KOHUSTUSE RIKKUMINE VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks selle täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise esimeseks tunnuseks on seega juba olemasolev võlasuhe, mis VÕS § 2 kohaselt defineeritakse kui õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumise kindlakstegemisel tuleb hinnata kohustuse sisu ja tegeliku olukorra vahelist seost. Kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad, siinjuures ei ole tähendust kas tegemist on olulise rikkumisega või mitte (kõrvalkohustus), tähtis on rikkumise fakt. Järelikult VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumise tunnusteks 1) võlasuhte olemasolu; 2) võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, mis seisneb kohustuse sisu ja tegeliku olukorra erinevuses...
1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lep...
Võlaõigus RAHALISE KOHUSTUSE TÄITMISE NÕUE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 108 lg 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv kohustus. • TsÜS § 67 lg 2: lepingu definitsioon. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. • VÕS § 16 lg 1: ofert. • VÕS § 20 lg 1: aktsept. • VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikad. 2. Kohustuse rikkumine. • VÕS § 100: rikkumise definitsioon. • VÕS § 76: kohustuse täitmise kirjeldus. • VÕS § 77: kohustuse täitmise nõutav kvaliteet. 3. Võlgniku vastutus. • VÕS § 103 lg 1: eeldatakse, et võlgnik vastutab. • VÕS § 103 lg 2: vabandatav ainult juhul, kui rikkumist tingis vääramatu jõud. Eelduste kontroll: Järeldus: Võlaõigus MITTERAHALISE KOHUSTUSE TÄITMISE NÕUE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 108 lg 2 Nõude eeldused: 1. Kehtiv ...
09.02 Irene Kull Peeter Viirsalu: [email protected] Võlaõigus: tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia. VÕS §150 Kaaskäendajad Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002 VÕS- 01.07.2002 AÕS- 01.12.1993 PerekS- 01.07.2010 PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel. Võlgnik- isik, kellel on kohustus võlg t...
Lepingulised suhted väikeettevõtluses Õiguse allikad • Lepingulisi suhteid reguleerivad muuhulgas: • Tsiviilseadustiku üldosa seadus (RT I 2002, 35, 216) Seadus sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted • Võlaõigusseadus (RT I 2001, 41, 487) Seaduse eesmärgiks on reguleerida lepingulis suhteid isikute vahel • Tarbijakaitseseadus (RT I 2004, 13, 86) Seaduse eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseaduse ülesehitus • Võlaõigusseadust (VÕS), saab jagada kaheks: • Üldosaks (sisaldab üldisi norme, mis on kohaldatavad kõikide lepingute suhtes); • Eriosaks (sisaldab erinorme ehk konkreetseid õigusi ja kohustusi, mida pooled peavad täitma); • VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: • Lepingud; • Lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhte olemus • Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), on võlasuhteid käsitlev õigus. • Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, ...
TÖÖLEPINGUSEADUS Õiguse alused 26.10.2010 Töötaja vastutuse piirangud: · Kohustuste rikkumine on võlasuhtest tulenevalt kohustuste mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine · Õiguskaitsevahendite kohaldamine VÕS §101 lg 1 alusel MIDA SAAB NÕUDA? · Kohustuste täitmise nõudmine · Õigus kohustuste täitmisest keelduda · Kahju hüvitamine nii varalise kui mittevaralise kahju korral · Varalise vastutuse kokkulepe (alati kirjalikus vormis) NB! Isik vastutav süüst olenemata! o Ruumiliselt, ajaliselt, esemeliselt, mõistlikult ja töötajale ära tuntavalt piiritletud o Ligipääs vaid kindlatel isikutel o Kokkulepitud rahalise vastutuse ülempiir Töölepingu lõppemine: · Töösuhte lõpetamisel kokkuleppega · Tähtaja möödumisel · Töötaja surmaga · Fü...
Töölepingu lõppemine Korraline ülesütlemine - TLS §85 Lubatud ainult töötajale. Eelkõige tähtajatu TL puhul, tähtajalise TL puhul lubatud vaid asendamiseks sõlmitud ...
Tallinna Majanduskool RP089 Eksami küsimused: 1. Kas tänasel päeval on võimalik osta asja ilma lepingut sõlmimata? Palun põhjendage oma seisukohta! Vastus: - Tänapäeval ei saa osta asja ilma lepingut sõlmimata (leping ei pea kindlasti kirjalik olema see võib olla ka suuline). Tihti sõlmivad isikud omavahelisest suhetes müügilepinguid selle peale mõtlemata ja endale aru andmata, et nad sõlmisid mingi lepingu ja et lepingu sõlmimisega kaasnevad erinevad juriidilised õigused ja kohustused) (N: autole kütust ostes). Võlaõigusseadus: Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (§ 8. Lepingu mõiste). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samut...
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 II seminar Võlasuhte tekkimine lepingueelsetest läbirääkimistest ja eellepingust Teemad 1. lepingueelsed läbirääkimised; 2. läbirääkimistest tekkivate kohustuste sisu (kaitsekohustused); 3. lepingueelne vastutus; 4. eelleping. Tudengi teadmised ja oskused: 1. tunneb ära lepingueelsed läbirääkimised ja teab, millised on läbirääkimistest tulenevad kohustused; 2. teab, milliseid nõudeid võib läbirääkimistest esitada järgmistel asjaoludel: 2.1. läbirääkimiste tulemusel lepingut ei sõlmita; 2.2. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave on muutunud lepingu sisuks; 2.3. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave ei ole muutunud lepingu sisuks; 2.4. leping sõlmitakse ja leping on tühine (VÕS § 15); 3. tunneb ära eel...
V seminar Õiguskaitsevahendid (II). Taganemine ja ülesütlemine Teemad 1. Taganemise mõiste ja liigid. Tarbija taganemisõigus 2. Taganemise materiaalsed eeldused ja formaalsed tingimused 3. Ülesütlemise mõiste. Kestvuslepingu mõiste. Ülesütlemise liigid. 4. Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed tingimused 5. Kohustuste vahekorra muutumine (VÕS § 97) Tudeng tunneb ja teab: 1. miks tuleb eristada taganemist ja ülesütlemist ning eristamise alust (ajalooline ülevaade) 2. taganemise ning ülesütlemise materiaalseid eeldusi ja formaalseid tingimusi (õkv skeem); erinevused ja samade sätete kohaldamine 3. milline on oluline rikkumine, kuidas sisustatakse olulist rikkumist kohtupraktikas 4. milline on poolte lepinguvabadus taganemisõiguse (alused ja kord) reguleerimisel ja selle piirangud 5. taganemisavaldus...
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale). Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele. Leping on ...
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale). Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele. Leping – on ...
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid ja...
Ostu-müügi lepingu analüüs ostja seisukohalt Negatiivsed punktid ostjale: 1.) Punkt 1, on küll nimetatud kaup, aga ei ole ära toodud tingimusi, millele ta vastama peaks. Pesumasina ja tema kvaliteedi kirjeldus ning lisade jne kajastamine lepingus võimaldaks Müüja kohustuste rikkumisel Ostjal kohaldada õiguskaitsevahendeid tuginedes lepingule. Vastasel juhul lähtutaks küll sellest, et kaubal peavad olema samasugused omadused, mis on samaväärsel asjal, aga alati ei pruugi aluseks võetav asi olla siiski võrdväärne. Lisaks ei võimalda see punkt ostjal teostada tal lasuvat ülevaatamise kohustust, kuna viimane on suunatud sellele, et kontrollida, kas kaup vastab lepingutingimustele või mitte (kas kaubal esineb puudusi). Siin saab Ostja taas kontrollida ainult kauba vastavust samaväärsele asjale. 2.) Punkt 2, kus on ära toodud küll Ostja poolt kohustuste rikkumisel makstav viivise tasu, aga kui näiteks hoopis Müüja viivitab ...
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus - Leping kujuneb vähemalt kahe osapoole vahel, kus lepingu sõlmimine on vabatahtlik ning millega on nad kohustatud tegema midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte - 1. 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2. 2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õigl...
Hinna alandamine Täiendav kaasus 2019/2020 Suurbritannias pikka aega elanud ja töötanud Mart otsustas 2019 kevadel Eestisse tagasi kolida. Mart leidis kinnisvaraportaalist tema ootustele vastava korteri Tallinna vanalinnas. Mart lendas ka korra Eestisse, käis päeval korteriga tutvumas ja järgmises päeval sõlmis notariaalse võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Korteri müügihind oli 145 000 eurot ning kuna Mart oli hoolega raha kogunud, ei pidanud ta pangalaenu võtma ning tasus korteri eest müüjale OÜ-le Luxx Estate notari deposiidi vahendusel. Korteri võtmed sai Mart kätte pärast müügilepingu sõlmimist samal päeval. Kuigi Mart väga soovis Eestisse tagasi kolida, pidi ta siiski kuus kuud veel Suurbritannias viibima pooleliolevate projektide lõpetamiseks. 2019. detsembris jõudis Mart lõpuks Eestisse ning esimesel ööl enda korteris ööbides avastas ta, et korte...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Võlaõiguse arvestus Kodutöö Juhendaja: TALLINN 2016 Küsimused: 1. Kuidas toimub kohustuste täitmine (millistele tingimustele peame kohustuste täitmisel tähelepanu pöörama) ja kas kohustuste täitmine tähendab nõuetekohast täitmist? Palun põhjendage oma seisukohta! 2. Kuidas toimub lepingu lõpetamine ning mille poolest erineb lepingust taganemine lepingu ülesse ütlemisest? 3. Kuidas toimub õiguskaitsevahendite kohaldamine kohustust rikkunud isiku suhtes ehk mida tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamiseks teha? 4. Millal saab nõuda kahju hüvitamist ja kuidas toimub tekkinud kahju hüvitamine? 5. Palun selgitage, mida tähendab kõrvalkohustus ning millal saab nõuda leppetrahvi? 6. Millal ja kuidas on võimalik lepinguid lõpetada ning mille poolest erineb taganemine ülesütlemisest? Vastused: 1. § 76. Kohustuse täitmine (1) Kohustus tuleb täita ...
Töötajate usaldusisik, tema õigused ja kohustused Usaldusisik on töötaja, kes on valitud töötajate esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Usaldusisik ja tööandja teevad koostööd, võttes arvesse töötajate ja tööandja õigusi kohustusi ja huve. Usaldusisikul on õigus tutvuda töökorraldusega, saada tööandjalt teada oma ülesannete teavet, pidada läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimisest. Neil on ka õigus saada koolitus oma ülesannete täitmiseks, ning kaasata eksperte oma ülesannete täitmisel. Usaldusisiku kohustuste hulka kuulub ossalemine informeerimisel ja konsulteerimisel, vahendama teavet tööandjale ja töötajatele. Nad peavad jälgima töötingimuste täitmist ning andma tööandjale teada kui on toimunud mingi rikkumine, seda rikkumist võib teatada ka tööandja tegevuskohajärgsele tööinspektorile. Nad aitavad kaasa tööharu hoidmisel, ning teevad koostööd ametiühingu usaldusisiku,...
Lahendus Selleks, et pooled saaksid kasutada lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, tuleb tuvastada eeskätt, kas tegemist on lepingulise suhtega. Kuna kaasuse tekstist tuleneb üheselt, et pooled sõlmisid läbirääkimisi pidamata hankelepingu nr AB 123/223/323, mille hinnaks oli 304 900 eurot, siis saab tõdeda, et poolte vahel on kehtivalt sõlmitud hankeleping. Lisaks puuduvad kaasuses asjaolud, mis viitaksid sellele, et lepingu kehtivuses tuleks kahelda (st võimalikud viited poolte tahteavaldustele, teovõimele, vorminõuetele jne). Kuigi kaasuse enda tekstis on viidatud, et „hankelepingu sõlmimise õiguspärasust ei pea kontrollima“, siis kahtluse korral, et ehk läheb sellest osast siiski punkte kaduma, siis võib ka lepingu kehtivuse bloki üle kontrollida. I. Hankija nõuded Täitja suhtes Kas Hankijal eksisteerib kahju hüvitamise nõue Täitj...
