Pärlikasvatus (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Pärlikasvatus

Pärlikasvatus Nüüd, kui inimesed on õppinud pärleid ise kasvatama, on ehted saanud taskukohaseks kõigile. Pärli ilmaletuleku protsess on imepärane etendus. Erinevalt vääriskividest ja metallidest, mida saadakse maapõuest, sünnivad pärlid austrites (söödav karp), kes elavad merevees või magevees. Vääriskive on vaja lihvida ja poleerida, et need maavarast ehteks muutuksid. Pärl ei vaja nii hoolikat töötlust – tema ilu on loonud Loodus ise. Austrites sündinud pärlid on sileda pealispinnaga, mis helklevad päikese käes. Pärli kunstlik kasvatamine annab teatud võimalused selektsiooniks, kuid siiski ei sõltu tulemus paljuski inimese soovist, vaid tuhandete aastatega kujunenud loodusseadustest, mille tõttu austri võitlus võõrkehaga viib pärli tekkimiseni. Looduses ei ole kaht täiesti

Bioloogia

1

doc

Ebapärlikarp

EBAPÄRLIKARP Ebapärlikarbil on ebatavaline omadus, mida paljudel teistel karpidel pole. See on võime moodustada pärleid. Muidugi ei tee ta seda enda ehtimise eesmärgil. Pärl tekib ainult juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Seesama pärlmutrikiht asub ka karbipoolmete siseküljel. Tasapisi sadestub pärlmutrit juurde ning pärli mõõtmed kasvavad. Kuid see sadestumine on üliaeglane. Niisama aeglane kui pärlite kasv on ka karpide endi kasv. Esimese eluaasta lõpuks

Loodusõpetus

10

docx

Referaat - Ebapärlikarp

Esimesed kaks aastat elavad karbid kuni poole meetri sügavusele liiva kaevununa. Kui nende koda on kasvanud juba 2 cm pikkuseks, siirduvad nad jõepõhja pindmisse liivakihti, alustades täiskasvanu elu. 1 Kümnendaks eluaastaks on karbielanik kasvanud kuue sentimeetri pikkuseks. Seejärel kasv aeglustub veelgi. 12 - 13 cm pikkused ebapärlikarbid on umbes 70 aasta vanused. 6 Pärlid Ebapärlikarbil on võime moodustada pärleid. Pärl on keemilises tähenduses kaltsiumkarbonaadi agregaat. Mantliõõne vigastuste või sinna sattunud võõrkehade ümber kujunenud pärlmutrikiht annab sageli pärlisarnase läikiva mügarakese, mida nimetataksegi ebapärliks. Sama pärlmutrikiht asub ka karbipoolmete siseküljel. Tasapisi sadestub pärlmutrit juurde, pärli mõõtmed kasvavad. Kuid see sadestumine on üliaeglane, sentimeetrise läbimõõduga pärl on kasvanud kolm-, nelikümmend aastat

Hüdrobioloogia

10

odt

Mereannid

TALLINNA TEENINDUSKOOL 011K Mereannid Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2007 Sisukord 1) Sisukord lk. 2 2) Austrid lk. 3 3) Seepia lk. 4 4) Kaheksajalg lk. 5 5) Vähid lk. 6 6) Teod lk. 7 7) Karbid lk. 8 8) Krabid lk. 10 2 Austrid Austrid on üks populaarsemaid töönduslike karpide perekondi ja kokku on neid pea 60 liiki. Arvatakse, et inimene tarvitas austreid toiduks juba kiviajal ­ seda tõestavad ka vastavad leiud. Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana- Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris. Austrid elavad paras- ja troopikavöötme meredes 50-70 m sügavuses, moodustades seal kaljudel suuri kolooniaid, nn austripanku. Samas võivad nad kinnituda liiva- ja kivisegusele merepõhjale. Ühel ruutmeetril võib olla koos 20­50 isendit, kogumikes või ka üksikult. Suuremad austri

Kokandus

9

doc

Vikerforell ja austrid

Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Vikerforell ja austrid Referaat Juhendaja:****** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................................3 Vikerforell ...................................................................................................................................................................................4 Välimus................................................................................................................................................................. 5 Levik ja elupaik............................

Kokandus

8

odt

Eesti rahvuskivist pärliteni

skulptuure.Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise-ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel. Lubjakivi ja marmori kasutati juba esiajaloos ehituskivina ja lubja saamise toor- ainena juba väga-väga ammu.Vanas Roomas ja Kreekas kasutati marmorit peamiselt arhitektuuris ja skulptuuris.Kustutamata lupja kasutati sideainena juba üle viie tuhande aasta tagasi.  Pärlid -kivistunud kastepiisad Aineliselt koostiselt on pärl ja pärlmutter üks ja see sama.Täpsemalt-pärl on pärlmutrist koosnev moodustis,mis tekib limuste karpides erijuhtudel.Mõnede pärli- karpide läbimõõt ulatub 30-40 cm ja kaal 3-4 kiloni.Neid leidub peamiselt troopilise Austraalia rannavetes.Keskmiselt iga kolmekümnes karp sisaldab pärli. Pärlmutter koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadi (CaCO) vähepüsivast eri- mist aragoniidist (90%) ,mille koostises on 2-4% vett ja 4-6% orgaanilist ainet.Kuna ara-

Keemia

17

doc

Mereannid

1. SISUKORD 1 Sisukord .................................................................................. 2 2 Sissejuhatus ............................................................................ 3 3 Molluskid ............................................................................... 4 3.1 Karbid ............................................................................ 4 3.2 Teod ............................................................................... 5 3.3 Austrid ........................................................................... 6 4 Vähilised ja vähilaadsed ........................................................ 8 4.1 Homaar .......................................................................... 8 4.2 Langust .......................................................................... 9 4.3 Jõevähk ..............................

Toitumisõpetus

15

doc

Mereannid

TALLINNA TEENINDUSKOOL MEREANNID Referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2010 Sisukord Molluskid..............................................................................................................................3 Karbid................................................................................................................................3 Jõekarp...............................................................................................................................3 Järvekarbid........................................................................................................................ 4 Merekarbid........................................................................................................................ 4 Rannakarbid e. Sinimerekarbid.........................................................................................4

Toiduainete õpetus

Meedia

Kommentaarid (1)