Tööandjate organiseerituse määra kohta puudub usaldusväärne statistika, ent see on ilmselgelt madal. Selle tulemusena toimuvad kollektiivläbirääkimised äriühingu tasandil. ÕIGUSAKTID Valitsuse algatusel laiendamist seadusse ei lisatud, ent 2000. aastal tegi parlament seda ise. Selle kohta esitati väga lühidalt kolm selgitust: • et enamik kollektiivlepingute teemalisi läbirääkimisi toimub äriühingu tasandil, siis annab laiendamine võimaluse kohaldada lepinguid ka ametiühingutesse mittekuuluvate töötajate suhtes; • kollektiivlepingute laiendamine aitab tagada võrdsed töötingimused ja kaitsta töötajaid kõlvatu konkurentsi eest; • laiendamine pakub paremaid töötingimusi kõigile ametiühingutesse mittekuuluvatele töötajatele. Asjaomaseks sätteks on kollektiivlepingu seaduse artikli 4 lõige 4, milles on öeldud järgmist:
seadus. Kollektiivlepingu eelised töölepingu ees seisnevad peamiselt töötajate esindajate osalemises lepingu sõlmimisel. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena. Kollektiivlepingut saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas andmekogus. Kollektiivlepingute registreerimise ja andmete täiendamise korra kehtestab sostiaalminister määrusega. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil. Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul, tema puudumisel töötajate usaldusisikul. Kollektiivlepinguid on võimalik sõlmida ka ametiühingute ja
Kollektiivlepingu sisus määratakse kindlaks palgatingimused, töötingimused, tagatised ja hüvitused, koonadmise tingimused kui ka töötervisehoiu ja tööohutuse tingimused. Juba töölepingu sõlmisel peab tööandja esitama töölepingu kirjalikus dokumendis viite kollektiivlepingule.Töölepingu kohaselt on aga tööandja muuhulgas kohustatud tutvustama töötajale tema töölevõtmisel ning samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi. Tingimuste tutvustamine peab olema sisuline. Tähelepanu väärib töölepingu seadus , mis võimaldab töötajal töötegemisest keelduda, kui ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid. Ka töötasu kokkuleppe kui kollektiivlepingus mitte just kõige harvemini reguleeritava tingimuse tõlgendamisel pööratakse seaduses tähelepanu kollektiivlepingule.Nii sätestab
Läbirääkimisi pidavatel pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele asjatundjaid ja eksperte. Asjatundjate ja ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool. Kollektiivlepingu kehtivus Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Kollektiivleping kehtib 1 aasta, kui selles ei ole teisiti kokku lepitud ja lõpeb kehtivuse lõppedes. Sõlmitud kollektiivlepingud on kohustuslik esitada 15 tööpäeva jooksul Sotsiaalministeeriumile kollektiivlepingute andmekogus registreerimiseks. Kollektiivlepingu tekst peab olema kättesaadav kõigile, keda see puudutab. Võb kindlaks määrata töötajate ringi, kellele kollektiivleping kehtib, kui seda määratud ei ole, siis kehtib kollektiivleping kõigile selle tööandja töötajatele. Kollektiivlepingust teada saamine Infot saab ametiühingult või töötajate usaldusisikult. Tööandjal on kohustus tutvustada kollektiivlepingut kõigile töötajatele, kui töötajaid
huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele 8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi Tööandja peamised kohustused(3) 9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping. 10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskus.
