Pärlikasvatus (1)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Sisukord

Sissejuhatus

Pärlikasvatus

Pärlikasvatuse protsess Jaapanis

Karbid , milles areneb pärl

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Ma valisin oma uurimustöö teemaks pärlikasvatuse, kuna see on huvitav ja põnev teema. Uurimustööks kogusin ma materjali internetist. Töö eesmärgiks oli saada uusi teadmisi, mida ka teistega hiljem vajaduse korral jagada. Uurimustöös ma räägin nii pärlikasvatusest kui ka karpidest, milles areneb pärl.
uurimustöö käigus mul esines küll probleeme, kuid ma sain neist jagu.
Pärlikasvatus
Pärlikasvatus on üks ammune tegevus. Pärlikasvatusega hakati tõsiselt tegelema pärast Teist maailmasõda, kui jaapanlane Kokichi Mikimoto patendeeris 1916.-dal aastal ümmarguste pärlite tootmise tehnoloogia . Varasemalt ei omandanud pärlid nii suurt tähtsust kui pärlikarbid, millest saadi pärlmutrit. Ennem seda kui jaaplane Mikimoto patendeeris ümmarguste pärlite tootmise tehnoloogia hävitati miljoneid pärlikarpe, et pärleid saada. Inimesed ei arvestanud kahjuks sellega, et heal juhul leiab pärli mõnest karbist mitme tuhande seas.
Tänapäeva pärlikasvatuses kasvatud pärlid ei ole ehtsad looduslikud pärlid, vaid kasvatatud pärlid, mille arenemisele on kaasa aidatud. Selleks, et pärleid saada, asetatakse pärlikarbi pehmesse membraani liivatera või muu keha, mille ümber arendab pärlikarp kaitsekihi, mis on kaetud pärlmutterkihigi. Kaitsekiht on selleks, et vähendada ärritust ning hävitada võõrkeha, mis on pärlikarpi sattunud. Ajapikku kaitsekiht kasvab , millega pakseneb ka pärlmutterkiht.
Pärlikasvatuses ehk pärlifarmis kasvatatud pärlid on ainukesd „looduslikud pärlid”, mida müüakse juveeliturgudel. Segadusse aetakse aga tänapäeval inimesi(kes soovivad endale osta loodusliku protsessi käigus arenenud pärlit) tehispärlite ehk pärliimitatsioonidega, mis on valminud tehastes kunstlikul teel. Pärliimitatsiionid on kaetud kalaluudest saadava guaniini ja laki seguga .
Igastahes on tänapäeval pärlikasvatus kasulik mitmetel põhjustel:
1) pärlikasvatus päästis pärlikaubanduse väljasuremisest
2)pärlikasvatus päästis pärlikarpide ja austrite liigi väljasuremisest ja hävitamisest
3)pärlikasvatuses valmivad kvaliteetsemad ja looduslikumad pärlid, mis võimaldab ka inimestel endale muretseda „ looduslikke pärleid”
4)pidurdab kunstlikke pärlite levikut „looduslike pärlite” olemasoluga, mis ei muuda pärleid tavapäraseks ja harilikuks
Pärlikasvatus on levinud kõige enam Jaapanis, kus patendeeriti esmakordselt ümmarguste pärlite tootmise tehnoloogia. Pärlikasvatused on levinud Austraalia soojades rannikuvetes ning Prantsuse Polüneesias. Prantsuse Polüneesia pärlikasvatusest pärit Tahhiiti ehk looduslikud mustad pärlid on ühed kallimad pärlid maailmas.
Pärlikasvatusi on aga maailmas üsna vähe. Olulist rolli mängib ka selle juures see, et igal pool ei ole pärlikasvatuse jaoks soodsaid tingimusi. Muidugi ei leidu ka igal pool karpe, millest saab pärleid.
Pärlikasvatuse protsess Jaapanis