Müügileping ____ ______________20____. a. _________________________________, registrikood ______________, asukoha aadressiga __________________________________, mida esindab ____________________________, (edaspidi Ostja), ühelt poolt ja _________________________________, registrikood_______________, asukoha aadressiga _________________________________, mida esindab _____________________________ (edaspidi Müüja), teiselt poolt, edaspidi eraldi nimetatud Pool ning koos ja ühiselt nimetatud Pooled, sõlmisid käesoleva ostu-müügilepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Käesoleva Lepinguga Müüja müüb ja Ostja ostab Lepingu lisas 1 nimetatud kaubad (edaspidi: Kaup) kogumaksumusega ____________________ (summale lisandub käibemaks). 1.2 Kauba maksumuse on Ostja Müüj...
Võõrandamislepingud: • müük 1. Müügilepingu mõiste VÕS §208 lg1, kohustustehingu ja käsutustehingu (AÕS, VÕS §164) eristamine- lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip (müügileping ja selle täitmiseks vajalik käsutustehing on teineteisest sõltumatud tehingud, siis nende kehtivus ei ole omvahel seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4 2. tarbijalemüügi mõiste §208 lg4 3. tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1, 4. vahetusleping VÕS §254 lg2 (sisuliselt 2 müügilepingut, tasuline võõrandamisleping, kuid asja eest ei tasuta rahaga), 5. Müügilepingu objektiks on kehaline ese ehk asi, §208 lg5 kohaselt kohaldatakse müügilepingu sätteid ka õiguste ja muude mittekehaliste esemete müümiseks 6. Müügilepingu eristamine 1. Müük ja kinge- tasu asja eest ei saada 2. Müük ja vahetus- vahetuse eest ei tasuta rahas 3. Müük ja teenus osutamise ...
VIII Seminar 8. Võlasuhte/kohustuste lõppemine 1. Kaupo ostab Benilt kaupade vedamiseks sobiva kasutatud kaubiku, mis osutub kokkulepitust erinevalt avariiliseks. Pärast puuduse avastamist taganeb Kaupo lepingust. Kaupo on jõudnud kaubiku üle värvida, kuna autol olid roostekahjustused ning panna alla uued rehvid. Nädal enne lepingust taganemist kahjustab sõiduki peeglit parklas tundmatu auto. Nädal pärast taganemist sattus Kaupo avariisse, mille tulemusel said sõiduki vasak poritiib kahjustada. Kaupo nõuab makstud raha tagastamist, sõiduki värvimiseks tehtud kulutuste hüvitamist ning uute rehvide hinna kompenseerimist. Ben keeldub ostuhinna tagastamisest, kuna leiab, et tal ei ole avariilise sõiduki tagasivõtmise kohustust, mistõttu ei või K sellises olukorras lepingust taganeda. Igal juhul nõuab Ben sõiduki kahjustuste hüvitamist või selle parandamist enne tasutud müügihinna...
Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldos...
KARISTUSÕIGUS Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus: Ülesanne: · tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse, · määrab kindlaks süüteod, · süütegude eest kohaldatavad karistused, · kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid Allikas: · karistusseadustik Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu, ...
1. RIIGI TUNNUSED (ÕIGUSÕPETUS, LK. 11-14) Riigile on omased kolm tunnust 1) avalik võim, 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ning 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikust seotud. Riik AVALIK VÕIM RAHVAS - TERRIOORIUM -kodanikud seadusandli -riigiga piiratud maismaa - -territoriaal- ja sisseveed k -õhuruum nende kohal kodakondsuseta -täidesaatev -maapõu nende all -atmosfääris asuvad riigi lennu- ja ...
Äriseadustik-õigus või õiglus? Pidevalt muutuv ja innovaatiline ühiskond teeb üha lihtsamaks ettevõtte rajamise ettevõtjale, sest seda reguleerib äriseadustik mille järgi tuleb toimida. Kõigepealt tuleks läbi mõelda, mida tähendavad äriseadustiku mõistes õiglus ja õigus. Arvan, et äriseadustik annab õigust ja ka võtab ehk siis ta piirab ja lubab. Näiteks ei luba äriseadustik kasutada eksitavat ärinime. Samas käsitleb äriseadustik ka õiglust, mis võib käituda ka vastupidiselt ehk ebaõiglaselt. Äriseadustik reguleerib nii täisühingu kui ka usaldusühingu loomise printsiipi kus täisühingu loomiseks peab olema kaks või enam omanikku ning usaldusühingus vähemalt kaks isikut, kes tegutsevad ühise ärinime all. Suurimaks erinevuseks pean antud ettevõtlusvormides just vastutust ühingu kohustuste eest. Antud juhul vastutavad täisühingus kogu oma varaga kõik omanikud kes ärile aluse panid. Vastupidiselt täisühingule v...
IX seminar Kõrvalkohustused (käendus, garantii, leppetrahv) Üliõpilane oskab: 1) eristada käendust garantiilepingust, tuua välja nende kahe isikliku tagatise liigi olemuslikud tunnused ja erisused, kontrollida käenduse ja garantiilepingu kehivust 2) kontrollida käendaja vastu esitatavaid nõudeid ja lubatud vastuväiteid, tunneb RK kohast käendaja vastuväidete lubatavuse tõlgendamispraktikat 3) kirjeldada RK praktikat garandile ja võlgnikule lubatud vastuväidetest võlausaldaja vastu ning eristada garantiilepingut põhivõlast ning garantii andmise aluseks olevast lepingust. 4) eristada leppetrahvikokkulepet ning kokkuleppeid, millele kohaldatakse leppetrahvi sätteid. 5) kontrollida leppetrahvi sissenõutavust, ulatust, seost kahjuga ning vähendamise eeldusi. 6) kohaldada käsiraha sätteid ning mõistab selle tagatise liigi eesmärke NB laenu-, käendus- ja garantiilepingu teksti leiate moodlest semin...
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on ...
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis ...
Lepinguõiguse kaasused kodus lahendamiseks. Kaasuste lahendamisel kirjelda olukorda ja järelduste tegemisel põhjenda oma väiteid viidetega õigusnormidele. 1.Spordiklubi S ja keskkool K sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt S treener annab K andekatele lastele talvel kolme kuu vältel Pirita metsas suusatunde ning kool tasub tundide eest, s.h. 2/3 kokkulepitud summast makstakse ettemaksuna ja 1/3 lepinguperioodi lõpus. Ootamatult on aga kõnealusel talvel niivõrd viletsad suusailmad ja halvad lumeolud, et toimuvad ainult pooled ettenähtud tundidest, mistõttu lepinguperioodi lõpus teatab kool, et soovib lepingu hinda alandada nii, et tasumisele kuulukski vaid 1/2 ettenähtud summast. S aga väidab, et esiteks ei vastuta ta tundide ärajäämise eest, kuna ei olnud selles süüdi ning teiseks, kuna pool lepingu tasust on juba ette makstud, ei ole hinna alandamine enam võimalik. Kummal on õigus ja kuidas peaks õigustatud isik toimima? ...
Kordamisküsimused: 1. Riigi tunnused avalik võim, kogu riigi juhtumisaparaat, riigivõim ja selle aparaadi relvastatud struktuurüksused(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) territoorium, ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. 2. Võimude lahususe printsiip. Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõimu lahusus) personaalne(üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt) 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi Normatiivakt ehk õigus...
