LUXORI TEMPEL (0)

Kunda Ühisgümnaasium
10.klass
REFERAAT TEEMAL:
LUXORI TEMPEL
Koostaja : ..................
KUNDA 2011
Luksori tempel asub Egiptuse lõunaosas, Teebas . Umbes aastal 2160 e.m.a., kui egiptlased vallutasid sellised naaberalad nagu Nuubia, Etioopia ja Liibüa, sai Teeba Memphise asemel impeeriumi pealinnaks. Vallutatud rahvastele mulje avaldamiseks püstitati tohutuid templeid. Ksori tempel oli pühendatud viljakusjumal Amonile, kellest hiljem sai jumalate valitseja. Templi rajasid peamiselt kaks vaaraod , Amenhotep III (1391-53 e.m.a.) ja Ramses II ( 1290 -24 e.m.a.) kuigi hiljem täiustasid templit ka Tutanhamon ja Aleksander Suur. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglaslikku Ramses II kuju. Paljud peavad Luksori templit Egiptuse tähtsaimaks vaatamisväärsuseks.
Kahel pool sissekäiku templisse seisavad 24 meetri kõrgused püloonid (templiväravate külgmüürid) kujutavad stseene Kadeshi lahingust Süürias, kus Ramses II lõi hetiite ja beduiini nomaade. Sissekäigu taga asub Ramses II õu, mille kirdenurgas kõrgub vaarao sammuv kuju. Suur Kolonnaad viib Amenhote III eesõue, mis asub peatempli ees; siinses sisemises pühamus sooritas vaarao salajasi rituaale. Sammastest ümbritsetud Amenhotep III eesõu kujutab inimese keha rinnast suguelunditeni. Õue kõrval asuva hüpostüülsaali 32 sammast sümboliseerivad kopse. Kogu Luksori kompleks on ehitatud kõverana. Aastal 1937. külastas Luksorit eraklik õpetlane Rene Schwaller de Lubicz, kes järeldas, et tempel ehitati kolmele teljele inimkehal põhineva plaani järgi, see oli „Inimese tempel“. Templi keerukas planeering näitab, kuidas egiptlased kasutasid proportsiooniteadust, et taasluua Amoni keha ning kummardada jumalat sõna otseses mõttes tema enda sees. Abu El-Haggagi moee siseõues ehitati kohale, kus kunagi võis asuda Bütsantsi kirik .
Egiptuse templid polnud mõeldud jumalatekummardamiseks kõigile inimestele. Templites toimusid pühad müsteeriumid, mille käigus preestrid ja vaaraod astusid ühendusse jumalatega. Arvatakse, et Teebas olid müsteeriumid peamiselt seksuaalse iseloomuga , sest Egiptuse loomismüüdi järgi loodi universum masturbeerimise teel. Tempel oli pühendatud Amonile kui viljakusjumalale, keda kujutati erekteerunud suguorganiga.
Niiluse iga-aastase üleujutuse ajal viidi Amoni kuju paadiga mööda jõge Karnakist Luksorisse, tähistades sel viisil rituaalselt Amoni ühinemist oma naise Muti, jumaliku emaga. Kaht templit ühendas omavahel tseremoniaalne sfinksidega ääristatud jalgtee. Sellest on säilinud vaid viimased 200 meetrit, ülejäänu kohal asub praegu Teeba linn.
(1;16)
Vaaraodel kulus Luxori templi ehitmiseks sadu aastaid. Punane graniittorn osutab taevasse nagu sõrm. 25 m kõrgune obelisk on auks jumalatele ja vaaraodele, see valvab templi väravaid ja seisab mälestusmärgina kõrbes. Kunagi oli obeliske kaks, kuid teine seisab praegu Pariisis Concorde´i platsi liiklussõlme keskmes. Diplomaat B. Drovetti ütles nii: “Muinsus on aed, mis kuulub looduse seaduste järgi sellele, kes korjab ja säilitab selle vilju."”Drovett käitus oma idee kohaselt ja lasi 1836. aastal tuua Luxorist Prantsusmaa pealinna 260 tonni raskuse obeliski , mis oli püstitatud 13. sajandil e.Kr. Ramses II käsul. See oli kaalukas kingitus kuningas Louis- Philippe ´ile
Valitsejad püüdis oma aja hiilgust ja omaenda kuulsust väljendada mastaapsete ehitistega. Nii kerkis Niiluse kaldale 260 m pikkune Luxori tempel, mida ehitas mitu vaaraode põlvkonda. Nad rajasid uhkeid sammaskäike, papüürusesalu meenutavaid galeriisid, graniidist kabeleid oma pühadele veesõidukitele, jumalate ja vaaraode kujusid , reljeefe jahi- ja pidusöögistseenidega ning loomapeaga sfinkside tänava, mida mööda pääses templi juurde. Nõelakujulise obeliski tipp ütleb meile, kellele see hiigelsuur ehitis on pühendatud: “Maailma valitseja, Päike, Tõe valvur , on pannud selle maja kerkima oma isa Amoni auks…”
Kõrgel Luxori templi tipus võib näha Amonile ohverdava Ramses Suure (Ramses II) kuju. See vaarao oli iidse Egiptuse tähtsaim valitseja, nooruses võidukas vallutaja ning hiljem kuuskümmend kuus aastat valitsenud rahukuningas. Ta oli väsimatu ehitaja ja oma kuulsuse kindlustaja. Tema monumentaalsed tööd on kujundanud meie arvamuse Kristuse- eelsest Egiptusest. Skulptuurid ja maalingud , mida me täna näha võime, on vaid vari kunagisest hiilgusest. Luxori templi jalamil on raidkiri, mis näitab meile, mis siin kunagi oli: valge kivi, kullatud akaatsiast väravad, millel oli vääriskividest kujundatud Amoni nimi.
(2; 196, 197)
Kuid luksor ei kujuta endast ainuüksi sammasteks, arhivaatideks, kolonnaadideks, hüpostülonideks ja vaaraosid kujutavateks mahavarisenud kolossideks muudetud tuhandeid tonne kive. Imeilus on Luxori ümbrus. Lopsakas taimestik laia Niiluse oru mõlemal kaldal ääristab justkui elav diadeem kustunud kuulsusega muistseid Teebaid ja vaaraode tohutu suurt nekropolist.
(3; 212, 213)
Kasutatud kirjandus
1
Wilson ,Colin.Pühapaikade atlas.London.Dorling Kindersley. 1996.
2
Ugur , Kadri.101 vaatamisväärsust maailmas.Trak TC.2002
3
Hanzelka,J ja Zikmund,M.Aafrika.Eesti riiklik kirjastus.Tallinn.1958
4