Pärlikasvatuse protsess Jaapanis on väga peen ja keeruline. Muidugi on pärlikasvatus igalpool keeruline, kuid Jaapanis on siiski pärlikasvatus omapärane. Pärlikasvatusel on viis erinevat etappi.
Pärlikasvatuse protsessi esimeseks etapiks on tuuma sisestamine, mille käigus spetsialistid avavad hoolikalt pärlaustri karbi . Seejärel nad istutavad nad igasse karpi kirurgiliselt väikese lihvitud klaaskuuli ja mantliepiteeli tükikese.
Teiseks etapiks on austrite laskmine merest eraldatud lahesoppidesse, mis on toitainerohked. Lahesoppides austrid kasvavad ja toituvad, sadestades pärlmutterkihi ümber klaaskuuli. Talveks viiakse austrid lõunasse, soojematesse vetesse.
Kolmandaks etapiks on paremate kasvutingimuste saavutamine. Selle jaoks riputatakse austrid, milles areneb pärl, traatvõrest korviga parvest merre. Spetsialistid kontrollivad vee temperatuuri ja toitumistingimusi erineval sügavusel, liigutades korvi üles alla,et kasutada ära parimaid kasvutingimusi.
Neljandaks etapiks on austrite hooldamine. Perioodiliselt tõstetakse austrid, milles areneb pärl, merestvälaj, et neid puhastada ja ravida. Austritelt eemaldatakse merivetikad, nuivähid ja teised merealused organismid. Seejärel ravitatakse austreid erinevate rohtudega, mis takistavad parasiitidel austrit vigastamast.
Ja lõpuks jõub kätte viies etapp. Viiendaks etapiks on pärli valmimine. Austrid tuuakse kaldale ja nad avatakse. Kui kõik on edukalt möödunud, siis on tulemuseks kena, särav ja väga väärtuslik ning hinnaline pärl.
Karbid, milles areneb pärl
Maailmas on tuntumad kaks karbi liiki, milles areneb pärl.
Esimeseks karbiliigiks on pärlikarbid.
Teiseks tuntuks karbiliigiks on auster . Näiteks pärlikasvanduses kasutavad jaapanlased austreid. Maailma kallimad pärlid Tahhiiti pärlid pärinevad mustahuuleliselt austrilt. Auster pole ainult pärlite saamiseks, vaid ka toiduks inimestele.
Eestis on olemas karbiliik, milles areneb pärl. Selle karbiliigi nimetus on ebapärlikarp, mida leidub praegusel ajal Pudisoo jões Põhja -Eestis. Ebapärlikarpi võis 1950.- datel leida mitmetest Eesti jõgedes, kuid 20. sajandi alguspoolel hakkas nende arv vähenema, mille põhjuseks oli röövpüügi kõrgpunkt. Praegusel ajal on ebapärlikarp looduskaitse all ning teda ei tohi korjata, kuid siiski ohustab seda liiki reostunud veed ehk inimtegevus. EBAPÄRLIKARP ON ERITI OHUSTATUD LIIK KOGU MAAILMAS!!!
Kokkuvõtte
Selle uurimustöö alusel sain ma teada palju uut ja huvitavat. Ma arvan, et kui ma ei oleks pidanud seda uurimustööd tegema, siis ma ei oleks teada saanud seda, mida ma sain.
Ma arvan, et ma olen end harinud ja saanud nii palju teadmisi, kui ma olen soovinud. Juhul, kui keegi peaks minult sellel teemal midagi küsima, oskaksin vastata. Mul olid muidugi enne olemas mingid teadmised pärlikasvatuse kohta, kui need olid ikka väga algelised, võrreldes praegustega.
Minu jaoks oli see väga põnev ja hariv uurimustöö. Mulle pakkus see huvi, kui ka lõbu.
Uurimustöö aga osutus siiski raskemaks, kui ma oleksin arvanud. Peale seda uurimustööd ma arvan, et pärlikasvatused on vägagi positiivsed ja kasulikud, kuid need ei tohiks muutuda tavapäraseks, sest siis kaoks kogu selle võlu.
Kautatud kirjandus

http://search.msn.com/images/results.aspx?q=auster&go=&form=QBIR#focal=7f2bb06a2af8d74cbc60117269eaad51&furl=http://www.wkofoto.at/bilddb/data/media/105/Auster_mit_Perle.jpg

http://et.wikipedia.org/wiki/Ebap%C3%A4rlikarp

http://miksike.ee/documents/main/referaadid/aarded%5Fparlisadamas.ht m

http://miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/1laheme/ebaparli.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Tehisp%C3%A4rl

http://www.unc.edu/~ksburton/lapidary/images/Pearl1.jpeg

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ed/Margaritifera_margaritifera-buiten.jpg/200px-Margaritifera_margaritifera-buiten.jpg

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/24/Black_pearl_and_his_shell.jpg/800px-Black_pearl_and_his_shell.jpg

http://www.apus.ru/im.xp/049056054124052057056055049050.jpg

http://www.astrologicalgem.com/images/sample_pearl.jpg

http://www.gemdiamond.com/department/images/home/Pearls.jpg

http://www.us.luluherbal.com/Mother%20of%20Pearls%20from%20Oman.jpg

http://www.avenyy.ee/main.php?pg=archive_article&ArticId=204&CatId=13

Mait Martin, Maie Toom , Urmas Kokassaar . BIOLOOGIA põhikoolile II. AS BIT 2002

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 30 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tundmatu1 Õppematerjali autor

pärlikasvatus pärl pärlid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Pärlikasvatus

Pärlikasvatus Nüüd, kui inimesed on õppinud pärleid ise kasvatama, on ehted saanud taskukohaseks kõigile. Pärli ilmaletuleku protsess on imepärane etendus. Erinevalt vääriskividest ja metallidest, mida saadakse maapõuest, sünnivad pärlid austrites (söödav karp), kes elavad merevees või magevees. Vääriskive on vaja lihvida ja poleerida, et need maavarast ehteks muutuksid. Pärl ei vaja nii hoolikat töötlust – tema ilu on loonud Loodus ise. Austrites sündinud pärlid on sileda pealispinnaga, mis helklevad päikese käes. Pärli kunstlik kasvatamine annab teatud võimalused selektsiooniks, kuid siiski ei sõltu tulemus paljuski inimese soovist, vaid tuhandete aastatega kujunenud loodusseadustest, mille tõttu austri võitlus võõrkehaga viib pärli tekkimiseni. Looduses ei ole kaht täiesti

Bioloogia

doc

Ebapärlikarp

EBAPÄRLIKARP Ebapärlikarbil on ebatavaline omadus, mida paljudel teistel karpidel pole. See on võime moodustada pärleid. Muidugi ei tee ta seda enda ehtimise eesmärgil. Pärl tekib ainult juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Seesama pärlmutrikiht asub ka karbipoolmete siseküljel. Tasapisi sadestub pärlmutrit juurde ning pärli mõõtmed kasvavad. Kuid see sadestumine on üliaeglane. Niisama aeglane kui pärlite kasv on ka karpide endi kasv. Esimese eluaasta lõpuks

Loodusõpetus

docx

Referaat - Ebapärlikarp

Esimesed kaks aastat elavad karbid kuni poole meetri sügavusele liiva kaevununa. Kui nende koda on kasvanud juba 2 cm pikkuseks, siirduvad nad jõepõhja pindmisse liivakihti, alustades täiskasvanu elu. 1 Kümnendaks eluaastaks on karbielanik kasvanud kuue sentimeetri pikkuseks. Seejärel kasv aeglustub veelgi. 12 - 13 cm pikkused ebapärlikarbid on umbes 70 aasta vanused. 6 Pärlid Ebapärlikarbil on võime moodustada pärleid. Pärl on keemilises tähenduses kaltsiumkarbonaadi agregaat. Mantliõõne vigastuste või sinna sattunud võõrkehade ümber kujunenud pärlmutrikiht annab sageli pärlisarnase läikiva mügarakese, mida nimetataksegi ebapärliks. Sama pärlmutrikiht asub ka karbipoolmete siseküljel. Tasapisi sadestub pärlmutrit juurde, pärli mõõtmed kasvavad. Kuid see sadestumine on üliaeglane, sentimeetrise läbimõõduga pärl on kasvanud kolm-, nelikümmend aastat