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 IV seminar Õiguskaitsevahendid (I) Rikkumine, vastutus, täitmisnõue, täitmisest keeldumise õigus Nõuded, kujundusõigused, vastuväited (kohustuste täitmisest keeldumine) 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ Ants (ostja) soovis OÜ-lt Köögikaup (müüja) tellida köögimööblit. Ants leidis, et OÜ Köögimööbel pakub oma kodulehel temale sobiva kvaliteedi ja hinna suhtega köögimööblit. Müüja kodulehel said kliendid endale sobiva köögimööbli virtuaalselt kokku panna ja seejärel tellimuse samal kodulehel müüjale esitada. Pärast seda, kui klient oli mööbli kokku pannud, kuvas koduleht ka ostuhinna. Ants valis kodulehel endale sobiva köögimööbli komplekti välja ja esitas tellimuse ära. Paar päeva pärast tellimuse esitamist tuli Antsule kinnitus, et tellimus on vastu võetud ...
Ühinguõiguse kaasused 2012 AÜ 1 I Äriregister 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena B- ga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? 1.01-15.01 registreeriti A juhatuse liikmeks 15.01. A kutsuti tagasi 17.01. sai A otsusest teada 16.01. tegi A tehingu ühingu nimel B-ga 2 aspekti, sisesuhe (otsuse tegemine, ühingu ja juhatuse liikmevaheline suhe), välissuhe (A ja B tehing). Tsüs § 69 lg 1,2 § 69. Tahteavalduse tegemine (1) Kindlale isikule (tahteavalduse saaja)...
KAASUSED EL PÕHIKURSUSE SEMINARIKS Merike Saarmann ja Carri Ginter K. Kihutaja kaasus Taust EL komisjon leidis uuringule tuginedes, et siseturu head toimimist takistab see, et iga kord, kui isikud riiki vahetavad, peavad nad ümber vahetama ka oma juhiload. Taolised bürokraatlikud asjaajamised võivad Komisjoni arvates heidutada inimesi oma liikumisvabadust kasutamast. Olukorra leevendamiseks võeti vastu direktiiv XX/XXX, mille Artikkel 1 sätestas, et liikmesriikides väljastatud juhiload kuuluvad teistes liikmesriikides automaatsele vastastikusele tunnustamisele, ilma et liikmesriigid näeksid ette täiendavaid formaalseid nõudeid. Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse sisse viia hiljemalt 01.01.2014. Variant 1 Eufooria (EL liikmesriik) ei olnud direktiivi õigeaegselt siseriiklikku õigusesse sisse viinud. Selle põhjustas muuhulgas fakt, et 2013. aastal oli Eufoorias palju poliitilisi l...
VÕS üldosa kordamisküsimused 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Võlaõiguse mõiste tsiviilõiguslik suhe, iseloomulik tunnus (selles osalevate subjektide võrdsus, aga ei pruugi alati nii olla), võlasuhe on seotud väärtuste vahetamisega ühe hüve vastu antakse teine hüve. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Lepingulised ja lepinguvälised võlasuhted. Mittetäieli...
VII seminar Kahju hüvitamine 7.1. Kahju hüvitamise nõue 7.2. Kahju mõiste ja hüvitamise eesmärk 7.3. Materjaalsed ja formaalsed eeldused 7.4. Kahju hvüitamise nõude sisu 7.5. Kahu hüvitamise ulatus Tudeng peab teadma: 1. Mis on kahju hüvitamise eesmärk ja kuidas see seondub kahjuhüvitise suurusega? Mida tähendab diferentsihüpotees ja kuidas mõjutab see kahju hüvitamise nõude sisu? 2. Miks eristatakse lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet deliktilise kahju hüvitamise nõudest? Mida tähendab nõuete konkurents? 3. Kahju mõiste, kahju liigid? 4. Mida tähendab varaline kahju, saamata jäänud tulu? 5. Millistel eeldustel saab nõuda saamata jäänud tulu? Tõendamiskoormis? Mida tähendab puhtmajanduslik kahju? 6. Mida tähendab usalduskahju? Suur kahjuhüvitamise nõue ja väike kahju hüvitamise nõue? 7. Millist kahju nimetatakse mittevaralisek...
Kinnisvaraõigus I Anton Makarjev, GE-3 Evelin Jürgenson Küsimused TSÜS ja AÕS seminariks 1. Mis juhtub maatükile jäänud ehitisega asjaõiguse lõppemisel? Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks. §54.(3) TSÜS 2. Kuidas on isikud TSÜS'is jagatud? Juriidilised ja füüsilised isikud 2. Osa TSÜS 3. Mis on pettus? Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. §94.(1) TSÜS 4. Kuidas on defineeritud elukoha mõiste? Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. §14.(1) TSÜS 5. Mis on tehing? tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus) suunatud õiguslike tagajärgede tekkimis...
1. A kasutab kokkuleppel B-ga viimase autot ja tasub selle eest 500 eurot kuus, maksetähtajaga iga kuu 25. kuupäevaks. B laenas 20. oktoobril A käest 500 eurot. Tagasimaksmise tähtajaks määrati 20. november. Tagasimaksmisega hilinemise puhuks lepiti kokku viivis 1 % viivitatud summast päevas. 20. novembril teatab B A-le, et tasaarvestab oma üürinõude A võlanõudega ning seetõttu mingit eraldi makset A-le ei tee. (1) Kas B seisukoht on õigustatud? (2) Kas ja millised nõuded on A-l sellises olukorras B vastu? Variant: 20. novembril teatab A B-le, et viimane ei pea talle võlga üle kandma, kuna A tasaarvestab oma võlanõude B üürinõudega? Kui, siis kuidas peaks A tasaarvestust teostama? Kirjelda arutelu käiku viidetega õigusnormidele. Vastus: B seisukoht on õigustatud, tuginedes VÕS § 197 lõike 1-le. Kui A on tasaarvestusega nõus, siis täiendavad nõuded puuduvad. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198), seal sätes...
TÖÖÕIGUS VI Tööleping 6.1. Töölepingu lõppemine tööandja algatusel Töölepingu lõpetamise alused (TLS § 86) Majanduslikud põhjused - likvideerimine, - pankrot, - koondamine; Töötajast tulenevad põhjused: a) töötaja käitumisest tulenevad põhjused: b) töötaja isikust tulenevad põhjused: - töökohustuste rikkumine, - mittevastavus, - usalduse kaotus, - katseaja ebarahuldavad tulemused, - vääritu tegu, - pikaajaline töövõimetus - korruptiivne tegu Töölepingu lõpetamisest etteteatamine (TLS § 87): likvideerimine, koondamine, töötaja mittevastavus, pikaajaline töövõimetus. Muudel alustel lõpetamisel ei ole etteteatamiskohustust. Koondamisest etteteatamine keelatud ajal, mil töötajale on kehtestatud osaline tööaeg...
VI seminar Õiguskaitsevahendid (III) Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks. A arvestas makstud summa esmalt intressi katteks, si...
Garantiileping Tallinnas, "_____"__________________ 200__a. ______________________________________ (Juriidilise isiku ärinimi), registrikoodiga ______________, aadressiga _______________________________, mida esindab __________________________ (Ametikoht, nimi, vajadusel esindusõigust tõendava volikirja väljastamise kuupäev ja nr) (edaspidi nimetatud Garantii andja) ja ______________________________________ (Juriidilise isiku ärinimi või füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi), registrikoodiga/isikukoodiga ______________, aadressiga ____________________, mida esindab __________________________ (Ametikoht, nimi, vajadusel esindusõigust tõendava volikirja väljastamise kuupäev ja nr) (edaspidi nimetatud Võlgnik), keda nimetatakse edaspidi Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: Märkus: Näidis on üks võimalik kokkulepe garandi ja võlgniku vahel, millega sätestatakse poolte kohustused ja ga...
VÕS üldosa kordamisküsimused Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasihte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käes...
