Brandenburgi värav (0)

Euroopa õpingud
Brandenburgi värav
INTRO : Mina valisin teemaks Brandenburgi värava, lihtsalt, sest see oli ilus ja tundus olevat imeliselt tähtis ka Saksamaale ja Euroopale . Aga kõigepealt, ma alustaksin hoopis sellest, kas keegi on seda väravat päriselus näinud? Ei ole, no see on okei , mina ka ei ole // Tore! Kuidas tundus, kas oli võimas tunne ka? Seda väravat ma näinud ei ole, kuid mulle tundub, et oleksin justkui seal käinud, sest pildid ja erinevad raamatud ja netileheküljed on mulle andnud imeliselt hästi edasi Brandenburgi ilu ja valu. (pilt!)
Näitaksin igaksjuhuks teile ka Saksamaa kaarti , et saaksite aru, kus üldse Brandenburg asub.(pilt!)
BASIC :
Brandenburgi värav asub Ida-Saksamaal Lääne-Berliinis Pariisi väljakul. Brandenburgi värav on neoklassikalises stiilis ning eelnevalt on see olnud Ida- ja Lääne-Berliini piiriks. (pilt!) Algselt nähti seda väravat kui kummalist Saksamaa ja Euroopa ajalugu, kuid nüüdseks sümboliseerib see Euroopa ühtsust ja rahu. Brandenburgi värav on ainus tänaseni säilinud sissepääs, mis teeb selle üsnagi eriliseks. Värav oli kohe algselt mõeldud kui tee avaja Preisi kuningriigi kõige tähtsamasse linna. (pilt!)
KONSTRUKTSIOON:
Brandenburgi värava ehitus sai alguse, kui Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm II käskis endise värava lammutada ning uue ehitada. Värava ehitust alustati 1788.aastal Preisimaa kuninga käsul ning valmis saadi mõned aastad hiljem 1791. aastal. Pildil on maalitud Brandenburgi värav aastal 1800. (pilt!)
Arhitekt, Carl Cotthard Langhans (pilt!), kes oli õppinud hoopiski õigusteadust, matemaatikat ja keeli, kuid arhitektuuri alal oli ta innukas iseõppija, oli see, kes ehitas Brandenburgi värava. Ta on ilmselgelt matkinud Ateena akropolise propüleedi, mis kujutas enesest tseremoniaalset sissekäiku iidsesse Akropoli. Selletõttu hakati nimetama Berliini Spree jõe Ateenaks. Kujuke, triumfivanker võidujumalannaga, valmistati hoopis teise inimese poolt, kelleks oli kujur Johann Gottfried Schadowi (pilt!) aastal 1793. Kuju peegeldab kogu Saksamaa saatust – Kõik, mis võiks möödas, andestatud ja unustatud olla, kuid ei ole. (pilt!)
Brandenburgi värav ei kuulunud kindluse väravate alla, kuigi ta jääb selle piiride juurde. Värav ehitati eesmärgiga, et see oleks üks kaheksateistkümnest (18) tolliväravast, ning see märkis tee algust Berliinist Brandenburgi linna, mille järgi ka värav hiljem nime sai. Kohe algselt soovis kuningas, et Brandenburgi värav sümboliseeriks rahu. Alguses pandi värava nimeks hoopis Rahu Värav ning selle jumalannaks oli Victoria, Rooma mütoloogiast, kes sümboliseeris võitu. Tavakodanikud võisid kasutada viiest koridorist vaid ainult kahte välimist. (pilt!) Värava juurest algab ka imeline pärnaallee Unter den Linden , mille ääres seisavad Humboldti ülikool ja Riigiooper ning palju muud.(Nt. Sandarmiturg, kuulsate kirjanike nimedega raamatutest monument )
Pildil on Unter den Linden postkaardina 1909.aastast ning tänapäevase pildina.(pilt!) Samuti Humboldti ülikool ja Riigiooper. (pilt 1-3!)
ARHITEKTUUR :
(pilt!) Brandenburgi värav on 65 meetrit pikk ning 11 meetrit lai. Värav koosneb 12 dooria sambast, mis on kahes reas kolonnaadina ehk 6 sammaste paari. (pilt!) Juhuks kui keegi ei tea, mis on kolonnaad, siis see on sambarida. Dooria sambad moodustavad 5 koridori , millest keskmine on veidi laiem ning neid raamivad vahimajad. Dooria stiil pärineb Ateena Parthenonist (jumalanna Athena tempel), (pilt!) mis on kolmest Kreeka sammaste stiilist kõige vanem ja lihtsam. Lisaks on seal kujutatud stseene kreeka mütoloogiast, eriti Herkulese kangelastegusid, (pilt!) mis viitavad sõdadele ja Friedrich Wilhelm II-le,(pilt!) kes tõstis Preisimaa Euroopa tähtsamate riikide hulka. Samuti on seal kujutatud inimlike vooruste , kunsti ja teaduste sümboleid, mille eesmärk oli Berliini rahu ja õitsenguni juhtimine. Brandenburgi värava tipus on kvadriiga, mis on vanarooma neljahobuserakend, triumfivanker koos võidujumalannaga. (pilt!) Napoleon käskis omal ajal kuju Pariisi toimetada ning lõpuks sai ka tema lüüa, seega 1814 .aastal tõi Preisi kindral Ernst von Pfuel kvadriiga tagasi Berliini oma õigele kohale. Sellest hetkest peetakse seda võidusümboliks ning kujule lisati kotkas, tammepärg ja raudrist. (pilt!) Mainimisväärne on ka see, et ei olda kindlad, kas lisati tammepärg või hoopis loorberipärg või koguni oliivioks, sest on palju erinevaid allikaid. Kahjuks on praegune kuju küll koopia, sest orginaal hävines teise maailmasõja ajal.
