0 30 45 60 90 180 270 360° ° ° ° ° ° ° ° 1 2 3 sin 0 /2 /2 /2 1 0 -1 0 3 2 1 cos 1 /2 /2 /2 0 -1 0 1 3 tan 0 /3 1 3 - 0 - 0 sin cos tan II:+ I:+ II: - I: + II: - I: + III:- IV:- III: - IV:+ III:+ IV: - · sin= cos(90°-) · sin·sin= -1/2[cos(+)-cos(-)] · cos= sin(90°-) · cos·cos= 1/2[cos(+)+cos(-)] · sin(-x)= -sinx · sin·cos= 1/2[sin(+)+sin(-)] · cos(-x)= cosx ...
Panin valmis 50 ml seisukolvi täidise pinnal oleva eluendi kogumiseks. Segu komponentide lahutamine Segu koostis: deksatraansinine 3 mg/ml; müoglobiin 6 mg/ml; DNP-aspartaat 0,3 mg/ml Ettevatlikult avasin kolonni väljavooluava, voolukiirus oli juba reguleeritud 1 ml/min Proovi sisestamine Uuritava segu kolonni sisestamiseks kasutasin 1 ml pipetti. Võtsin 1 ml uuritavat segu ja tilgutasin geeli pinnale. Alguses kogusin ühendatud fraktsiooni (sest kuni kolonni alaossa jõuab kõige kiiremini liikuv komponent dekstraansinine, väljub kolonnist puhas vooluti), selle kogusin 50 ml kuiva kolbi. Mõõtsin selle, sest see moodustab osa dekstraansinise elueerimismahust Vxmin. Kolvis oli 14,5 ml. Lisasin puhverlahust mööda kolonni külge , seni kuni sinine värvus kolonnis oli jõudnud peaaegu väljavooluni. Kogusin fraktsiooni mõõtekolbi.
Panin valmis 50 ml seisukolvi täidise pinnal oleva eluendi kogumiseks. Segu komponentide lahutamine Segu koostis: deksatraansinine 3 mg/ml; müoglobiin 6 mg/ml; DNP-aspartaat 0,3 mg/ml Ettevatlikult avasin kolonni väljavooluava, voolukiirus oli juba reguleeritud 1 ml/min Proovi sisestamine Uuritava segu kolonni sisestamiseks kasutasin 1 ml pipetti. Võtsin 1 ml uuritavat segu ja tilgutasin geeli pinnale. Alguses kogusin ühendatud fraktsiooni (sest kuni kolonni alaossa jõuab kõige kiiremini liikuv komponent dekstraansinine, väljub kolonnist puhas vooluti), selle kogusin 50 ml kuiva kolbi. Mõõtsin selle, sest see moodustab osa dekstraansinise elueerimismahust Vxmin. Kolvis olevat üldist fraktsiooni oli 12,5 ml. Lisasin puhverlahust mööda kolonni külge , seni kuni sinine värvus kolonnis oli jõudnud peaaegu väljavooluni. Kogusin fraktsiooni mõõtekolbi.
juba aegade algusest. Meie oleme ka ise kiirguste allikaks, kuid samas ka paljude meid ümbritsevate tehiskiirguste loojad. Minu uurimustöö eesmärk oli otsida informatsiooni radioaktiivsuse ajaloo, olemuse kohta ning selle mõju keskkonnale ja inimese organismile. Ma seadsin oma uurimustöö hüpoteesiks, et Eestis on radioaktiivsuse hulk keskkonnas ehk radioaktiivsusfoon kõrge võrreldes teise Euroopa riikidega. Materjali kogusin internetist ja raamatutest. 3 Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine 1886. aastal avastas prantsuse õpetlane Antoine-Henri Becquerel uue kiirgusliigi. Ta uuris fosforestseeruvat soola kaaliumuranüülsulfaati. See uuritav aine asus laual ning selle läheduses asus fotoplaat. Meenutame, et ülemöödunud sajandil kasutati fotoaparaadis filmi asemel valgustundlikke fotoplaate. Kui fotoplaati hiljem ilmutati, siis
Minu uurimustöö eesmärgiks on uurida, kas Oskar Lutsu palamuse Gümnaasiumi 9- klassi matemaatika ja eesti keele esimese veerandi hinnded on omavahel sõltuvuses. Ma valisin selle teema sellepärast, et teada saada, kas tõesti matemaatika oskus sõltub eesti keele oskusest. Hinne on järjestustunnus Uurimistöö üldkogumiks on Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 9. klass. Uurimustööd tegema hakates oli minu esimene töökäik koguda andmeid 9. klassi hinnete kohta. Andmeid kogusin matemaatika õpetaja Lea Isotamme abil. Kokku küsitletuid inimesi oli 58. 3 3. Sagedustabel maatemaatika ja eestikeele hinnetega Korrelatsiooni kordaja R= 0,899455 see tähendab et hinnete vaheline korrelatsioon on väga tugev. 4 3.1 Matemaatika hinnete tabel sagedus tunnus (X) (F) X-xx (X-xx )² f(x-xx )²
Proov koosnes kolmest komponendist: dekstraansinine, müoglobiin ja DNA-aspartaat. Seejärel keerasin kraani vaikselt tilkuma ja panin sinna alla kolvi. Kui uuritav proov oli geeli imendunud, lisasin natuke juurde puhvrit, seejärel uuesti väikese koguse ja lõpuks lisasin rohkem, et puhvri maht ulatuse kolonni ääreni. Lasin eluaadil kolbi tilkuda seni, kuni esimene värviline riba ( sinine) jõudis kolonni põhjani ja eemaldasin siis kolbi ja kogusin edasi vedelikku fraktsioonidena nummerdatud ja kaliibritud(2ml) katseklaasidesse. Fraktsioone kogusin seni, kuni eluaadi värvituks muutumiseni ja oli näha, et kogu värviline osa oli ka kolonnist eemaldunud. Seejärel mõõtsin värviliste fraktsioonide optilised tihedused spektrofotomeetriga. Andmete analüüs: Eluaadi maht kolvis oli Vv= 23,5ml. Siis vastavalt iga järgmine fraktsiooni maht suureneb sellest 2ml võrra. Lainepikku Fraktsiooni Eluaadi Optiline
Katerina Lipberg Väärtused kasvatuses ja kasvatusväärtused. Väärtuskasvatusest. Väärtustest ja väärtuskasvatusest kogusin enim materjale kahest raamatust. Väärtused ja väärtuskasvatus (TÜ eetikakeskus,2009) Õppemeetodid väärtuskasvatuse teenistuses-miks ja kuidas ? (TÜ eetikakeskus) Pean väärtuskasvatust tohutult oluliseks teemaks nii pedagoogikast kui ka üldiselt ühiskonnast lähtuvalt.Teema on paljukäsitletud ja mahukas ning erialaliselt ka väga suure väärtusega. Väärtuskasvatus on kindlasti üks ühiskonna nurgakive. Väga raske oli artiklite osas teha valikuid , sest ei ole ju
