Ajalugu-venemaa, usa, inglismaa, rahvuslik ülestõus Eestis (0)

Kordamine Ajalugu

Inglismaa
Inglismaal levisid sotsialistlikud ideed vähem kui mujal Euroopas, sest seal oli tööliste olukord parem. Inglismaa suutis teostada hiilgava isolatsiooni poliitika tänu heale asukohale ja tugevale sõjalaevastikule. 19. sajandi teisel poolel suurenes Briti koloniaalimpeerium Austraalia , Uus- Meremaa , India, Kanada ja ka Aafrika arvelt ning asumaad olid eelkõige odava tooraine allikaks. 19. sajandi teist poolt tuntakse Inglismaal kui Victoria-ajastut. Siis kujunes Inglismaast maailma suurim koloniaalriik. Inglismaa turvalisuse tagas tugev sõjalaevastik. Inglismaa ei hoolinud püsivaid liitusi teiste riikidega ning püüdis olla eraldatud.
Mõisted.
Viktoriaanlik ajastu – kuninganna Victoria valitsusaeg 19. saj teisel poolel
Ametiühingud – nende eesmärgiks oli üksteise abistamine ja majandusliku korra parandamine
Tööerakond – poliitiline jõud parlamendis kui ka ühiskondlikus elus tervikuna
Feenide liikumine – seadis eesmärgiks Inglismaast sõltumatu vabariigi loomis relvastatud võitluse abil
Home rule – parlament , mis lahendaks kõik põliselanike tähtsaimad probleemid
Briti imeeprium – Inglismaa ja tema kolooniad
Dominioon – Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa(Austraalia, Kanada)
Hiilgav isolatsioon – Inglismaa ei olnud huvitatud püsivatest liitudest teiste riikidega ja soovis olla isoleeritud – see õnnestus
Ameerika ühendriigid
Sisepoliitiline kriis Ameerika ühendriikides 19 sajandi keskpaigas seisnes peamiselt orjuse küsimuses (põhja osariigid nõudsid lõuna osariikidelt orjuse kaotamist). 1861 aastal algas kodusõda. Lõuna(konföderatsiooni) edu kõdusõja alguses oli tingitud soodsast geograafilisest asendist ja võimukatest väejuhtidest. Kodusõja ajal kaotas A. Lincoln orjuse ja kehtestas jaosmaade seaduse. Tänu orjuse kaotamisele ja jaosmaade seadusele lisandus Põhja osariikide armeele endised orjad ning nende sõjavägi suurenes. Sõda lõppes 1865 aastal Põhja osariikide võiduga.
USA kiire tööstusliku arengu põhjused:

• Arvukas sisserännanud tööjõud
  
• Maavarad
  
• Raudteede ehitamine (sidus riigi erinevaid osi)
  
• Puudusid suured sõjalised kulutused
  

Mõisted.
Jaosmaade seadus – Seadus, mille A.Lincoln kehtestas kodusõja ajal ja see seisnes selles, et endised orjad said sõjaliste teenete eest tasuta maad.
Venemaa
1855 aastal sai Venemaa impeeriumi keisriks Aleksander II, kes valitses kuni 1881. aastani. Ta kehtestas reformid , et päästa riik süvenevast kriisist.
Pärisorjuse kaotamine Eestis ja Venemaal
Millal? Valitseja?
Eestis – 1816 & 1819 Eestis – Aleksander I
Venemaal – 1861 Venemaal – Aleksander II
Positiivsed tulemused?
Mõlemad – Talupojad ei kuulunud enam mõisnikele, nad vabanesdi sunnismaisusest ning neile anti perekonna nimed.
Negatiivsed tulemused?
Mõlemad – Maa jäi kuuluma aadlikele, mida talupojad pidid rentima
Suurte reformide peamised tulemused.
Poliitilises elus - Kaotati aadli senine eesõigustatud poliitiline seisund, kehtestati mitteseisuslik kohtupidamine
Majanduses – majandus elavnes – sellele pani aluse pärisorjuse kaotamine, millega loodi eeldused kapitalistlike suhete arenguks
Sõjaväes – Kehtestati sõjaväekohustus
Kultuuris – Suhteline loominugvabadus andis häid tulemusi ajakirjanduses, kirjanduses ning teatri- ja kustielus
Rahvuslik ärkamine Eestis
19. sajandi keskpaigas lagas rahvuslik ärkamine, misl eestlatest haritlaskond hakkas teadvustama oma rahvuse olemasolu ja rahvuskultuuri edendamise vajadust.
Rahvusliku liikumise eeldused:

• 19. sajandi alguses said Eesti talupojad pärisorjusest vabaks
  
• Tekkis eestlastest haritlaskond
  
• Aleksander II oli uuendusmeelne
  

Pärast 1866 aasta vallaseadust vabanesid talupojad lõplikult mõisnike eestkostest. Kui talupojad said osaleda omavalitsuses, siis see oli neile esimene korda osaleda poliitikas ja ühiskonna elu juhtimisel.
19. sajandi keskpaiga koolisüsteem Eestis
Vallakool(saksa keeles) → Kihelkonnakool(eesti keeles) → Kreiskool (saksa keeles) → Gümnaasium(saksa keeles) → Tartu Ülikool
Läti üliõpilased õppisid Tartu Ülikoolis, sest see oli ainuke ülikool selles piirkonnas.
Johann Voldemar Jannsen
Seisukoht – Tahtis teha koostööd sakslastega ja saavutada oma eesmärgid nende abil.
Ettevõtmised – Korraldas esimese Eesti üldlaulupeo 1869 Tartus, Andis välja Perno Postimehe ja asutas teatri Vanemuine
Carl Robert Jakobson
Seisukoht – Tahtis teha koostööd venelastega ja saavutada oma eesmärgid nende abil.
Ettevõtmised – Andis välja ajalehe Sakala
Jakob Hurt
Seisukoht – Leidis, et läbi eestlaste kokkuhoiu ja koostöö on võimalik saavutada ühiseid eesmärke
Ettevõtmised – Asutas Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli
Aastaarvud
1866 – tehti uus vallaseadus , mis vabastas talurahva lõplikult mõisnike eestkostest
1869 – Jannsen korraldas Tartus Eesti esimese üldlaulupeo
1870 – Rajati Eesti Üliõpilaste Selts