KaugIda mussoonvaldkonnas raskendavad saagikoristust rohked sademed. Soojas parasvöötmes soojalembelised kultuurtaimed(riis,mais,päevalill, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamari) Lähistrooppilises vöötmes kuiv kliima, kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, talinisu, maisi. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Troopilises vöötmes suured kõrbed, põllumajandusega saab tegeleda oaasides: puuvilla,suhkruroogu, kohvipuud. Lähisekvatoriaalses vöötmes sademed ebaühtlased, kasvatatakse hirssi, maapähklit, puuvilla, riisi, banaane, kohvipuud, teepõõsast. Savannikarjamaadel kasvatatakse veiseid. Mullad pole viljakad. Ekvatoriaalses vöötmes väga niiske kliima, rohumaad pole üldse peaaegu, kasvatatakse õlipalme, kohvi ja kakaopuud. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes.
......................................................................9 Kasutatud materjalid....................................................................................................10 2 1 Botaaniline lühiiseloomustus Kohvipuu (Coffea) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast. Tuntakse umbes 40 liiki. Kohvipuud kasvavad troopikas, looduslikult eriti Aafrikas. Lehed on jagunematud. Valged või kreemjad jasmiinilõhnalised õied asetsevad ebasarikaina. Punases, kollases või mustas luuviljalises viljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba, mis botaanilises mõttes oad ei ole. Nende värv ulatub kollakashallist sinakasroheliseni. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse. Kohvipuu vili on korjamiseks küps umbes 8 kuuga
Kohvipuu Liisi Palu 10B Kohvipuu välimus Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. Kohvipuul on rootsuga lihtlehed. Lehelaba on läikiv. Leheseis on vastak. Abilehed võivad olla suured kuni väikesed. Vili on algul roheline, küpsedes muutub kollaseks ja siis kui vili on täielikult valmis on ta tumepunane. Kasvutingimused kasvumaad asuvad troopilises keskmäestikus 1000- 2000 meetri kõrgusel. Kasvutingimuste suhtes on kohvipuu nõudlik. Vajab aastas sademeid 2200-2300 mm ning pidevaid plusskraade.
Kohvi-ja kakaopuu Koostaja: Margaret Istsenko Juhendaja: Eve Torv JWG 8.A 2013 Kohvipuu Kohvipuu (Coffea) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast. Tuntumad liigid on araabia kohvipuu ja kongo kohvipuu. Välimus Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. q Kohvipuul on -rootsuga lihtlehed -läikiv lehelaba -vastak leheseis -suured ja väikesed abilehed viljad q Punases, kollases või mustas luuviljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse.ad olla kollakashallid või sinakasrohelised. Seemned võivad olla kollakashallid või sinakasrohelised.
Talv on lühike ja pehme ning seda taluvad ka külmaõrnad kultuurid. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, mitmeaastates istandikes tsitrulisi, teepõõsaid jms 8. Troopiline vööde Temperatuur ei lange kunagi alla 0'C. Neil aladel laiuvad maailma suurimad kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niisutavatel põldudel on võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipuud, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli ja lambakarjakasvatusega. 9. Lähisekvatoriaalne vööde On aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga (alla kuue kuu) savannides on põua tõttu sageli ikaldusi. Kasvatatakse põuakindlamaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal jms, niisutavatel aladel puuvilla või hirssi. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee või tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti.
Kongo Anna-Marie Kellner Kongo asukoht Kongo Kongo on riik Ekvatoriaal-Aafrikas. Kongo Demokraatlik Vabariik (KDV) on tohutult suur riik. Sel on huvitav ajalugu, palju loodusvarasid, rikkad kultuurid, helgema tuleviku lootus ja märkimisväärselt erinevad bantu rahvad. KDV-s elab tänapäeval vähe mitte-aafriklasi. Kongo Vabariik on eraldi riik, mis asub KDV läänepiiri ja Gaboni, Kameruni ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahel. Kuigi Kongo DV on loodusvarade poolest rikas on ta üks maailma vaesemaid riike. Poliitika 1960. aastal kuulutati Kongo sõltumatuks vabariigiks. 1964. aasta juulis loodi Rahvuslik Revolutsiooniliikumise Partei. 24. novembril 1965 tegi sõjaväe juht Mobutu eduka riigipöörde ja valitses Kongot presidendina järgmised 32 aastat. Imperialismimeelsete jõudude aktiviseerumisega kujunes Kongos 1968. aasta keskel terav sisepoliitiline kriis, mis lõppes Rahvusliku Revolutsiooninõukogu võimule tulemisega....
