Harilik lääts (0)

1 Hindamata

Harilik lääts ( Lens culinaris)
Praegu Eestis haruldane , kuid väga vana kultuurtaim . Viljeldi juba arvatavalt 8000 –10 000 aastat tagasi Egiptuses ja Väike-Aasias. Liblikõieliste sugukonnast , üheaastane. Kõrgus kuni 50 cm. Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga, paiknevad varrel kas üksikult või kobaras . Viljaks jässakad kaunad , milles kuni neli väikest lapikümarat seemet . Toiduvalmistamiseks tuleb kuivatatud läätsi leotada, sellega väheneb keemisaeg ja paraneb seeditavus.
Allikas: Sõukand, R. ja Kalle, R. (koostajad). 2008. HERBA: Historistlik Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas . Võrguteavik. Tartu: EKM Teaduskirjastus. http://herba.folklore.ee http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=201
Läätsed (Lens culinaris) kuulusid ka Eesti talupoegade toidulauale − läätsesuppi, -tampi ja -hautist leidis sealt rohkem, kui praegu on tavaks läätsi toiduks tarvitada. Selle väikese kaunviljalise kasvatamine ei ole meie tingimustes aga liialt keeruline, ka toiduks töödelda saab läätsi märkimisväärselt kiiremini kui näiteks ube. Väidetavalt aitasid läätsed ikalduseaastatel talurahva kõhtu täita, sest tegemist on vastupidava taimega, mis annab saaki ka siis, kui kõik muu hävib.
Allikas: Mathisen, T. 2012/10. Väärtuslikud läätsed. Ajakiri Mari.
Perekonna kümnest liigist kasvatatakse üht – harikku läätse (Lens culinaris) paljude sortidena kultuuris.
Allikas: Kokassaar , U. Liats, liatse, leäts, läätse = läätsed. Eesti Loodus 2005/12. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1321_1314.html
Lens culinaris Medik.
Cicer lens (L.) Willd., Ervum lens L., Lens esculenta Moench, Lentilla lens (L.) W.Wight ex D. Fairchild
harilik lääts
Lens culinaris Medik. subsp. orientalis (Boiss.) Ponert
Ervum orientale Boiss., Lens orientalis (Boiss.) Hand .-Mazz.
harilik lääts
Lens ervoides (Brign.) Grande
Cicer ervoides Brign., Ervum hohenakeri Fisch. et C.A.Mey., Ervum lenticula Schreb. ex Sturm, Ervum ervoides (Brign.) Hayek, Lens lenticula (Schreb. ex Sturm) Alef., Lens lenticula (Schreb.) Webb et Berthel., Lens nigricans (M.Bieb.) Godr. subsp. ervoides (Brign.) Ladiz., Vicia ervoides (Brign.) Fiori, Vicia lenticula (Schreb. ex Sturm) Arcang., Vicia lenticula (Schreb.) Janka
karvane lääts
Eestikeelsete taimenimede andmebaas. Eesti LUSi botaanika terminoloogia komisjon , 2016 .

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 1 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Demure Õppematerjali autor

lens lenticula culinaris ervoides läätsed

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

ppt

LÄÄTSED

• Vana kultuurtaim, Eestis harva viljeldatav • Ökoloogiliselt puhas kultuur • 1000 seemne kaal 25-65 g • Liblikõieline • Üheaastane • Isetolmleja • Kõrgus kuni 50 cm • Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga, paiknevad varrel kas üksikult või kobaras • Jässakad kaunad, milles kuni neli väikest lapikümarat seemet • Seemned 3-9mm http://2.bp.blogspot.com/-6LtokJ0w_yc/VWRi0hQfX_I/AAAAAAAAMdM/uV8ibkxnPpo/s1600/Masur-dal.jpg • Lääts sarnaneb koostiselt ja toite väärtuselt herne või vikiga • 25% proteiini, 1,8% toorrasva, 54% lämmastikuvabu ekstraktiivaineid ja 2,7% toortuhka • Harva loomasööt http://www.canadiangraininc.com/wp-content/uploads/2015/10/shutterstock_224871049.jpg • Eristatakse väikeseseemnelisi ja suureseemnelisi läätsi • Leitakse, et väiksematel läätsedel on mõnevõrra parem maitse lähtuvalt seemnete kooreosa suuremast osakaalust. Vähenõudlik kultuur

Põllumajandus

docx

Lääts (Lentil)

Lääts (Lentil) Lääts kuulub kaunviljade hulka, üheaastaste rohttaimede perekonda, liblikõieliste sugukonda. On olemas 10 läätse liiki. Ainus viljeldav liik on harilik lääts (Lens culinaris). Lääts on 25-40 cm kõrguseks kasvav kaunvili. Õied on valkjad või õrnsinised. Ta on üks esimesi põllukultuure. Vili on lame, lühike kaun, sisaldades ainult 1-3 seemet ja seetõttu on lääts saagikuselt väga tagasihoidlik. Seemned on seibikujulised läbimõõduga 3-9mm. Idulehed oranzid või kollased, harva rohelised. Läätse kasvatatakse peamiselt söögikultuurina nüüdisajal enim Kanadas ja Indias. Tema seemnetest valmistatakse suppi ja putru. Mitte vähem tähtsad pole ka kruubid ja jahu. Läätsekruubid on rohkem toitvamad kui terved terad. See on seotud sellega, et töötlemisel eemaldatakse seemnekestad

Agraarpoliitika

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid