Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vee aurumine Elupuuu lehtedest (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui nii siis kuidas sõltub imatud vee hulk antud taime oksa lehtede arvust?

Lõik failist

Vee aurumine Elupuuu lehtedest


Minukatsehõlmab taime veeimamiskiiruse mõõtmist.Selle katse abil saabhõlpsasti tõestada, et vesi tõepoolest taime lehtedest aurub ningsõltuvalt taime lehtede arvust saab isegi välja uurida, kui paljuvett imab teatud hulk taime lehti mingi kindla aja jooksul.

Uurimisküsimus:


Kasvee aurumine lehtedest mõjutab vee hulka anumas , kuhu antud taimeoks ehk elupuu  oks on asetatud ning kui nii, siis kuidas sõltub imatud vee hulk antud taime oksa lehtede arvust?
Sõltuvtegur antud katses on imatud vee hulk.  Sõltumatu tegur antudkatses on taime lehtede arv. Kordajad antud katses on ühe, kahe,kolme ja nelja lehega elupuu oksad .
Hüpotees
Rohkemate lehtedega elupuu oks imab rohkem vett sama aja jooksul kuivähema arvu lehtedega elupuu oks.
Katsevahendid
Neliveega täidetud anumat (antud juhul 0,5 liitrise mahuga Saaremavee plastpudelid, mille korkides on kaks auku : üks taimele ,teine kõrrele), viis elupuu oksa, erinevate lehtede arvuga, viispainutatud joogikõrt.
Meetod:
Katseläbiviimiseks alustasin katse üles seadmisega: paigaldan kõrred jaelupuu oksad läbi korgis olevatesse aukudesse eelnevalt veegatäidetud pudelitel, lisan vett veel läbi kõrre nii palju, etpeaaegu kõrre otsani oleks vett ja seejärel sulgen kõrre otsalõksuga, et antud katses kogu vesi läbi lehtede aurustuks jatulemused oleks võimalikult täpsed. Märgin ka joone kõrrel kohale(vett kõrres oli igas pudelis 12 cm korgist), kus asus vesi katsevalmimisel ja esmasel ülesseadmisel – hiljem lisasin märke igajärgneva päeva õhtul kell 20.35. Katsevahendid panin aknalauale(7.novembri õhtul), et neil oleks piisavalt valgust. Seejärelkogusin andmeid 8. kuni 17.novembrini.
Kunavesi ei saa aurustuda mujalt, kui vaid läbi lehtede, on katsetulemused võrdlemisi täpsed.
Elupuu oksa lehtede arv
Kuupäev
8.11
9.11
10.11
11.11
12.11
13.11
14.11
15.11
16.11
17.11
Veekadu (cm)
1- leheline
0
0
0,5
0,3
0,4
0,3
0,4
0,5
0,43
0,61
2-leheline
6
0
0
0
0
0
0,1
0,1
0
0
3-leheline
4,3
1
1,7
0,3
0,21
0,4
0,2
0,2
0,13
0,3
4-leheline
2
1,9
3,1
0,7
0,2
0,16
0,5
0,3
0.2
0,24
Veekadu cm mõõdetuna
Elupuu oks ja selle lehtede arv
Vee kadu kõrrest kokku
1-leheline
3,84cm
2-leheline
6,2cm
3-leheline
8,74cm
4-leheline
9,3cm
Kokkuvõtekogutud andmetest:
Katsetulemused on üllatavad. Ma arvasin ,et vett aurustub rohkemkokkuvõttes. Minu väide, et rohkemate lehtede arvuga oksastaurustub veet rohkem pidas paika. Nimelt on aurustunud enim vettnelja lehega elupuu oksast ja suurusjärgult teisena on aurustunudvett 3-lehelise oksaga pudelist. Loomulikult katse tulemused olenevadka keskkonnast, seega võib üleüldine vähene vee aurustumine tuleneda aastajast: väljas on talv, päevad on pimedad ja katseon üles seatud siseruumis ning seega ei olegi nendel okstel võimalik
Vasakule Paremale
Vee aurumine Elupuuu lehtedest #1 Vee aurumine Elupuuu lehtedest #2 Vee aurumine Elupuuu lehtedest #3 Vee aurumine Elupuuu lehtedest #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor antsukaks Õppematerjali autor
Tegemist on koduskatsega, mis kestis 14 päeva.

Minu katse hõlmab taime veeimamiskiiruse mõõtmist.Selle katse abil saab hõlpsasti tõestada, et vesi tõepoolest taime lehtedest aurub ning sõltuvalt taime lehtede arvust saab isegi välja uurida, kui palju vett imab teatud hulk taime lehti mingi kindla aja jooksul.


Töö oli väga korrektne ja sain hindeks 5

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun