Ilmar Valge ELULUGU (0)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

VÕRU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
Ilmar Valge ELULUGU
UURIMISTÖÖ
KOOSTAJA : GEIDY JUKS
12. KLASS
JUHENDAJA : TIIT VAHER
VÕRU 2014
SISUKORD
1.SISSEJUHATUS 3
2.LAPSEPÕLV JA KOOLIAEG 4
3.TÄISKASVANUIGA 5
4.PEREELU 6
5.PENSIONIIGA 7
6.LÄHEDASTE MÄLESTUSED 8
6.1 Minia Riina mälestused Ilmarist 8
6.2 Tütre Astridi mälestus vanaisast 9
7.KOKKUVÕTE 10
8.LISAD 11
Lisa 1 11
Lisa 2 12
Lisa 3 13
Lisa 4 14
9.KASUTATUD ALLIKAD 15

SISSEJUHATUS

Minu uurimistöö pealkiri on ,,Ilmar Valge elulugu’’. Valisin sellise teema sellepärast, et tuletada meelde ja jäädvustada mälestused oma vanaisast. Samuti tutvusin uurimistööd tehes vanaisa lapsepõlve- , kooliaastate- ja kodukohaga. Mina oma lapsepõlve veetsin vanaisa seltsis . Ta oli kõige lähedasem vanavanem mulle. Seega on mulle oluline temast rääkida ja tuletada meelde kõike head, mis praeguseks juba ununenud on.
Töö eesmärgiks oli kirja panna vanaisa elukäigud. Selleks kogusin kokku vanad fotod ja otsisin informatsiooni kooli kohta, kus vanaisa õppis. Küsitlesin ka inimesi, et teada saada lapsepõlve ja tööaastate kohta. Eesmärgiks oli ka meenutada vanaisa ja teada saada, mida keegi temast mäletab. Need on uurimistöös ka eraldi väljatoodud.
Uurimistöö koosneb viiest peatükist ja lisadena on esitatud perekonnaarhiivist pärinevad fotod, mis aitavad tööd ilmestada.

LAPSEPÕLV JA KOOLIAEG

Minu vanaisa Ilmar Valge sündis 1933. a 24.augustil Emilie Lippingu (sündinud 2.mail 1908 Otepää vallas) ja August Valge (sündinud 21.augustil 1905 Otepää vallas) perre esimese lapsena. Tal olid vennad Kalju ja Heino ja õde Laine. Vanemad käisid samas koolis, mida tollel ajal nimetati Nuustaku Kooli- ja Hariduse Seltsi Keskkooliks, praegu kannab kool Otepää Gümnaasiumi nime.
Minu vanaisa Ilmar asus 1940 aastal õppima Otepää Keskkooli mille lõpetas 1948 aastal. Ta oli väga tark laps. Talle meeldis palju lugeda ja ta oskas väga hästi joonistada. Lapsepõlves oma vaba aega sisustaski ta raamatute lugemise ja karikatuuride joonistamisega Otepää Teatajasse. Kooli ja kodu vahemaa oli 4-5 kilomeetrit, mistõttu koolist koju kõndides oli tal alati raamat näpus mida ta luges . Ta oli enamus kooli raamatukogu raamatuid läbi lugenud. Vanaisal oli väga hea kunstianne. Ta oli hästi järgi maalinud ühe kuulsa kunstniku pilti ja tänu sellele pakkus kunstiõpetaja talle praktikandi kohta, kus oleks õpetatud teda profesionaalselt maalima. Kahjuks polnud vanaisal võimalik seda finantsiliselt teha ja see asi jäi sinnapaika. Peale Otepää Keskkooli lõpetamist asus vanaisa Tallinna kinomehaanikuks õppima, elas seal kaks aastat ja peale kooli lõpetamist kolis tagasi Otepääle.

TÄISKASVANUIGA

Peale Tallinnast naasmist elas vanaisa Otepääl oma vanemate juures. Ta kohtas oma esimest naist Mari 1952.aastal. Algus oli kõik ilus, neil sündis kaks tütart. Mari oli lastega kodune ja Ilmar käis mööda külasid tantsupidudel kinofilme näitamas.
Juba abieluaastate alguses tekkis noorel perel palju probleeme. Ilmarile meeldis napsutada. Ta oli väga nägus mees ja tema ümber keerles palju ilusaid naisi. Ta oli pidevalt perest eemal kinofilme näitamas ja sellepärast Mari tundis ennast üksikuna. Tänu sellele tekkisid neil usaldusega probleemid, mille tõttu nende kooselu jäi üsnagi lühikeseks. 1957. aastal kolis Mari koos lastega Valka elama. Vanaisa ei suhelnud enam nendega ja tegeles enda igapäevaste asjadega edasi.
Ühel ilusal suvepäeval 1959 . aastal toimus Põlvas küla tantsupidu. Ilmarile jäi seal silma üks imeilus naine nimega Evi, kellega ta hiljemalt hakkas väga tihedalt suhtlema .

PEREELU

1960. aastal kolis vanaisa Põlvasse ja asus elama enda silmarõõmu Evi juurde, kus elas peale nende veel Evi ema Juuli, Evi tädi Helve ja onu Aare ja Evi varasemast abielust poeg Avo.
Põlvasse elama tulles lõpetas vanaisa kinofilmide näitamise ja leidis endale tööd Põlva MEK-is. Vanaisa elukaaslane Evi töötas Põlva Toorlinavabriku murrumasinast vastuvõtjana. Evil ja Ilmaril sündis 1962. Aastal tütar Astrid ja 1967. Aastal poeg Ainar .
1974. aastal oli vanaisal kahepoolne kopsupõletik. Põlva haiglas öeldi talle, et kui ta suitsetamist ja joomist maha ei jäta siis on tema elupäevadel varsti lõpp. Ta kuulas arstide sõna ja jättis suitsetamise ja alkoholi tarbimise.
Ta vahetas ka töökohta ja asus tööle Põlva valda Himmaste külla keevitajana. Tööle sõitis ta alati võrriga, tegelikult oligi tema ainukeseks sõiduvahendiks võrr.
Maja, kus nad Põlvas elasid, ehitas vanaisa koos Evi poja Avo ja Astridi mehe Reinuga ümber suuremaks elamuks. Peale selle ehitas vanaisa kõrvalmaja, kuhu poeg Ainar asus elama koos enda naisega.
Vanaisa elukaaslane Evi Juks suri 1985. aastal kilpnäärme vähki. Kõigile perekonna liikmetele mõjus see väga halvasti.

PENSIONIIGA

Vanaisa läks 1997. aastal pensionile. Isegi pensionil olles polnud tal kunagi aega puhata . Ta aitas naabrimehel Ketsil aeda ehitada, teisel naabrimehel Vellol ehitas ta kasvuhoone valmis. Pensionil olles aitas ta ka enda lastel kaheksat lapselast kasvatada. Ta valvas neid, kui vanemad olid tööl, ehitas neile kiigu ja liivakasti, kus lapselapsed said mängimas käia. Vanaisal oli ka väga palju hobisid. Ta tegi ristpistes vaipu, ta oskas tikkida, õmmelda, kududa, talle meeldis fotograafia, ilmutas ise pilte. Ta kogus nädalakavasid, raamatuid, vanu filme ja muusika plaate.
Minu vanaisa oli väga kangekaelne . Talle ei meeldinud arstid ja alati kui tal tervis halb oli siis ta ravis ennast ise kodus. Vanaisa suri 11. juulil 2004. aastal südamelihase infarkti. Sel suvel oleks ta saanud 72 aastaseks.