Võlaõiguse üldosa II kontrolltöö Küsimused: 1. Kuidas saab võlgnik vältida enda suhtes õiguskaitsevahendite kohaldamist? Paragrahv 104 annab kohustust rikkunud võlgnikule seadusest tuleneva õiguse oma rikkumine veel ise parandada või asendada (heastada), näiteks puudustega kaupade asemel tarnida uued või parandada puudused, ning seda kuni ajani, mil teine pool ei ole lepingut lõpetanud, eeldusel, et ta teatab oma heastamise soovist mõistliku aja ette ning teine pool heastamisele vastu ei vaidle või teisel poolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda ning talle ei põhjustata sellega põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ega viivitust. Põhimõtteliselt annab heastamise teostamine rikkunud poolele võimaluse vältida hiljem tema vastu õiguskaitsevahendite kasutamist, v. a. tekitatud kahju hüvitamist (§ 104 lg. 4). Heastamise teate saamisest kuni heastamise lõppemiseni (või ajani, mil saab selgeks, et heastamist ei toimu) võib ...
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine, mille sisuks on omandiõiguse ülekandmine ostjale) ja abstraktsiooniprintsiip (käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustu...
3. Ühinguõigus 3.1 Füüsilisest isikust ettevõtja · Füüsilisest isikust ettevõtjat puudutavaid üldsätteid reguleerib äriseadustiku paragrahv 1, 3 ja 8, millest tulenevalt ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müüks või teenuste ostuamine on talle püsivaks tegevuseks. · Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. · Alates 01.01.2009 jõudtunud seadusemuudatusega on FIE-d kohustatud end registreerima enne äritegevuse alguses Äriregistris (enne piisas registreerimisest kohalikus Maksu- ja Tolliametis v.a. erandjuhul). · FIE asutamiseks on 2 võimalust.: · Notariaalset tõestatud avalduse alusel, mis esitatakse Äriregistrile · E-äriregistri ettevõtjaportaali või kodanikuportaali vahendusel (vajalik ID-kaardi olemasolu) · Algkapital ja asutamiskulud: · FIE puhul puudub miinimumkapital...
Äriõigus - Eksam 15. Tulundusühistu, asutamine ja selle erinevus teistest äriühingutest. Tulundusühistu (edaspidi ühistu) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. (2) Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses (lisavastutus). 16. Äriühingu asutamine.Tegevusalad. (1) Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. (3) Äriü...
Demokraatia-kõrgema riigivõimu kandja on rahvas, rahval peab olema õigus ja võimalus valida riigivõimu teostajaid, riigivõimu peab teostama vastavalt rahva tahtele. Parlamentarism-esindus- organi riigikogu valimised, mille liikmed valitakse proportsionaalsuse põhimõtte alusel. õigusriik- Õigusriik tähendab, et täitevvõim peab tegutsema seaduse alusel ning tema tegevus on allutatud sõltumatule kohtulikule kontrollile. Õigusriigi põhimõte sisaldab järgmisi komponente:haldusaktide õiguspärasuse kontroll,õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve ja kohtuvõimu sõltumatus. rahvusriik-riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Seadusandja võtab vastu norme mis aitavad säilitada eest rahvusliku identiteeti. Sotsiaalriik-Riik kohustub tagama iniväärika äraelamise, hoolitsema igaühe võrdsete võimaluste eest ühiskonnas, reguleerima ...
Võlaõiguse üldosa konspekt 1. VÕS § 2. (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustu...
GARANTIIKIRI Käesolev garantiikiri (edaspidi: Garantii) on väljastatud [kuupäev], [asukoht] (1) [Garantii andja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Garantii andja), (2) [Garantii saaja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Garantii saaja) ja (3) [Võlgniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Võlgnik) võttes arvesse, et (i) Garantii saaja ning Võlgnik on sõlminud [kuupäev] [lepingu liik]lepingu (edaspidi: Leping) [Lepingu eesmärk, otstarve]; (ii) Garantii saaja nõuab Võlgnikult ...
annaabi.ee 
