Maailm 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses (1)

Maailm 19sajandi lõpus ja 20sajandi alguses
19. saj lõpul jõudis maailm imperialismi ja tööstusajastusse. Maailm jagunes iseseisvateks riikideks( 56) ja kolooniateks mis moodustasid 20sajandi alguses lausa 54,9% maailma territooriumist. Suurimad kolooniatega hiilgajad olid USA, kelle kolooniad asusid Kuubal, Filipiinidel ja Puerto Ricos, lisaks sellele, suurte kolooniatega paistsid silma veel ka Taani ja Prantsusmaa.
Maailmas tõi kaasa suuri muutusi ka linnastumine , mille protsent oli samuti väga kõrge, Inglismaal näiteks 80%. Linnastumisega kaasnesid nii mõningadki plussid, näiteks tekkisid linnad ja tööstused, kasvas harituse protsent, inimestele olid kättesaadavamad meedia, arstid, trammid ja autod. Nii nagu on igal medalil kaks poolt, nii on ka linnastumisel lisaks positiivsetele asjadele omad miinused, sest suurte rahvamassidega kaasnesid nii epideemiad, kuritegevus , rassism kui ka väga olmelised probleemid nagu näiteks korterite nappus.
Muutused toimusid ka majanduses, mis tänu linnastumisele ja tööstuste kasvule hakkasid väga kiiretsi kasvama ja arenema. Hakkasid tekkima monopolid. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks ja riiklik regulatsioon taandus, järjest olulisemale kohale maailmamajanduses tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kauppa kiiremini, odavamalt ja suuremates kogustes transportida. Löödi alla üldine hinnatase ja tugevnes konkurents . Kõik see muutis riigid üksteisest järjest enam sõltuvaks. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. See aga kindlasti pani mõned riigid kehvemasse olukorda(need kellel polnud võimalik nii kiiresti kasvava majandusega kaasa minna) mõned aga tõusid kiiresti rikkuseredelil ülespoole(nagu näiteks Saksamaa ja Ameerika). Selline ebavõrdus aga ei meeldinud endistele liidritele, näiteks Inglismaale . Suurtes majanduslikes raskustes oli Venemaa, kus oli vilets elatustase ning minu arvatates oli sealseks põhiprobleemiks ehk see, et sealsete juhtide arvates oli protektsionistlik kaubandus just õige valik ja otsus. Samuti toimus Venemaa-Jaapani sõda kahekümnenda sajandi alguses ( 1904 -1905).
Väga palju muutusi toimus ka maailma poliitikas. Tundus, et oli alanud ideeline maailm, kus kõik soovisid olla liberaalsed ja vabad. Ka Venemaal anti 17. oktoobril välja revolutsiooniline manifest, kus lubati rahvale põhilisi demokraatlikke vabadusi(sõna, trükk ja erakonnad ). Mujalgi tekkis juurde nii avalikke kui ka põrandaaluseid organisatsioone (parteid, ametiühingud). Tööstuse areng tekitas ka uue klassi- proletaarlased ehk töölisklass. Töölised hakkasid nõudma eri riikides endale eri õigusi ning seda ka eri viisidel . Mõned neist panid rõhku haridusele ja mõistusele, teised aga üritasid ennast kehtestada vere hinnaga. Tööliste organisatsioonidel oli põhiliselt neli kindlamat liikumissuunda:

• Revisionistid – arvasid, et sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega.
  
• Vene enamlased – Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel. Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Nende arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine.
  
• Tsentristlik suund - Karl Kautskyga eesotsas püüdis leida kahe eelneva suuna vahel keskteed.
  
• Anarhistid – pooldasid küll kodanliku korra kukutamist, kuid ei pooldanud mingisugust diktatuuri. Ainus viis selle saavutamiseks oli atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele.
  

Sõjas nähti väljapääsu igavast argipäevast, mille purustav ja puhastav toime lõpetaks kõik sõjad.
19. ja 20. sajandi vahetuseks olid teravnenud kapitalistlike maade vahelised vastuolud. Peamised vastased olid Inglismaa ja Saksamaa. Inglismaa kui suurim koloniaalriik, valitses ka ookeanidel ja meredel. Saksa keisririik oli aga huvitatud uute kolooniate haaramisest ning püüdis maailmapoliitikas juhtohjad enda kätte haarata. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul kujunesid Euroopas välja järgmised sõjalis-poliitilised rühmitused:

• 1879 aastal sõlmisid liidulepingu Saksamaa ja Austria-Ungari. Nendega liitus natuke aega hiljem ja Itaalia kes siiski mõne aja pärast neist jälle lahkus. Seda liitu nimetati Kolmikliiduks.
  
• 1893 aastal sõlmisid liidulepingu Prantsusmaa ja Venemaa. Minu arvamus on, et nad mõlemad otsisid teineteiselt tuge, esimene neist liitlast Saksamaa vastu teine aga finansilist tuge.
  
• 1904 aastal sõlmiti leping ka Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Ka neid kauaaegseid vaenlasi ei liitnud muu, kui hirm Saksamaa ees. Seda liitu nimetatakse Antandiks.
  
• 1907 aastal sõlmiti veel üks leping ja sel korral Venemaa ja Ingismaa vahel.
  

Nüüdsest seisid vastamisi Antant ja Kolmikliit , millest Itaalia küll hakkas 20.sajandi algul kaugenema.
Antandi põhiliseks juhtriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa võimu Euroopas ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Kuigi Venemaa himustas endale Türgit, oli ta liidulepingule alla kirjutades andnud lubaduse, et Türgit ta puutuda ei tohi. Ei jäänudki tal muud üle, kui oma lubadusest siiski kinni pidada.
Kolmikliidu põhiliseks juhtriigiks oli Saksamaa, kes soovis uusi kolooniaid haarata, mis tegelikult tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Inglismaaga. Selle rahamiseks võttis Riigipäev vastu mitu eriseadust, mis esitasid otsese väljakutse Briti impeeriumile. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril . Kolooniaid sooviti ümber jagada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Otsest sõjalist kokkupõrget Inglismaaga lootis Saksamaa esialgu vältida, kuid pikemas perspektiivis pidi see olema möödapääsmatu. Nagu näeme, oli 20. sajandi algul veel täiesti enesestmõistetav, et suurriigid jagasid omavahel teisi maid ja rahvaid ning võisid selle nimel ka relvad haarata. Et väikeriigid võiksid iseseisvalt eksisteerida, ei tulnud siis isegi mõttesse.
28. juunil 1914. a. toimus Bosnia pealinnas Sarajevos atentaat Austria-Ungari troonipärijale hertshertsog Franz Ferdinandile. Troonipärija ja ta abikaasa said surma Serbia üliõpilase Gavrilo Principi revolvrikuulidest, kellele oli vastav korraldus antud Serbia terroriorganisatsioonilt “Mlada Bosna”. See ja veel teine organisatsioon „Must käsi”(Serbia ohvitseride asutatud) olid eesmärgiks seadnud Austria-Ungari slaavlaste vabastamise, kasutades selleks terrori taktikat. Serbia taotles suure slaavi riigi loomist Balkanil , mistõttu oli Franz Ferdinand äärmiselt vaenulikult meelestatud Serbia suhtes.
Sellisele rünnakule reageerisid suurriigid suhteliselt kiiresti. (tegelikult polnud midagi väga enam reageerida, sest võidurelvstumine oli kestnud juba pikemat aega ja kõik teadsid nagunii, et sõda on kohe kohe tulemas. Lihtsalt oodati sobivat põhjust ja atentaat troonipärijale oli ju suurepärane võimalus). Austria-Ungari soovis kohe rünnata aga vastavalt 1879. aastal sõlmitud lepingule, pidi ta saama heakskiidu ka Saksamaalt aga nagu kõik isegi mõistavad andis Saksamaa selle loa suure heameelega.
Kuigi 19sajandi lõpp ja 20sajandi algus olid maailma tehnika arengule ja üldisele evolutsioonile väga olulised, põhjustasid kõik need eelnevalt loetletud uuendused ja arendused ka palju paksu verd ja vihkamist. Iga riik läks sõtta vaid omakasu püüdma ja kohekindlasti mitte lepingutest kinni pidama . (kuigi usun, et loodeti sellele, et teine osapool siiski peab lepingust kinni ja neid ei ründa). Sõda võttis massilised pöörded. Järk-järgult astus sõtta uusi riike, kuni lõpuks osales sõjas 34 riiki. Et sõjast võtsid osa ka Euroopa riikide asumaad teistes maailmajagudes, muutus sõda maailmasõjaks.