2. Kui üleliigne vedelik kolonnist eemaldatud, lisasin kolonni ülaossa pipetiga 0,5ml proovi. Ootasin, kuni segu lahutuma hakkas. 3. Hakkasin kolonni ülaossa puhverlahust lisama, puhverlahuseks oli 0,1 M NaCl lahus, mille pH=7,5. Segu, mida lahutasin koosnes kolmest komponendist: dekstraansinine, müoglobiin, DNP-aspartaat. 4. Lisasin puhverlahust, seni kuni sinine värvus kolonnis oli jõudnud peaaegu väljavooluni. Kogusin fraktsiooni mõõtekolbi. 5. Edasi kogusin fraktsiooni katseklaasidesse, mis olid kalibreeritud 2ml peale. Nii tegin kuni kolonnis polnud enam lahutatavaid aineid. 6. Kui sininse, pruuni ja kollase värvusega fraktsioonid olid kogutud, mõõtsin ära nende optilised tihedused kindlal lainepikkusel spektrofotomeetriga. Arvutused: Geelisamba kõrgus: 31cm Diameeter: 2cm, raadius=1cm, seega kolonni maht: 3,14x31=97,34 k=0,1 geelimaatriksi maht Vg= 0,1x97,34= 9,734 ml
SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks Päikesesüsteemi väikekehad, kuna antud teema tundus huvitav ja müstiline. Palju on räägitud Kaali meteoriidikraatrist ja meteoriitidest, komeetidest ja asteroididest, mis võivad Maad tabada. Otsustasin lähemalt uurida: · mida need väikekehad endast kujutavad; · millest nad koosnevad; · kus kohas nad asetsevad; · kuidas nad on tekkinud; · millist ohtu kujutavad nad Maale. Referaadi materjali kogusin internetist. Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest. Suurema osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist moodustavad planeedid. Lisaks planeetidele asub päikesesüsteemis asteroidide vöö, Kuiperi vöö ja selle hajusketas,
Kasutatud kolonnil oli automaatselt reguleeritud kiirus. 2. Kui üleliigne vedelik kolonnist eemaldatud, lisasin kolonni ülaossa pipetiga 1ml proovi. Ootasin, kuni segu lahutuma hakkas. 3. Hakkasin kolonni ülaossa puhverlahust lisama, puhverlahuseks oli 0,1 M NaCl lahus, mille pH=7,5. Segu, mida lahutasin koosnes kolmest komponendist: dekstraansinine, müoglobiin, DNP-aspartaat. 4. Kogusin eelfraktsiooni mõõtkolbi, seni kuni sinine värvus kolonnis oli jõudnud peaaegu väljavooluni. Kogutud eelfraktsiooni mahu mõõtsin mõõtsilindri abil. 5. Edasi kogusin fraktsiooni katseklaasidesse, mis olid kalibreeritud 2ml peale. Nii tegin kuni kolonnis polnud enam lahutatavaid aineid. 6. Kui sininse, pruuni ja kollase värvusega fraktsioonid olid kogutud, mõõtsin ära nende optilised tihedused kindlal lainepikkusel spektrofotomeetriga. Arvutused:
Segu komponentide lahutamine: · Segu nr. I: Dekstraansinine, müoglobiin, DNP-aspartaat. · Avasin kolonni väljavooluava ja reguleerisin voolutuslahuse tilkumiskiiruse klambri abil piiridesse 0,7 1,0 ml/min (eesmärgiks koguda iga fraktsioon ubmes 2-3 minutiga). Proovi sisestamine ja kolonni voolutamine: · Uuritava segu kolonni sisestamiseks kasutasin 1 ml pipetti. Võtsin 0,5 ml uuritavat segu ja tilgutasin geeli pinnale. · Alguses kogusin ühendatud fraktsiooni (sest kuni kolonni alaossa jõuab kõige kiiremini liikuv komponent dekstraansinine, väljub kolonnist puhas vooluti), selle kogusin 100 ml kuiva kolbi. Mõõtsin selle, sest see moodustab osa dekstraansinise elueerimismahust Vxmin. Ühendatud fraktsiooni maht: 22,5 ml. · Selleks, et uuritav proov siseneks täidisesse täielikult kandsin geeli pinnale kiiresti
Uuritav segu: 1.segu: Dekstraansinine (sinine), müüoglobiin (punane), DNP-aspartaat (kollane). Proovi sisestamine: Doseerimiseks kasutan automaatpipetti mahuga 0,5 ml. Viin 0,5 ml uuritavad segu kolonni vastu seina. Proov voolab geeli pinnale ühtlaselt. Avan kolonni väljavooluava ja kui uuritav segu on geeli sees lisan 2 ml eluenti.Kui kogu eluent on geeli sees ,lisan veel eluendi. Geelis olev proov moodustab sinist ja kollast kihti(punane oli nähtav ainult siis,kui kogusin katseklaasi. Kolonni voolutamine: Kolonnist tuleb puhas vooluti, mida kogun mõõtsilidrisse. Kokku tuli 20 ml ühendatud fraktsiooni. Kui tuli sinine riba asendasin mõõtsilinder katseklaasiga ja hakkasin koguma fraktsioonid. Kokku tuli 42 fraktsiooni. Fraktsioonide analüüsimine: Analüüsin saadud fraktsioonide absortsiooni tihedused spetrofotomeetril. Dekstraansinine optiline tihedus vaatasin 670 nm lainepikkusel, müoglobiin- 410 nm, DNP-aspartaat- 360nm
Kursuseks suvel ma otseselt ettevalmistusi ei teinud, kuid suve jooksul lugesin raamatuid mis mulle endale meeldivad. Kuna käsitlesime kursusel vaid kahte teost, ei olnud mulle probleemiks nende läbilugemise tempo. Raskust tundsin veidi aga õpimapi järje pidamisega, et kõik vajalik seal ikka olemas oleks. Enim rõõmu tundsin teose "Kuritöö ja karistus" lugemisest, kuna selle äärmiselt kaasahaarav sisu justkui neelas mind enda sisse ja lugemine läks kiirelt. Kogusin hulgaliselt teadmisi erinevate kirjanduszanrite ning kirjanike kohta. Samuti meeldis mulle äärmiselt õppekäik Vargamäele, millest on kindlasti kasu järgmisel kursusel raamatut "Tõde ja õigus" käsitledes. Kirjanduse õpetamises võiks muutuda raamtute valik rohkem vabamaks, et noored saaksid ise valida klassikaliste kirjandusteoste hulgast endale sobivaim, ning seda käisitleda ja analüüsida. Usun, et see kasvataks rohkem uues genertsioonis ka klassikalise kirjanduse huvi.
sisse läheks. Voolutuslahust tuleb lisada pidevalt, et kolonn kuivaks ei jääks. Kõigepealt kogutakse eluaat väiksesse keeduklaasi. Ühendatud fraktsiooni maht on 23 ml. Eluaadi kogumist 2 ml fraktsioonide kaupa alustatakse veidi enne dekstraansinise väljumist. Seejärel kogutakse eluaati 2 ml fraktsioonide kaupa eelnevalt nummerdatud katseklaasidesse kuni pärast viimase, kollase aine väljumist on eluaat värvusetuks muutunud. Kokku kogusin eluaati 37-sse katseklaasi. Arvutuste järgi oleks pidanud kasutama (75,58-23)/2 = 27 katseklaasi. 27 katseklaasi kogusin aga kõige intensiivsema kollase värvusega ainet. Ei oska öelda, millest võis selline mahtude vahe tekkida. Edasi mõõdetakse fraktsioonide optilised tihedused spektrofotomeetriga. Tulemused on kantud järgnevasse tabelisse. Katseandmete tabel Fraktsiooni nr Elueerimismah Optiline tihedus, A
Isiklike finantsressursside audit ja analüüs Töö eesmärk: 1. Kui palju on mul raha puudu? See kuu oli 8 eurot. 2. Kui palju ma vajan raha elamiseks ja isiklikuks toimetulekuks? Otseselt elamiseks vajan majutust, transporti, toitu ja tervisekulusid. Kokku ca 135 euri. 3. Kuidas ma raha teenin (laenan, töötan, säästan, saan vanematelt jms)? Kogusin suvel töötades 1300 euri, millega ära elada esimesed 10 kuud. Saan ka vajaduspõhist õppetoetust 75 euri iga kuu. Vanemad ei toeta. Ise ei tööta. Raha ei laena. 4. Kuidas ja millele ma raha kulutan? Enim kulutan toidule, meelelahutusele ja majutusele. 5. Mis on minu laenu(de) intress? Pole. 6. Mis on minu krediitkaardi intress? Pole. MINU KULUD KULUTUSE LIIK 30.oktoober-30.november 2013 Prognoos aastas
proovi. 3. Järgmiseks lisasin tilkhaaval voolutit, et proov imenduks geeli, kuid ei lahustuks voolutis. 4. Kui proov oli geeli sisenenud, lisasin suurema koguse voolutit geeli pinnale. 5. Valmistasin ette 40 katseklaasi, kuhu fraktsioone koguda, ning asetasin ühe 100 ml keedu-klaasi väljavooluava alla, avasin kraani. 6. Kuni dekstraansinine lähenes kolonni põhjale, tilkus kolonnist puhas vooluti, mida kogusin eeljooksuna keeduklaasi, et seda hiljem arvestada eluaadi kogumahu arvutamisel. Pärast mõõtmist ühendatud fraktsiooni maht 33 ml. 7. Proovis sisalduvad ained andsid kolonnis erineva värvuse- sinine, pruun ja kollane, mida kogusin 2 ml fraktsioonidena kaliibritud katseklaasidesse. Katseklaase sain kokku 38. 8. Kui uuritavad ained mööda kolonni allapoole liikusid, lisasin ülevalt pidevalt eluenti,
Segu komponentide lahutamine: · Segu nr. I: Dekstraansinine, müoglobiin, DNP-aspartaat. · Avasin kolonni väljavooluava ja reguleerisin voolutuslahuse tilkumiskiiruse klambri abil piiridesse 0,7 1,0 ml/min (eesmärgiga koguda iga fraktsioon umbes 2-3 minutiga). Proovi sisestamine ja kolonni voolutamine: · Uuritava segu kolonni sisestamiseks kasutasin automaatpipetti. Võtsin 0,5 ml uuritavat segu ja tilgutasin geeli pinnale. · Alguses kogusin ühendatud fraktsiooni (sest kuni kolonni alaossa jõuab kõige kiiremini liikuv komponent dekstraansinine, väljub kolonnist puhas vooluti), selle kogusin 100 ml kuiva kolbi. ( hakkasin koguma fraktsiooni, kui sinine värv oli alt kuskil 3-4 cm kaugusel) Mõõtsin selle, kuna see moodustab osa dekstraansinise elueerimismahust Vxmin. Ühendatud fraktsiooni maht: 20 ml.
olevaid spordiklubisid ja kui tihti nad külastavad spordiklubisid. Ainetöö lõpuks sooviksin teada saada, millised on inimeste toitumis- ja sportimisharjumused ning sellest järeldus teha, mida neile tuleb pakkuda, et nende sportlike eluviise arendada ja nõudmisi rahuldada. 3 UURINGU METOODIKA Küsitluse viisin läbi ankeetküsitlusena Google Online küsitluse vormi (Google Forms) kaudu internetis. Küsimustiku vastused kogusin sotsiaalvõrgustikus Facebook ja meili teel.Kokku oli vastanuid 69. Valimist ei pidanud ma eemaldama ühtegi vastus. Kõik vastused olid ,,adekvaatsed". Saadud tulemuste tabelis on osad asjad grupeeritud: numbriliste järjestustunnuste puhul on hinnatud tunnuseid skaalal 1-3, kus 1 tähendab ,,jah", 2: ,,ei" ja 3: ,,ei oska öelda". 4 VALIMIT KIRJELDAV ANALÜÜS
wrap-kleitide loomisega. Dianele järgneb 1,1 biljoni dollari suuruse omakapitaliga Christian Candy. 11ndat ning 12ndat kohta rikkaimate disainerite pingereas jagavad 1 biljoni dollari suuruse omakapitaliga moeloojad Tory Burch ning Michael Kors. Tory on 48 aastane, korduvalt oma moeloomingu eest tunnustatud ameeriklanna. Karl Anderson jr keda tuntakse Michael Korsi nime all on 55 aastane samuti ameeriklasest tippdisainer. Andmeid kogusin vikipeediast, networthsist ning bussiness insiderist. Kasutasin ka moeajaloost rääkivat raamatut ning kahte ajakirja ’’Mood’’ aastatetagust numbrit.
Kahjuks liiklusõnnetused juhtuvad väga tihti ning autode omanikud peavad mõtlema selle peale, et nendest sõltub teiste inimeste elu. Uurimistöö jaoks otsisin infot statistikaandmetes ja tegin küsitluse. 3 EESSÕNA Oma uurimistöö tegin kaks nädalat. Minu töö oli jagatud 4 etapiks. Esimeseks etapiks oli teema valimine. Teiseks kogusin infot ja statistikaandmeid antud teema kohta. Kolmandaks kirjutasin algvariandi. Neljandaks viimistlesin teksti ja viiendaks vormistasin oma uurimustöö. Sel ajal, kui kogusin infot ja statistikaandmeid tegin ka küsitluse, millest võttis osa 50 inimest. Tänan neid väga, kuna nad aitasid antud uurimistöö lõpuni viia. 4 SISSEJUHATUS
vooluava ning panin peale uuritavat proovi, mis koosnes: dekstraansinisest, müoglobiinist ja DNP-aspartaadist. Dekstraansinine väljub minimaalse väljumismahuga ning tänu sellele on komponentide lahutumine paremini jälgitav. Kolonni voolutamine Võtsin uuritavat proovi 0,5 ml ning lasin sel voolata geeli pinnale võimalikult ühtlaselt. Seejärel avasin voolutusava ning kuni alaossa jõudis kõige kiiremini liikuv osa, milleks on dekstraansinine, väljus kolonnist puhas vooluti, mille kogusin ühendatud fraktsioonina (16,75 ml). Seda kogusin sinnamaani, kuni nägin kolonnis, et dekstraansinine hakkas jõudma üpris kolonni alaossa. Seejärel hakkasin koguma fraktsioone 2 ml kaupa. Lisasin pidevalt juurde eluenti, milleks oli 0,15 M NaCl. Eluaadi kogumise lõpetasin, kui see oli muutunud värvusetuks. Fraktsioonide analüüsimine Ainete kontsentratsiooni antud töös väljendatakse igas fraktsioonis lahuse optilise
Arvutasin fraktsioonide üldarvu n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2ml; seega n = Vxmax / 2 = 111,96 cm3 / 2 = 55, 98 56 Katseklaasistatiivi asetasin fraktsioonide arvule vastava hulga kindla mahu järgi ( 2ml ) kalibriitud katseklaase ja numereerisin need. Kolonni lähedusse paigutasin voolutuslahutuse ehk eluendi pudeli ja märkisin üles voolutuslahuse koostise: 50 mM Tris HCl 150mM NaCl pH = 7,5 Varusin väikse keedkulaasi, kuhu kogusin kolonni täidise pinnal oleva eluendi, mis enne uuritava segu sisestamist kolonnist välja lasin. 2.2. Segu komponentide lahutamine Avasin ettevaatlikult kolonni väjavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahus hakkas aeglaselt kolonnist välja tilkuma. Reguleerisin kolonni voolukiiruse optimaalseks. Kui vedeliku tase langes kolonnis täidise pinnani, sulgesin kolonni väljavooluava ja kolonn sai valmis proovi sisetamiseks. 1.4 Proovi sisestamine
Üldkareduse määramiseks pipteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ning noaotsatäis (∼0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Seadsin töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima sinine värvus. Kordasin katset kolm korda. Vee pehmendamiseks ja jääk-üldkareduse määramiseks lasin vee läbi Na-kationiitfiltri ja kogusin pehmedatud vee keeduklaasi. Määrasin pehmendatud vee üldkareduse lisades ∼5 cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. Vesi oli pärast indikaatori lisamist juba sinine. Katse andmed Karbonaatse kareduse määramine. Katse 1 2.5cm3 Katse 2 2.6 cm3 Katse 3 2.5 cm3 Keskmine kulunud soolhappe maht: 2.53 cm3 Uuritava vee maht 100 cm3 Üldkareduse määramine. Katse 1 9.6 cm3 Katse 2 9.5 cm3 Katse 3 9.5 cm3 Keskmine kulunud triloon-B maht: 9
LÕPUTÖÖ ESITLUS KÕLAR IDEE Probleemi kirjeldus Mulle meeldib väga kuulata muusikat. Ma saan kasutada kõrvaklappe, kuid vahel tahaksin ma muusikaelamust jagada ka teistega. Telefoni valjuhääldi on natuke vaikne, kõrvaklappe ei saa hästi jagada. Tekkis mõte muretseda endale võimendiga kõlar. IDEE Taustauuring uurisin eri elektroonikapoodide pakkumisi. Külastasin erinevaid veebipoode ja kogusin informatsiooni. Järeldus avastasin et kvaliteetne kõlar pole odav, odav kõlar pole enam kvaliteetne. Lahendus erinevate soovituste ja õppevideote põhjal leidsin, et kõige odavama töötava kõlari saan teha ise, jootes kokku elektroonika ja valmistades korpus. Kõlari valmistamine tundus mulle jõuetekohane. KAVANDAMINE Alustasin erinevate ideede paberile kandmisega ja hakkasin nende seast parimat välja valima. Mõtlesin läbi kõlari ehituse, otsustasin et
Minu uurimistöö pealkiri on ,,Ilmar Valge elulugu''. Valisin sellise teema sellepärast, et tuletada meelde ja jäädvustada mälestused oma vanaisast. Samuti tutvusin uurimistööd tehes vanaisa lapsepõlve- , kooliaastate- ja kodukohaga. Mina oma lapsepõlve veetsin vanaisa seltsis. Ta oli kõige lähedasem vanavanem mulle. Seega on mulle oluline temast rääkida ja tuletada meelde kõike head, mis praeguseks juba ununenud on. Töö eesmärgiks oli kirja panna vanaisa elukäigud. Selleks kogusin kokku vanad fotod ja otsisin informatsiooni kooli kohta, kus vanaisa õppis. Küsitlesin ka inimesi, et teada saada lapsepõlve ja tööaastate kohta. Eesmärgiks oli ka meenutada vanaisa ja teada saada, mida keegi temast mäletab. Need on uurimistöös ka eraldi väljatoodud. Uurimistöö koosneb viiest peatükist ja lisadena on esitatud perekonnaarhiivist pärinevad fotod, mis aitavad tööd ilmestada. 2. LAPSEPÕLV JA KOOLIAEG Minu vanaisa Ilmar Valge sündis 1933. a 24
DOPING JA SELLE KASUTAMINE 1.1 Dopingu mõiste 1.2 Miks seda kasutatakse? 1.3 Miks doping on keelatud? 1.3.1 Meditsiinilised tagajärjed 1.3.2 Eetiline aspekt 1.4 Dopingukontrolli läbiviimisprotsess 1.5 Antidopingu reeglite rikkumisega kaasnevad karistused 2.METOODIKA 2.1 Uurimismeetod 3. NOORTE TEADMISED DOPINGUST 4. NOORTE TEADMISED ANTIDOPINGUST KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Lisa 1 Ankeetküsitlus Lisa 2 Meetodid Uurimistööks vajaliku materjali kogusin ankeetküsitlusega. Küsitlesin Tallinna Õismäe Gümnaasiumi ja Pirita Majandusgümnaasiumi õpilasi, vanuses 16-18 aastat. Küsimustikule vastas kokku 45 poissi ja 45 tüdrukut. 1. Mis on doping? Poisid Tüdrukud 20% teadsid 28% teadsid ei teadnud ei teadnud 80% 72% 2. Mis on antidoping? Poisid Tüdrukud
0,15 cm3. B Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm 3 uuritavat vett, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ning noaotsatäie indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Seadsin töökorda büreti 0,025M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima sinine värvus. Kordasin tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületanud 0,10 - 0,15 cm3. C Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrasin pehmendatud vee üldkareduse ja hindasin filtri efektiivsust. Selleks: 1) pipeteerisin 100 cm 3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ja väikese koguse indikaatorit ET-00. 2) Seadsin töökorda büreti lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrisin nagu punktis B sinise värvuseni Katseandmed VHCl = 2cm3, CM, HCl = 0,1mol, Vvesi = 100cm3,Vtriloon-B = 7,1cm3, CH, triloon-B = 0,025mol
triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,15cm3. Seega lugesin katse õnnestunuks. Arvutasin aritmeetilise keskmise (7,05ml+7,00ml)/2=7,025ml. Aritmeetilise keskmise põhjal arvutasin üldkareduse: ÜK:(Vtriloon-B*Cm triloon-B*1000mmol)/(Vvesi*1dm3*1mol)= (7,025cm3*0,025mol*1000mmol)/(100cm3*1dm3*1mol)=1,76mmol/dm3 Vastus: üldkaredus on 1,76mmol/dm3 C Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Pipteerisin 100cm3 pehmendatud vett puhtasse kooniliss kolbi, lisasin umbes 5 cm3 puhverlahust ja lisasin väikese koguse indikaatorit ET-00. Lahus muutus koheselt siniseks. Seega Ca2+ Mg2+ sisaldus vees on väiksem, kui määramise piir antud meetodil. HCo3+-mmol/L Ca2++Mg2+mmol/L 1 2,35mmol/L 1,74mmol/L 2 2,475mmol/L 1,70mmol/L
lehtede aurustuks ja tulemused oleks võimalikult täpsed. Märgin ka joone kõrrel kohale (vett kõrres oli igas pudelis 12 cm korgist), kus 1 asus vesi katse valmimisel ja esmasel ülesseadmisel – hiljem lisasin märke iga järgneva päeva õhtul kell 20.35. Katsevahendid panin aknalauale (7.novembri õhtul), et neil oleks piisavalt valgust. Seejärel kogusin andmeid 8. kuni 17.novembrini. Kuna vesi ei saa aurustuda mujalt, kui vaid läbi lehtede, on katse tulemused võrdlemisi täpsed. Elupuu Kuupäev oksa lehtede Veekadu 8.11 9.11 10.11 11.11 12.11 13.11 14.11 15.11 16.11 17.11 arv (cm) 1-leheline 0 0 0,5 0,3 0,4 0,3 0,4 0,5 0,43 0,61
Kasvukeskkond: Tamm on tundlik hiliskümade suhtes. Noorelt poolvarjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi ja ei talu liigniiskust. Väga hästi arenenud juurestik. Kasvab puisniitudel, salumetsas, loodudel. Leviala ehk areaal: Tamme leviala on lai. Tammed kasvavad peaaegu kogu Euroopas ning Väike-Aasias. Eestis leidub paiguti, kõige enam Lääne-Eestis. Hüpotees: Hariliku tamme kõik lehed on erineva pikkusega. Vaatlus ja mõõtmised: Kogusin 50 ühe ja sama tamme lehte ja mõõtsin pikkused. Tabel: Leht nr. 1 16,4 cm Leht nr. 26 17,1 cm Leht nr. 2 15,2 cm Leht nr. 27 11,1 cm Leht nr. 3 16.3 cm Leht nr. 28 13,4 cm Leht nr. 4 15,9 cm Leht nr. 29 12,3 cm Leht nr. 5 15,7 cm Leht nr. 30 15,9 cm Leht nr
Vg). Kui aine molekulid mahuvad geeli pooridesse sisenema, siis iseloomustatakse nende liikumist kolonnis liikuvusteguriga Rf: V x - v xmin R f = max V x - V xmin Fraktsioonide arvutamine: r = 2,2/2=1,1 cm h = 31,5 cm Geeli maht: Vt = Sp*h = r2*h = *(1,1)2*31,5 =119,68 cm3 k = 0,1 Vg = k*Vt = 0,1*119,68 = 11,9 cm3 Vxmax = Vt Vg = 119,68 11,9 = 107,7 cm3 Fraktsioonide teoreetiline arv: n = Vxmax/2 =107,7/2 = 53 Kogusin kolonni väljavooluavast tilkuva eluaadi koonilisse kolvi ning hiljem mõõtsin ära vedeliku mahu: Vv = 34 ml Uuritav segu koosneb kolmest komponendist: dekstraansinine, müoglobiin ja DNA- aspartaat, elueerimispuhvriks oli pH=7,5 0,05M Tris/HCl. Kolonn sisaldab: Sefadex G-50 Lainepikkus Fraktsiooni Eluaadi Optiline (nm) nr maht (ml) tihedus 1 36 0,037 2 38 0,169
Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi. (antud töös 0,56g apelsinikoort). Seejärel peenestatakse proov uhmris nuiaga. Peenestamise kiirendamiseks lisatakse puhast kvartsliiva ning niiskuse eemaldamiseks proovist lisatakse veevaba Na 2SO4 senikaua, kuni proovist on kogu vesi välja saadud. Järgnevalt lahustatakse karotenoidid segust välja sobiva orgaanilise lahustiga (petrooleeter). Kogusin segust karotenoidi de lahust ja filtrisin selle kuiva 25 ml mõõtsilindrisse. Ekstraheerimine kestis seni, kuni petrooleetri lahus muutus värvituks. Ekstraheerimine toimub tõmbekapi all. Spektrofotomeetriga analüüsitakse saadud lahust, et teha kindlaks, missuguseid karotenoide lahus sisaldab. Saadud andmete põhjal arvutatakse välja ka karotenoidide kvantitatiivsed kogused lahuses. Katseandmed Lahuse spekteranalüüsil on näha kolme tippu e. maksimumkohta.
........................................................................9 9. 1. SISSEJUHATUS Valisin Visnapuu sellepärast, et ta tundus huvitav. Temast ei ole ma eriti midagi kuulnud ja huvitav oli tema kohta lugeda. Kuhu ta kuulus ja millega ta oma elu jooksul tegeles. Hendriku luulekogu ,,amores" valisin just selle pärast, et seal olid huvitad luuletused. Materjali leidsin enamuse internetist. Visnapuu teematilisi lehekülgi eriti palju . Referaadi töö ehitasin üles nii, et kogusin kõigepealt materjali ja salvestasin selle enda jaoks, siis alles hakkasin seda lahti mõtestama ja kirja panema. 2. HENDRIK VISNAPUU ELUST Hendrik Visnapuu sündinud 1890 Helmekülas ja suri sõjapõgenikuna New York´is Long Islandil 1951. Ta oli eesti luuletaja ja kirjanduskriitik. Visnapuu õppis Reola vallakoolis. 1907 läks Narva Gümnaasiumi, kus ta läbis algkooliõpetaja eksami ja asus vallakooli õpetajaks. 1912 Tartu Ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat
Kui aine molekulid mahuvad geeli pooridesse sisenema, siis iseloomustatakse nende liikumist kolonnis liikuvusteguriga Rf: V x - v xmin R f = max V x - V xmin TÖÖ KÄIK, ARVUTUSED, TABELID, GRAAFIKUD Fraktsioonide arvutamine: r = 2,3/2=1,15 cm h = 29,5 cm Geeli maht: Vt = Sp*h = r2*h = *(1,15)2*29,5 =122,56 cm3 k = 0,1 Vg = k*Vt = 0,1*122,56 = 12,256 cm3 Vxmax = Vt Vg = 122,56 12,256 = 110,30 cm3 Fraktsioonide teoreetiline arv: n = Vxmax/2 =110,3/2 = 55,15 Kogusin kolonni väljavooluavast tilkuva eluaadi koonilisse kolvi ning hiljem mõõtsin ära vedeliku mahu: Vv = 27 ml Uuritav segu koosneb kolmest komponendist: dekstraansinine 3mg/ml, müoglobiin 6mg/ml ja DNA-aspartaat 0,3mg/ml, elueerimispuhvriks oli pH=7,4 20mM Tris 0,15M NaCl Kolonn sisaldab: Sephadex G-75 Lainepikku Fraktsiooni Eluaadi Optiline s (nm) nr maht tihedus (ml) 1 36 0,007
Seejärel jahutasin kolbides oleva vee ja määrasin ühes kolvis ÜK ja teises KK. 2. Pipteerisin 100 mL uuritavat vett kolme kolbi. Kõigis kolmes kolvis olevat vett keetsin 20 minutit. Jahutasin kolbides oleva vee. Ühes määrasin ÜK, teises KK ja kolmandast kolvist filtreerisin vee neljandasse kolbi ja määrasin seal KK. D Vee pehmendamine ja ioonide sisalduse määramine Lasin uuritava vee läbi Na-kationiidfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Määrasin pehmendatud vee jääküldkareduse JÜK ja hindasin filtri efektiivsust. Selleks pipteerisin 100 mL pehmendatud vett koonilisse kolbi, lisasin 5mL puhverlahust ja väikse koguse indikaatorit ET-00. Seadsin töökorda büreti 0,005M triloon-B lahusega ning tiitrisin sinise värvuseni. E Sulfaatiooni kontsentratsiooni määramine Määramine põhineb reaktsioonil
Jahutasin kuumutatud vee ning määrasin tiitrimise abil ühes kolvis ÜK ja teises KK. Pipeteerisin kolme kolbi 100 mL uuritavat vett ning keetsin neis olevat vett ükshaaval 15 min. Jahutasin. Esimeses kolvis määrasin ÜK, teises KK ning kolmandas oleva vee filtreerisin neljandasse kolbi. Määrasin keedetud ja filtreeritud vee KK. D. Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg 2+ ioonide sisalduse määramine Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Pehmendatud vee jääküldkareduse määramiseks pipeteerisin 100 mL pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi. Lisasin 5 mL puhverlahust ja indikaatorit ET-00. Kuna lahus värvus juba indikaatori lisamisel siniseks, siis polnud vaja tiitrimist läbi viia. E. Sulfaatioonide kontsentratsiooni määramine Täitsin katseklaasi ¾ ulatuses uuritava veega, lisasin 5 tilka BaCl 2 lahust, segasin, sulgesin korgiga ning jätsin umbes 20 min seisma
Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi. (antud töös 1,0036g tomatit). Seejärel peenestatakse proov uhmris nuiaga. Peenestamise kiirendamiseks lisatakse puhast kvartsliiva ning niiskuse eemaldamiseks proovist lisatakse veevaba Na2SO4 senikaua, kuni proovist on kogu vesi välja saadud. Järgnevalt lahustatakse karotenoidid segust välja sobiva orgaanilise lahustiga (oktaan). Kogusin segust karotenoidide lahust ja filtrisin selle kuiva 25 ml mõõtsilindrisse. Ekstraheerimine kestis seni, kuni oktaani lahus muutus värvituks. Ekstraheerimine toimub tõmbekapi all. Spektrofotomeetriga analüüsitakse saadud lahust, et teha kindlaks, missuguseid karotenoide lahus sisaldab. Saadud andmete põhjal arvutatakse välja ka karotenoidide kvantitatiivsed kogused lahuses. Katseandmed Lahuse spekteranalüüsil on näha kolme tippu e. maksimumkohta.
toimunud, samuti ka mitte kuumutamisel. Katsest järeldan, et vask on mitteaktiivne metall, mis on kooskõlas ka pingereaga. Reaktsiooni ei toimunud. Katse 2 Metallide reageerimine leelistega Katsevahendid: Katseklaas, katseklaasihoidik, alumiinium, NaOH, tikud, piirituslamp. Katsekirjeldus: Panin katseklaasi 3 alumiiniumi tükikest ja lisasime umbes 4-5 cm³ leelise lahust. Reaktsiooni kiirendamiseks kuumutasin katseklaasi. Hakkas eralduma vesinikku ning kuulda oli krõkse ja krõbisemist. Kogusin eralduvat vesinikku ning asetasin katseklaasi kohale põleva tiku. Tekkis tugev vinguv pauk (paukgaasi plahvatus), millest järeldan, et vesinik oli katseklaasi segus õhuga. Al ja NaOH reageerisid. 2Al + 2NaOH +6H20 2Na[Al(OH)4] + 3H2 Katse 3 Metalli väljatõrjumine tema soolade lahusest Katsevahendid: Katseklaas, katseklaasihoidik, Zn, Fe, Al, Cu, soolade lahused (FeSO4, ZnCl2, CuSO4, AlCl3) Katsekirjeldus: Valan katseklaasi 1-2 cm³ soolalahust ja lisan tükikese metalli
1. Dekstraansinisest 3mg/ml 2. Müoglobiinist 6mg/ml 3. ONP aspartaadist 0,3mg/ml · Kolonn oli eelnevalt täidetud elueerimislahusega mille pH = 7,5 ja koosnes: 1. 20mM Tris/HCl 2. 0,15M NaCl · Kandsin pipeti abil proovile umb. 1ml voolutuslahust ja lasin sellel täidisesse imbuda, sama protsessi kordasin veel korra. · Voolutasin kolonni 1ml/min ja kogusin fraktsioonid 2ml kaupa katseklaasidesse. · Mõõtsin kõigi fraktsioonide neeldumismaksimumid spektrofotomeeril. Eelnevalt oli kolonnist jõdnud läbi voolata 17,5ml eluaati, alates millest hakkasin fraktsioone koguma. Fraktsioonides 1-4 mõõtsin neelduvusmaksimumi sinise värvi lainepikkusel 625nm Fraktsioonides 4-13 mõõtsin neelduvusmaksimumi pruuni värvi lainepikkuse 410nm
21,25g. Saagis teoreetilisest: 38,7%. Saagis kirjanduslikust: 55,24% Ter-aromaatne alkohol: teoreetilise saagise arvutasin reaktsioonivõrrandi põhjal, kasutasin 7,2 g150 g /mol atseetofenooni andmeid (moole vähem)- m= 120 g /mol =9g. Kirjanduslikult on saagis 60&% teoreetilisest, st m=5,4g. Minu saadud saagis oli 1,15g. Saagis teoreetilisest: 12,77%. Saagis kirjanduslikust: 21,3%. Nii väikse saagise põhjuseks võib olla see, et kogusin veeauru destillatsioonil reageerimata ühendeid liiga palju ja väljuma hakkas ka sünteesitud aine. 3. Kokkuvõte. Töö eesmärk oli teha kaheastmeline süntees. Kasutasin hüdroksüülrühma asendamist halogeeniga ning tegin Grignardi reaktiivi. 4. Kasutatud kirjandus Kanger, T., Laasik, M.Orgaanilise keemia praktikum. Laboratoorsed tööd I. 2009
vett. Lisasin ~5 cm³ puhverlahust ning noaotsatäis (~0,1g) indikaatorit ET-00. Lahuse värv muutus lillaks. Seadsin töökorda büretti 0,025 M triloon- B lahusega. Tiitrisin uuritavat vett kuni selle värvus jäi siniseks, vahepeal lahust segades. Lugesin büretis oleva triloon-B nivoo asukoha täpsusega 0,05 cm³. Kordasin katset kaks korda. C Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Lasin uuritava vee läbi Na- kationiitfiltri. Kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Loputasin koonilist kolbi destilleeritud veega. 100 cm³ pehmendatud vett koonilisse kolbi. Lisasin ~5 cm³ puhverlahust ning noaotsatäis (~0,1g) indikaatorit ET-00. Lahus muutus kohe siniseks. 4. Katseandmed A V(H2O)=100cm³ Tiitritud 0,1M HCl (cm³) 1. 5,05 cm³ 2. 5 cm³ 3. 5 cm³ 4. keskmine: 5,02 cm³
Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi. (antud töös 0,63g porgandit). Seejärel peenestatakse proov uhmris nuiaga. Peenestamise kiirendamiseks lisatakse puhast kvartsliiva ning niiskuse eemaldamiseks proovist lisatakse veevaba Na 2SO4 senikaua, kuni proovist on kogu vesi välja saadud. Järgnevalt lahustatakse karotenoidid segust välja sobiva orgaanilise lahustiga (petrooleeter). Kogusin segust karotenoidide lahust ja filtrisin selle kuiva mõõtsilindrisse. Ekstraheerimine kestis seni, kuni petrooleetri lahus muutus värvituks. Ekstraheerimine toimub tõmbekapi all. Spektrofotomeetriga analüüsitakse saadud lahust, et teha kindlaks, missuguseid karotenoide lahus sisaldab. Saadud andmete põhjal arvutatakse välja ka karotenoidide kvantitatiivsed kogused lahuses. Katseandmed Lainepikkus, nm Lahuse neelduvus
Geelmaatriksi maht Vg= k*Vt= 0,1 * 56,46= 5,6 Maksimaalne elueerimismaht Vxmax= Vt-Vg = 56,46 5,6=50,86 Fraktsioonide üldarv n, arvestades ühe fraktsiooni maht on 2ml, seega n=Vxmax/2 =50,86/2=25,2 Katseklaasistatiivi asetasin 25 nummerdatud klaasi, kus olid eelnevalt tehtud 2ml piirid. Voolutuslahuseks ehk eluendiks oli 0,15M NaCl, eluendi kolonni viimiseks kasutasin 10ml pipetti. 50ml keeduklaasi kogusin kolonni täidise pinnal oleva eluendi. Segu komponentideks lahutamine Avasin ettevaatlikult kolonni väljavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahus hakkas aeglaselt anumasse tilkuma. Samal ajal reguleerisin kolonni voolukiiruse nii, et 2ml täituks 2-3 minutiga. Vedeliku tase kolonnis langes täidise pinnani, sulgesin kolonni väljavooluava ja sisestasin uuritava proovi. NB! Mingil juhul ei tohi lasta kolonni kuivaks joosta, st. tuleb vältida, et vedeliku nivoo ei
sõnade ja väljendite kasutus eesti keeles ning põhjus, miks kasutatakse eesti keelt rääkides inglise keelt. Teise eesmärgina tahtsin teada, kui korrektset eesti keelt räägivad meie kooli noored. Eesmärgist tulenevalt püstitasin järgmised hüpoteesid: 1. Kõik meie õpilased, kes küsitluses osalevad, kasutavad emakeelt kõneldes ka inglise keelt. 2. Kõik küsitluses osalejad leiavad, et inglise keele kasutusel on eesti keelele mingi mõju. Töö teoreetilise osa informatsiooni kogusin interneti allikaid kasutades. Soovin tänada oma juhendajat õpetaja Margit Mensonit, kes andis mulle töö asjus nõu ning aitas mul otsida materjale. Veel tänan 78 õpilast 8.-12 klassist, kes olid nõus vastama minu küsimustikule ning andsid mulle tagasisidet. 1. EESTI KEELE PUHTUS 1.1 Ingliskeelsete sõnade kasutamine eestikeelses kõnes Tänasel päeval noorte hulgas ringi liikudes võib pidevalt kuulda, kuidas igapäevaelust
alaossa, kogun vooluti (seda pidevalt lisades) ühendatud fraktsioonina keeduklaasi. Mõõdan selle koguse sobiva mõõtsilindriga ära ning saan tulemuseks Vüf=20,65 ml. Kui sinise värvusega dekstraansinine on jõudnud kolonni alaossa, võtan ühendatud fraktsioonina kogutud keeduklaasi alt ning hakkan fraktsioone 2 ml kaupa katseklaasidesse koguma. Seda teen seni, kuni kolonnis ei esine enam ühtegi värvust ning eluaadi värvus on muutunud värvituks. Kogusin kokku 33 katseklaasi (ehk 66 ml) fraktsioone. Kokku Vkokku=86,65 ml (koos ühendatud fraktsiooniga). Seejärel mõõdan katseklaasides olevate lahuse optilised tihedused, määramaks nende kontsentratsiooni. Selleks kasutan spektrofotomeetrilist meetodit. Optiline Fraktsiooni nr Elueerimismaht V, ml tihedus, A Ühendatud
tänastest ostudest, mitte oma tunnetest või päeva emotsioonidest. Vanemad võimaldavad oma lastele rohkem kui nad tegelikult võimaldada suudavad, sest nad ei suuda taluda hetke, kui nende võsuke ,,härdalt" nutab, sest klassivennal on vägevam telefon või klassiõde sõidab järgmisel nädalal Hispaaniasse. Tean enda kogemusest, et selline käitumine kuskile ei vii. Ütleme nii, et mu ema oli aus, karmikäeline ja käis rahaga perfektselt ümber. Kui ma midagi suuremat tahtsin, siis kogusin või ootasin sünnipäeva. Kui ma midagi niisama nurusin, siis tehti mulle kiiresti selgeks, et minu nurumine on asjata ja et kui ma rohkem mõtleksin ning asja kaaluksin, siis mul pole seda jama vaja. Nüüd olen vanem ja hakkasin ise tööl käima, et emale midagi suurt osta, mida ta ise endale kunagi ei luba. Tõepoolest oli ka meie kodus nii, et ema ostis mulle riideid ja raamatuid ja lubas mul kinno minna, kuid ise käis samade neli aastat vanade pükstega, et raha kokku hoida. Aga ma
lisasid.....2....tk kasutatud allikate arv ....7.... tk Referaat Töö probleem oli noorte suitsetamine ja alkohol, selle tarbimine ja tarbimisharjumused. Eesmärk teada saada ja uurida noorte suitsetamise ja alkoholi tarbimisharjumusi. Uurimustöö koosneb kirjanduse ülevaatest ja uurimuslikust osast ehk koostatud küsimustikust. Kirjanduse ülevaates kirjeldatakse ja tutvustatakse alkoholi ja suitsetamisprobleeme, tarbimisi ja tarbimisharjumusi noorte seas. Andmeid kogusin veel koostatud küsimustikust, mis sisaldas kokku 14 küsimust. Küsitlusele oli vastanud 66 noort. Tugevad küljed oli teksti otsimine ja küsitluse laiali jagamine. Nõrgad küljed olid küsitluse koostamine google docsis, sest kasutasin seda esmakordselt. Tulemusi analüüsides sain teada, et noored on harjunud suitsetama ja alkoholi tarbima koos sõpradega ja tavaliselt ka sõprade juures. Võtmesõnad
Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Pärlikasvatus 3. Pärlikasvatuse protsess Jaapanis 4. Karbid, milles areneb pärl 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Ma valisin oma uurimustöö teemaks pärlikasvatuse, kuna see on huvitav ja põnev teema. Uurimustööks kogusin ma materjali internetist. Töö eesmärgiks oli saada uusi teadmisi, mida ka teistega hiljem vajaduse korral jagada. Uurimustöös ma räägin nii pärlikasvatusest kui ka karpidest, milles areneb pärl. uurimustöö käigus mul esines küll probleeme, kuid ma sain neist jagu. Pärlikasvatus Pärlikasvatus on üks ammune tegevus. Pärlikasvatusega hakati tõsiselt tegelema pärast Teist maailmasõda, kui jaapanlane Kokichi Mikimoto patendeeris 1916
Kui ikka vaja on, siis on head ideed kerged tulema. Eriline raamatulugeja ta ka ei ole, aga kui vaja, siis kohustusliku kirjanduse saab ära loetud. Ka kirjutamises tal palju vigu ei ole. Mõned üksikud õigekirjavead tulevad ikka ette, aga üldiselt võib öelda, et eesti keeles saab ta hästi hakkama. Kui Jean Piaget teooriat vaadata, siis minu vaadeldav laps asub formaalsete operatsioonide perioodis, kus kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Ja kui ma vaatan andmeid, mis ma kogusin, siis võiks öelda, et see tüdruk on täpselt õiges perioodis. Isiklikult ei näe ma mingit mahajäämust. Kõlbeline areng Tüdruk ise on aus ja kohusetundlik inimene. Samuti tunnistab ta oma vigu ning vastutab oma tegude eest. Küsides, mida ta reeglitest arvab, ütles ta mulle, et vahel on küll nii, et kui tuju tuleb, siis peab reeglitest kinni, aga üldiselt austab ta reegleid. Karistusega on ta ka suhteliselt leplik, kui ta teab, et ta on selle ära teeninud
vaid lihtdestillatsiooni, et kättesaadavat ainet rohkem oleks. 1,3,5-trietüülbenseeni sünteesil võtsin bromoetaani laborist juurde (20,43 g), kuna enda sünteesitud bromoetaanist jäi väheks. 1,3,5-trietüülbenseeni sünteesi käigus ei tekkinud ekstraheerimisel selgelt eristuvat oranzi orgaanikakihti, kuna jäävett oli väga palju ja ainet vähe. Seega ekstraheerisin diklorometaaniga. Kogusin 1,3,5-trietüülbenseeni fraktsiooni vaakumdestillatsioonil madalamal temperatuuril, kui eeskirjas antud oli, kuna võis eeldada, et baromeeter ei näita korrektset rõhku. 2.5.Saagis ja produkti iseloomustus (analüüsi tulemused) Bromoetaani saagis oli 13,07 g, mis on 34,3% literatuursest. Aine oli värvitu ja kees temperatuurdel 38-40oC. 1,3,5-trietüülbenseeni saagis oli 3,97 g, mis on 30,5% literatuursest. Aine oli
annaabi.ee 
