1530 Lübecki linnaõigus- iga majavaldus moodustas naabritest kindla müüriga eraldatud kinnistu. Aknad avanesid vaid tänavale ning olid võrestatud, liikudega. Ehitada tohtis vaid kivist elumaju(tulekahju)-nõuded ranged. Peahoonega liitusid hoovis väiksemad majapidamishooned. Hooned olid paekivist. Seest: Eeskoda diele, suured aknad. Ühe akna all peremehe kontor mis oli eraldatud vahe või kappseinaga. Diele(eesruum) tagumises osas matelkorstna all köök, riiulid seinaavades. Üks kitsas seina... trepp viis keldri, teine ülemisele korrusele aidaruumi. Mantelkorstna korral oli uks köetavasse elutuppa-dornsi-kus oli suur õule avanev aken, kätepesukoht e lavatoorium. Köeti kerisahjuga, mööbel asetses seite ääres, levinud olid laekad ja kirstud, kesel söögilaud ja pingid. Ülejäänud ruume kasutati laona. (KAUBAÕITSENG) Sisseehitatud mööbel, mööbel vastavalt rikkusele. Renessanss 1530-1640 -Reformatsiooni ja sõdade ...
Berninilt tellis kuningas oma portreebüsti. Versailles` lossi ehitustöid alustatakse samal ajal kui Louvre`i fassaadi omi. Lossifassaadid: barokk, renessanss, baroki-renessansi segu. Kõrgbaroki ajastul muutus klassitsistlik suund PRANTSUSE arhitektuuris üha tugevamaks. Oluliseks sündmuseks klassitsismi esilekerkimisel sai võistlus Louvre'i lossi idafassaadi kujundamiseks 1665. Konkursi võitis Claude Perrault' kavand. Töö teostati 1665-1680. Louvre'i kolonnaad on range lahendusega. Alumine korrus on lihtne, teist ja kolmandat korrust ilmestavad läbivad sambad. Prantslased olid Perrault' lahendusest vaimustuses. Konkursil osales ka kuulus itaallane G. L. Bernini, kuid tema barokk jäi oma pompöösse meelevaldsuse tõttu prantslastele võõraks. VERSAILLES LOSS- jahilossi laiendati. Keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn Marmorõu. Teisel küljel hiiglaslik park, mis on reegipärase pargikunsti täiuslikeim näide. Basseinid,
iseloomulikud detailid voluudid. Baroki esindajad: Gian Lorenzo Bernini (1598-1680) Itaalia kõrgbaroki arhitekt ja skulptor. Tema peamised tööd Roomas on Peetri kiriku esist väljakut ümbritsevad poolringikujulised kolonnaadid ning Sant' Andrea al Quirinale kirik. Tema ideaaliks oli arhitektuuri ja skulptuuri täielik sulandumine dünaamiliseks tervikuks. Püha Peetruse väljak - Üks Bernini suuremaid meistriteoseid on Peetri kiriku kolonnaad Roomas, mis on teostatud aastatel 16571667. Väljak on ümbritsetud Dooria sammastest kolonnaadiga, mis Püha Peetruse Basiilika poolt vaadates tekitavad mulje peopesadest, mis hoiavad väljakut. Keset väljakut on Egiptusest toodud 13. sajandil eKr valmistatud Obelisk. Obelisk oli algselt mõeldud kaunistama Nero Tsirkust ehk ovaalset staadioni ja toodi Rooma juba 37. aastal m.a.j. Väljakul on kaks purskkaevu, millest lõunapoolse
Eri regioonid 17. saj. Euroopas: 1.)Tugeva monarhiaga katolikud riigid - Itaalia, Hispaania, Flandria(barokk levis väga tugevalt valdav religioosne teema) 2.) Tugeva monarhiaga riigid - Prantsusmaa (rahulikum ja kainem barokk) 3)Hollandis omandas barokk lihtsama realistlikuma ühtse ehk realistlik barokk Kirjelda barokk kiriku läänefasaadi See hakkas meenutama veidi antiiktemplit, oli hästi liigendatud... Püha Peetri kiriku fassaad ja kolonnaad Mis juurde ehitused tehti peetri kirikule,kes olid autoriteks? Peetri väljak(LORENZO BERNINI) Kõrge fasaadiga pikkihoone millega omandas kirik ladinaristi kujulise põhiplaani(CARLO MADERNA) Mis on iseloomulik naturalistlikule maalikunstile? Kohati liialdatult tõetruu Detailitäpne (esindajaks oli Caravaggio ja üks tema töö "Peetruse ristilöömine" Mis oli iseloomulik idealistlikule ehk akadeemilisele maalikunstile?
BAROKK (1600-1750) 17. sajandi ja 18. sajandi esimesel poolel ei tekkinud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. 19. sajandil hakati seda perioodi kunstis tähistama üldnimetusega "barokk" (it k-s eriskummaline). Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimal...
Barokk Ajalootaust:17.saj 18. saj II pool, absolutismiajastu, ususõjad. ,,Kelle võim, selle usk". Valitsevaks said kapitalistlikud suhted. Revolutsioonid Madalmaades ja Inglismaal. Jätkusid maadeavastused. Koloniaalpoliitika muutub üleüldiseks (Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Holland). Teaduse ja tehnika kiire areng. Üldkirjeldus: 16 saj. lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. See hoogne, kirglik, tunneterohke ning liialdustega stiil oli soosingus nii katoliku usu maades ja maades, kus tema leviku eest hoolitsesid valisejad. Ühtegi stiili senimaani ei rakendatud nii sihiteadlikult ja see hõlmas kogu inimese eluümbruse. Arhitektuur: Uusi elemente ei looda, renessansi elemente muudetakse ja rühmitatakse teistmoodi. Mõõtmed suurenesid. Hoone üksikuid osasid lasti eenduda. Fassaadil nisid, pilastrid, petikaknad ja uksed. Rohkesti kasutati skulptuure. Lemmikmot...
17. saj kunst üldiseloomustus Kujuneb välja absolutism. 17 sajandit iseloomustavad revolutsioonid, ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine(absolutism). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna- Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. II Maad, kus monarh oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa III Maad, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu ku...
Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. Louvre'i lossi idafassaad. Suur muutus kogu kunstielus algas sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV. Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise ning jäädvustamise vahendiks. Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt ja skulptor Bernini, kuid tema äärmuslikult maaliline barokilik fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati 1665. aastal prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli juhtiv arsti koolitusega Claude Perrault (1613- 1688). Prantslased eelistasid kõrgrenessansi ja selle kaudu ka antiikkunsti traditsioone ning Louvre'i idafassaad (nn. Louvre'i kolonnaad) sai klassitsistlikuma lahenduse....
seisavad Humboldti ülikool ja Riigiooper ning palju muud. (Nt. Sandarmiturg, kuulsate kirjanike nimedega raamatutest monument) Pildil on Unter den Linden postkaardina 1909.aastast ning tänapäevase pildina.(pilt!) Samuti Humboldti ülikool ja Riigiooper. (pilt 1-3!) ARHITEKTUUR: (pilt!) Brandenburgi värav on 65 meetrit pikk ning 11 meetrit lai. Värav koosneb 12 dooria sambast, mis on kahes reas kolonnaadina ehk 6 sammaste paari. (pilt!) Juhuks kui keegi ei tea, mis on kolonnaad, siis see on sambarida. Dooria sambad moodustavad 5 koridori, millest keskmine on veidi laiem ning neid raamivad vahimajad. Dooria stiil pärineb Ateena Parthenonist (jumalanna Athena tempel), (pilt!) mis on kolmest Kreeka sammaste stiilist kõige vanem ja lihtsam. Lisaks on seal kujutatud stseene kreeka mütoloogiast, eriti Herkulese kangelastegusid, (pilt!) mis viitavad sõdadele ja Friedrich Wilhelm II-le,(pilt!) kes tõstis Preisimaa Euroopa tähtsamate riikide hulka
massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust, kurbust ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mauoleumi kõrgus aluselt kuni katuseplatvormini 46 meetrit. Platvormil kõrgus marmorkvadriiga nelja kõrvuti rakendatud hobusega võidusõiduvanker, mis pärast seda, kui Mausolos seda esimesena oli lasknud marmoris kujutada, muutus auvankriks, millega sõitsid keisrid. Mausoleumi ehitasid ja kujundasid arhitektid Pytheos ja Satyros. 1402
Mõnikord oli fassaadipind laineline, astmeline või kaarjalt nõgus-. · Ehitustegevus Roomas. Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. (autor Carlo Madrena- + hiiglaslikud sambad). Suured ansamblid terviklikkuse loomiseks. Peetri väljak- ovaalne põhiplaan mõjub avaralt. Piirab karekordne kolonnaad. (lorenzo bernini). Teine ta kavandatud väljak on Navona väljak+ obelisk + skulptuuridega kaun. Purskkaev. Väljaku ääres asub Püha Agnese kiriku kaarjas fassaad (Francesco Borromini). · Arhitekt. Saksamaal--18 saj II pool. Euroopas uus stiil rokokoo. Johann Balthasar Neumann kavandas Würzburgi piiskopilossi, mille siseruum seguneb barokk + rokokoo.Zwinger Dresdenis- ratsamängudeks mõeldud avar peoplats. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL
*voluut- Spiraalkujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas, esineb joonia samba kapiteelidel, barokkfassaadidel. *kartuss- kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ja seda ümbritsevast rullis otstega raamistustest *balustraad- Balustraade saab valmistada nii kipsist kui betoonist, nii siseruumides kui õues. Betoonbalustraad peab erinevalt marmorist ja paekivist vastu ka Eesti muutuvas kliimas. 4. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. Lorenzo Bernini kolonnaad Peetri kiriku ees, Roomas, mis on teostatud aastatel 16571667. 5. Nimeta barokkstiilis losse Euroopas. Siracusa toomkirik Sitsiilias Santa Agnese kiriku fassad Roomas 6. Kes, millal ja kuhu rajas Peterburi? 1703.a asutas tsaar Peeter I soistele Narva jõe suudmealale ja peaaegu inimtühjadele saartele Sankt-Peterburi(eesti k Peterburg). Üldlevinud legendi kohaselt olevat Peeter I läinud koos saatjatega Jänesesaarele, võtnud kätte labida,
Stackelbergile määratud trahv tühistati ja Sivers tagandati ametist. Halvast iseloomust hoolimata hakkas just Friedrich Adolph von Stackelberg Abja mõisasüdant esinduslikult välja ehitama. Senine häärber oli tagasihoidlik, puust laudkatusega ja väljastpoolt krohvitud seintega. Uus hoone kerkis aga kahekorruselisena ja kivikatusega. Ridamisi kerkis ka kõrvalhooneid. Aidast ja kivitallist moodustus härrastemaja ette sümmeetriline ansambel. Aida ja talli vahele ehitati kolonnaad ja selle keskele nelja sambaga kujundatud värav.Otse väravast algas mitme kilomeetri pikkune sirge allee, mis viis Halliste Püha Anna kirku ja perekonna matmispaiga ehk Solitude juurde. Ansamblisse kuulusid teenijamajad, karjahooned, millest tähtsamad olid viina- ja õlleköök, kaks vesiveskit ja üks tuuleveski, magasiait ja menagerie koht, kus julm mõisnik hoidis oma külaliste lõbustamiseks metsloomi. Mõisnik palkas pargi kujundamiseks aedniku Johann Friedrich Semischi Saksamaalt.
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST aatrium (ld. átrium < ater must, pime) vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes (=compluvium); selle all põrandas bassein vihmavee jaoks (=impluvium). Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle algeid võib oletatavasti seostada jahilkäikudega - ratsa läbi tiheda metsa tulles raiuti endale tee läbi metsa. Akadeemia (kr. akademeia), Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, idealistliku filo...
või pilt ( Jeesuse ema keskaegne katoliiklik nimetus). 61. Pieta surnud Kristust süles hoidva leinava Maarja kujutis. Eriti omane 1415 saj. kunstile. 62. Interjöör siseruum, selle kujundus, sisevaadet kujutav maaliteos. 63. Eksterjöör välimus, väliskülg. 64. Voluut rullis, spiraalikujuline ehismotiiv joonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel jm. ( rohkesti barokis). Lehtedest, väätidest jt. taimeornamendi osadest koosnev spiraalne rull. 65. Kolonnaad sammastik, sammaste rida või sammaskäik. 66. Nümf vanakreeka mütoloogias ilusa neitsina kujutletav haldjas või loodusvaim. Väiksemad loodusjumalad, kes veetlevate noorte neidudena veedavad looduse keskel aega ringtantsu, laulu ja mänguga. Tõid õnnistust ja viljakust aga võisid ka saada inimestele ohtlikuks. 67. Sedööver meistritöö, keskajal tsunftides töö, mis tuli esitada meistrikutse saamiseks. 68. Puto lapsingel, lapsefiguur maalis v
Pontus de la Gardie hauamonument Tallinna toomkirikus. Tallinna kirikute ja raekoja tornikiivrid. 14. Barokk(17. sajand). Absolutismi väljakujunemine, revolutsioonid ja ususõjad, muurang maailmapildis, rahvalikkus. Kirik ja kunst. Need märksõnad seletatakse lahti Õ lk 112. Barokk Ehitised, skulptuurid, maalikunst Itaalia Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas. Rooma Peetri kiriku edasiehitus: Kolonnaad Peetri kiriku ees ja Peetri väljak. CARAVAGGIO ,,Peetruse ristilöömine"; BERNINI ,,Püha Teresa ekstaas" ,,Apollon ja Daphne" Saksamaa NEUMAN Würzburgi piiskopiloss. Zwinger Dresdenis. Hispaania VELAZGUEZ ,,Õuedaamid" RUBENS ,,Leukippose tütarde röövimine" Holland VERMEER van DELFT ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga"; nätüürmordid; meremaal; REMBRANDT ,,Danae" ,,Öine vahtkond"
Tarkade kummardamine Urbanus VIII hauamonument Orgazi haudapanek, Leukippose tütarde röövimine, ehk Haarlemi nõid, Lõbus , Püha Teresa ekstaas, Kardinal-inkvisiitori portree, Diana ja Kallisto, Kolm Graatsiat joodik, Mustlanna Taavet, Peetri kiriku esine Toledo äikeses väljak + kolonnaad MATTHIAS GRÜNEWALD - REMBRANDT - Dr. Tulpi Isenhaimi altar anatoomialoeng, Danae, Öine vahtkond,
MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOO ARVESTUSE KÜSIMUSED 17.01.2011 1. Mis on maastikuarhitektuur? Mida teevad maastikuarhitektid? Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub väliskeskkonna kujundamisele (välisruumi vormimisele). Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, linnakujundus jne. Tegelevad: struktuuride rajamine (teed, hooned jne), taimekoosluste rajamine (elupaigaks ka loomadele), maapinna modelleerimine (nn earthworks), alade ja paikade kujundamine inimeste ja meelelahutuse jaoks, skaalade varieerumine alates väikeaedadest kuni suurte maakasutusplaanideni. 2. Mida said teada objekti kohta, millest tegid referaadi? Alhambra on kõige paremini säilinud keskaegne idamaine palee. kõikjal on vesi: kanalites, purskkaevudes, basseinides. Vesi kulgeb läbi õuede ja aedade, sillerdab tiikides ja purskkaevudes, voolab trep...
võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid. · Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust, kurbust ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. · Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mauoleumi kõrgus aluselt kuni katuseplatvormini 46 meetrit. Platvormil kõrgus marmorkvadriiga nelja kõrvuti rakendatud hobusega võidusõiduvanker, mis pärast seda, kui Mausolos seda esimesena oli lasknud marmoris kujutada, muutus auvankriks, millega sõitsid keisrid. · Mausoleumi ehitasid ja kujundasid arhitektid Pytheos ja Satyros. · 1402
Läänetiiva fassaad koosneb kahest täiskorrusest ja poolkorrusest e. mezzaninost. Lõplikult valmis Louvre 19. saj, kus arhitektid on püüdnud järgisa Lescot stiili e. Louvre stiili. DEBORNE (1510-1570) projekteeris Anet lossi Henry II tellimisel Diane Poitiers'i jaoks. 1553 Tuiliers'i (Pariisi kommuuni ajal hävitati) lossi ehitamine, mis ühendati Louvrega galeriidega. BULLANT (1515-1578) jätkas Tuiliers'i lossi ehitust, kuid teda seostatakse peamiselt Ecaueni lossiga, kus esines suur kolonnaad, mis ulatus läbi kahe korruse. · Madalmaad levis läbi Prants. 16. saj keskpaigas kujuneb välja oma stiil. FLORIS Antverpeni raekoda, de Key Leideni raekoda. · Saksamaa saavutused jäid tagaplaanile. Iseseisvat renes stiili ei suudetud kujundada. Valitsesid dekoratiivsed elemendid, Saksa iseloomulikud fassaadid (kolmnurksed viilud, mis ahenevad üles poole). Heidelbergi loss, Kõlni raekoja eeskoda. · Hispaania peatereskne stiil e. kullassepa stiil
1. Maastikuarhitektuuri mõistest. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.) Eedeni aed, kus inimesed elasid harmoonias ja rahus, enne kui nad maa peale kukutati. Mütoloogiline paik põhineb originaalse Pärsia paradiisi paiknemise mõistmisel. Rippuvad aiad ja paradiis: Rippuvad aiad paigutati iidse Babüloonia linna kindluse sisse. Paradiisi aed loodi loodusliku maailma tõlgendusena linnakeskuse kontekstis. Eufrati jõgi suunati ümber, et kontrollida voolu ning ka...
