kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. 18. Füüsilise isiku elukoha kindlaksmääramisel kohaldatakse Eesti õigust. 19. Füüsilise isiku õigus ja teovõimele kohaldatakse tema elukohariigi õigust. 20. Juriidilisele isikule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. 21. Asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. 22. Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. 23. Lepinguvälisest kohustusest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises. Selline õiguse valik ei mõjuta kolmandate isikute õigusi.
miinimumtingimused,millest töötajale kahjulikumad kokkulepped ei ole(TLS paragrahv 2)alusel lubatud.N'iteks tööleping ei pea sisaldama infot igapäevase töötaja kohta,sest vastavasisuline regulatsioon on seaduses olemas ning töötaja ja tööandja ei või kokkuleppida 20 kalendripäevases põhipuhkuses.Kuna siis oleks tegemist töötaja jaoks seaduses sätestatust halvemate tingimuste kohaldamises. (TLS paragrahv 4 lõige 3) kohaselt on välja toodud ka säte,uus välistab võimaluse kokku leppida ebamõistlikes.Töötaja ja tööandja ei saa kokku leppida tingimuses,mille kohaselt koolituse mitteedukal soovitamisel või majanduslikul olukorra muutumisel töötaja töötasu väheneb.Töölepingu lõpetamine võib aset leida poolte kokkuleppel või tähtaja mõõdumisega.Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles õelda kui s
10.Tootajaga solmiti tooleping, milles ei olnud marget selle kohta, et talle on kohaldatud katseaega. 3 kuu moodudes toolepingu solmimisest oeldi temaga tooleping ules tooandja algatusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tottu. Tootaja vaidlustas toolepingu lopetamise pohjusel, et talle ei maaratud toolepinguga katseaega. Kas toolepingu lopetamine tooandja poolt oli seaduslik? Lahendus: Toolepingu seadus naeb ette seadusliku katseaja, mis tahendab, et katseaeg tuleneb seadusest ja selle kohaldamises ei pea pooled eraldi kokku leppima. Katseajaks on esimesed neli kuud alates tootaja toole asumise paevast. Toolepingu lopetamine tooandja poolt oli seaduslik.
lõppemise ajal • Asjaõigust ei saa teostada vastuolus asja asukohariigi õiguse oluliste põhimõtetega • Kui AÕ tekkimine või lõppemine toimub üldõigusjärgluse teel, kohaldatakse üldõigusjärglusele kohaldatavat õigust, v.a. kui seda piirab/välistab asja asukohariigi õigus • Teel oleva asjale tehingu alusel AÕ tekkimisele ja lõppemisele kohaldatakse sihtkohariigi õigust, kui pole kokku lepitud tehingule kohaldatava või lähtekohariigi õiguse kohaldamises SPETSIIFILISED ESEMED • Kaubadokumendile kohaldatakse temas sätestatud või väljaandja tegevuskoha või sihtkohariigi õigust. Võib laieneda asjale endale. • Õhusõidukile kohaldub riikkondsuse riigi, vee- sõidukile registreerimise või kodusadama riigi, ja raudteesõidukile kasutusloa andmise riigi õigus • Intellektuaalse vara suhtes kohaldatakse riigi õigust, mille territooriumi jaoks kaitset taotletakse
töötingimused. 17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Too 2 näidet. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et ei esine diskrimineerimist rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. 18. Mis on katseaeg, selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamise alus/õigus katseajal? TLS näeb ette seadusest tuleneva katseaja, mis tähendab, et selle kohaldamises ei pea pooled eraldi kokku leppima. Katseaja maksimaalne kestus on esimesed neli kuud alates töötaja faktilisest tööle asumise päevast. Katseajal saab tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda lihtsustatud korras. Tööandja peab ülesütlemisel põhjendama, miks töötaja ei sobi katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud tööd tegema. Töötaja katseajal töölepingu ülesütlemist põhjendama ei pea. Nii töötaja kui
töötingimused. 17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Too 2 näidet. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et ei esine diskrimineerimist rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. 18. Mis on katseaeg, selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamise alus/õigus katseajal? TLS näeb ette seadusest tuleneva katseaja, mis tähendab, et selle kohaldamises ei pea pooled eraldi kokku leppima. Katseaja maksimaalne kestus on esimesed neli kuud alates töötaja faktilisest tööle asumise päevast. Katseajal saab tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda lihtsustatud korras. Tööandja peab ülesütlemisel põhjendama, miks töötaja ei sobi katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud tööd tegema. Töötaja katseajal töölepingu ülesütlemist põhjendama ei pea. Nii töötaja kui
Asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise v lõppemise ajal. Asjaõigust ei saa teostada vastuolus asja asukohariigi õiguse oluliste põhimõtetega. Teel olevale asjale tehingu alusel asjaõiguse tekkimisele ja lõppemisele kohaldatakse asja sihtkohariigi õigust, kuid selline õiguse kohaldamine ei ole obligatoorne. Asja lähtekohariigi v tehingule kohaldatava õiguse kohaldamises võivad pooled kokku leppida ka teisiti. 14. Mis on kinnistusraamat, selle osad ja mis neis sisaldub, kinnistusraamatu tähtsus. Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi peab olema kinnistusraamatusse kantud, kui seda koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib omanik, samuti kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse. Kinnisasja olulised osad on kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole
lepingule. Juhatuse ja nõukogu liikmega sõlmitakse tavapäraselt suhte iseloomust lähtuvalt käsundusleping. Riigikohus on antud küsimust oma otsustes analüüsides jõudnud järeldusele, et tulenevalt tsiviilõiguse dispositiivsusest võivad juriidiline isik ja selle organi liige viimase poolt juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende TLS sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ja vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega. Näiteks sätestab äriseadustik, et juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse VÕS-s käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut (äriseadustiku § 309). Seetõttu ei saa 4 juhatuse liikmega näiteks kokku leppida, et talle kohaldatakse TLS-st tulenevat ülesütlemise regulatsiooni.
teovõimet 13 Triinu Hansalu TTÜ 2008 17. Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule? Selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud 18. Millise õiguse järgi määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine? Selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal 19. Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule? Selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud 20. Kas lepinguvälisest kohustusest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises? Jah 14 Triinu Hansalu TTÜ 2008
lisaks leppetrahvile saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei kata , seda võimaldab TLS § 22 lg 3. 7 Konkurentsipiirang TLS § 23 järgi võtab konkurentsipiirangu kokkuleppega töötaja endale kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud konkurentsipiirangu kohaldamises, siis peab tööandja töölepingus või selle lisaks olevas kirjalikus dokumendis teatama töötajale konkurentsi-piirangu kokkuleppe sisu vastavalt TLS §-le 6 lg 3. Antud juhul on tegemist töötaja konkreetsest töösuhtest väljapoole jäävate põhiõiguste olulise piiranguga. Konkurentsipiirangut ei rakendata iga töötajaga sõlmitud töölepingu puhul, vaid ainult juhul, kui selleks on tööandjal õigustatud huvi ja konkurentsipiirangus mitte kokkuleppimine võib tekitada
mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. (2) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. (3) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu. [RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009] (4) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab
eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, võib tähtajalise töölepingu sõlmida ka juhul, kui seda õigustab töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas. Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult. 24. Konkurentsipiirangu kokkulepe. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu. (1) Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. (2) Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist
(2) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja muudele kohustuslikele andmetele teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. Paragrahvi 6 lõike 2 kohaselt tuleb tähtajalise töölepingu sõlmimisel kirjalikult fikseerida tähtajalise töölepingu kestus ja selle sõlmimise põhjus. (3) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuse hoidmise kohustuse sisu, peab tööandja lisaks muudele kohustuslikele andmetele teatama töötajale nimetatud kokkulepete sisu. Olukorras, kus tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja töötajat kirjalikult teavitama konkurentsipiirangu kokkuleppest või saladusena määratud teabe sisust. Kui tööandja ei ole täitnud kirjalikku
TLS paragrahv 23 järgi võtab konkurentsipiirangu kokkuleppega töötaja endale kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Peab olema töölepingus kirjalikult fikseeritud (või selle Lisas) - Eristada tuleb konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamist, annab TLS paragrahv 26 lg 1 võimaluse kokku leppida leppetrahvi kohaldamises. - Leppetrahvi kohaldamine ei välista konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõttu kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. - Leppetrahvi kohaldamise üldpõhimõtted sätestav VÕS paragrahv 158jj ja TLS ei sätesta erisusi. - Sellest tulenevalt: - tööandja võib nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata, mis tähendab, et tööandja ei pea leppetrahvi nõudmiseks tõendama kahju tekkimist;
TLS paragrahv 23 järgi võtab konkurentsipiirangu kokkuleppega töötaja endale kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Peab olema töölepingus kirjalikult fikseeritud (või selle Lisas) - Eristada tuleb konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamist, annab TLS paragrahv 26 lg 1 võimaluse kokku leppida leppetrahvi kohaldamises. - Leppetrahvi kohaldamine ei välista konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõttu kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. - Leppetrahvi kohaldamise üldpõhimõtted sätestav VÕS paragrahv 158jj ja TLS ei sätesta erisusi. - Sellest tulenevalt: - tööandja võib nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata, mis tähendab, et tööandja ei pea leppetrahvi nõudmiseks tõendama kahju tekkimist;
leiame enim dispositiivseid norme, millisest vähem? Võlaõigusseaduses sätestatust võib poolte kokkuleppel kõrvale kalduda, lepinguga muuta kui seaduses ei ole otseselt sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine on keelatud. Annab subjektidele võimaluse teatud määralkindlaks määrata oma õigusi ja kohustusi. Vastandiks on imperatiivne norm/säte on norm, mis on absoluutne ja täitmiseks igal juhul kohustuslik. Nende kohaldamises või väistamises ei ole võimalik kokku leppida. Tarbijalepingute puhul sellised keelud reeglina eksisteerivad. Kui sõlmitud lepingus on ette nähtud mistahes tarbija õigusi kitsendav lisatingimus võrreldes seaduses talle antud õigustega, siis see ei ole tarbija jaoks siduv. Muudes eraõiguse valdkondades ei saa normi dispositiivsust eeldada, vaid seda tuleb põhjendada normi tõlgendamise kaudu. Kollektiivlepingu seadus on imperatiivne. 5
7. Katseaeg, selle kohaldamise eesmärk Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale ja töötajale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on töö tegemiseks nõutav. Tööandja hindab katseaja kestel töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks ning töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisoleku konkreetsel töökohal töötada. TLS näeb ette seadusest tuleneva katseaja, mis tähendab, et selle kohaldamises ei pea pooled eraldi kokku leppima. Katseaja maksimaalne kestus on esimesed neli kuud alates töötaja faktilisest tööle asumise päevast. Kuni 8 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Näiteks 6-kuulise töölepingu korral ei või katseaeg olla üle 3 kuu. 8. Töölepingu lõpetamise üldalused Tööleping võib lõppeda poolte kokkuleppel, tähtaja möödumisel, töötaja algatusel, töötaja surmaga,
isikule Eesti õigust. Juriidililisele isikule kohaldatava õiguse alusel määratakse eelkõige juriidilise isiku: 1) õiguslik olemus ehk staatus; 2) teke ja lõppemine; 3) õigusvõime; 4)nimi või ärinimi; 5) organid; 6) sisesuhted; 7) vastutus kohustuste eest; 8) seadusejärgne esindus. Asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Rahvusvahelise eraõiguse sätteid kohaldatakse kindlustuslepingutele, mille puhul kindlustatakse Eesti või Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumidel asuvaid kindlustusriske. Alusetust rikastumisest tulenevatele nõuetele kohaldatakse selle riigi õigust, mida kohaldatakse tegelikule või eeldatavale õigussuhetele, mille alusel kohustus täideti. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevatele nõuetele
tühiseks. (tööinsp. Koduleht) (2) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. (seda on lubatud teha ainult mõjuval põhjusel, suurem töömaht, ajutiselt töötaja asendamine- siin märkida ka sõlmimise põhjus) (3) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu. (4) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5
tegemisel. Arvestades praktikat näeb seadusliku katseaja kehtestamise. Katseaeg tuleneb seadusest ja selleks ei pea eraldi kokku leppima. Seadusliku katseajakestuga esimesed 4 kuud. Alates töötaja tööleasumise päevast. Kui töölepingus pole juttu siis automaatselt. Katseaeg tähtajaliste puhulkuni kaheksaks kuuks ei tohi olla pikem kui pool töölepingu kestvusest. Pooled võivad kokku leppida katseaja mitte kohaldamises või lühendamises. Katseaja katkestamisel ja ilma täiendõppeta ei tohi samale ametikohale tagasi võtta. Konkurentsi piirangu kokkulepe. P 23. Konkurentsi piiranguga kokkuleppe töötaja endale kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda majandus või kutsetegevusega alal. Kokkuleppe algatajaks on tööandja võib hõlmata mõlemat või ühte piirangut. Konkurentsi piirangu mõistlikult piiritletud ja töötajale ära tuntav
*Eiramist ei saa aga käsitleda Renvoi liigina. Desistement on identne ühekordse renvoi teooriaga (erinevus vaid põhjenduses). Seega eksisteerib vaid kaks Renvoi liiki ehk doktriini. *Eestis tunnustatakse reeglina ühekordset renvoid (edasiviidet mittetunnustavat), see loob eeldused lex fori kohaldamise eelistamisele (Kodutrend), kus forum kohaldab reeglina lex fori’t ja välisriigi õigust kohaldab erandjuhtudel (Pooled saavad aga ka kokku leppida välisriigi õiguse kohaldamises). Teatud õigussuhete puhul kohaldatakse aga renvoid eiravat käsitlust. Tagasisaate ja edasiviite säte REÕS-is piirab välisriigi õiguse kohaldamise võimalusi. *Kahekordse ehk Inglise renvoi teooria kohaselt forum käsitleb välisriigi õigusena välisriigi siseriikliku õigust ja välisriigi kollisiooninorme sh renvoi sätteid. Inglise kohus lahendab asja nii nagu seda oleks lahendanud asjaomase välisriigi kohus. Inglise renvoi kohaldamine on pigem erand kui reegel.
sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või pikendamise piirangut iga kasutajaettevõtja kohta eraldi. 21. Konkurentsipiirangu kokkulepe. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel ( § 6) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu. Konkurentsipiirangu kokkulepe (§ 23) Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal.
välisriigi õiguse kohaldamise. Füüsilise isiku elukoha määramisel kohaldatakse Eesti õigust. Füüsilise isiku õigus- ja teovõime määramisel kohaldatakse tema elukohariigi õigust. Juriidilisele isikule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. Asjaõiguse tekkmine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamini seotud. Kui on toimunud lepinguvälise kohustuse aluseks olev sündmus või tegu, võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises. 10. ASJAÕIGUS Asjaõiguse reguleerimisobjekt on asi. Asi on kehaline ese. Asju liigitatakse: · kinniasi maatükk e maapinna piiritletud osa · vallasasi asi, mis ei ole kinnisasi 36
Assotsiatsiooni üldtingimused NSAB 2000 (1998), mis lisaks FIATA näidisreeglitele (FIATA Model Rules for Freight Forwarding Services) on aluseks ELEA üldtingimustele (vt eespool) 9.05.2010 Transport ETV0120 71 ELEA üldtingimused 2000 (1) · Üldtingimusi, kui ei ole kokku lepitud teisiti, kohaldatakse Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni liikmetele ja üldtingimuste kohaldamises kokku leppinud teistele isikutele. · Ekspedeerimislepingut kohaldatakse kauba veole ja ladustamisele ning kauba veo ja ladustamisega seotud sellistele teenustele nagu: 1) tolliformaalsuste täitmine; 2) kliendi nõustamine avalik-õiguslike kohustuste täitmisel; 3) kauba käsitlemine ja markeerimine; 4) kindlustuslepingu sõlmimine; 5) abistamine ekspordi- ja impordidokumentide vormistamisel; 6) lunatasu sissenõudmine ning kaupade eest tasumisega seotud muu abi;
