10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Timo1493
Õppematerjali autor
KUNSTIAJALUGU 18.Baroki iseloomustus. Barokkarhitektuur Itaalias, Saksamaal. Iseloomustus : · 17. 18. Saj I pool · Sünnimaaks Itaalia, keskuseks Rooma · Mõiste ,,barokk" on pärit portugali keelest, kus see tähistas korrapäratu kujuga pärlit · Rahutus, pinge, kuhjatus, kontrastsus, vormide moonutamine, vägivaldsus, ebasümmeetria. · Diagonaal ja ristdiagonaal kompositsioon. · Arhitektuuris püüe näidata hooneid suuremana (trepid, kaarjad fassaadid) · Sisearhitektuuris toretsemine (palju kulda, peegleid, värve).
Ladina risti kujuline põhiplaan Autor Carlo MADERNA · Suured ansamblid o Lorenzo BERNINI Peetri kiriku ees olev PEETRI VÄLJAK · Piirab kahekordne kolonnaad NAVONA VÄLJAK · Keskel obeliski ja skulptuuridega kaunistatud purskkaev · Väljaku ääres Francesco BORROMINI ehitatud Püha Agnese kiriku kaarjas fassaad · Arhitektuur Saksamaal o Eeskujuks Itaalia barokk o Kuulsaimad ehitised rokokoo ajastul o Tihti barokk ja rokokoo segamini o Johann Balthasar NEUMANN WÜRZBURGI PIISKOPLOSS o ZWINGER DRESDENIS Peoplats, sillutatud kiviparketiga
° 1652. alustatud ° Loodud juba olemasolevale kirikule fassaad ° Poolkaares nõgusa fassaadijoonega avardas näiliselt pikka, kuid kitsast väljakut ° Roomaaegse staadioni kohal asuv Plazza Navona ° Selle keskel juba vanem Bernini ,,Nelja jõe purskkaev" võimsad mehekujud ° Keset väljakult Egiptusest toodud vana obelisk Siracusa toomkirik Sitsiilias Arhitektuur Saksamaal 17.saj kunstielu tagasihoidlik 30-aastane sõda Lõuna-Saksamaa eeskujuks itaalia barokk Kuulsamad saksa barokkarhitektuuri teosed 18.saj I poolel (Euroopas juba siis rokokoo levik) Johann Balthasar Beumann ° Würzburgi piiskopiloss ° Barokk seguneb rokokooga sisekujunduses ° Vierzehnheiligeni palverännakukirik Saksamaal ° 14 pühaku kirik ° Lossid, kirikud, kindlustused jne Püha Johann Nepomunki kirik Münchenis Zwinger Dresdenis ° M. Pöppelmann ° Ratsamängude jaoks ° Kiviparketiga väljak ° Skulptuuridega paviljonid ja galeriid
ülesannet. Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline. Siracusa kirik Sitsiilias Barokk-kiriku välisilme Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette (nn risaliidid). Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarjalt nõgus. Tavaline on arhitektuuriliste vormide Santa Agnese kirik Roomas kuhjamine, palju esineb ebasümeetriat. Itaalia barokkarhitektuuri põhilised eripärad Püüd suurte linna ja parkide ansamblite juurde, kus arhitektuur, skulptuur ja maalikunst moodustavad ühise terviku. Kõverdatud, illusoorse ruumi loomine kõverajooneliste vormide ja mahtude voolavuse abil. Barokk arhitektuuri lopsakas mõjuvus, esinduslikus ja teatraalne vaatemängulisus, Eksterjööri rikkalik kaunistamine. Kulla, puu ja kivinikerduste, lopsakate dekoratiivsete
Barokk 1600-1750 Barokk Itaalias ja Saksamaal Euroopa jagunemine baroki ajal kunsti alusel. 17. saj. peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. (Itaalia, Hispaania, Austria jne) Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused.
KUNST 17.SAJANDIL ÜLDISELOOMUSTUS: · Absolutismi väljakujunemine. Euroopas valitsesid 17.saj monarhid. · Revolutsioonid ja ususõjad · Murrang maailmapildis. Geograafilised avastused ja kauged mereteed, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja loodusega. · Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant
II Maad, kus monarh oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa III Maad, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu kujuga pärl") Barokki iseloomustavad liikumine, pinge, kontrastid, üksikosade allutamine tervikule; puudub reeglipärasus. Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia. Kunstnikele anti suuri tellimusi, kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kirik soovis elulähedast kunsti. Hakkab mõjuma rahvalikkus(barokk-elementidega rahvarõivad) Barokkarhitektuur Itaalias Esmajärguline ülesanne kirikute ehitamine. Valitsevaks kirikutüübiks piklik hoone, mis moodustas ühe avara saali, mitte ei jagunenud löövideks nagu keskajal. Külglööve asendasid kabeliteread. Põhiliseks valgusallikaks aknad, mis asusid kupli
Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. Keskmise portaali kohal asetseb tavaliselt ümmargune roosaken rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraaziga omab sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Gooti ehisraamistike täiustudes muutus roosakende kiviosa aina filigraansemaks ning jättis rohkem ruumi vitraazidele. Roosakna kohal üle fassaadi rida skulptuure teravakaarelistes nissides kuningategalerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes nissides roosakna kohal asetsev skulptuuridest horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi. Iseloomulik eelkõige Prantsusmaa gooti kirikutele
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid