Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suurbritannia 20. sajandi algul (0)

1 Hindamata
Punktid

Suurbritannia  20. sajandi 
algul
 Paljud ajaloolised seda perioodi jätkumist 19. 
sajandil. 1872-1913 aastaid võib pidada 
selliseks  peeioodiks, mida iseloomustab 
globaalse ebastabiilsuse puudus.Ajalooline 
protsess on üsna sile, evolutsiooni ja muutusi 
paremuse elu inimkonna vaadeldakse piisavalt 
selgelt. Moes on progress- eitamine , mida said 
eitada ainult kqige lootusetud 
konservaatorid.1900-1913 Aastad on 
optimismiaastad.Selle vahel maailmas 
lisanduvad probleemid ja vastuolud, mis on 
valmis. Purustada kogu vaikset ja hästi 
sujuvat elu
Inglismaa
 Inglismaal oli lõppenud Victoria 63 
aastat kestnud  valitsemisaeg  (1837-
1901) ja koos sellega ka viktoriaanlik 
ajastu, mis oli väiklaselt korralik ja 
täpne. Nüüd aga hakkasid poliitikas, 
kultuuris ja majanduses tegutsema 
inimesed, kes ei tunnistanud 
traditsioonilisi mängureegleid. 
Tavalisteks muutusid streigid, 
töölismiitingud, piketid, kokkupõrked 
politseiga. Naistele valimisõigust 
taotlevad sufražetid korraldasid samuti 
igasuguseid lollusi. Kõik see kuulutas 
ette, et „vana head Inglismaad“  ootavad  
ees suured muudatused ja vapustused.
 20 sajadi  alguseni kehtis kahepartsüsteem-
võimul vahetusid alalhoidlikum  Konservatiivne  
Patrei ja reformimeelne Liberaalne Partei.
 1906 tekkis uus partei Tööerakond põhimetlt 
sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll 
võimule ei pääse hakkab ära tõmbama seni  
liberaalidele läinud hääli.
 1911  suruti  parlamendis  läbi  seadus,  mis 
andis Iirimaale  autonoomia .
 Ametlikult Suurbritannia, koloniaalriik 
number üks. Kokku elas Inglismaa 
meretagustel aladel umbes 500 miljonit 
elanikku, tema enda aladel aga 50 miljonit. 
Sellised suured kolooniad aga vähendasid 
kapitali paigutamist kodumaale. Inglismaa 
oli aastaid maailmas domineerinud, kuid 
nüüd hakkas see asenduma USA 
domineerimisega.
 1899- 1902 toimus Inglise-Buuri sõda 
Lõuna-Aafrikas.Sõda näitas inglaste 
suutmatust hakkama saada vähemsus 
olevate buuridega ning nõrgendas 
Suurbritania rahvusvahelist positsiooni.
 Inglismaa peamiseks välisvaenlaseks oli 
saanid Saksamaa, kes võttis suuna 
maailmapoliitikale.See sündis Inglismaa 
loobuma  senisest isolatsiooni poliitikast ja 
otsima enesele liitlasi, kelleks said saavad 
Pranstusmaa ja Venemaa.
 Sisepoliitikas kuulutati sõda vaesusele ja loodi 
nn revolutsiooniline eelarve, mis seisnes 
suurmaaomanditelt ja suurtuludelt võetavate 
maksude järsku suurendamist. Seda raha oli 
vaja sotsiaalprogrammide rahastamiseks. 
Samade  vahendite abil ehitati ka kõige 
moodsamalt soomustatud sõjalaevu – 
drednoote. See eelarve tekitas aga 
konservatiivide vastuseisu. Korraldati uued 
valimised, kus Lloyd George’il õnnestus 
võimule püsima jääda üksnes leiboristide 
toetusele. Selle säilitamiseks kehtestati 
leiboristide poolt peale surutud 8-tunnine 
tööpäev mäenduses ja võeti vastu 
miinimumpalga seadus.
 Dünastia nimi 
muutus seoses 
Victoria 
abiellumisega 
Saksi-Coburgi-
Gotha  printsi  
Albertiga.
 Victoria  (1837–
1901) oli 
George III 
lapselaps .
 Edward VII
(1901– 1910
oli
Victoria 
poeg.
 George V
(1910–1936)oli
Edward VII 
poeg.
 Hoolimata oma juhipositsiooni 
kaotusest majanduses, oli London 
siiski veel ka 1914. aastal maailma 
finantstsentrumiks, olles suureks 
võlausaldajaks teistele riikidele. 
Paljud riigid olid talle võlgu. Inglise 
naelsterling  oli rahvusvaheliste 
arvestuste aluseks ja Suurbritannia 
pangad  olid rajanud oma  osakondi  
kogu maailmas. Näiteks 1910. aastal 
oli maailmas 5 500 Suurbritannia 
pankade  osakonda
Kasutatud allikat
Raamatut:
Андрей Федоров «История 20 века»
Vihikust (Daniil Revjakin) 
Internetiallikat:
https://ru.wikipedia.org/wiki/ %
D0%A1%D0%BF%D0%B8%D1%81%D0%BE%D
0%BA_%D0%BC%D0%BE%D0%BD%D0%B0%D
1%80%D1%85%D0%BE%D0%B2_%D0%91%D
1%80%D0%B8%D1%82%D0%B0%D0%BD%D1
%81%D0%BA%D0%B8%D1%85_%D0%BE%D1
%81%D1%82%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%
BE%D0%B2
Aitäh Tähel
T
epanu eest!