tööaega, töötasu, puhkuse korraldust, tööalaste korralduste andmise korda, töölähetusse saatmise korda, ärisaladuse hoidmist, varalist vastutust, töölepingu erakorralist ülesütlemist töötajast tuleneval põhjusel, tööohutuse ja tuleohutuse üldjuhiseid, töökultuuri jne. 7. Katseaeg, selle kohaldamise eesmärk? TLS näeb ette seadusliku katseaja, mis tähendab, et katseaeg tuleneb seadusest ja selle kohaldamises ei pea pooled eraldi kokku leppima. Kui katseaega ei kohaldata või kasutatakse lühemat katseaega, tuleb see kokku leppida töölepingus. Tööandja peab teavitama töötajale katseaja kestuse. Katseajaks on esimesed neli kuud alates töötaja tööle asumise päevast. Katseaja eesmärk on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Töötajal on katseajal
Tema elukohariigiõigust, kuid elukohariigi vahetamine ei kitsenda kord omandatud teovõimet. Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule? Selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. Millise riigi õiguse alusel määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine? Selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule? Selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Kas lepinguvälisest kohustusest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises? Jah Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on? 1) Kinnis (maatükk ehk maapinna piiritletud osa) ja vallasasjad (asi, mis ei ole kinnisasi). 2) Asendatavad asjad (määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi
Tema elukohariigiõigust, kuid elukohariigi vahetamine ei kitsenda kord omandatud teovõimet. Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule? Selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. Millise riigi õiguse alusel määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine? Selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule? Selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Kas lepinguvälisest kohustusest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises? Jah Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on? 1) Kinnis- (maatükk ehk maapinna piiritletud osa) ja vallasasjad (asi, mis ei ole kinnisasi)
me ja välismaa äriühingu filiaali juhatajaga. Juhatuse ja nõukogu liikmega sõlmitakse tavapäraselt suhte iseloomust lähtuvalt kä- sundusleping. Riigikohus on antud küsimust oma otsustes analüüsides jõudnud järeldu- sele, et tulenevalt tsiviilõiguse dispositiivsusest võivad juriidiline isik ja selle organi liige viimase poolt juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende TLS sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ja vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega.3 Näiteks sätestab äriseadustik, et juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse VÕS-s käsunduslepingu ülesütlemise kohta sä- testatut (äriseadustiku § 309). Seetõttu ei saa juhatuse liikmega näiteks kokku leppida, et talle kohaldatakse TLS-st tulenevat ülesütlemise regulatsiooni. Riigikohus on leidnud, et seadus ei keela juhatuse või nõukogu liikmel teha samas äri-
Kui juriidilist isikut juhitakse tegelikult Eestist või tema põhitegevus toimub Eestis,kohaldatakse juriidilisele isikule Eesti õigust. 106. Millise õiguse järgi määratakse asjaõiguse tekkimine ja lõppemine? Asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi,kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. 107. Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule? Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust,mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. 108. Kas lepinguvälisest kohustustest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises? Jah võivad,kui see kahju tekkis Eesti vabariigi pinnal. 109. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõigusel on eriline osa varaliste suhete reguleerimisel ühiskonnas 110. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel?
(katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. (2) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §- s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. (3) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu. [RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009] (4) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-
tähtaja möödumisel teineteisele ette teatama. Töölepingu sõlmimisel on osapooled teadlikud suhte ajutisusest ning selle lõppemisest kokkulepitud tähtaja või sündmuse saabumisel. Seetõttu ei ole põhjendatud ka tähtajalise töölepingu lõppemisel etteteatamiskohustuse kohaldamine ning selle järgimata jätmisel hüvitise maksmise kohustuse rakendamine. Samas ei keela seadus pooli vajadusel kokku leppimast etteteatamistähtaegade kohaldamises ka töölepingu lõppemisel tähtaja möödumisel. Kuna TLS § 80 näol on tegemist ette kokkulepitud töölepingu lõppemisega lepingu tähtaja möödumisel, ei tule siin kohaldamisele töölepingu lõppemise isikulised ega ajalised piirangud, mis on kohaldatavad tööandja algatusel töölepingu ülesütlemisel. Nii näiteks ei takista töötaja rasedus, lapsehoolduspuhkusel viibimine või töötaja esindajaks olemine tema töölepingu lõppemist lepingu
tegemisel. Arvestades praktikat näeb seadusliku katseaja kehtestamise. Katseaeg tuleneb seadusest ja selleks ei pea eraldi kokku leppima. Seadusliku katseajakestuga esimesed 4 kuud. Alates töötaja tööleasumise päevast. Kui töölepingus pole juttu siis automaatselt. Katseaeg tähtajaliste puhulkuni kaheksaks kuuks ei tohi olla pikem kui pool töölepingu kestvusest. Pooled võivad kokku leppida katseaja mitte kohaldamises või lühendamises. Katseaja katkestamisel ja ilma täiendõppeta ei tohi samale ametikohale tagasi võtta. Konkurentsi piirangu kokkulepe. P 23. Konkurentsi piiranguga kokkuleppe töötaja endale kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda majandus või kutsetegevusega alal. Kokkuleppe algatajaks on tööandja võib hõlmata mõlemat või ühte piirangut. Konkurentsi piirangu mõistlikult piiritletud ja töötajale ära tuntav
isiku organite ja osanike või liikmete isiklikule seadusest tulenevale vastutusele juriidilise isiku kohustuste eest. § 31. Eesti õiguse üldist kehtivust omavad sätted Käesolevas peatükis sätestatu ei mõjuta nende Eesti õiguse sätete kohaldamist, mida tuleb kohaldada, sõltumata lepingule kohaldatavast õigusest. § 32. Kohaldatava õiguse valik (1) Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. (2) Pooled võivad valida kohaldatava õiguse kogu lepingule või selle osale, kui leping on selliselt jagatav. (3) Asjaolu, et pooled on lepingule kohaldatavaks õiguseks valinud välisriigi õiguse koos välisriigi kohtualluvuse valikuga või ilma selleta olukorras, kus kõik lepingusse puutuvad asjaolud on õiguse valiku ajal seotud ühe riigiga, ei mõjuta selle riigi nende õigusnormide
toimingutest või sooritavad neile ettekirjutatud toiminguid; Normi kasutamise teel. Normiadressaadid teostavad oma vabal valikul lubatud toiminguid; Normi rakendamise teel. Õiguse rakendamise protsessi nimetatakse subsumtsiooniks. Haldusõigusnormi rakendamine võib seisneda selleks volitatud subjekti poolt konkreetses asjas halduse üksikakti väljaandmises või ametiisiku poolt haldussanktsiooni kohaldamises. Haldusõigusnormi subsumtsioon peab toimuma kindlas protseduurilises korras. Haldusõiguse allikad Õigusallika mõiste – haldusõigus koosneb paljudest õigusnormidest, mis on oma väljenduse leidnud seadustes, määrustes ja teistes õigustloovates aktides. Haldusõiguse allikate puhul räägitakse ka tavaõigusest, kohtulahenditest, nn autonoomsest õigusest jne. Õigusteoorias on valdavalt ülekaalus määratlus, mille järgi õigusallikas on positiivse õiguse tunnetuse alus
Kohaldatakse tema elukohariigi õigust. 105. Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule? Kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. 106. Millise riigi õiguse alusel määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine? Selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. 12 107. Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule? Selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. 108. Kas lepinguvälisest kohustusest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises? Võivad kokku leppida, see ei mõjuta kolmandate isikute õigusi. 109. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine. 110. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on? · Kinnis- ja vallasasjad · Asendatavad asjad
või tema põhitegevus toimub Eestis,kohaldatakse juriidilisele isikule Eesti õigust 164. Millise riigi õiguse alusel määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine? Selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. . Asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi,kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. 165. Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule? Selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust,mille kohaldamises pooled on kokku leppinud 166. Kas lepinguvälisest kohustusest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises? Jah võivad,kui see kahju tekkis Eesti vabariigi pinnal XIV Asjaõigus 167. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine. 168
Juriidilisele isikule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. 159. Millise riigi õiguse alusel määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine? Asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. 160. Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule? Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Kui lepingule ei ole valitud kohaldatava riigi õigust siis kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamini seotud. Kui leping on jagatav ja selle mõni osa on iseseisvalt tugevamalt seotud mõne teise riigiga, võib kohaldada teise riigi õigust ainult selle osale. Sealjuures eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht. 161
Tuleb arvestada ka teise poole huvisid ja oma õigusi nii teostada, et teisele poolele pingutust ega ebaõiglust ei tekitaks. Võs pg6 kui õiguse teostamine läheb vastuollu hea usu põhimõttega, tuleb lähtuda hea usu põhimõttest. Sa ei tohi õigusteostamist teha seadusvastasel viisil Tsüs 38 Võs 6 5.6.2 Subjektiivse õiguse kaitse, mõiste ja viisid Kaitse tähendab teatud õiguskaitsevahendite kohaldamist. Ja need kaitseviisid väljenduvad konkreetsete õiguskaitsevahendite kohaldamises. Õiguskaitsevahendid e kaitseviisid nt: · Täitmise nõue (kui 1 pool ei täida oma kohustust, siis võib selle täitmist nõuda. Kui rikkimise tagajärjel on tekkiund kahju, võib selle kahju hüvitamist nõuda. ) · Asja välja nõudmine (ebaseaduslikust valdusest.) · Õiguse tunnustamise nõuded (keegi nõuab kellegi käest asja välja, aga teine nõuab oma õiguse tunnustamist, et see on ka tema oma) · Rikkumise kõrvaldamine
ega ebaõiglust ei tekitaks. Võs pg6 – kui õiguse teostamine läheb vastuollu hea usu põhimõttega, tuleb lähtuda hea usu põhimõttest. Sa ei tohi õigusteostamist teha seadusvastasel viisil Tsüs 38 Võs 6 5.6.2 Subjektiivse õiguse kaitse, mõiste ja viisid Kaitse tähendab teatud õiguskaitsevahendite kohaldamist. Ja need kaitseviisid väljenduvad konkreetsete õiguskaitsevahendite kohaldamises. Õiguskaitsevahendid e kaitseviisid nt: Täitmise nõue (kui 1 pool ei täida oma kohustust, siis võib selle täitmist nõuda. Kui rikkimise tagajärjel on tekkiund kahju, võib selle kahju hüvitamist nõuda. ) Asja välja nõudmine (ebaseaduslikust valdusest.) Õiguse tunnustamise nõuded (keegi nõuab kellegi käest asja välja, aga teine nõuab oma õiguse tunnustamist, et see on ka tema oma) Rikkumise kõrvaldamine
tühine. Tuleb hinnata, kas see norm ei peaks välistama A nõuet raha tagasisaamise kohta. [järgnevad soorituskondiktsiooni erireeglid] 60. Millised sooritussuhted on olukorras, kus sooritus on tehtud kohustatud isiku (üleandja) poolt soorituse saaja (võlausaldaja või selleks ekslikult peetava isiku) korralduse alusel kolmandale isikule ning kuidas toimub sellisel juhul alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine? Küsimus 1029 kohaldamises Nt. A müüb koera B-le, ütleb et B maksku raha hoopis C-le. Vaatleme olukorda, kus A ja B vaheline leping osutub kehtetuks. 1029-st tuleneb, et tagasitäitmine saab tulla üksnes kattesuhtest! B saab nõuda A-lt, aga C vastu tal nõuet ei ole! 20 Seadusest ei tulene, aga teatud juhtudel võiks siiski kaaluda ka tagasitäitmist täitmissuhtes:
tunnustele, siis toob vastav konkreetne asjaolu kaasa normis sätestatud õigusliku tagajärje. Õigusnormi rakendamine kujutab endast seega selle kindlakstegemist, kas konkreetne sündmus või tegu vastab õigusnormis antud abstraktsete asjaolude tunnustele. Haldusõigusnormi rakendamine võib seisneda selleks volitatud subjekti poolt konkreetses asjas halduse üksikakti väljaandmises või ametiisiku poolt haldussanktsiooni kohaldamises. Haldusõigusnormi subsumtsioon peab toimuma kindlas protseduurilises korras. Normi subsumeerimine toimub üksnes konkreetses asjas. Õiguse rakendamiseks avaliku halduse teostamisel peab olema seaduslik volitus. Seda võivad teha vastavad haldusorganid ja teised institutsioonid ning ametnikud, kes on selleks seadusega volitatud. 23 Haldusõigusnorme subsumeerivad ka kohtud, eelkõige halduskohtud. Kohtule on normi rakendamine eesmärgiks, haldusele vahendiks teatud eesmärgi saavutamiseks
tunnustele, siis toob vastav konkreetne asjaolu kaasa normis sätestatud õigusliku tagajärje. Õigusnormi rakendamine kujutab endast seega selle kindlakstegemist, kas konkreetne sündmus või tegu vastab õigusnormis antud abstraktsete asjaolude tunnustele. Haldusõigusnormi rakendamine võib seisneda selleks volitatud subjekti poolt konkreetses asjas halduse üksikakti väljaandmises või ametiisiku poolt haldussanktsiooni kohaldamises. Haldusõigusnormi subsumtsioon peab toimuma kindlas protseduurilises korras. Normi subsumeerimine toimub üksnes konkreetses asjas. Õiguse rakendamiseks avaliku halduse teostamisel peab olema seaduslik volitus. Seda võivad teha vastavad haldusorganid ja teised institutsioonid ning ametnikud, kes on selleks seadusega volitatud. 23 Haldusõigusnorme subsumeerivad ka kohtud, eelkõige halduskohtud. Kohtule on normi rakendamine eesmärgiks, haldusele vahendiks teatud eesmärgi saavutamiseks
õigussuhte tulevikus mittejätkamine/tagasitäitmine 2. Loetle võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. 1) ühepoolsed kujundusõigused taganemine ülesütlemine hinna alandamine täitmist edasilükkav vastuväide täitmisest keeldumine nõuded rikkunud poole vastu kahju hüvitamise nõue (KH) viivis kohustuse täitmise nõue 3. Kas lepingupooled võivad kokku leppida selliste õiguskaitsevahendite kohaldamises, mida seadus ette ei näe? 4. Kas lepinguga võib välistada mõne õiguskaitsevahendi kohaldamise? 5. Mida tähendab õiguskaitsevahendite kumulatiivsuse põhimõte? §101lg2 Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada koos või eraldi kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. 6. Millal võib kohaldada korraga mitut õiguskaitsevahendit
2) dispositiivsed - jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti; 3) soovitavad (ka: juhendavad või selgitavad). Imperatiivne on nt PS § 11 norm: õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Dispositiivne on nt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 141 lg 2 norm: pooled võivad kokku leppida teatud maa seaduse kohaldamises kas kogu tehingu või selle osa suhtes. Juhendav on nt KrK § 7 lg 2 norm: kui käesoleva koodeksi eriosas ettenähtud teo karistatavus sõltub süüdlase suhtes haldus- või distsiplinaarkaristuse eelnevast kohaldamisest, on sellise karistuse kohaldamisel kriminaalõiguslik tähendus ühe aasta kestel. 21 Juhendav kui ka selgitav on nt TsÜS § 3 norm: kui seaduse üks säte täpsustab teist vi
juhtudel läbi efektiivne kriminaalmenetlus, mis võib kaasa tuua süüdlase tuvastamise ja karistamise. Isiku surma korral on tähtis, et hukkunu lähedased oleksid menetlusse kaasatud. Juhtudel, kui tegemist ei ole tahtliku käitumisega, piisab teistest õiguskaitsevahenditest (nt tsiviil-või halduskohtumenetluses väljamõistetud hüvitisest). Olukorras, kus on nõutav süüdlase karistamine, võib konventsiooni rikkumine seisneda ka ebaproportsionaalselt väikese karistuse kohaldamises. 3) Varalised õigused Riigikohtu praktikast ei tulene, et tsiviilhagi esitamise võimalus kriminaalmenetluses võiks eraldi tagada kannatanu kaebeõiguse menetluse alustamata jätmise või lõpetamise otsuse peale, sest kahju hüvitamist saab nõuda ka tsiviilkohtumenetluse koras. Küll aga on Riigikohus pidanud tähtsaks mõistliku menetlusaja nõude rikkumisele reageerimisel muuhulgas arvestada kannatanu õigusega saavutada oma tsiviilnõude lahendamine mõistliku aja jooksul.
annaabi.ee 