AÜ-sse ei kuulu). Läbirääkimiste protsessi keegi tavaliselt ei reguleeri. USA-s on see reguleeritud hea tavaga. Läbirääkimiste protseduur lõpeb üldjuhul kollektiivlepingu sõlmimisega. See ei tähenda aga seda, et see kollektiivleping jõustub. Jõustumiseks peab selle kinnitama AÜ-de üldkogu. Vaid sellisel juhul saab rääkida, et kollektiivleping eksisteerib. Sundkorras Euroopas AÜ liikmeks kedagi sundida ei saa. Kollektiivlepingud ja nende sisu: Kollektiivlepingute osas tuleb arvesse võtta, et need ei ole olnud kogu aeg iseenesestmõistetavad. See ei ole kogu aeg reguleerinud tööandja ja töötaja vahelisi suhteid. On olemas Euroopa riigid ja Põhja-Ameerika. Ameerikas levis arusaam, et kollektiivlepingud hakkavad majandust segama. Kollektiivlepingud ei olnud midagi muud kui kartellikokkulepped ja need rikuvad seadust. USA-s olid seetõttu kollektiivlepingud keelatud. Alles 20. saj alguses saadi aru, et kollektiivlepingud ei ole halvad ja keeld kaotati
Too näiteid riikidest, kus on tugevad ametiühingud. (4p) Ametiühingutel on Eestis jõud mõjutada töötingimuste taset. Seda eriti palga, muude listasude, töö- ja puhkeaja, puhkuste, koolituse, konsulteerimise ja informeerimise ning töölepingu lõppemise tasude osas. Sinikraede ametiühingud suudavad tagada oma liikmetele paremad töötasu, kui on neil, kes ametiühingutesse ei kuulu. Valgekraede ametiühingud seda aga 1999. aasta andemetel ei suuda. Samuti näitab kollektiivlepingute analüüs, et ametiühingute mõju töötingimustele võib olla laiem. Leitud tulemused on üldiselt kooskõlas teistes riikides leitud tulemustega, et valgekraede osas on ametiühingute palgalisa väiksem kui sinikraede seas. Võrreldes USA-ga, mille ametiühingute ja kollektiivlepingute levik on sarnased Eestile, on Eesti ametiühingute jõud väiksem. 4. Mis on kollektiivlepingute plussid ja miinused? (4p) 5. Kuidas on muutunud Eesti tööjõu struktuur viimase 50 aasta jooksul
kandma koolituskulud ja maksma ka koolituse ajal keskmist töötasu. Tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Tööandja peab tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse,tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid. Seejärel tutvustama töötajale tema töölevõtmisel , samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi. Teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalustest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalustest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi. Tööandja peab austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi, ning mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; 9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; 10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
ning tööandja on kohustatud maksma kõik sõidu ning muud koolitusega kaasnevad kulud. 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid. 8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi. 9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping. 10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi.
ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; Tööandja kohustused (2) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
tööandjaga. 24. Ametiühing- iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. 25. Kollektiivne töötüli- lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. 26. Streik- töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. 27. Töösulg- töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes
Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. 12 4. TÖÖANDJA KOHUSTUSED Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Tööandja on järgmised kohustused: 1) järgida tööõiguse alast seadusandlust ja muid normatiivseid õigusakte, mis sisaldavad tööõiguse normatiive, samuti kohalikke normatiivakte ning kollektiivlepingute, kollektiivlepete ja töölepingute tingimusi, 2) varustada töötajad töölepingus kokkulepitud tööga ning tagada riiklikele töökaitse normatiividele vastavad töötingimused ja tööohutus, 3) varustada töötajad seadmetega, tööriistadega, tehnilise dokumentatsiooniga ja muude vahenditega, mis on neile tööülesannete täitmiseks vajalikud, 4) maksta töötajatele võrdse väärtusega töö eest võrdset töötasu,
ette nähtud. Kollektiivleping laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti. (2) Kollektiivlepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või muus õigusaktis ettenähtust, on tühised, välja arvatud, kui sellise kokkuleppe võimalus on seaduses ette nähtud. (3) Töötajale laienevate erinevate kollektiivlepingute sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. (4) Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus.
ettevõtte huvidest lahtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; 8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; 9) teavitama tahtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tahtajatu tööleping; 91) teavitama töötajat, kes taidab tööülesandeid renditööna, tema teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tahtajatu tööleping,
lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; 8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; 9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; 91) teavitama töötajat, kes täidab tööülesandeid renditööna, tema teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping, kui kasutajaettevõtja ei ole töötajat vabadest töökohtadest teavitanud;
· tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit, · omavalitsusüksuste liit ning töötajate ja teenistujate ühing või liit, · tööandjate keskliit ja töötajate keskliit, · töötajate ühingute keskliit, tööandjate keskliit ja EV valitsus. Kollektiivne töötüli - lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Streik - töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg - töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
Esimesena lepitakse kokku mõlema osapoole kohustused ning täpsustatakse, millise käitumise korral tasustust antakse. Lepingute kasutamist tuleks alustada järkjärgult ning silmas tuleb pidada, et need oleksid õpilasele jõukohased. Parimad tulemused saavutatakse siis, kui mõlemale osapoolele on tingimused vastuvõetavad ning nad on valmis neist kinni pidama. (Krull, 2000) Krulli (2000) sõnul, seatakse kollektiivlepingute puhul kogu klassile antav tasustus sõltuvusse iga üksikliikme käitumisega. Slavin (1994, viidatud Krull 2000, lk 526) väidab, et rühmalepingute sõlmimine tekitab olukorra, kus rühmaliikmed hakkavad üksteist energiliselt innustama käitumiseks, mis kindlustab kogu rühmale tasustuse. Grupileping töötab vaid siis kui kõik asjaosalised seda tõsiselt võtavad ning jälgima peaks seda, et mõni õpilane klassikaaslaste liigse surve alla ei satuks. (Krull, 2000)
netopalk palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. Ametiühingu roll ühiskonnas: ametiühingud - on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). Ametiühingu roll on ka kollektiivlepingute sõlmimine ja läbirääkimine. kollektiivne tööleping (ka: kollektiivleping) - leping, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused 8. Tarbjad ja säästjad, tarbja käitumine ja inimeste vajadused, Maslow vajadused Tarbjad ja säästjad: tarbimine - ongi vajaduste rahuldamine; tarbija tasakaal - seisund, kus tarbija subjektiivne tarbimisotsus on
· Töötakistamistest teavitamine · Hoidub tööandja mainet rikkuvatest tegudest · Teatab ajutisest töövõimetusest · Hoiab ärisaladust Tööandja: · Kindlustab töötaja tööga + selged korraldused · Töötasu maksmine õigel ajal · Puhkuse andmine + puhkusetasu · Töö- ja puhkeaja tagamine · Koolituste tagamine · Töökeskkond heades tingimustes · Tööohutuse reeglite tutvustamine + reeglid · Kollektiivlepingute tingimuste tutvustamine · Hooajalisel tööl tutvustama töötajatele tähtajatu võimalusi 12. Mis on töölepingu lõppemise alused? · Poolte kokkulepe · Lepingu tähtaja möödumine · Töötaja surm · FIEst tööandja surm · Töötajapoolne ülesütlemine · Tööandjapoole ülesütlemine 13. Mis on töölepingu ülesütlemine? Üks pool teatab soovist töösuhet lõpetada. 14
Tagada järjevalvemeetmete abil nende eeskirjade täitmine. 4.Õigus saada õiglast töötasu Tunnustada töötajate õigust saada ületunnitöö eest suuremat tasu, tehes teatud juhtudel erandeid. Tunnustada mees- ja naistöötajate õigust saada võrdse töö eest võrdset tasu. Tunnustada kõigi töötajate õigust saada töösuhte lõpetamisest teada teatud kindel aeg enne seda. Lubada palgast maha arvata vaid siseriiklike õigusaktide või kollektiivlepingute või vahekohtuotsustega määratud tingimustel ja ulatuses. 5. Õigus ühineda Et tagada või suurendada töötajate ja tööandjate vabadust moodustada oma majandus- ja sotsiaalhuvide kaitseks kohalikke, üleriigilisi ja rahvusvahelisi organisatsioone ning nende organisatsioonidega ühineda, kohustuvad lepingupooled tagama, et siseriiklikud õigusaktid ega nende rakendamine ei kitsendaks seda vabadust. Siseriiklikud õigusaktid määravad selles
koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; 8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; 9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; 91) teavitama töötajat, kes täidab tööülesandeid renditööna, tema teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping, kui kasutajaettevõtja ei ole töötajat vabadest töökohtadest teavitanud;
lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu 6) Tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused 7) Tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid 8) Tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi 9) Teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping 10) Teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi
töökeskkonnas leiduvate ohutegurite toime välistama või viima miinimumini; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; 10 Raidve, Rask 2010, lk 72 11 8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi – kehtib juhul, kui töötaja on sõlminud kollektiivlepingu; 9) teavitama töötajat, kes täidab tööülesandeid renditööna, tema teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping, kui kasutajaettevõtja ei ole töötajat vabadest töökohtadest teavitanud;
huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi; austama
63. Mingil põhjusel on toimunud nõudluse ja/või pakkumise muutused. Vasta, kas mainitud muutused toovad endaga kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja koguse (q) kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?).c) Mis juhtub, kui pakkumine kahaneb ja nõudlus jääb samaks: a. p = + q= + b. p = + q= - c. p = - q= - d. p = ? q= ? 64. Duaalne tööturu teooria majanduses selgitab palgaerinevusi a. ametiühingute poolt sõlmitavate kollektiivlepingute jäikuses b. kõrgtehnoloogilise „tuuma“ ja halvemates tingimustes töötava „perifeeria“ olemasolus c. töötajate vastuseisuga palga alandamise küsimuses tööpuuduse suurenemise ajal d. sellega, et mõnedes ettevõtetes makstakse keskmisest kõrgemat palka 65. Kas töötajad saavad oma reaalpalka mõjutada: a. saavad, kuna enamus faktoreid, mis mõjutab reaalpalka on neil teada b. ei saa, kuna enamus faktoreid, mis mõjutab reaalpalka pole neil teada c
mahaarvatud kulud, on maksu suuruseks 15%. (Maksud Venemaal 2015) Lihtsustatud maksusüsteemi ei saa rakendada järgmised ettevõtted, kellel on filiaalid ja (või) esindused: pangad, kindlustusfirmad, investeerimisfondid, professionaalsed väärtpaberiturul kauplejad, pandimajad jne. (Maksud Venemaal 2015) 5 LÜHIDALT TÖÖPOLIITIKAST ROOTSI KUNINGRIIGIS Rootsi Kuningriigis on tööõiguse reeglid kehtestatud seaduste, kollektiivlepingute ja individuaalsete töölepingutega. Mõnede seaduste kohaldamine on tingimusteta kohustuslik, teiste puhul võib vastastikusel kokkuleppe alusel vastava sätte kohaldamisest loobuda. Seega võib kollektiivlepingus ja mõnedes teistes lepingutes otsustada teisiti, kui sätestatud seaduses. Rootsi Kuningriigis on kollektiivlepingud väga levinud ning need katavad suure osa tööjõuturust. Individuaalse töölepingu poolteks on töövõtja ja tööandja
Kohustused: osalema konsulteerimisel ja informeerimisel, vahendama teavet tööandjale ja töötajale, aitama kaasa töörahu hoidmisele. 291. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? V: Võib olla kahe või kolmepoolne. See on vabatahtlik kokkulepe mis reguleerib töötajate ja tööandjate omavahelisi töösuhteid. 292. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada? V: Lahkarvamus, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Lahendatakse tööandjate ja töötajate liidu poolt. 293. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? V: Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust . 294. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? V: Streigis lakkavad töötajad tööd tegemast. Töösulus lõpetab tööandja töötegevuse. Sellest peab
1)rahvusvahelise tööorganisatsiooni konventsioonid; 2) Euroopa sotsiaalharta; 3)Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid; 4) Eesti vabariigi põhiseadus; 5)seadused(tähtsamateks seadusteks tööõiguse valdkonnas on töölepingu seadus, mis võeti vastu 17.detsembril 2008. A ning jõustus 1. Juulil 2009.a, ja võlaõigusseadus. Seadustega reguleeritakse ka töötervishoiu ja tööohutuse küsimusi, töövaidluste ja kollektiivsete töötülide lahendamise korda, kollektiivlepingute sõlmimise ning töötajate usaldusisikutega seonduvaid küsimusi.); 6) Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused; 7) Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid; 8) Kollektiivlepingud. Töösuhe on oma olemuselt lepinguline ehk võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseadusliklepinguvabaduse põhimõte, st et pooled on lepingu sisu kujundamisel vabad. Töölepingule kohaldatakse kohaldatakse VÕSis käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLSis ei ole sätestatud teisiti