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
Vasakule Paremale
Suurbritannia 20-sajandi algul #1 Suurbritannia 20-sajandi algul #2 Suurbritannia 20-sajandi algul #3 Suurbritannia 20-sajandi algul #4 Suurbritannia 20-sajandi algul #5 Suurbritannia 20-sajandi algul #6 Suurbritannia 20-sajandi algul #7 Suurbritannia 20-sajandi algul #8 Suurbritannia 20-sajandi algul #9 Suurbritannia 20-sajandi algul #10 Suurbritannia 20-sajandi algul #11 Suurbritannia 20-sajandi algul #12 Suurbritannia 20-sajandi algul #13 Suurbritannia 20-sajandi algul #14 Suurbritannia 20-sajandi algul #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 2307 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Powerpoint-suurimad observatooriumid maailmas
9
ppt

Powerpoint "suurimad observatooriumid maailmas"

Suurimad observatooriumid maailmas Mis on observatoorium? Kecki Observatooorium. (ingl W. M. Keck Observatory) · Asukoht: Hawai saared · Kaks teleskoopi · diameeter 10m · Asimuudi monteering * maailmas suuruselt teine seisuga aasta 2009 Kanaaride Suur Teleskoop (hisp Gran Telescopio Canarias) * Asukoht: Kanaari saared * Diameeter 10,4m * Avatud juuli 2007 · Seisuga aasta 2009 oli maailma suurim teleskoop Effelsberdi Raadioteleskoop (ingl Effelsberg 100-m Radio Telescope) · Asukoht: Saksamaa · Ehitatud: 1972 · Raadioteleskoop · 29 aastat oli suurim omataoliste seas. · Diameeter 100m Green Bank Telescope · Asukoht: USA · Valmis aastal 2000 · Tänaseks suurim maailmas · Diameeter 100m · Raadi

Astronoomia
Egiptuse kultuur
15
ppt

Egiptuse kultuur

30.09.2011 Templid Kiri Kirjandus Teadus Kunst Allikad http://www.vidpochivay.com/grobnicy-%E2%80%9Cdoliny-carej%E2%80%9D-xiv/ http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:Karnak39.JPG http://tainymira.my1.ru/1e1c5c13da1bc42abb96153bd48da2ab.jpg http://zhelezyaka.com/images/2009/04/24/Temple-of-Karnak.jpg http://www.klopp.ru/texts/71875-abu-simbel.html http://www.google.ee/imgres?q=%D1%81%D0%BA%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D1%8B%D0%B5+%D1%85%D1%80%D0%B0%D0%BC% http://www.google.ee/imgres?q=%D1%81%D0%BA%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D1%8B%D0%B5+%D1%85%D1%80%D0%B0%D0%BC% http://www.google.ee/imgres?q=%D0%BA%D0%B0%D1%80%D0%BD%D0%B0%D0%BA%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9+%D1%85%D1%80%D http://www.google.ee/imgres?q=%D0%B8%D0%B5%D1%80%D0%BE%D0%B3%D0%BB%D0%B8%D1%84%D1%8B+%D0%95%D0%B3%D0%B8%D http://www.google.ee/imgres?q=%D0%B8%D0%B5%D1%80%D0%BE%D0%B3%D0%BB%D0%B8%D1%84%D1%8B+%D0%95%D0%B3%D0%B8%D http://www.google.ee/i

Ajalugu
STILJAGI
12
docx

STILJAGI

NARVA EESTI GÜMNAASIUM Merilin Kruberg Referaat STILJAGI Juhendaja Tanel Mazur NARVA 2018 Sisukord SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1.Ajalugu ja tekke põhjused........................................................................................ 4 1.1.Termini tekke........................................................................................................ 4 2.Mood........................................................................................................................ 6 3. Muusika ja tantsud................................................................................................. 7 3.1. Muusika............................................................................................................... 7 3.2. Tantsud............................................................................

Kultuur
Dekabristide ülestõus
2
docx

Dekabristide ülestõus

B 20 e , o pece a. ­ pco, pe pyccoy o . 1819 , . 1825 ­ , , , , . ec . -, , 14 1825 a. -- 3 . 1 271 . 3000 . . 579 , 5 , 10 . . , 25- , . . . , . , , . , 10 . . 1839 . 60 . 1861 . -- . , . : , , , (, , ), , , , . , . . -- . . A · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%92%D0%BE %D1%81%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%B5_ %D0%B4%D0%B5%D0%BA %D0%B0%D0%B1%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2 · http://images.google.ru/images?hl=ru&q=%D0%B0%D0%BD%D0%BD %D0%B0%20%D1%80%D0%BE%D0%B7%D0%B5%D0%BD&lr=&um=1&ie=UTF- 8&sa=N&tab=wi · " !" . 70 ­ 71 A - , . - , , , . : , -, , , , , . , . 1825

Vene keel
Muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis
4
doc

Muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis

Referaat. Muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis. Ellen Antipenko NT1. Eestis nagu teistes paljudes riikides on muulaste küsimused mitte viimasel kohal. Muulaste arv igal aastal muutub, mõnikord suureneb, mõnikord väheneb - Eestis on muulasi ühest viiendikust ühe kolmandikuni. Muulasi võib jagada mitmeks rühmadeks. Eestis on nii need muulased, kes on sündinud Eestis, kui ka need muulased, kes on sündinud välismaal. Mõnedel neist on Eesti Vabariigi kodakonsus, mõnedel on Venemaa kodakonsus vm. Muulaste hulgas on kõige rohkem venelasi, kelle pered sattusid Eestisse Teise maailmasõja või Nõukogude ajal. Tänapäeval võib leida palju informatsiooni venelaste, kelle elamiskoht on Eestis, elu kohta. See teema ilmub ajalehtedes, Interneti materialides jne. Kõikidel, nii eestlastel, kui ka muulastel on oma arvamus selle kohta. Lugedes neid artikleid võib m?

Ühiskond
Bacon Locki ja Descartesi tunnetusteooriate võrdlus- vene keeles-
6
docx

Bacon/Locki ja Descartesi tunnetusteooriate võrdlus ( vene keeles )

Tallinna Tehnikaülikool Avaliku halduse instituut Filosoofia õpetool Filosoofia HHF3080 Francis Bacon, John Lock´ i ja Rene Descartes´ i tunnetusteooriate võrdlus . Õppejõud: Ülo Kaevats Õpilane: Tallinn 2012 , 17 18 , , . . . , (1561-1626), (1596-1650), (1632-1704). . , , . . , . . . . « ». , . , , . , , . , , , , . , , . . , . - - . , , . . , . , , . , , . , .

Filosoofia
Venemaa järved
12
pptx

Venemaa järved

- · : 17,6 . ² · 23 000 ³ · :744,4 · : +8...+9 ° · - · · : 17,6 . ² · : 908 ³ · : 219 - · : 3555 ² · O 25 ³ · 7,1 · 25--26 °C ­ · -- 51,7 ² · , . · 13 · 8 · -- 3,6 · 50 · 245 · 91,6 · 9700 ² · 285 ³ · 127 · 40 · 32 · 19,7 ² · 60 · -- 12 · - · 66 · 37 · 260 ² · 24 · 110 · 18 · 13 · 115 ² · 3 · -- 300 / · · 45 · 982 ² · 35 · 10 · · : , , , : · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%98%D0%BB%D1%8C%D0%BC%D0%B5%D0%BD% · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A7%D1%83%D0%B4%D1%81%D0%BA%D0%BE-% · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9D%D0%B5%D1%80%D0%BE · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D0%B0%D1%81%D0%B

Vene keel
Arutlus Eesti energiamajanduse tulevikuvõimalused
5
pdf

Arutlus Eesti energiamajanduse tulevikuvõimalused

Eesti energiamajanduse tulevikuvõimalused - tuumaenergia, tuuleenergia või hoopis… Iga aastal aina rohkem pööratakse tähelepanu nii Euroopas, kui ka kogu maailmas energiamajanduse tuleviku võimalustele. Paljud riigid juba rakendavad ja uurivad erinevaid võimalusi, mõned edukalt teised aga edutult. Ka Eesti on alustanud alternatiivide otsimisega. Meil on piisavalt kogemust tuuleenergiaga, päikeseenergiaga ja on ka mõned väiksemad hüdroelektrijaamad. Arvan, et parimad tulevikuvõimalused on tuule-ja päikeseenergial. Aga milline neist sobib kõige rohkem just Eestile? Kõik me oleme kunagi olnud Ida-Virumaal ja liikudes Narvasse oleme seal märganud tuuleparki. Tegu on Narva tuhavälja tuulepargiga, kus elektrienergia tootmine algas 2013. aastal (Põhjarannik, 2013). Tuulepargi koguvõimsus on 39 MW ja aastane toodang umbes 90 GWh (Delfi, 2010 ). Tuuleenergia eelised on järgmised: Ei saasta keskkonda – tuulest energia tootmine ei too kaasa kahjulike ainete eraldumi

Energiamajandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun