Maailm 20.sajandi algul Imperalism on suurriikide püüe saavutada mõjuvõim kogu maailmas, suurriigid vallmutasid endmale kolooniad ja muutsid vähe arenenud maad endast majanduslikult sõltuvateks. Koloonia ehk asumaa Asumaa- koloonia on mingi territoorium, mida valitseb temast majanduslikult enam arenenud riik, kasutades ära asumaa loodusvarasid. Juhtriigid: (6 euroopast) 1. Inglismaa 2. Saksamaa 3. Prantsusmaa 4. Itaalia 5. Austria-Ungari 6. Venemaa 7. Ameerika Ühendriigid 8. Jaapan Imperialismi lahutamatuks osaks oli koloniaalimpeeriumide väljakujunemine. Uued jooned majanduse arengus: 1. Tekkisid uued tootmisharud, kõige tähtsamaks muutus elektrienergia ja nafta tootmine. Palju ehitati raudteid. Uute tööstusharudena tekkisid: · Keemiatööstus · Autotööstus · Lennukitööstus · Elektrotehnika tööstus 2. Tekkisid suurettevõtted ja nende ühendused- monop
SUURRIIGID XX SAJANDI ALGUL. MAAILMA MAJANDUSE PÕHIJOONED: Tööstustoodangu kiire kasv, monopolide teke, konkurentsi vähenemine, hindade kasv, väikeettevõtete laostumine, teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises. SUURRIIKIDE MAJANDUSTASE: Maailmamajanduses domineerib USA. Põhjused: suur siseturg, palju kasutamata maavarasid, kaasaegne sisseseade, odava tööjõu sissevool, raudteede kiire areng, vähene seotus kolooniatega. Saksamaa tõuseb 20 sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: uuenenud tehnoloogia, uued tööstusharud keemia- , auto-, elektroonikatööstus, toodetel hea kvaliteet ja odav hind võrreldes Inglismaaga. Suurbritannia langeb kolmandale kohale. Põhjuseks: vabakaubanduse asendamine protektsionismiga, kapitali ebaotstarbekas paigutamine, tööstuse sisseseade vananemine, aegunud energiaallikate kasutamine. Venemaa mahajäänud agraarmaa , kus 90% elanikkonnast olid talupojad
lähedaseks. Wilhelm II hakkab ehitama raudteed läbi Türgi Lähis-Itta. Samal ajal on ka Inglismaa huvitatud Türgist. SISEPOLIITIKA Sakamaal on palju erinevaid parteisid, mõjukaimad neist on kolm: konservatiivid, liberaalid ja sotsaaldemokraadid. Sotsaaldemokraatlik partei Saksamaal on Euroopa tugevaim ja osaleb ka parlamendis. PRANTSUSMAA (lk 26-27) MAJANDUS · Tööstus: Prantsuse Preisi sõja tõttu on majandus stagnatsioonis kuni sajandi alguseni. Siis hakkab majandus liikuma tänu masinatehastele, eeskätt sõjatehastele. Kõige kaasaegsem on mootorite tootmine luuakse Renault autotehased. Suuremahuline metallurgia jääb soiku kuna Alsass-Lotring on Saksamaa käes. · Pangadus: Majanduses domineerib pangandus. Kõige suuremad ja mõjukamad on 3 panka, mis paigutavad põhiosa kapitalist riigist välja. Prantsuse kodanlus on rantjee kodanlus(elavad
3) liberaalne turumajandus, 4) uue tehnoloogia kiire juurutamine; 5) põllumajanduse baseerumine väikefarmidel, 6) panganduse ja laenusüsteemi areng. Probleemiks suur konkurents, mille tagajärjel tekkisid monopolid. Sisepoliitika: Presidentaalne vabariik. Kaheparteiline süsteem (traditsiooniliselt Demokraatlik Partei (reformimeelsem) tugevam lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas). Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused: rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism) 1912.a. valimised võitis DP / W.Wilson (põhjuseks vabariiklaste lõhenemine valimistel): piirati monopolide tegevust vähendati tollitariife aktiivne töölisliikumine > ametiühingute loomine oma huvide kaitseks
turumajandus, 4) uue tehnoloogia kiire juurutamine; 5) põllumajanduse baseerumine väikefarmidel, 6) panganduse ja laenusüsteemi areng. · Probleemiks suur konkurents, mille tagajärjel tekkisid monopolid. Sisepoliitika: · Presidentaalne vabariik. · Kaheparteiline süsteem (traditsiooniliselt Demokraatlik Partei (reformimeelsem) tugevam lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas). · Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused: o rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat o kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism) · 1912.a. valimised võitis DP / W.Wilson (põhjuseks vabariiklaste lõhenemine valimistel): o piirati monopolide tegevust o vähendati tollitariife · aktiivne töölisliikumine > ametiühingute loomine oma huvide kaitseks
· ÜLDINE ELEKTRIKOMPANII (AEG) · SIEMENS-SCHUCKERTWERKE AG A. Kruppi firmasse kuulusid võimsad mäe-, metallurgia -ja metallitööstuse ettevõtted, samuti mitmed transpordikompaniid ja kaubakontorid. Saksamaa militariseerimine kandis kindlat eesmärki - kaasa rääkida maailmapoliitikas, mis tähendas sekkumist teiste riikide siseasjadesse ja võitlust ülemvõimu pärast maailmas. Sel põhjusel asuti ehitama suurt kauba-ja sõjalaevastikku. JULM KOLONIAALPOLIITIKA. 19. sajandi lõpul oli Saksamaa hankinud endale ulatuslikke koloniaalvaldusi Aafrikas: Ida- ja Edela-Aafrika, Kamerun, Togo. Saksa koloniaalpoliitika oli julm, mistõttu olid sagedased ka põlisrahva ülestõusud. Saksamaa oli eriliselt huvitatud ka Lähis-Ida aladest. 1903. a. sõlmiti leping Türgiga Berliin-Bosporus-Bagdadi raudtee rajamiseks. Tehing oli igati kasulik Saksamaale, kuna ehitamist finantseeris Türgi valitsus, andes samuti vajalikud ehitusmaterjalid ja rentides oma ettevõtteid.
Juba 1890nd. algas Saksamaa võitlus maailma jaotamise pärast. Üleminek Euroopa- poliitikalt maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse. (Tugeva sõjalaevastiku loomine, koloniaalpoliitika Aafrikas (kolooniad Ida- ja Edela-Aafrikas (Togo, Kamerun); majanduslik ekspansioon Lähis-Idas (sõlmis Türgiga kokkuleppe 1903.a. Berliin-Bosporus- Bagdadi (BBB raudtee rajamiseks). See kutsus esile vastuseisu nii Inglismaa kui ka Venemaa poolt. Prantsusmaal oli sajandi algul aktiivne pigem sisepoliitiline elu (kiriku lahutamine riigist, kriisinähtused vanades tootmisharudes), Poincare (hüüdnimega sõda) presidendiks saades hakati tugevdama relvastust, valmistudes uueks relvakonfliktiks Saksamaaga. revanshitaotlus kaotuse est Pr.-Preisi sõjas 1870-1871, millega Pr. kaotas majanduslikult olulised territooriumid (Alsace-Lorraine) ning maksis kontributsiooni.
armeed. Liitlasteks said Venemaa ja Inglismaa. Teostades usinat koloniaalpoliitikat, hõivas Prantsusmaa rohkelt uusi valdusi. 31. Inglismaa. Kuninganna Victoria valitses aastatel 1837 1901. Tööerakond 1893.aasta Isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas 1) Millised parteid olid Inglismaal? Liberaalid ja konservatiivid. 2) Mis võimaldas olla Inglismaal 19. sajandi keskel juhtiv tööstusmaa maailmas? Edu aluseks oli varem toimunud tööstuslik pööre. Samuti oli nende käsutuses asumaade odav tooraine ja tööjõud, mis võimaldas kvaliteetset kaupa odavamalt toota. Inglise raha oli maailma usaldusväärseim valuuta ning riikide vahel sõlmiti vabakaubanduslepinguid. 3) Miks loodi ametiühinguid? Et tööliste elujärge parandada, üksteist abistada ning majanduslikku olukorda parandada.
Kõik kommentaarid