Kaasused - Õiguse alused (0)

5 VÄGA HEA

1. Äriühing sõlmis Ilme V-ga lepingu, mille kohaselt Ilme V. pidi koristama tööruumid ja võtma vastu tellimusi. Neid ülesandeid pidi ta tä itma kindlatel tööpäevadel. Selle töö eest maksti talle iga kuu 450 eurot. Pärast 6-kuulist töötamist taotles Ilme V. puhkust. Omanik keeldus puhkuse andmisest, väites, et Ilme V. ei tööta töölepingu alusel ja seetõttu pole tal ka õ igust puhkusele.
Kuna puhkust saab ainult töölepingu olemasolul , siis on küsimus, et kas Ilmsel oli töölepinguline suhe või tööettevõtu suhe?Põhjenda.
Lahendus: Vastavalt Tsiviilkoodeksile kohustub tööettevõtja tööettevõtulepingu järgi tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö, tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma . Tööettevõtusuhtes puudub tööettevõtja ja tellija vahel töösuhtele iseloomulik alluvussuhe. Tööettevõtja on kohustatud täitma konkreetse tellimuse. Tellijat huvitab vaid resultaat, mitte see, millal ja mis tingimustes töö tehakse. Tööettevõtja otsustab ise, millal ja mil viisil ta tellimuse täidab, vastutab ise tööohutuse eest, loob ise tingimused tellimuse täitmiseks ja kannab ebakvaliteetselt tehtud tööga tekitatud kahju. Tellija reeglina ei sekku töökorraldusse ega juhi tööd, kuid ta võib siiski anda juhiseid, mis võivad olla suunatud üksnes töö resultaadile. Kui tegemist on tööettevõtulepinguga, siis tööandja ei kohustu töötajale maksma puhkusekompensatsiooni. Järelikult pidi Ilmel olema tööettevõtu suhe.
2. Neeme V. ja Olavi K. leppisid omavahel kokku, et Olavi K. teeb Neeme V-le kuuluvas talus kõik kevadised põllutööd talle kuuluvate põllutööriistadega temale sobival ajal. Kõigi tehtud tööde eest lubas Neeme V. maksta Olavi K-le 960 eurot hiljemalt 20. juuniks .
Kas Olavil oli töölepinguline suhe või tööettevõtu suhe?
Lahendus: Tööettevõtja kohustub tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või omast materjalist, tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. Seega on tööde tegija tellijast sõltumatu, pooled lepivad kokku peamiselt vaid selles, milline töö tuleb teha, milliseks tähtajaks see valmis peab olema ja milline on kvaliteetse töö eest makstav summa. tegemist tööettevõtu suhtega.
3. AS sõlmis lepingu Ats K-ga selle kohta, et viimane teeb katusekattetöid kolme kuu jooksul AS-i ehitusobjektil Kogalõmis, kusjuures lepingus oli ühe kuu tasuks määratud 1000 eurot netos. Lepingut nimetati tähtajaliseks töölepinguks ja selles oli määratud Ats K. tööpäeva ja – nä dala pikkus. Ats K. kohustus valmistöö üle andma kolme kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist. AS kohustus tasuma iga kuu vastavalt töö tegemiseks kulutatud ajale. Lepingu lõppemisel leidis Ats K., et tal jäi saamata töö eest 130 Eurot ja tal on õigus kasutamata puhkuse kompensatsioonile ning ühe kuu töötasule lõpparvega viivitamise eest. AS kinnitas, et tegemist on kokkuleppega töö lõppresultaadi üle, st. töövõtulepinguga. Ats K. ei töötanud kõiki tunde täis ja seoses ebakvaliteetse tööga, mida osaliselt tehti ü mber , vähendati väljamakstavat tasu. Töövõtulepingu tõttu pole tal õigust saamata jäänud puhkuse hüvitamisele ega hüvitisele lõpparvega viivitamise motiivil.
Kas tegemist on töölepingu või töövõtulepinguga? Miks?
Lahendus: Kui lepingut nimetati tähtaajaliseks töölepinguks, siis peaks tegemist olema töölepinguga. Määratud oli ka tööpäeva ja nädalapikkus, mis töövõtulepingus ei ole.
4. OÜ juhatuse esimees ja Peeter S. sõlmisid 30. juulil kirjaliku töölepingu, mille kohaselt Peeter S. pidi asuma tööle treialina alates 10. augustist. Kui ta tööle tuli, teatati talle, et tööle teda ei võeta, kuna eelmisel päeval on tööle võetud töö taja , kellel on kõrgem kvalifikatsioon. Kas tööandja käitumine on seaduslik? Seaduslik oleks siis, kui Peetril ei oleks töösuhet. Ebaseaduslik siis, kui Peetril on töösuhe. Kas Peetril oli töösuhe olemas või mitte?
Lahendus: Peetril on olemas töösuhe, kuna ta sõlmis juhatuse esimehega kirjaliku töölepingu. Alates sõlmimise hetkest oli Peetril töösuhe olemas. Järelikult on tööandja käitumine ebaseaduslik.
5. Anna D. pöö rdus äriühingu personalitalitusse sooviga tööle asuda autojuhina. Personalitalituse juhtaja saatis ta transpordiosakonda töötingimuste suhtes kokku leppima. Lepiti töötingimustes kokku, sh et Anna D. tuleb tööle järgmisel päeval. Anna D. tuligi tööle ja sooritas vedusid kogu päeva. Ülejärgmisel päeval teatati talle , et äriühingu juht keeldub tema töölepingule alla kirjutamast, kuna eelistab autojuhtidena vaid mehi.
Kas tööleping Anna D-ga oli sõ lmitud ?
Lahendus: Tööleping ei olnud Anna D-ga sõlmitud, kuna §4 Töölepingu seaduses on kirjas, et Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Töötingimustest lepiti lihtsalt kokku, lepingu sõlmimist ei toimunud.
6. Bussivedudega tegelevas äriühingus oli vakantne inseneri ametikoht . Sellele kandideeris kõrgharidusega insener. Äriühingu direktor tahtis temaga sõlmida tähtajalise lepingu kolmeks kuuks, et veenduda tema sobivuses sellele ametikohale.
Kas sellise tähtajalise töölepingu sõlmimine on seaduslik?
Lahendus: Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Direktor tahtis sõlmida tähtajalise lepingu, et veenduda, kas insener sobib sellele kohale või ei. Kui põhjus ei tulene sellest, siis on töölepingu sõlmimine ebaseaduslik.
7. Liis P. võeti äriühingusse tööle raamatupidajana 4-kuulise katseajaga. Kolme kuu pärast teatati talle, et järgmisest pä evast lõpetatakse temaga tööleping seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega. Töölepingu lõpetamisest talle ette ei teatatud, hüvitist ei makstud.
Kas Liis P-ga toimiti seaduslikult?
Lahendus: Ei käitutud seaduslikult kuna töölepingu lõpetamisest tuleb 15 päeva ette teatada .
8. Töötaja asub tööle (tuleb töökohale ja teeb tööd) autojuhina 1. Septembrist 2013. Oktoobri alguses talle töötasu ei maksta. Töötaja pöördub tööandja poole küsimusega, et miks talle ei maksta töötasu. Tööandja vä idab , et töötajaga ei ole töölepingut sõlmitud, kuna tööleping peab olema kirjalikult vormistatud. Töötaja käis lihtsalt oma vennal tööl abis. Kas töölepinguline suhe oli olemas või mitte töötaja ja tööandja vahel?
Lahendus; Polnud olemas töölepingulist suhe töötaja ja tööandja vahel. Töölepinguline suhe tekib töölepingu sõlmimisest.Töölepingu seaduse § 4 alusel tuleb teha tööleping kirjalikult.
9. Töötajaga oli sõlmitud tähtajaline tööleping 1. jaanuar kuni 27. veebruar. Sama aasta 1. juunist sõlmiti töötajaga uus tööleping kuni 30. juuli ja 1. november kuni 30. november. Kas selline üksikute töölepingute sõlmimine on seaduslik või on töötajal tekkinud novembris tahtajatu tööleping?
Lahendus: Kui töötaja ja tööandja on käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajalist lepingut sõlmiti 3 korda, seetõttu on töötajal tekkinud tähtajatu tööleping.
10.Töötajaga sõlmiti tööleping, milles ei olnud märget selle kohta, et talle on kohaldatud katseaega . 3 kuu möödudes töölepingu sõlmimisest öeldi temaga tööleping üles tööandja algatusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Töötaja vaidlustas töölepingu lõpetamise põhjusel, et talle ei määratud töölepinguga katseaega. Kas töölepingu lõ petamine tööandja poolt oli seaduslik?
Lahendus: Töölepingu seadus näeb ette seadusliku katseaja, mis tähendab, et katseaeg tuleneb seadusest ja selle kohaldamises ei pea pooled eraldi kokku leppima. Katseajaks on esimesed neli kuud alates töötaja tööle asumise päevast. Töölepingu lõpetamine tööandja poolt oli seaduslik.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 37 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Student99 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Kaasused tööõiguse kohta nr 1

Kaasused tööõiguse kohta nr 1. 1. Töötaja soovib edaspidi töötada osalise tööajaga.  Kas see on võimalik? 2. Töötaja oli tööle võetud kolmeks nädalaks. Lõpparve saamisel nõudis ta ka hüvitist kasutamata puhkuse eest.  Kas töötajal on õigust saada puhkusehüvitist? 3. Ats asub tööle koristajana suveks 2 kuuks teise koristaja asemel, kes puhkusele läheb. Tööandja ütleb Atsile, et tulenevalt töölepingu seadusest ei pea asendamise ajaks asendajaga töölepingut sõlmima. Ats nõuab, et temaga sõlmitaks tööleping, sest töölepingu seadus näeb nii ette.  Kummal on õigus? 4. Äriühing sõlmis Ilme V-ga lepingu, mille kohaselt Ilme V. pidi koristama tööruumid ja võtma vastu tellimusi. Neid ülesandeid pidi ta täitma kindlatel tööpäevadel. Selle töö eest maksti talle iga kuu 450 eurot. Pärast 6-kuulist töötamist taotles Ilme V. puhkust. Omanik keeldus puhkuse andmisest

Tööõigus

docx

Ehitusõiguse kaasused 1-20

Graafiku üleandmisega viivitamine toimus mitte tema süül, vaid seetõttu, et tootjaettevõte OÜ Laarum taganes tellijaga varem sõlmitud lepingust seadmete hankes ja ta pidi sõlmima lepingu teise hankijaga. Kas töövõtjal on õigus nõuda leppetrahvi tellijalt? Kui on siis mis alusel ja missuguse aja eest? Lahendus Kas töövõtjal on õigus nõuda leppetrahvi tellijalt? Töövõtjal on täielik õigus nõuda sisse leppetrahv, sest leping annab talle selle õiguse. Mõlemad pooled on lepingut sõlmides sellega nõustunud. Kui on siis mis alusel ja missuguse aja eest? Meil puudub rohkem infot töövõtjast ja tema probleemidest OÜ Laarum'iga. Leping lubab nõuda trahvi viivitatud päevade eest seega töövõtja võib nõuda leppetrahvi 45 päeva eest. Arvestades, et tellijal olid neist otseselt mitte sõltuvad probleemid ja koostööga tuleb ilmselt jätkata soovitaksin töövõtjal arvestada leevendavaid asjaolusid ja nõustuda 4-päevase

Ehitusõigus

docx

Tööõigus

Täisealise töötaja piirangud 18-a täieliku teovõimega isik (TsÜS § 8 lg 2) Eriseadustega on teatud töötajate suhtes kehtestatud kõrgem vanusemäär: Turvatöötaja peab olema vähemalt 19-a, kui ta tagab korda avalikul uritusel; 21-a, kui osutab isikukaitset või raha- ja väärtpaberivedu Alla 21-a tööulesandeks ei tohi olla õnnemängu, loterii või loto läbiviimine, otsuse tegemine neis osalemise õiguse kohta või nende ule kontrolli teostamine (TurvaS § 22 lg-d 1 ja 2, HasMS § 33 lg 1 p 4) Täisealine töötaja: 18.a isik. Vaatamata uldreeglile, on olemas erisusi: teatud tööd on kõrgendatud vastutusega, st olemas on erinevaid eriseadusi, nt turvaseadus, hasartmänguseadus jne. Alaealise töötaja piirangud(94/33/EÜ) Alaealine töötaja vanuseline ja tööiseloomust tulenevad piirangud. Piirangute taga on EL

Tööõigus

doc

Õiguse aluste kordamisküsimused

· Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest antud riigiga jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks

Uurimistöö meetodid

doc

Tööõiguse seminarid

TÖÖÕIGUSE SEMINARID 12.09.2017 19.09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe,

Tööõigus

docx

Tööõigus ja lepingud - LOENGUKONSPEKT

LOENGUKONSPEKT – Tööõigus ja lepingud Lisaks VÕS ja TLS 1. VÕLASUHTE MÕISTE JA TEKKIMISE ALUSED Õigussuhteid, millest tuleneb ühe isiku (võlgniku e kohustatud isiku) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja e õigustatud isiku) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldajalt nõuda võlgnikult kohustuse täitmist – nimetatakse võlasuhteks (VÕS §2) Kohustus on kas  positiivne sooritus  hoiduda mingi teo sooritamisest Kohustus kohustab võlgnikku teatud käitumiseks, vastutus tähendab seda, et

TÖÖÕIGUS JA LEPINGUD

docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

kasuks. Meesterahvas maksub kohvikus joodud tee, aluset rikastumine naisterahva kasuks. ● Lepingu poolte õigused ja kohustused tulenevad järgmistest allikatest: ○ Leping (alati tuleb enne kindlaks määrata lepingu liik) ○ seadus aka VÕS ○ tava ja praktika ○ Kohtulahendid ○ üldpõhimõtted ● VÕS kokku 1068 ● TsÜS õpetus sellest, kellelt mida ja kuidas me välja saame nõuda ● 23-25 loetelu õiguse allikatest, millest osapooltel tuleb lähtuda ● Leping - Milline on lepingu olemus? ● Romet laenab auto Edithile ja maksab esimesele 500eurot, tekib probleem ning kahju 1200eurot, amortiseerumine? Rendileping, mitte üürileping! Sest Edith kasutas sõidukit tulu teenimiseks. ● VÕS eriosa ja VÕS üldosa ● Tava on pikema aja jooksul välja kujunenud käitumisnorm, mida suurem osa inimesi järgib kuid see võib tekkida ka väiksemas ringkonnas

Võlaõiguse üldosa

pdf

TÖÖIGUSE SEMINARID

17.09.2020 TÖÖÕIGUS Seminari kava Tööõiguse olemus ja rakendusala. Küsimused, kaasused, ülesanded I teema. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (2 tundi) Tööõiguse olemus 1. Milline on töölepingu kõige olulisem tunnus ja miks? Miks kaitseb tööõigus eelkõige töötajat ja mida see tähendab? ❏ Töölepingu olulisemaks tunnuseks on see, et tööd tehakse alluvussuhtes, mille olemus

Tööõigus

Rohkem sarnaseid