-inimeste töö- ja elamistingimuste parandamine, -sotsiaalse dialoogi arendamine Stagnatsiooniperiood (1980-1986) · 1974.aastal alanud majanduskriis · Liitusid Kreeka - 1981; Hispaania, Portugal - 1986. Suurenes EL riikide majanduslikud ja sotsiaalsed erinevused. Konfliktid rikkamate-vaesemate vahel EL poliitikate rahastamisel. · Oluliseks takistuseks kujunes SB (Thatcheri) vastuseis töötajate õiguste suurendamisele firmades, nõrgestas a/ü liikumist ja kollektiivlepingute sõlmimist · Otsuste langetamiseks Euroopa Nõukogus oli vajalik konsensus ehk ühehäälselt otsustamine, SB võis panna veto kõigile sotsiaalpoliitilistele ettepanekutele. Optimismiperiood (1986-1993) · SP kulutuste seostamine majandusarenguga, selle ühtlustamine liikmesriikides · "Sotsiaalse dumpingu"oht, kus madalamate sotsiaalkuludega saavutatakse mõnedes liikmesriikides suhteline konkurentsieelis · Ühtse Euroopa Akt (SEA - Single European Act)
matsiooni ja et nendega konsulteeritaks liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ette nähtud juhtudel ja tingimustel. Artikkel 28 Kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus Töötajatel ja tööandjatel või nende organisatsioonidel on liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt õigus pidada asjakohasel tasandil läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida ning huvide konflikti korral kollektiivselt oma õigusi kaitsta, sealhulgas streikida. Artikkel 29 Õigus kasutada tööhõiveteenuseid Igaühel on õigus kasutada tasuta tööhõiveteenuseid. Artikkel 30 Kaitse põhjendamatu vallandamise korral
koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; 8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; 9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; 10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
ta oli ebaseaduslikult üle viidud teisele tööle Viivitamata täitmine peab kajastuma otsuses ja sellise otsuse täitmist ei ole õigus peatada. Mall Gramberg Kollektiivsed töösuhted Suhted, mis tekivad tööandjate ja töötajate esindajate vahel : poolte informeerimisel, nõustamisel ja kaasamisel otsuste vastuvõtmisele kollektiivsete töötingimuste kujundamisel, kollektiivlepingute kaudu kollektiivsete töötülide lahendamisel Sotsiaaldialoog: kahepoolne tööandja ja töötajate esindamine ettevõtte tasandil kolmepoolne tööandjate ja töötajate esindamine riigi tasandil, mis lisaks hõlmab valitsust Mall Gramberg Töötajate usaldusisik Usaldusisik - töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Kohustused:
lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema tööle võtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 8) tutvustama töötajale tema tööle võtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; 9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; 10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; 8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; 9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; 10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi; 11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku
6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; 8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; 9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; 10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
aeg, koht, hääletustulemused ja vastuvõetud otsus + juhatuse liikmete nimed, elukohad jms. Kinnitatakse ka põhikiri. Õigused – 1) saada töö- ja sotsiaalalast informatsiooni 2) pidada kollektiivläbirääkimisi 3) esitada ettepanekuid eelnõue kohta 4) avaldada seisukohti massimeedias 5) korraldada koosolekuid, miitinguid jms 6) koolitada ja nõustada oma liikmeid 7) arendada välissuhteid Pädevus: 1) kollektiivlepingute jms sõlmimine 2) osalemine õigusloomes 3) osalemine töökaitses 4) tööhõiveküsimused 5) osalemine töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel 6) liikmete esindamine ja kaitsmine 7) aktide täitmise kontrollimine Ametiühingu usaldusisik ja tema eristamine töötajate usaldusisikust: Usaldusisik on töötaja, kelle on valinud töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Mitu liiki usaldusisikuid - töötajad
6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; ■ Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, RT I, 26.02.2015,17 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; 8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi ( TLS § 5 lg 1 p 12); 9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; 91) teavitama töötajat, kes täidab tööülesandeid renditööna, tema teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida
(1) Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. (2) Kollektiivleping sõlmitakse: 1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel; 2) tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel; 10.3 Mis on kollektiivne töötüli ja kes on selle poolteks? Mõisted (1) Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. (2) Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. (3) Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; 8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; 9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; 10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
võtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise
lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; 8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; 9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; 10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
tööohutuse nõuetele osutamisega seotud vastavad töötingimused; korralistel 7) tutvustama töötajale koosolekutel. tema töölevõtmisel, samuti -Täitma muid Lepingus töötamise ajal tuleohutuse, ja õigusaktides tööohutuse ja töötervishoiu sätestatud kohustusi. nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; 8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; 9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; 10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi; 11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist
lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; teavitama töötajat, kes täidab tööülesandeid renditööna, tema teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida
kokkulepitud tööga ja tööohutuse töölepinguga tema töölevõtmisel, ning andma selgeid nõuetele vastavad töötajaid nende samuti töötamise ajal ja õigeaegseid töötingimused; teadmistele ja töötaja suhtes korraldusi oskustele vastavatest kohaldatavate vabadest kollektiivlepingute töökohtadest, kus tingimusi; töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; tutvustama töötajale teavitama töötajat, austama töötaja maksma töö eest tema töölevõtmisel, kes täidab privaatsust ja
keskmist töötasu; 6. tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7. tutvustama töötajale tema tööle võtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 8. tutvustama töötajale tema tööle võtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; 9. teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; 10. teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi; 11
kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid; 8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; 9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; 10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
või KOV eelarvest. Tööõiguse allikateks on: 1. Rahvusvahelise tööorganisatsiooni konventsioonid 2. Euroopa sotsiaalharta 3. Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid 4. Eesti Vabariigi põhiseadus. 5. Seadused, tähtsamateks töölepingu seadus. Seadustega reguleeritakse töötervishoiu ja tööohutuse küsimusi, töövaidluste ja kollektiivsete töötülide lahendamise korda, kollektiivlepingute sõlmimise ning töötajate usaldusisikutega seonduvaid küsimusi. 6. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused. 7. KOV normatiivaktid. 8. Kollektiivlepingud. Töölepingu alusel on töötaval isikul teatavad sotsiaalsed tagatised, nt õigus saada miinimumtöötasu, puhkust, ohutud töötingimused, tööajapiirangud, tööandja töölepingu ülesütlemise piirangud jm. Töötaja ja tööandja kui tööõigusliku suhte subjektid.
töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervihoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid. - Tööandja kehtestatud reeglid peavad töökorraldusele sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis. Kollektiivlepingu tingimuste tutvustamine - Tööandja on kohustatud tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi ( TLS $ 28 lg 2 p 9) Töötaja teavitamine vabadest töökohtadest. - TLS $ 28 lg 2 p 9 kohaselt on tööandja kohustatud teavitama tähtajalise töölepingu töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping Kohustus austada töötaja privaatsust - Tööandja on kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste
5 Inflatsiooni ohjeldamine Inflatsioon viib paberraha väärtuse alla ja tõdeme, et rahaühiku ostujõud on väga väike. Paberraha väärtust taastada järgmiste võtete abil: 1) Korjata ringlusest osa rahamärke. Deflatsioon mõjutab tootjaid ja seda võib seepärast rakendada piiratud kujul 2) Rahamärkide nominaalväärtuse muutmine võimaldab raharinglust korrastada. 3) Indekseerimine kui mehhanism hindade ja maksete korrigeerimiseks. Kasutatakse sageli kollektiivlepingute sõlmimisel reaalpalga taseme säilitamiseks ja üldse sissetulekute (toetused, pensionid) ostujõu hoidmiseks. 4) Annulleerimine. Endine vääringuraha kuulutatakse kehtetuks ja rajatakse uus rahasüsteem. 3 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTUS Majanduspoliitika üheks eesmärgiks on täishõive saavutamine. TÄISHÕIVE on olukord majanduses, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud, st. majandus toimib loomuliku tööpuuduse tingimustes
annaabi.ee 
