Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga (0)

Töö eesmärk
Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega , kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Kasutatavad ained:0.1M soolhape , 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus ( NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranzˇ (mo) ja kromogeenmust ET-00. Vahendid: Suurem (500-750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter.
Töö käik
A
Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. Seadsin töökorda büreti ning täitsin 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahusega, ja segasin kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega . Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzˇi punaseks. Oluline oli lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jäi püsima viimase tilga lisamisel. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu täpsusega 0,05 cm3. Loputasin koonilise kolbi hoolikalt destilleeritud veega ja kordasin tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületanud 0,10-0,15 cm3.
B
Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ning noaotsatäie indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Seadsin töökorda büreti 0,025M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima sinine värvus. Kordasin tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületanud 0,10 - 0,15 cm3.
C
Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrasin pehmendatud vee üldkareduse ja hindasin filtri efektiivsust. Selleks: 1) pipeteerisin 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ja väikese koguse indikaatorit ET-00. 2) Seadsin töökorda büreti lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrisin nagu punktis B sinise värvuseni
Katseandmed
VHCl = 2cm3, CM, HCl = 0,1mol, Vvesi = 100cm3, Vtriloon -B = 7,1cm3, CH, triloon-B = 0,025mol
Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
A (kaasa toodud vesi)
CmM, HCO3 = VHCl[cm3] ∗ CM,HCl[mol] ∗ 1000[mmol] / ( Vvesi[cm3]* [dm3] ∗ 1[mol])
CmM,HCO3 = 2cm3*0,1mol*1000mmol/ (100cm3*dm3*1mol) = 2mmol/dm3
KK: CmM,HCO3 / 2
KK: 2mmol/dm3 / 2 = 1mmol/dm3
B (kaasa toodud vesi)
ÜK: Vtriloon−B[cm3] ∗ CM,triloon−B[mol] ∗ 1000[mmol] / (Vvesi[cm3]* [dm3] ∗ 1[mol])
ÜK: 7,1cm3*0,025mol*1000mmol / (100cm3*1mol*dm3) = 1,775 mmol/dm3
C (TTÜ vesi)
JÜK: Vtriloon−B[cm3] ∗ CM,triloon−B[mol] ∗ 1000[mmol] / ( Vvesi[cm3] [dm3] ∗ 1[mol])
JÜK: 0cm3*0,005mol*1000mmol / (100cm3*dm3*1mol) = 0
Kokkuvõte
Määrasin tiitrimisega veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse ja kõrvaldasin kareduse Na-kationiitfiltriga. Vesi oli ÜK põhjal mõõdukalt kare. ÜK ja KK suurused on tavaliselt lähedased kuid ÜK võib olla nii väiksem kui suurem KK-st. ÜK oli antud katsel 0,775mmol/dm3 suurem KK-st. Pehmendatud vee jääk -üldkaredus JÜK tuli 0.