AJALUGU:
Napoleon oli esimene, kes kasutas väravat triumfaalseks rongkäiguks kui ta võitis Jena ja Auerstedti lahingu, mis toimus Napoleon I ja Friedrich Wilhelm III vahel. (pilt!)
25.oktoobril 1929.aastal oli must reede, suure börsikrahhi päev, kaos levis kõikjale ning varsti sai võimule Natsionaalsotsialistlik Saksa Tööliste Partei, eesotsas Adolf Hitler. 1933.aastal marssisid natsionaalsotsialistid sõjaka rongkäiguga läbi Brandenburgi värava. (pilt!)
Augustikuus, täpsemini 1-16.august 1936.aastal toimusid Berliinis 11.olümpiamängud. (pilt!) Tegelikult sai Berliini olümpiamängude pidamise õigused juba 1916.aastal, kui pidid toimuma 6.olümpiamängud, kuid need jäid I maailmasõja tõttu pidamata.
/Pilt ka 1939 aastast/
1945.aastal heisati Brandenburgi värava lipumasti Nõukogude lipp, mis asendati alles 1957.aastal Ida-Saksamaa lipuga. (pilt!)
Ainult kõrgest soost isikud võisid läbi käia keskmisest koridorist. Värav elas üle küll teise maailmasõja, kuid tal oli mitmeid auke kuulidest ja plahvatustest, eriti sai kannatada värava peal olev hobuste kujutis, vaid üks hobuse pea jäi alles ning see on säilitatud ühes Saksamaa muuseumis .
Nüüd näitan teile 1945.aasta 2.mai pilte, kui lõppes teine maailmasõda ja Brandenburgi värava ning kogu Saksamaa seisukord oli eriti halb, piltidel on Nõukogude Liidu tankid. (Pilt 1-3!)
Pildil on 1947 aasta kaart, sellel hetkel oli Saksamaa jaotatud nelja riigi vahel Ameerika, Suurbritannia , Nõukogude Liit ning Prantsusmaa.(pilt!)
Kõik said läbi värava sõita vabalt, kuni 12.augusti hommikuni 1961 kui berliinlased avastasid tarad, okastraadi, kraavid ja valvel seisvad sõdurid. Järgmisel päeval ehitati Berliini müür, kuid läbi värava oli võimalik pääseda siiski Pariisi väljakule, mis oli sel hetkel kui eikellegimaa, see siiski sulgeti ka ehk ehitati siis madal nn beebimüür Brandenburgi värava ette, mis jäi suletuks kuni 22.detsembrini 1989.
1963. aastal pidas USA president John Kennedy Lääne-Berliinis kõne ning seda kordas 1987. aastal USA president Ronald Reagan Brandenburgi värava ees, kes ütles „Mister Gorbatšov, avage see värav. Purustage see müür.“ Tema on ka pildil. Veidi enne teda, 1980.aastal, lausus Lääne-Berliini linnapea ( Richard von Weizsäcker) kuldsed sõnad „Saksamaa küsimus on avatud senikaua, kuni on suletud Brandenburgi värav.“ (pilt!)
1989. aastal, hilissügisel, toimus revolutsioon ning müür lammutati ning 22. detsembril avati Brandenburgi värav taas jalakäijatele. (pilt!)
Peale külma sõda Ida- ja Lääne-Berliini rahvas taastasid värava üheskoos. Augud küll parandati, aga need olid nähtavad veel mitmeid aastaid. 1990. aastal renoveeriti hobuste kujuke. Täielikku renoveerimist alustati 21. detsembril 2000 ja maksis 6 miljonit eurot, see värav lõpuks avati 3. oktoobril 2002, millega tähistati Saksamaa ühinemise 12. aastapäeva.
Brandenburgi värav hakkas sümboliseerima vabadust ja soovi ühendada Berliin. Alates sellest ajast, seisab Brandeburgi värav kui Euroopa maamärk, vaba ja avatuna keset Berliini linna. Ühel pool laiub Pariisi väljak ning teiselpool pärnadeallee. (pilt 1-2!)
Praeguseks on Brandenburgi värav suletud autodele ning sellest on loodud autovaba tsoon. Lisaks on see ka üks kogunemispaikadest Berliinis, kuhu mahub veidi üle miljoni inimese, et vaadata lavastusi, pidutseda, võtta vastu uut aastat või vaadata suuri spordisündmusi otseülekandena suurelt ekraanilt.
HUVITAV:
Kui Saksamaa meeskond aastal 2014 pälvis FIFA maailmameistri tiitli jalgpallis, siis tähistasid nemadki võitu Brandenburgi värava ees. (pilt!) Tavaliselt on Brandenburgi värav ka finišijooneks Berliini Maratonil. (pilt!) Brandenburgi värav on kujutatud ka Saksamaa 10-, 20- ja 50-sendistel euromüntidel. (pilt!)