Sõna latte tuleb itaalia keelest ning tähendab piima. Latte art Väljend, millega viidatakse kujuntite, mida teevad baristad espresso-põhiste jookide pinnale. Esimene meetod on, kui kujundid tehakse valades vahustatud piima espressojoogi peale. Teine meetod on see, kui kasutatakse valmislõigatud Zabloone, mille abil tehakse näiteks kakaopulbriga espresso pinnale erinevaid kujundeid. Kohvipuud Kohvipuu kuulub madaraliste sugukonda. Kohvipuid arvatakse olevat 25-80 liiki. Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida-Aafrikast. Araabia kohvi kodumaaks loetakse Etioopia Kaffa maakonda, sellest tulenevad ka üle maailma levinud samakõlalised erikeelsed nimetused. Kõikidest kohvipuu liikidest vaid kaks - coffea arabica ehk araabika ja coffea canephora ehk robusta - on maailmaturul kaubandusliku tähtsusega. Kohvipuu
4.1.1 Põllumajanduslikult kasutatav territoorium Põllumajandusega tegeletakse praktiliselt terves Etioopias. Riigi territoorium on küll mägine, kuid siiski piisavalt viljakas teatud põllumajandus liikidega tegelemiseks. 4.1.2 Pinnamood Kuigi enamus Etioopiast on mägine, põhineb riigi majandus siiski põhiliselt põllumajandusel. Põhilised on sellised põllumajanduse liigid, millega saab edukalt tegeleda ka mägedes ja mägises piirkonnas(kohvipuud, loomakasvatus). 4.1.3 Kliima Kliima on lähisekvatoriaalne, eristuvad kuiv ja niiske periood. Kirdes, kõrbete ja poolkõrbete alal, troopiline ja kuiv Etioopia mägismaale iseloomulik kliima. Etioopia keskmine temperatuur juulis on umbes 8 24 kraadi vahel, kõrgemal mägedes 0-8 kraadi. Õhutemperatuur aga jaanuaris on 8-24 kraadini. Aasta keskmine sademete hulk on piirkonniti erinev. Mägedes sajab kuni 2000 mm aastas, vähem mägisemas piirkonnas sajab 100-1000 mm aastas
• Kohv valmistatakse kohviubadest (kohvipuu röstitud seemnetest), mis jahvatatakse pulbriks • Kohvijoomine sai alguse Etioopiast, Euroopasse jõudis 17.sajandil • Levinum kohviliik on araabika, teine on robusta • Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit • Suurim kohvitootja on Brasiilia KOHVIPUUD KOHVIOAD Erikohvid • Cappucino • Caffe Latte • Türgi kohv • Espresso • Café au lait • Iiri kohv • Americano • Café Crema • Cafe Mocha TÄNAN VAATAMAST!
aasta läbi põllukultuure kasvatada. *Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi, mullad viljakad. *Mandrilises valdkonnas on suur niiskusepuudus, lühike külm talv. *Idarannikute niiskes valdkonnas kestab vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, talv on lühike ja pehme. (nisu, mais, tubakas, tsitruselised, õlitaimi) 8)Troopiline vööde- seal maailma suurimad kõrbed, põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides (puuvill suhkruroog, datlipalmid,kohvipuud), kõrbekarjamaa- del tegeletakse kaameli-ja lambakasvatusega. 9)Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringi soe. Savannides põua tõttu ikaldusi, savannikarjamaadel veisekasvatus, mullad pole kuigi viljakad, kultuurtaimede mitmekesisus on suur: mais, banaan, puuvill, kohvipuud, teepõõsas, Aasias ka riis 10)Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad
põllukultuure kasvatada. *Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi, mullad viljakad. *Mandrilises valdkonnas on suur niiskusepuudus, lühike külm talv. *Idarannikute niiskes valdkonnas kestab vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, talv on lühike ja pehme. (nisu, mais, tubakas, tsitruselised, õlitaimi) 8)Troopiline vööde- seal maailma suurimad kõrbed, põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides (puuvill suhkruroog, datlipalmid,kohvipuud), kõrbekarjamaa- del tegeletakse kaameli-ja lambakasvatusega. 9)Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringi soe. Savannides põua tõttu ikaldusi, savannikarjamaadel veisekasvatus, mullad pole kuigi viljakad, kultuurtaimede mitmekesisus on suur: mais, banaan, puuvill, kohvipuud, teepõõsas, Aasias ka riis 10)Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad
Lühike, külm talv. Põllumajandus võimalik oaasides. Kasvatatakse kitsi, lambaid. Idarannikute niiske valdkond: rikkalikult sademeid. Veg.periood 8-11 kuud. 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsast jms. · Troopiline vööde: temp. ei lange alla 0°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus oaasides. Kasvatatakse suhkrurooga, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud. Kaameli- ja lambakasvatus. · Lähisekvatoriaalne vööde: aastaringselt soe. Sademed ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga: alla 6 kuu. Põua tõttu on ikaldused. Kasvatatakse hirssi, maapähklit, sisalit jms. Ka puuvilla, riisi. Väheviljakad mullad. Savannikarjamaadel veisekasvatus. Pika vihmaperioodiga: üle 6 kuu. Savannialadel taimekasvatus aastaringselt. 3 saaki. Mullad pole kuigi viljakad
Lloyd's Coffee House avati Londonis, seejärel saab nime Lloyd's of London, maailma tuntuim kindlustus firma. · 1686 avatakse Pariisis üks vanimaid restorane The Procope. · 1689 esimene Ameerika kohvik nimega London Coffee House avati Bostonis. · 1696 Holland istutas kohvi Jaavas. · 1710 Prantusmaal avastati ,,soki" meetod ja küllastatud kohv. · 1715 Prantsusmaa istutas kohvi Bourboni saarele(tänapäeval Reunion). · 1719 varastati kohvipuud hollandi Surinamist ja istutati prantsuse Guajaanasse. · 1720 Caffe Florian avati Veneetsias. Prantslane Gabriel de Clieu istutas kohvi Martinique saarel. · 1727 varastati kohvipuud prantsuse Guajaanast ja istutati portugali Brasiiliasse. · 1728 Sir Nicholas Lawes esitles kohvi Jamaicale. · 1780 Prantsuse Lääne-India istandused, peamiselt Dominikaani Vabariigis, olid maailma suurimad kohvitootjad. · 1800 avastati Prantsusmaal kohvi filter (ja kurnamine) koos Du Belloy kohvipotiga.
Sinna kuuluvad erinevad bantu rahvad nagu näiteks kongod, teked, kotad, bangid, keled jt. Üle poole rahvastikust tunnustab kohalikke hõimuusundeid. Loodus- ja maavarad Riigi keskosas on ulatuslik lavamaa, mida ümbritsevad mägised alad. Lavamaa moodustab osa peaaegu kogu riigi ala hõlmavast Kongo jõgikonnast ja seda katab vihmamets, valitseb soe ja niiske kliima. Kongol on oluline kulla-, vase-, hõbeda-, nafta- ja teemandivaru. Kasvatatakse eeskätt kohvipuud ja õlipalmi. Kasutatud allikad https://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0ahU KEwjk0K3KyM_TAhVEXiwKHdCKCFoQjRwIBw&url=https%3A%2F %2Fet.wikipedia.org%2Fwiki %2FKongo_Demokraatlik_Vabariik&psig=AFQjCNHLREanW_yIenNJkXZrWn4vP WBK_Q&ust=1493758068059951 https://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0ahU KEwih0rHXyc_TAhVCBywKHUJXDG8QjRwIBw&url=https%3A%2F %2Fkg.wikipedia.org%2Fwiki%2FRepubilika_ya_K
tsitruselisi, teepõõsas jne. · Troopilises kliimas on kõige enam soojust aastas. Temperatuur ei lange kunagi alla 0-i . Ka kõige jahedamatel kuudel jääb temperatuur 15-20 kraadi vahemikku ning aastane kõikumine piirdub viie kraadiga. Neil aladel laiuvad maailma suurimad kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niisutatavatel põldudel on võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. · Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga (alla kuue kuu) savannides on põua tõttu sageli ikaldusi. Kasvatakse põuakindlaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal jms, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee-ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti.
6 Kasvatatakse kitsi, lambaid. Idarannikute niiske valdkond: rikkalikult sademeid. Veg.periood 8-11 kuud. 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsast jms. · Troopiline vööde: temp. ei lange alla 0°C .S uur imad kõrbed. Põllumajandus oaasides. Kasvatatakse suhkrurooga, puu villa, datlipalmi, kohvipuud . Kaameli- ja lambakasvatus. · Lähisekvatoriaalne vööde: aastaringselt soe. Sademed ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga: alla 6 kuu. Põua tõttu on ikaldused. Kasvatatakse hirssi, maapähklit, sisalit jms. Ka puuvilla, riisi. Väheviljakad mullad. Savannikarjamaadel veisekasvatus. Pika vihmaperioodiga: üle 6 kuu. Savannialadel taimekasvatus aastaringselt. 3 saaki
värsket, niisket õhku. Kohvipuu nõuab keskmist temperatuuri 19-25 kraadi sooja.Kohvipuu ei kannata külma, kuid ei sure juhusliku külma öö tõttu. Kohvipuu vajab palju vett, nõudes aastaseks sajuhulgaks 1500 millimeetrit. Kohviistandused asetsevad 300-2000 m kõrgusel ekvaatori ümbruses. Kohvi saab koristada alates puu 5. eluaastast mitu korda aasta jooksul. Kohvipuu kasvab 5-8 meetri kõrguseks, kuid istandustes lõigatakse kohvipuud tavaliselt 2-4 meetri kõrguseks, et oleks lihtsam vilju korjata. Kohvipuu õitseb ja kannab vilju mitu korda aastas. Lehekaenlaist ilmuvad valged jasmiinilõhnalised õiekimbud. Algul rohelised viljad värvuvad järk-järgult tumepunaseks, meenutades kirssi. Punase kilega kaetud mahlase viljaliha sees on kaks hõbedase sarvkestaga kaetud seemet - kohviuba. Täiskasvanud puu annab kuni kolm kilo toorube. TOP 10 1. Brasiilia 2. Columbia 3. Indoneesia 4. Vietnam 5. Mehhiko
poolkõrbed. Põllumajandus oaasides, niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima alad 2-3 saaki aastas, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, sademeid palju, talv lühike, pehme. Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas TROOPILINE VÖÖDE · Aktiivsete temp. summa 11 000°C. · Suurimad kõrbed. · Põllumajandus vaid oaasides suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. · Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE · Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal....niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu,
viinamarjad, oliivid, tsitruselised, nisu, mais. 2. Mandrilised valdkonnas on suur niiskusepuudus. Põllumajandus on võimalik oaasides. Kõrbekarjamaadel kasvatakse kitsi ja lambaid. 3. Idarannikute niisekes valdkonnas kestab vegetatsiooniperiood 811 kuud, aastas saab 23 saaki. Kasvatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, teepõõsast jms. Troopilises kliimavöötmes laiuvad maailma suurimad kõrbed. Kasvatakse suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli ja lambakasvatusega. Lähisekvatoriaalses vöötmes langevad sademed ebaühtlaselt. 1. Lühikese vihmaperioodiga savannides on sageli ikaldusi. Kasvatakse hirssi, maapähklit ja sisalit. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee ja tuuleerosioonile või kivistutvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse veisekasvatusega. 2. Pika vihmaperioodiga savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt
Haritava maa kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest.Mullad on viljakas,ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni.Kasvatat. puuvilju,viinamarju,oliive,tsitruselisi jne.Troopilises vöötmes koguneb aasta jooksul kõige enam soojust(kuni 11000°C),kus temp. Ei lange kunagi alla 0°C.Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides ,kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale.Niisutavadel põldusel on võimalik kasvatada suhkruroogu,puuvilla,datlipalmi,kohvipuud jms. Mõõdukas parasvöötmes on vegetatsiooniperioodi pikkus viis kuud või rohkem.Mullad on kesmise viljakusega,üsna hästi haritavad,kuid kohati vajavad kuivendamist.Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele.Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobilikud.Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm,kautsuki,kohvi ja kakaopuu.Karjapidmist ohustab tsetsekärbes.Lähisekvatoriaalses
Suved on kuivad ja talved sademeterohked. Tegeldakse segapõllundusega. Lasvatatakse oliivipuid, tsitrusi, viinamarju. Kuivematel aladel puuvilla. Idaosas mussoonikliimas saadakse 2-3 saaki aastas. Kascatatakse riisi, teepõõsast tsiteusi, õlitaimi, nisu, mais, tubaks. Niiskemates alades kasvatatakse maapähklit, tsitrusi, teepõõsaid, riisi, puuvilla. Troopikavööde kõrge temperatuur, kuid ööpäeavane temperatuuri kõikumine on suur. Sademeid vähe. Kasvatatakse datlipalme, kohvipuud ja suhkruroogu, mida niisutatakse kunstlikult. Palju põllumajanduseks kõlbmatuid maid. Lähisekvatoriaalne vööde temperatuur on kõrge ja stabiilne aastaläbi. Sademete rikkas periood vaheldub kuivaga. Kasvatatakse hirssi, maapähkit, niisutatavatel aladel puuvilla ja riisi. Ekvatoriaalne kliimavööde kuumad ja niiseked õhumassid. Huumuse vaene muld, sest vesi peseb selle välja. Kasvatatakse kakao-, kautsiki-, ja kohvipuuid ning õlipalme. 1.2
saab tegeleda oaasides; kasvatatakse datlipalmi, puuvilla, suhkrurooga LÜHIKESE VIHMAPERIOODIGA LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE savannides põua tõttu sageli ikaldused; kasvatatakse põuakindlaid kultuure nt hirss, maapähkel, puuvill; väheviljakad mullad; erosioon PIKA VIHMAPERIOODIGA LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE taimekasvatusega saab tegeleda aastaringselt; mullad väheviljakas, saagikus väike; kasvatatakse kohvipuud, teepõõsas, mais, suhkruroog, riis EKVATORIAALNE VÖÖDE väga niiske kliima; peaaegu viljatud mullad; kasvatatakse banaani, kakaopuud, õlipalmi 4. Põllumajanduse mõju keskkonnale. metsa raie, soode kuivatamine hävitab ja muudab looduslikke ökosüsteeme muldade erosioon toitainete kadumine mullas ja nende viljatuks muutumine ülekarjatamine rikub pinnast, kõrbealade laienemine
Tegeletakse ka metsaraiumisega- metsades kasvab väärtuslike puid, millest tehakse hinnalist mööblit. Kasvatatakse vürtse (nelk, muskaatpähkel) ning koprat- toiduainetetööstuse tähtsat toorainet. Kopra on kookospähklite kuivatatud sisu, millest pressitakse kookoserasva. Sellest valmistatakse margariini ja seepi. Veel kasvatatakse bataati (magus kartul), maniokki (tärkliserikas mugultaim), suhkruroogu, saagopalmi (sulgjate lehtedega palm), õli- ja kookospalmi, banaane, kohvipuud, kakaopuud ja vürtse. Omaette tööstusharuks on vihmametsade piirkonnas kautsuki tootmine. Heveapuu mahl sisaldab keskmiselt 30% puhast kautsukki, mida puudesse lõigatud omalaadsetest sälkudest kogutakse. Vihmametsades leiduvaid taimi ning nende koort, lehti ja vilju kasutatakse veel ka muul otstarbel. Siit saadakse park- ja värvaineid, kogutakse korki, valmistatakse ravimeid jms. 10
poolkõrbed. Põllumajandus oaasides, niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima alad 2-3 saaki aastas, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, sademeid palju, talv lühike, pehme. Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas TROOPILINE VÖÖDE Aktiivsete temp. summa 11 000°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus vaid oaasides suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal....niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu,
vihmane talv, kuum põuane suvi, viljakad mullad, vihm põhjustab mullaeriosooni, puuviljad, viinamarjad, oliivid, tsitruselised, mitmeaastased istanduskultuurid mandriline valdkond kuiv, kõrbed ja poolkõrbed, lühike külm talv, põllumajandus võimalik oaasides, idarannikute niiske piirkond 8-11 kuud, 2-3 saaki, nisu, mais, riis, tubakas, teepõõsad, tsitruselised Troopiline vööde kõige jahedam 15-20 kraadi, kõrbed, oaasid, suhkruroog, puuvili, kohvipuud, kaameli ja lambakasvatus Lähisekvatoriaalne vööde aastaringi soe, ebaühtlased sademed, Lühikese vihmaperioodiga savann põua tõttu ikaldus, hirss, maapähkel, väheviljakad mulla, vee- ja tuuleeriosoon, Pika vihmaperioodiga (üle kuue kuu), kuni kolm saaki, mullad pole viljakad, mais, banaan, puuvili, kohvipuud, teepõõsas, riis Ekvatoriaalne vööde väga niiske, peaaegu viljatud mullad, õli, palmi, kohvi ja kakaopuud, maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes,
Ligi 10% kogu p]llumajanduslikult kasutatavast maast kasutataskse taimekultuuride kasvatamiseks. P]llumajandus toimub peamiselt riigi l]una ja ida osas, sest p]hja pool laiub Amazonase vihmamets.Mullad on Brasiilias viljakad, peamiselt esinevad seal punamullad. [leharimist Brasiilias ei esine. Riik toetab p]llumajandust tugevalt ja ligi 8% kogu elanikkonnast tegeleb p]llumajndusega. Brasiilia p]llumajanduses on p]hir]hk taimekasvatusel. Peamisteks kasvatatavateks on kohvipuud, mais ja puuviljad. Brasiilia on ka [ks suurimaid maisi kui ka kohvi tootjaid maailmas. (http://www.annaabi.ee/Brasiilia-p%C3%B5llumajandus-m17272.html) Kalandus Peamiselt p[[tavad liigid: Krevett Homaar Tuunikala M]]kkala (http://www.thefishsite.com/articles/391/brazil-fishery-products-annual-report-2008) Peamiselt toimub p[[k Atlandi l]una rannikul. Alles on ka p[[djaid, kes tegelevad kalndusega
Kohvi ajalugu Kohv võeti läänemaailmas lõplikult omaks paarsada aastat tagasi. Kuigi see tundub aukartust äratava ajana, on kohv leiva, juustu ja või kõrval, mis on meie toidulaual olnud juba tuhandeid aastaid, siiski uustulnukas. 17. sajandile eelnev kohviajalugu paistab silma värvikate lugudega. Kohvipuu marjade ergutava toime avastamise kohta pakutakse tervet hulka legende. Ühel meelel ollakse vaid selles, et esimesed metsikult kasvavad kohvipuud leiti Kaffa provintsis Abessiinias, mis praegu kannab Etioopia nime. Mitmete legendide keskpunktis on karjus Kaldi ja tema kitsed, kes pärast senitundmatu puu marjade söömist olevat kuni õhtuni kepselnud ja tantsinud. Millal see toimus, pole võimalik täpselt tuvastada, kuid ajaloolased peavad selleks 7. või 8. sajandit pKr. Umbes samast ajast pärineb ka araabiakeelne ürik, mis kinnitab kohvipuude kasvatamist Abessiinias. Dokument
peamiselt riigi lõuna ja ida osas, sest põhja pool laiub Amazonase vihmamets. Mullad on Brasiilias viljakad, peamiselt esinevad seal punamullad. Üleharimist Brasiilias ei esine. Riik toetab põllumajandust tugevalt ja ligi 8% kogu elanikkonnast tegeleb põllumajandusega. 6 Brasiilia põllumajanduses on põhirõhk taimekasvatusel. Peamisteks kasvatatavateks on kohvipuud, mais ja puuviljad. Brasiilia on ka üks suurimaid maisi kui ka kohvi tootjaid maailmas. (http://www.annaabi.ee/Brasiilia-p%C3%B5llumajandus-m17272.html) Kalandus Peamiselt püütavad liigid: Krevett Homaar Tuunikala Mõõkkala (http://www.thefishsite.com/articles/391/brazil-fishery-products-annual-report-2008) Peamiselt toimub püük Atlandi lõuna rannikul. Alles on ka püüdjaid, kes tegelevad
Laoses toodetakse 1.4 mrd kWh elektrienergiat, millest 25% müüakse Taisse (Tai oluline vooluallikas, Laose oluline ekspordiartikel), 95% elektrist toodetakse veejõujaamades. Väheses koguses kaevandatakse erinevaid mineraale ja maake, väliskompanid teevad naftauuringuid. Suuri tööstusettevõtteid Laoses pole, keskmisi on vähe, valdavad on väikeettevõtted ja käsitöökojad. Peamine toidukultuur on riis, vähem ka teised köögiviljad (mais, sibul, kartul jt). Kasvatatakse ka kohvipuud ja tubakat ning puuvilla, ka apelsini- ja mandariinipuid. Väetise vähesuse tõttu on saagikus väike. Loomakasvatus on Laoses teisejärguline, kasvatatakse veiseid ja sigu, kanu ja parte. Jõgedest püütakse kala. 90% töötavatest laodest on hõivatud põllumajandusega. Väliskaubanduses kulub impordi peale 550 mln, samal ajal kui ekspordiga teenitakse ainult 380 mln (2005). Sisse ostetakse peamilselt masinaid, tarbekaupu ja
kuud, saab aastas 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme ja kasvatatakse nisu,maisi,riisi, tubakat, õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsast jne. · Troopiline vööde kõige enam soojust kogub troopilises vöötmes, temp ei lange kunagi alla 0. Neil aladel kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides. Niisutatavatel põldudel võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. · Lähisekvatoriaalne aastaringselt soe, sademed ebaühtlased. * Lühike vegetatsiooniperiood (alla 6 kuu) sageli ikaldused, kasvatatakse põuakindlaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal jms, niisutatavatel alatel puuvilla või riisi. Mullad kivistuvad hõlpsasti. Peamine veisekasvatus. * Pika vihmaperioodiga (üle 6 kuu) taimekasvatus aastaringne. Saab isegi 3 saaki, koristuspind üldpinnast märksa suurem. Mullad pole kuigi viljakad, saagikus väike.
Pärnu 2010 Sisukord 1. Kohviajalugu 2. Kohvi valmistamine 3. Liigid 4. Kohvi mõju 5. Kohvipuu Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu kasvatamiseks on sobivaimad kõrgendikud ja madalate mägede nõlvad, mitte kõrgemal kui 2000 üle merepinna. Loomulikult kasvab kohvipuu 58 meetri kõrguseks, ent istandustes lõigatakse kohvipuud tavaliselt 24 meetri kõrguseks, et oleks lihtsam vilju korjata. Kohvipuu õitseb ja kannab vilju mitu korda aastas. Lehekaenlaist ilmuvad valged jasmiinilõhnalised õiekimbud. Algul rohelised viljad värvuvad järkjärgult tumepunaseks, meenutades kirssi. Punase kilega kaetud mahlase viljaliha sees on kaks hõbedase sarvkestaga kaetud seemet kohviuba. Täiskasvanud puu annab kuni kolm kilo toorube. Kohvipuu liike tuntakse üle poolesaja, kuid peamised on kolm botaanilist liiki.
Tsitruseliste, oliivipuude kasvatamise, viinamarja istanduste ala. Loomakasvatusega selles vööndis tegeletakse vähe, mägedes kasvatatakse veidi kitsi ja lambaid. 1 Troopiline kõrbe/mussoonide ala. Haritav maa-ala asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa, kus võib aastas 3 saaki saada. Kasvatatakse nisu, puuvilla, datleid, kohvipuud, suhkruroogu. Kõrbed on põllumajanduseks kõlbmatud. Lähisekvatoriaalne õhutemperatuur on läbi aasta kõrge ja suhteliselt ühtlane, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Põllumajanduslikult on seal head tingimused. Suurema osa kliimavöötmest hõlmab savannivöönd, kus kasvatatakse hirssi, maapähklit, niisutavatel aladel puuvilla ja riisi. Savannikarjamaadel karjatatakse veiseid. 3.Iseloomusta põllumajanduse osatähtsust tööhõives ja SKT-s maailma eri piirkondades.
Lähistroopiline kliimavööde põllumaad palju, selle kvaliteet sõltub sademete hulgast. Seal tegeldakse sega põllundusega (oliivipuud, tsitrulised, viinamarjad). Kuiv lähistroopilistel aladel puuvillapõõsaid. Mussoonkllima aladel riis, teepõõsad, tsitrulised, õlitaimi, nisu, mais, tubakas. Troopika vööde temperatuur kõrge, ööpäeva temperatuuri kõikumine suur, sademeid vähe. Kasvatatakse datlipuid, kohvipuud, suhkruroogu. Kõrbealad põllumajandusele kõlbmatud. Lähisekvatoriaalne vööde temperatuur aastaringselt kõrge, ühtlane. Sademeid toovad passaadid. See tingib taimekavastuse aastaajalise rütmilisuse. Savannivööndis hirssi, maapähklit, niisutatavatel aladel puuvilla, riisi, veisekvastus. 4 Vaata lisa 4 Ekvatoriaalne kliimavööde kuumad ja niisked õhumassid. Temperatuur kõigub vähe. Huumusevaesed alad. Vähem põllumaad
Ka kõige jahedamatel kuudel on temperatuur 15-20°C vahemikus Vegetatsiooniperiood 12 kuud! ning aastane kõikumine piirdub viie kraadiga. Neil aladel levivad maailma suurimad 2-3 saaki aastas! kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niisutavatel põldudel on võimalik kasvatada suhkrurooga, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. LÄHISEKVATORIAALNE On aastaringselt soe, kuid sademeid langeb ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga VÖÖDE (alla kuue kuu) savannides on põua tõttu sageli ikaldusi. Kasvatakse põuakindlamaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal jms, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Vegetatsiooniperiood 12 kuud
lambaid, kohati haritakse põldu. Toiduks kasvatatakse uba, teraviljadest maisi, hirssi ja sorgot ning mugulviljadest bataati ehk maguskartulit, maniokki ja jamssi. Põlluviljade saagikust kahandab kuival aastaajal sageli esinev põud. Savanni looduslikud tingimused sobivad ka õlipalmi, maapähkli, ananassi, tubaka ja puuvilla kasvatamiseks, mida suurtes istandustes tehaksegi. Madalate alade savannides ning mäenõlvadel kasvatatakse teepõõsast ja kohvipuud. Nandu Kohvipuu 7 Troopilise mandrilise kliima diagramm Troopilise merelise sademete diagramm 8 Kasutatud kirjandus Pilt. Internet: http://zoologicalwildlifefoundation.com/uploads/images/Animals%20/Ungulates/Dromedary- Camel.jpg Pilt
viinamarjad, oliivid, tsitruselised, nisu, mais. 2. Mandrilised valdkonnas on suur niiskusepuudus. Põllumajandus on võimalik oaasides. Kõrbekarjamaadel kasvatakse kitsi ja lambaid. 3. Idarannikute niisekes valdkonnas kestab vegetatsiooniperiood 811 kuud, aastas saab 23 saaki. Kasvatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, teepõõsast jms. Troopilises kliimavöötmes laiuvad maailma suurimad kõrbed. Kasvatakse suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli ja lambakasvatusega. Lähisekvatoriaalses vöötmes langevad sademed ebaühtlaselt. 1. Lühikese vihmaperioodiga savannides on sageli ikaldusi. Kasvatakse hirssi, maapähklit ja sisalit. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee ja tuuleerosioonile või kivistutvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse veisekasvatusega. 2. Pika vihmaperioodiga savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt
4) Lähistroopiline kliimavööde temperatuur ja sademete hulk aasta jooksul muutub suures ulatuses. Põllumaad on palju, kuid selle kvaliteet on sõltuv sademete hulgast. Nendel aladel tegeletakse segapõllundusega. Seal kasvatatakse oliivipuid, tsitrusi, viinamarju, puuvillapõõsad, riis, teepõõsas ja ka parasvöötme kultuure(nisu, mais, tubakas). 5) Troopikavööde Põllundusega tegeletakse üksnes oaasides. Kasvatatakse datlipalme, kohvipuud ja suhkruroogu. Tegeletakse ka rändkarjakasvatusega. 6) Lähisekvatoriaalne vööde Õhutemperatuur läbi aasta kõrge ja suhteliselt ühtlane. Sademerikas periood vaheldub põuaga. Suurema osa kliimavöötmest hõlmab svannivöönd, kus kasvatatakse hirssi, maapähklit, niisutatavatel aladel puuvilla ja hirssi. Karjatatakse veiseid. 7) Ekvatoriaalne kliimavööde murenemine ja mulla teke on intensiivne, kuid tugevad vihmad uhuvad toitained mullast minema
.......................................................................... ............................................................................................................... Valge tee- kõige naturaalsem, kõige vähem töödeldud tee Teelehed on fermentatsiooni (kääritamise) välistamiseks kergelt aurutatud ja kuivatatud, seetõttu vajab valge tee ka pikemat valmimisaega (7 min) Punane tee- ,,Oolong" (Hiina, Taiwan)- teelehed punase, rohelise triibulised KOHV Robusta ja Arabica- kohvipuud 1. Saagi koristus-aastaringselt 2. Kuivatamine 3. Marjade koorimine ja poleerimine 4. Sorteerimine ja pakkimine ning suunamine vabrikutöötlemisele 5. Kohvi laagerdumine 1-10 aastat 6. Kohvi röstimine 180-2000C juures 7. Kohvi jahvatamine 8. Valmiskohvi pakkimine PIIM JA PIIMATOOTED ..........................................-on rasva (koore) eraldamine tsentrifugaaljõu abil .........................................
Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsaid. (Uruguay, Lõuna- Aafrika Vabariik, Kagu-Austraalia) 5. Troopiline vööde- soojust kuni 11000 kraadi, vöödetest kõige soojem. Temperatuur ei lange kunagi alla 0. Neil aladel leiduvad maailma suurimad kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niisutatavatel põldudel on võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. (Egiptus, Saudi-Araabia, Algeeria) 6. Lähisekvatoriaalne vööde- aastaringselt soe, kuid ebaühtlased sademed. (Brasiilia, Nigeeria, India) 6.1 Lühike vihmaperiood (alla kuue kuu)- savannides põua tõttu sageli ikandused, kasvatatakse põuakindlamaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsalt
energiat. Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti kogu piirkonnas. Mungad kuulsid sellest hämmastavast marjast ja hakkasid neid kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Nad panid marjad vette, sõid need ära ja jõid ka vedelikku, et palve ajal üleval püsida. Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida-Aafrikast. Araabia kohvi kodumaaks loetakse Etioopia Kaffa maakonda, sellest tulenevad ka üle maailma levinud samakõlalised erikeelsed nimetused. Kohvipuud on igihaljad 3-6 m kõrguseks kasvavad taimed madaraliste sugukonnast. Tumerohelised lehed on 10-15 cm pikad ja 4-9 cm laiad. Õied on jasmiinilõhnalised, valged ja aromaatsed. Viljad on värvuselt säravpunased, lihakad kuni 1,5 cm pikkused, sisaldades kahte seemet (kohviuba). Ühelt puult võib saada 4-5 kg vilju.Esimese saagi annab kohvipuu 4-6 aastaselt. Saaki koristatakse mitu korda aastas ja seda seni, kuni puu saab 25 aastaseks. http://www.gurmans.ee/index3.php?
niiskes valdkonnas sademeid rikkalikult, vegetatsiooni periood 8-11 kuud, saab aastas 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme, seda taluvad isegi külmaõrnad kultuurid. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, mitmeaastastes istandikes tsitrulesi, teepõõsast jms. troopilises vöötmes - temp ei lange alla nulli (jahedaim 15-20kraadi), aastane kõikumine 5kraadi, laiuvad suurimad kõrbed, pm ain oaasides, niisutavatel põldudel võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud. Tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. Lähisekvatoriaalses vöötmes - aastaringi soe, sademed langevad ebaühtlaselt, savannides sageli põuatõttu ikaldus, põuakindlamaid kultuure kasvatatakse (hirss, maapähkel, sisal jms), niisutavatel aladel puuvilja või riisi. Ekvatoriaalses vöötmes - väga niiske kliima, viljatud mullad sitt pmseks. Peamiselt istandused, taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautsuki-, kohvi- ja kakaopuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes
Mandrilisedalad- Looduslikult seal kõrbed, poolkõrbed. Põllumajandus oaasides, niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima alad – 2-3 saaki aastas, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, sademeid palju, talv lühike, pehme. Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas TROOPILINE VÖÖDE Aktiivsete temp. summa 11 000°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus vaid oaasides – suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad –sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal….niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu,
Mandrite idaosa mussoonkliimas saadakse 2-3 saaki aastas . Kasvatatakse riisi , teepõõsast , tsitrusi , õlitaimi aga ka parasvöme kultuure . Niiskel lähistroopikas kasvatatakse maapähklit , tsitrusi , teepõõsast , riisi ja puuvillapõõsast . 5. Troopikavöde on kõige väiksema pilvisusega ja suurima maapinnale langeva päikesekiirguse aastasummaga piirkond . Kasvatatake peamiselt datlipalmi , kohvipuud , ja suhkruroogu , mis vajavad kunstliku niisutust . Suuremad kõrbed on põllumajanduslikult kõlbmatud . Põllumajandusega tegeletakse ainult oaasides . 6. Lähisekvatoriaalses vöötmes on õhutemp . Läbi aasta kõrge ja suhteliselt ühtlane . Suurema osa kliimavöötmest hõlma savannivöönd , kus kasvatatakse hirssi , maapähklit , niisutatavatel aladel puuvilla ja riisi . Savannikarjamaadel karjatatakse veiseid .
kultuurtaimi(redis,oder),parasvöötmes-põllumajandusliku maad kõige rohkem,teravili, lähistroopilises põllumaad palju kuid selle kvaliteet on sõltuvad sademete hulgst ja aastasisesest jaotusest väga erinev,oliivid,tsitrused,viinamarjad,puuvill,riis,teepõõsas,tsitrus,õlitaimed,nisu,mais,tubaka s,maapähkel,troopikavööde on kõige väiksema pilvisusega ja suurima maapinnale langeva päikesekiirguse aastasummaga piirkond,datlipalmid,kohvipuud,sukruroog,lähisekvatoriaalses võõtmed-taimekasvatuse aastaajaline rütmilisus,hirss,maapähklel,puuvill,riis,veised,ekvatoriaalse kliimavõõtmed kautsuk,kakao,kovipuu,õlipalm. Intensiivne põllumajanduse puhul saavutatakse toodangu kasv väikesel maa-alal mahutades sinna palju kapitali,kasutades vähe tööjõudu ja rohkelt väetisi.(põhja riigid kuid ka lõuna riikide tihedalt asustatud riisikasvatuspiirkonnad)) Ekstensiivse põllumajanduse puhul tagatse toodangu
Läks mõni aeg kuni kohv prantsustus. Kohvikutest kujunesid avalikud kooskäimise kohad, kus sai kombeks istuda kohvikus, juua kohvi, rääkida poliitikast või muidu vestelda. Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu kasvatamiseks on sobivaimad kõrgendikud ja madalate mägede nõlvad, mitte kõrgemal kui 2000 üle merepinna. Loomulikult kasvab kohvipuu 5-8 meetri kõrguseks, ent istandustes lõigatakse kohvipuud tavaliselt 2-4 meetri kõrguseks, et oleks lihtsam vilju korjata. Kohvipuu õitseb ja kannab vilju mitu korda aastas. Lehekaenlaist ilmuvad valged jasmiinilõhnalised õiekimbud. Algul rohelised viljad värvuvad järk-järgult tumepunaseks, meenutades kirssi. Punase kilega kaetud mahlase viljaliha sees on kaks hõbedase sarvkestaga kaetud seemet - kohviuba. Täiskasvanud puu annab kuni kolm kilo toorube. Kohvipuu liike tuntakse üle poolesaja, kuid peamised on kolm botaanilist liiki
peenestamise teel. On sokolaadiglasuuriga, vahvlikorpusega, sufleega, puuvilja ja pähkli korpusega, piimaga, koorega ja närimiskompvekke. JOOGID Jooke on mitmesuguseid ja erineva klassiga. Jooke tarbitakse ka erinevatel põhjustel. Mitte alkohoolsed joogid(Kohvi, tee, mahlad ja gaseeritud joogid) Kohv on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Kohvi on kahte liiki Araabika ja robusta. Kohvipuud kasvavad üle maailma kitsas subtroopilises vöötmes umbes 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Kohvitaim on pärit Etioopiast. Suurimad kohvitootjamaad on Brasiilia, Colombia ja Vietnam. Kohvitaim vajab kasvamiseks palju vihma, umbes 1500-2000 mm aastas. Kohvitaim on väga külmakartlik. Kohvitaim võib kasvada kuni 10 m kõrguseks. Kohvitaimed õitsevad erinevatel aegadel: araabika pärast vihma ja robusta korrapäratult. Kohvimari on kirsisuurune ja värvub
annaabi.ee 