LÄHEDASTE MÄLESTUSED

6.1 Minia Riina mälestused Ilmarist

Minia Riina (minu ema) mäletab, et Ilmar oli väga aus ja töökas mees. Tal oli väga palju sõpru ja tuttavaid, kes temast lugu pidasid . Kõige tähtsamale kohale tema elus kuulus perekond ja töö.
Talle meeldis vabal ajal tegeleda aiatöödega. Tal oli oma kasvuhoone ehitatud, kus ta kasvatas kurke ja tomateid, mille oli ise seemnest maha pannud .
Ta oli ka väga hea ehitusmees. Ta on mitu maja ise valmis ehitanud ja ka teistel abis käinud, kellel abi on vaja olnud.
Polnud tööd mida ta ei osanud, oli vaja siis puid saagida või elektritöid teha- kõike ta oskas.
Noorena tegi ta ka käsitööd. Ta tikkis seinavaipu ja patju, ning õmbles masinaga .
Taadil oli ka veel üks lemmik tegevusi,tööst vabalajal televiisori- ja videote vaatamine. Ta lindistas lastelastele igasuguseid põnevaid lastefilme ja teatrietendusi, mida siis koos vaadati limonaadi ja head kooki nautides. Tal oli suur videokassettide kollektsioon lastefilmidest.

6.2 Tütre Astridi mälestus vanaisast

Tütar Astrid mäletab ühte toredat lugu, kuidas isa Ilmar ta võrriga sõitma viis. Tütar Astrid oli vanaisal süles istunud, kui nad isaga märkasid võsa ääres hiilivat kassi. Astrid käskis koheselt isal peatuda , kuna talle olid alati kassid meeldinud ja tal endal polnud kodus kassi olnud. Isaga koos nad hiilisid vaikselt kassile lähemale. Kass ei tundunud kuri, vaid üsnagi õnnetu ja näljane paistis olevat. Astrid tahtis kassi endaga koju kaasa viia, kui märkas võsa vahel kahte kiisupoega. Isa oli algul vastu, kuid juba oma iseloomult ei suutnud ta abivajajaid kasse hätta jätte ja koos viisid nad kassid endaga koju. Üks kiisupoeg anti naabrinaisele, kuid Astrid sai endale jätta teise kiisupoja, keda ta hakkas kutsuma Muhka ja kiisu ema, kellele sai nimeks Itu.

KOKKUVÕTE

Minu uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna oma vanaisa Ilmar Valge elulugu ning sugulaste mälestused vanaisast. Töö koostamiseks küsitlesin inimesi, kes teda tundsid, kogusin kokku fotosid ning tutvusin olemas olevate arhiivimaterjalidega.
Tööst järeldan, et minu vanaisa on olnud ’’kuldsete kätega mees’’. Ta oli erinevatel aladel väga osav - oskas maalida, käsitööd, ehitada, keevitada, tundis hästi kinomehaanikat ja fotograafiat.
Selle töö tegemine oli minu jaoks raskem, kui ma esialgu arvasin. Selgus, et töö tegemine nõudis rohkem aega ja vaeva. Paljud sugulased, kes vanaisa tundsid, on surnud ja need kes elus on, nendega ei saanud kontakti.

LISAD

Lisa 1

Joonis 1. Otepää kodu

Lisa 2

Joonis 2. Põlva kodu 1964

Lisa 3

Joonis 3. Vanaisa perekond vasakult: vend Kalju, õde Laine, vend Heino, isa August ja ema Emilie

Lisa 4

Joonis 4. Vanaisa Ilmar, tütar Astrid ja elukaaslane Evi

KASUTATUD ALLIKAD

Rahvusarhiiv
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=40&iid=200704415704&tbn=1&pgn=16&prc=100&ctr=0&dgr=0&lst=2&img=eaa1260_001_0000166_00306_m.jpg&hash=6908281aad0bd036e668d32704cb5ad3

Rahvusarhiiv
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=93658

Astrid Orti. Suuliselt autorile. Põlva, 06.04; 18.04; 08.05

Riina Juks. Suuliselt autorile. Põlva, 05.05; 06.05

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 6 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ricooo Õppematerjali autor

Uurimistöö vanaisa elulugu

vanaisa ilmar minu vanaisa Ilmar Valge ELULUGU vanaisa elulugu

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Põltsamaa kooli endine õpetaja Helvi Laas

Põltsamaa Ühisgümnaasium Põltsamaa Ühisgümnaasiumi endise õpetaja Helvi Laasi elulugu Uurimistöö Kristiina Kangro Juhendaja õp. Toomas Annuk Põltsamaa Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................

Uurimistöö

pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere 23 IV MINU ELULUGU 25 4.1. Lapsepõlv 25 4.2. Kooliaeg 26 V VÕRDLUS 31 KOKKUVÕTE 33 KASUTATUD KIRJANDUS 34 2 SISSEJUHATUS Minu uurimistöö teema on '`Lebrehtite kolme põlvkonna lugu''. Valisin selle teema

Uurimustöö

docx

Üks Eesti omariikluse taastajatest

lapselapsi. Lisaks kontakteeruti tema kauaaegse koolivenna, sõbra ja hiljem peretuttava Kalev Kiisleriga ning mõne 20. Augusti Klubi kaaslasega Uurimustöö koosneb Uno Antoni lühikesest eluloost, sugulase ja sõprade meenutustest temast ning andmetest 20. Augusti Klubi kohta. Seega uurimuse eesmärgiks on jäädvustada Uno Antoni elu ja tegemisi, tema osa Eesti omariikluse taastamise käigus ja edaspidi. Uno Anton. Erakogu 1. Elulugu Uno Anton sündis 04. aprillil 1942 Suislepas kuuelapselise pere viienda lapsena. Isa suri varakult, ema kasvatas lapsi üksi. Uno õppis Suislepa algkoolis, Mustla Keskkoolis ja Paide Tööstustehnikumis. Peale Paide kooli töötas ekskavaatorijuhina, samal ajal lõpetas kaugõppes keskkooli. Peale seda astus Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse, mille lõpetas 1971.a. EPA ajal ja ka peale seda tegeles tõsiselt spordiga- pikamaajooksu ja sangpommi tõstmisega.

Ajalugu

134

docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus

docx

Türgi rahvaste kultuur - materjal

Esimene jutukogu ,,Pidupäeva ootel" ilmus 1963. Tema teosed on tõlgitud enam kui 20. keelde, avaldatud ka USA's, Kanadas, Jaapanis, Prantsusmaal, Iraanis, Türgis, Araabia riikides, Soomes jt. Näidendid on olnud laval Usbekistanis, Armeenias, Tatarstanis. Alustas 1960 ilmunud novellidega ,,Igatsedes puhkust" 'Longing for the Holiday' (Bayram Hsrtind) ja ,,Möödunud aasta viimsel ööl" ,,Geçen Ýlin Son Gecesinde", 1960; Peateoseid: legendikogu Valge sadam "White Port" (Að Liman), 1970; jutustus ,,Dante juubel" ,,Dante'nin Jubiley", 1970, legendi-, novelli-, näidendikogu Inimeste inimene "A Person's Person" (Adamýn Adamý), 1977; romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus", "The Sixth Floor of the Five-Story Building" (Beþmrtbli Evin Altýncý M rt b si), 198120. Eesti keelde on seni tõlgitud kaks juttu ,,Dante juubel" (LR 1975) ja ,,Kontakt" (LR 1981). Romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" ilmus 1979

Ajalugu

docx

Eesti proosa

aru, et et kõik talurahvad saavad maad ja saavad vabaks. Talurahvad arvasid et parunite vimka. ,,Prohvet Maltsvet" 19saj lõpus levinud usulisest liikumisest talurahva vahel. Maltsvet käis ringi ja kuulutas et venemaal jagatakse tasuta maad kutsus eesti rahvast eestit hülgama ja Krimmi minema, parem ja viljakam pinnas paradiis. Valget laeva ootama kõik järgijad kogus lasna pae kaldale ja väitis et kohe tuleb valge laev, mis viib krimmi. Laeva ei tulnud. Algselt on need ilmunud ajalehe järjejuttudena, mis põhjustab stiililist ebaühtlust. ,,Mahtra sõda" 1902. Juurde lisatud moto rahvalaulust. Tegemist armastuslooga, kus peategelaseks on suur ja turjakas ehtne eesti talupoeg Võllamäe Päärn. Armastatu Huntaugu Miina. Armukolmnurk, lisandub kubjas kellele ka Miina meeldib. Kubjas oli tööle sundija, ise oli ka reetur nagu reetur, põlatud. Miina isa arvas et kupjale lapse andmine oleks hea kaup.

Kirjandus

odt

Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses

KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMI

Kirjandus

doc

Urmas Sisask

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ......................................

Muusikaajalugu

Rohkem sarnaseid