Renessanss kunst Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias-Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, - kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal....
Prantsusmaal pretsioosne kirjandus: peenutsev 19. Mida tähendab väljend ,,renessansiinimene"? Renessansiinimene on keegi, kes oskab tegeleda peaaegu kõigil kultuurialadel (tal on selleks piisavalt oskusi). 20. Mida tähistatakse kunstiajaloos terminiga spolia? Tooge näiteid antiikehitiste kontekstis. Varasemalt hoonetes olnud ehitusmaterjali või skulptuuride taaskasutus uutel objektidel. Näiteks on taaskasutatud Santa Maria basiilika kolonnaad Trastevere'is. Mida tähistatakse sõnaga ,,humanism", kes on humanistid? Tooge näiteid. Humanism tähistab renessansiaegset suhtumist, mis rõhutab inimese olulisust nii indiviidi kui kollektiivi ning peab oluliseks ratsionalismi ja empirismi, nende kauda saadavaid teadmisi sissejuurutatud dogmade asemel. Uus mõtteviis tähtsustas inimest kui loojat, rõhutas tema individuaalsust ja vabadust. Humanistid olid eelkõige ajaloolased, õpetlased,
massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust, kurbust ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mauoleumi kõrgus aluselt kuni katuseplatvormini 46 meetrit. Platvormil kõrgus marmorkvadriiga nelja kõrvuti rakendatud hobusega võidusõiduvanker, mis pärast seda, kui Mausolos seda esimesena oli lasknud marmoris kujutada, muutus auvankriks, millega sõitsid keisrid. Mausoleumi ehitasid ja kujundasid arhitektid Pytheos ja Satyros. 1402
BAROKK PRANTSUSMAAL ARHITEKTUUR ● Prantsuse 17. saj arhitektuuri lähtekohaks on suurel määral itaalia barokk, kuid sellesse suhtutakse reservatsiooniga ning hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna. Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitekt...
viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust, kurbust ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mausoleumi kõrgus aluselt kuni katuseplatvormini 46 meetrit. Mausoleumi kujundasid ja ehitasid arhitektid Pytheos ja Satyros. [1, lk 110-111] 8 6. Rhodose koloss Antiikmütoloogias kuulus Türgi ranniku lähedal paiknev Rhodose saar päikesejumalale Heliosele
· ehitusilmekuse ja maalilisuse tõstmiseks kasutatakse mitmevärvilisi ehituskive · fassaadi külgedel keerlesid voluudid · Giacomo da Vignola, Roomas u. 1575a. · San Carlo alle Quattre Fontane kirik Roomas, 1667a. ovaalne medaljon maja krooniks, kasutatud korintose sambaid. interjöör on eriline kassettlae tõttu, mis on uue kuju saanud · Francesco Borromini arhitekt. · Lorenzo Bernini (1598-1680) - Püha Peetri kiriku kolonnaad (sammaste ring). kuulsaim kuju on Püha Theresa ekstaas asub kirikus Roomas, 1655 "Apollon ja Daphne" 1625 Daphne muutub justkui loorberipuuks. Apolloni riietus lehvib tuules. Keerulised kursid on barokkskulptuuri tähtsaim omadus "Luois IV" "Nelja jõe purskkaev" BAROKK maalikunst ITAALIAS · üldised iseloomutunnused : soe koloriit, · "Leukippose tütarde röövimine" 9. peatükk. Barokkmaal Hispaanias Diego Velazques 1599-1660 · tõetruud tööd
Üksikosad sarnased Michelangelo poolt kavandatuga. Lisaks pilastritele kasutas fassaadi kujundamiseks hiiglaslikke sambaid- kolossaalorderina läbi kahe korruse-asetatuna tihedamalt mõlemal pool peaust. Baroklikud suured ansamblid- ruumiliste illusioonide ja efektide loomine. Lorenzo Bernini kavandas Peetri väljaku: 1. Ovaalne põhiplaan laseb väljakul mõjuda avaramana ja kiriku fassaadil kõrgemana. 2. Väljakut piirab kahekordne kolonnaad (talastikuga sammasterida) Katoliikliku Lõuna-Saksamaa eeskujuks oli Itaalia barokk. Kolmekümne-aastase sõja järel loodi baroklike hooneid alles 18. sajandi I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo- sarnane barokile, kuid ebasümmeetrilisem ja üldmuljelt õrnem. Rokokoo piir barokiga on eriti Saksamaal ebaselge ja vaieldav. Tihti valitseb hoone välisilmes barokk, aga siseruumis rokokoo.
Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsakrofaagid. Teisel korrusel ohverdamisruumis olid valitseja ja tema leinava lese raidkujud, mis olid kaks korda suuremad kui nad ise. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. Platvormil kõrgus marmorkvadriiga - nelja kõrvuti rakendatud hobusega võidusõiduvanker, mis pärast seda, kui Mausolos seda esimesena oli lasknud marmoris kujutada, muutus ayvankriks, millega sõitsid keisrid. Pärast Halikarnassose vallutamist Aleksander Suure poolt 334. aastal e. Kr. elas linn üle suuri purustusi, kuid mausoleum jäi terveks. Aleksandri surma järel valitses Halikarnassost
Sai alguse 15.saj II poolel ja oli kavandatud tsentraalehitisena. 16.saj keskel valmis Michelangelo projekti järgi võimas kuppel. Ehitus jätkus,tsentraalehitise asemel läks moodi pikihoone ning sellest sai üks suurimaid sakraalhooneid maailmas(pikkus 211.5 m). Lõpliku ilme andis sellele Lorenzo Bernini , kes kujundas kiriku ette suurejoonelise ja kõige omapärasema kujuga väljaku(1667), mille ovaali ümbritsev neljarealine kolonnaad harmoneerub kenasti kiriku fassaadi sammastikuga. Imposantne on ka avara ja kõrge kiriku interjöör, kus on kasut palju skulptuure, värvilist marmorit ja kulda. Kogu sisekuj on tehtud Bernini jooniste põhjal või otseselt tema poolt. Õnnestunumad kunstiteosed on tabernaakel(kaitsekatus altari kohal) ja paavsti kantsel. Püha Peetri kirik Prantsusmaa Versailles' loss *(algus 17
ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsakrofaagid. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust, kurbust ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mausoleumi kõrgus aluselt kuni katuseplatvormini 46 meetrit. Platvormil kõrgus marmorkvadriiga - nelja kõrvuti rakendatud hobusega võidusõiduvanker, mis pärast seda, kui Mausolos seda esimesena oli lasknud marmoris kujutada, muutus ayvankriks, millega sõitsid keisrid. Mausoleumi kujundasid ja ehitasid arhitektid Pytheos ja Satyros. Nende töödest on
massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust, kurbust ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mauoleumi kõrgus aluselt kuni katuseplatvormini 46 meetrit. Platvormil kõrgus marmorkvadriiga nelja kõrvuti rakendatud hobusega võidusõiduvanker, mis pärast seda, kui Mausolos seda esimesena oli lasknud marmoris kujutada, muutus auvankriks, millega sõitsid keisrid. Mausoleumi ehitasid ja kujundasid arhitektid Pytheos ja Satyros. 1402
2) Kaasaegne kangelaseepika looduse (Luís Vaz de keerukuse/lõpmatuse tajumine Camões, Os Lusíadas) Versailles' palee kabel 3) Keskajateemaline rüütlieepika (Lodovico Talvepalee, St. Peterburg Ariosto, Orlando Furioso; Edmund Kadrioru loss Spenser, The Faerie Queene; Torquato Tasso, Gian Lorenzo Bernini (15981680) La Bernini, San Pietro kolonnaad Gerusalemme liberata) 4) Kristlik eepika (John Milton, Bernini, Proserpina röövimine Paradise Lost, Paradise Regained) Baroki kunsti iseloomustavad: liikuvus Renessansi proosa rahutus François Rabelais, kirg Gargantua et paatos Pantagruel dramaatilisus Miguel de Cervantes teatraalsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