Hüdrobioloogia

odt

Mereannid

TALLINNA TEENINDUSKOOL 011K Mereannid Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2007 Sisukord 1) Sisukord lk. 2 2) Austrid lk. 3 3) Seepia lk. 4 4) Kaheksajalg lk. 5 5) Vähid lk. 6 6) Teod lk. 7 7) Karbid lk. 8 8) Krabid lk. 10 2 Austrid Austrid on üks populaarsemaid töönduslike karpide perekondi ja kokku on neid pea 60 liiki. Arvatakse, et inimene tarvitas austreid toiduks juba kiviajal seda tõestavad ka vastavad leiud. Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana- Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris. Austrid elavad paras- ja troopikavöötme meredes 50-70 m sügavuses, moodustades seal kaljudel suuri kolooniaid, nn austripanku. Samas võivad nad kinnituda liiva- ja kivisegusele merepõhjale. Ühel ruutmeetril võib olla koos 2050 isendit, kogumikes või ka üksikult. Suuremad austri

Kokandus

doc

Vikerforell ja austrid

Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Vikerforell ja austrid Referaat Juhendaja:****** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................................3 Vikerforell ...................................................................................................................................................................................4 Välimus................................................................................................................................................................. 5 Levik ja elupaik............................

Kokandus

odt

Eesti rahvuskivist pärliteni

skulptuure.Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise-ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel. Lubjakivi ja marmori kasutati juba esiajaloos ehituskivina ja lubja saamise toor- ainena juba väga-väga ammu.Vanas Roomas ja Kreekas kasutati marmorit peamiselt arhitektuuris ja skulptuuris.Kustutamata lupja kasutati sideainena juba üle viie tuhande aasta tagasi. Pärlid -kivistunud kastepiisad Aineliselt koostiselt on pärl ja pärlmutter üks ja see sama.Täpsemalt-pärl on pärlmutrist koosnev moodustis,mis tekib limuste karpides erijuhtudel.Mõnede pärli- karpide läbimõõt ulatub 30-40 cm ja kaal 3-4 kiloni.Neid leidub peamiselt troopilise Austraalia rannavetes.Keskmiselt iga kolmekümnes karp sisaldab pärli. Pärlmutter koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadi (CaCO) vähepüsivast eri- mist aragoniidist (90%) ,mille koostises on 2-4% vett ja 4-6% orgaanilist ainet.Kuna ara-

Keemia

doc

Mereannid

1. SISUKORD 1 Sisukord .................................................................................. 2 2 Sissejuhatus ............................................................................ 3 3 Molluskid ............................................................................... 4 3.1 Karbid ............................................................................ 4 3.2 Teod ............................................................................... 5 3.3 Austrid ........................................................................... 6 4 Vähilised ja vähilaadsed ........................................................ 8 4.1 Homaar .......................................................................... 8 4.2 Langust .......................................................................... 9 4.3 Jõevähk ..............................

Toitumisõpetus

doc

Mereannid

TALLINNA TEENINDUSKOOL MEREANNID Referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2010 Sisukord Molluskid..............................................................................................................................3 Karbid................................................................................................................................3 Jõekarp...............................................................................................................................3 Järvekarbid........................................................................................................................ 4 Merekarbid........................................................................................................................ 4 Rannakarbid e. Sinimerekarbid.........................................................................................4

Toiduainete õpetus

Rohkem sarnaseid